1981-07-07-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
IIVIIUV
Dominion Day @fl
saanud Kanada
OTTAWA — Vähemalt tänavu
aastal pühitsevad kanadalased 1.
juuli veel Dominion Day'na, tänu
progressiiveile j, konservatiividele,
kes keeldusid liberaalide poolt esitatud
seaduseelnõu Dominion Day
ümbernimetamiseks ' Canada
Day'ks kiirest vastuvõtust. Keeldumine
oli pettumuseks riigisekretärile
Francis Fox'ile, kes põhjendas
muudatuse Wajalikkust, kuna Dominion
on arhailine mõiste, mis on
seotud kontrolliga, domineerimiser
ga ja koloniseerimisega.
1. juuli oli ka suureks pettumuseks
peaminister Pierre Tinideau'-
le, kes lootis seleks ajaks Kanada
põhiseaduse Inglismaalt ära tuua.
Küsimus jäi teatavasti Kanada,
ülemkohtu otsilstada, kes oma seisukohta
bi suutnud lubatud ajaks
parlamendile esitada.
Sabad
Hjljuü toimus Toronto Eesti Pensionäride tervisvõimlemise ringi väljasõit
kevadpäev mitmesuguse tegevusega. PSIdil osa väljasõitjaid Ja külalisi.
Jõekäärule, kus veedeti kaunis
Foto: J. Säägi
Viieaastane
kohtuprotsess
DÜSSELDORF — Lääne-Sak-samaal
lõppes nats! sõjakurjategijate
protsess, mis oli tetnud viis
aastat ja läinujdl maksma miljoneid
dollareid. 61-aastane Hermine
Eyan, kes oM kohtu all endise §S-valvurina,
^ mõ|isteti elsiks ajaks
yanglassei Üheksat endist SS-valvn-rit,
kel!e\ vastu alustati protsessi
1975. aasta novembris, süüdistati
mõrvades või 250.000 vangi mõrvamisest
osavõtus, kes olid surnud
Maidaneki koonduslaagris E maa-slmasõja
ajal,
. Hermine. Ryan saadeti 'USA-st
välja, kuhu ta pääses ameerika sõ-javäelasega
abiellumisel, kuna ta
polevat andnud tFSA immigratsi-ooniasutusele
õigeid andmeid oma
mineviku koht^. ..Ryah'it, kes sai
vangidelt Maidaneki vangilaagris
nimetuseks Mära, kuna ta oli vangidega
väga toorelt käitunud, süüdistati
vähemalt 1181 vangi Ja 705
teise mõrvamisest osavõtus.
Kui kohtunik tegi teatavaks ot-suseid,
karjuti publiku hulgast
„Skan(^aal!" ja „See on ohvrite
narrimine!!'. Kaks naist hüppasid
õrna istmeilt ja tõmbasid lahti punase,'
kanga, kus loetleti natside
sõjakuritegusid. Väljaarvatud kohtuotsus
Ryan'ile ja Hildegard
Laecherf iie, kes sai 12 aastat, olid
karistused kõigil madalamad kui
prokurör oli nõudnud.
Kala- |a jahimeeste
loterÜKfoidyd
Kala- ja jahimeeste O.F.A.H. loterii
võidud langesii:^ alljärgnevatele
piletitele: GJ5 Jeep nr. 231890,
CJ5 Jeep nr. 238372, Fur coat nr.
04575, Älcan 16' Prince Craft Holi-dayBoat,
35 h.p. Johnson out-board
motor and E-Z Lo ader Trai-ler
nr. 240300. [Viking Adventures
Arctic Fishing Trip nr. 2959B9.
Cree / MNR Gbose Hunt nr. 111297.
Wait Broil MastW Gas Grül nr.
110848. Mitchell / Garcia Fish-finder
nr. 117414. 15' Coleman Ca-noe'
nr., 216563. Winchester 1300-
XTR^ Shot^un nr. .239500. Jiffy 10'
Pomer ice Auger nr. 206422. Brow-ning
Tracker Compound Bow &
Quiver nr. 80267. Fenwick Gra-phite
Spinning Rod nr. 53119. Pu-nan/
L.E.S. Scope nr. 53816. Pioneer
Ghain Saw nr. 262303. Salmon
Charter ior 4 nr^ 236255. Alco Rifle
Case nr. 131094. Fenglass Down-riggör
Rod nr. 2244476. Framed
Neil Broadfoot Print nr. 118530.
Shakespeare ),Ugly Stik" Spinning
Rod nr. 68639. 10 Boxes Imperial
12 gauge Shot Shells nr. 01381. Fenwick
7.7. xkckleBox nr. 223218.
Coleman Cooler and Jug nr. 16101.
12 Canadian Wiggler Lures nr.
189620. 12 Canadian Wiggler Lüres
nr, 76511. 12 Canadian Wiggler
Lures nr. 144640.
Jooksikyd ja orjad võetagu kinni ja toodc^gy kMu ette üleandmiseks
IMalja
Moskvas püjiiab vana baabushka
pääseda asjatult bussile. Ikka trügitakse
ta nooremate poolt kõrvale.
„Meü ei ole kultuuri."
„Kultuuri on meü küll;" vastab
üks noor mees. „Aga ] Higa vähe
busse,"
11. Erikohust peetakse Vene ja
Orduriigi piirilinnas Novogoröds-kis
(Neuhausen).
il2. tJkskõik kas süüdistatav on
pihkyalane või sakslane peab ia
vande all tunnistama.
i 13. Juhul kui toimub sakslaste
üle kohtumõistmine Pihkvas^ siis
toimub see Pihkva õigusmäärade
- alusel ja nende kaupasid , ei tohi
võõrandada.
14. Irboskas on Pihkva vürst või
tema esindaja ja Irboska linnameis-ter
(Posadnik) koos teiste tähtsamate
isikutega\ kohustatud kõiki
Novogorodski ja Irboska vahelisi
tülisid uurima ja kohtus õigust
mõistma. Samuti on Tartu linna
esindajad ja teised, kes Tartu piiskopi
alla kuuluvad, kohustatud Novogorodski
ja Irboskat hõlmavaid
küsimusi kokkulepitud erikohtu
õiguse määrade järgi käsitlema.
Seadus nõiflabJ et kõik vargad,
jooksikud ja orjad võetakse Mn-m
ja : tuuakse. "kohtu ette välja-
: .^andmiseks.-
15. Vene õigeusu kirikule Tartus
tuleb tagastada vanad õigused ja
varandus.
16. Kui keegi sakslane, Tartu
piiskopi maadel, mõnda pihkvalast
habemest sikutab (see tähendab
peksmist), siis on kannatajal õigus
kohtu abile ja kohus peab süüalust
karistama (1493. aasta rahulepingus
nõuti karistuseks süüaluse käe
maha raiumist). Isegi siis kui Pihk-
^ va j vürst on Tartu piiskopiga oma-
• vahel tiilis (või vastupidi) garan-
* teerivad mõlemad vastaspoole kodanikkudele
ja kaupmeestele liikumise
vabaduse ja kaitset röövlite
vastu.
17. Rahulepingu alusel on mõlema
poole saadikutel liikumise vabadus
igas kohas ja igal ajal Pihkva,
saadik ei ole kohustatud Tartu
tõlkidele mingit tasu maksma.
Pihkvalastel on (kütte) puude võtmise
õigus vanade tavade kohaselt.
18. Pihkva-Tartu vahelise tüli
puhul on nõuetav, et süüdistav pool
saadab kuni kolm korda oma saadiku
õiguse jalule seadmise nõudega.;
Kui saadikute.kaudu .ei ole' võimalik
tüli lahendada, siis määm-takse
ühine kohtumine, kus tüli
põhjused koos läbi arutatakse.
Tüli kestvusel hoiduvad mõlemad
pooled piirimaade rüüstamisest ja
vägivalla kasutamisest.
19. Tüli ajal hoidutakse kaupmeeste
ja saadikute vangistamisest,
'ning mõlemad pooled täidavad
edasi rahulepingu tingimusi, eeldades
et tüli lahendatakse. Käesoleva
rahulepinguga lõpetatakse kõik vanad
tülid ja katkestatakse vastastikused
sõja- ja rüüsteretked.'
20. Piiskop lubab kõiki lepingu
tingimusi austada ja veel kuu aega
peale lepingu aegumist lepingu tingimusi
täita.
J^umbki pool ei toM selle kuu
jooksul alustada sõda ja nõustub
vastaspoole\ saadikutele kmdlus-tama
liikumise vabaduse.
21. Mõlemad pooled lubavad neli
nädalat (peale rahulepingu aegumist)
hoiduda vastaspoole kaupmeeste
ja saadikute arreteerimisest.
22. Selle lepingu nõudel ei tohi
mitte mingit abi anda- varastele,
röövlitele ja mõrvaritele.
23. Juhul kui üks lepingusse astunud
pooltest murmb seUe lepingu,
siis karistagu teda Jumal ja
saaiku talle kaela katku, nälga, tuld
ja mööga (sõda). Lepingu aegumine
ei tähenda rahu lõppu ja sõja
algust,
24. Kui Suur-Pihkva on vaenujalal
ja nende vihavaeTci on suunatud
minu auväärse. Tartu piiskopi
vastu, või Tartu linnapea ja linna-härrade.
ja teiste (piiskopile alluvate)
vastu, siis on meil õigus rahulepingut
üles ütelda, nõustudes äga
järgneva nelja nädala jooksul sõjategevusest
hoiduma ja anda saadikutele
liikumise vabadus. Pihkval
on samad õigused. ^
25. Novgorodis 25. märtsil 1509.
aastal sõlmitud Tartii-^Pihkva erileping
on kinnitatud tsaari pitsatiga
ja alla kirjutatud Suur-Novgdrodi
vürst Danilo Va^iljevich (Shchenja)
poolt, ja vürst Grigorij Fedorovich
(Shuiskij) poolt. Lepingut on omalt
poolt kinnitanud Pihkva vürst Ivan
Mihhailoyich oma allkirja ja pitsatiga.
Pihkva linnapea Grigorij Ja-kovlich
Kotlov ja kaupmeeste esindajad
Ivan Charutibivuch Puchen-kin
ja Jakob Jermolin andsid van-detõotuse
Pihkva linna nimel.
Tartu poolt andsid vande ja allkirjad
piiskopi saadikud Johann
Kaver ja Kerstin Soye. Leping kinnitati
Tartu piiskopi pitsatiga ja ka
Tartu linna pitsatiga.
Saadikud andsid ka tõotuse Tartu
linnapea ja kodanikkude uimel
lubadusega, et lepingu täitmisel
täidetakse kõikide Tartu
piiskopile alluvate Lüvimaa elanikkude
poolt.
Lepingut lugedes selgub, et eestlastel
ja setulastel ei olnud keskajal
mitte mingit rahvuslikku tähtsust
üldises sündmuste arengus.
Neid käsitati Lüvimaa alamatena
ja kuna enamus nendest olid „or-jastatud";
siis puudusid ka nendel
igasugused eriõigused.- Lüvimaa
keskkihi moodustasid peamiselt
saksa päritoluga rüütlid, kaupmehed
ja käsitöölised kelle erihuvisid
on lepingus kaitstud. Tartu-Pihkva
erüeping andis Tartu piiskop Ger-hard
Schrovele erakordselt tugeva
positsiooni Orduriigi sisepoliitjkas.
Rahulepinguga tekkinud uus olukord
lõhestas rüütelkbnda ja nõrgestas
Lüvimaa kaitset.
VaMeko Pikkand
On juhtunud ja ette iikud. Et
Võtsm osa ja isegi väga. Mõningatest
^sabasseismistest.
Oli aeg, kus märkasin, et ükskõik
kui pikk saba ka pole (harilikult
kas pikk või ülipikk), jään
mina selles ikkagi viimaseks seisjaks.
Tähendab, seisan (pooIüHpi-ka)
saba ära, aga minu taha ei tule
enam kedagi. Olin viimane ja jään
viimaseks. Oleksin ma, mõtlen en^
damisi, tund või poolteist hiljem
lulnud, poleks tarvIsM oMudl seista.
Mõtlesin ja tegin otsuse, et edas-ipidi,
kui midagi osta tuleb, lükkan
poodimineku tund-poolteist edasi.
Talitasingi nii. la mis juhtus? Juhtus
see, mis ju&tuma pidi. Kui leti
äärde jõudsin, nägin, et ese, mida
vajan, on juba läbi või ära müü-
. „Tund-poolteist tagasi veel
i, aga n ü ü d . . J a müüja laiutab
käsi. Pikad tal nad on, need
käed, aga leti alla ei ulatu.
Olgu pealegi, proovime teistmoodi.
Peamine: rahu, ainult rahu!
Kordan seda endamisi vaikselt
ja hindan saba, milles seisan. Oma
kaks tundi läheb siin ära küll. No
ja mis siis — kui kaks tundi, siis
kaks tundi! Seisan ära, õige mul
asi! Asi tasub ennast ära. Kolme
tunni pärast, kui jõuan lõpuks leti
äärde ja tasumise aeg käes, avastan,
et olen Fahakotl koju musta-
Juhtub ka teistmoodi. Näen,
kõrvaltänava poes on saba. Rü-seldakse,
trügitakse. Huvitav, mõtlen
endamisi, mida seal küll müüakse,
Rüselen. Trügin. Järsku
enam edasi ei pääse, „Kuhu te
noormees, trügite?!" käratab keegi
kuskilt. Vastan, et huvitav oleks
teada, mida siin müüakse. Ja kohe
käratatakse uuesti: „Teame niisuguseid!
Alguses on kange tahtmine
näha, pärast aga äge tahtmine
osta. Järjekorras ei viitsi keegi^
seista! ..Häbi ;.peaks .iolema, ..m
noor mimene veel!'^ Tunnen, et
mul hakkabki häbi ja lahkun kähku
kauplusest! Kodus jutustan naisele,
et näe, kõrvaltänava poes oli
täna kõvasti rahvast, eks vist toodi
midagi defitsiitset. Mida seal siis
müüdi, pärib abikaasa^ Kehitan
õlgu. Pärast saime kolm päeva sõnadeta
läbi.
Eks igaüks püüab parandada
oma vigu. Püüdsm mmagi. Kõik
need järgmised päevad. Jooksin
mööda kauplusi, et ehk satub midagi
silma. Sattuski. Lett täis head
ja seda kõikse (laremat, saba aga
polnud ollagi^ Seisin pool tundi,
süs veerand, siis veejl pool tundi ja
veel väheke. Lõpuks halastas minu
peale üks naaberosakonna
müüja: „Mis te seal passite, kas i®
silti ,,Inventuur" ei näe!" Nägin.
Nüüd näghi küll. Lahkusin. Juba
olingi läinud.
Või mis neist kauplustest
poodidest rääkida. Ootan, tähen-[
dab, autobussi. Seisan ja ootan. Ja
ennäe, kaugelt hakkabki autobuss
laienema. Poole tunni kulades jn<^
ba jõuabki meie peatusse. Püüaffl
seista saba lÕppu ja ootan, millal
minu järjekord kätte jõuab..^ ES
jõudnudki ära oodata.
Viimasel ajal ma ühiskondlikku
transporti ei kasuta. Kõnnin jalgsi.
Uskuge mind, väga tervislik.
Võin seda öelda omast käest. Jalast.
. Mis sabadesse puutub, siis minu
otsus on kindel ^ mina nendesse
seisma ei jää. Mul targeniatki teha.
Näiteks last kasvatada. Las sirgub
suuremaks, siis on vähemalt
keegi, keda sabadesse seisma saata.
Linnalaps, nooruke, Iega ta väsi.
ENN KARU '
Kodumaal \ilmuvast ajalehest
„Sirp ja Vasar"
isrõõmu Seedrioru
ittermnd ee nm
fuigeoleky ©htui
PARIIS — Prantsuse uus president
Francois Mitterrand väitis.
Ühendriikide presidendi abile
George Bushile, et vastupidiselt
USA murele, et kommunistide valitsusse
võtmine ohustaks Prantsuse
ja NATO julgeolekut, see ei tekita
mingit ohtu Prantsusmaa julgeolekule,
kuna tema käes on
kõrgeim võim välissuhetes, kaitseküsimustes
ja tahab isiklikult kontrollida
kõike, mis on seotud julgeolekuga.
Põud ähwcird^b
¥enemcs(s Sõikysf
MOSKVA Põud kahjustab
söödavilja lõikust N. Liidu keskmises
n.n. .mustamullavööndis ja
annab väiksemat saaki kui möödunud
aastal, kirjutatakse ametiühingu
ajalehes „Tr^d";.„ Avaldades
reportaazhi Voronezhist, ütles,
ajakirjanik, et kuivad, vihmavae-sed
ihnad kevadel ja varasuvel on
vähendanud rohUj samuti kui teiste
söödataimede kasvu ja sunnib
farmereid otsima teisi allikaid loomade
sööda saamiseks.
Leides Pilt lõpet
Jakobi koguduse organist Leida
Pilt on 40 aastat teeninud organistina
mitmete eesti koguduste juures.
Nüüd on ta siiski otsustanud jääda
puhkepaigale ja Jakobi kogudus,
kus ta viimati organistina töötas,
tähistas seda jumalateenistusega,
Jumalateenistusel jutlustas abi-präost
Tõnis Nõmmik ja aitasid
kaasa Usuteadusliku Instituudi
õpilased. Muusikalises osas olid
kaastegevad Toronto Pensionäride
Klubi laulukoor Ed. Tobrelutsu juhatusel.
Jumalateenistusele järgnes koosviibimine,
kus organisti, tööd hinnati
tänusõnadega koguduse esimehe
A. Julcki ja naisringi esinaise
poolt.
enanöövreil JaapciEii
.ähedyses
TOKIO —- N. Lüdu sõjalae^vasti-kul
olid viiepäevased laskeharjutused
Ohhotski meres, Jaapani põhjapoolseima
saare Hokkaido juures.
Jaapani Meresõidu Julgeoleku
. agentuuri teatel on .see venelastel
juba teine sellasarnane harjutus
vähem kui kahe nädala jooksul.
Jaapan on protesteerinud.nende läheduses
toimuvate manöövrite pärast,
kuid N. Liit on selle tagasi
lükanud. ,
2. juulil peetud Wintario loterii
loosimisel langesid lOO.OOO-dollari-lised
peavõidud püeteUe nr. 355556.
125.000 võitsid piletid 511331, 2378115,
324705 ja 550224. $1000 — 91021,
3176, $10 — 700 ja tasuta ® Laupäeval, 8. augustü
piletiraamätti hiimljrid 16, .§töne'is Killamämugudl *81i
Veel piisutas vihma, kui rahvas Kalev Estienue võimlejate ja J.
oli võtnud kohad sisse Seedrioru Billingsi tantsurühma poolt, kes
vabaõhulavale, lootuses et toimuks esitasid tantsustiile läbi ajaloo ku-järjekordne
Seedrioru ime, saju- ni tänapäevaste tantsudeni välja,
vaba etenduse aeg. Ja ime kordus- Lõpuks olid ka poisid kaasa kut-ki,
peagi kadusid publiku peako- sutud ja võimlejad esitasid F.
lialt vihmavarjud ja jäädi jälgima Eoopi polkakoreograafilise seade,
elava arenguga dünaamilist kava, kus suurepärase leidlikkusega oli
mida noored tütarlapsed esitasid, antud erivariatsioone võimlcmis-t)
ldlavastuse juhiks oli Evelyn elementide ja polka sünteesist.
Koop, kes aga samal päeval pidi ^ „ ...
ametiasjus Shveitsi sõitma, mistõt- ^^^^^
tu õhtut juhatasid Felik Koop ja ""Jf J""»;^^' ./""^^ esile liikumis-
Karen Vünamäe. erirutimides, kuni O. Meri-
Lavastus esitati äsja kahel õh- |^«"*« ^: K*!??^
tui Torontos, kuid nüüdne oli koreograaWme „Meri« oh moel-väiksema
tegelaskonnaga. Ära olid f ^ « ^^^l^»'» ^^'^ J»"»*-
jäänud nooremad võimlejad, ka . > »m»seks ja sumbohseenmaks
mitmed võimlemissolistid puudusid. lahusolekut mere taga oleva
Viimasel hetkel jäi ära ka ettenäh- l^odumaaga. Ohulistes sinistes kleS-tud
teadustaja ja Anne Liis Tüll ^^^s kujutanuks võimlejad lainete
sai selle ülesande omale ning täitis voogamise vanatsiooniderikkust.
hästi,!mõneti tuues võimlemisega ^^^^""^^ ^«^^^ valgustas hävitas si-seotud
mõtteid lähemale kui eel- ^^"^^ ^^e'^*'-
misel korral. Saatemuusikat mängisid E. Luk-
Vabaõhnlavastus muutis märga- sepp ja E. Kuuskne. Elektroomlfi-
Havalt eelmist. Siseruumi kitsus oli se heliga oli suure nüskuse tõttu
asendatud avara mängu- ja liiku^ raskusi, mis tingis moonutatud he<
misniumiga ning looduslik roheli- lisid. Valgustuse eest hoolitsesid E.
ne metsakuUss andis, eriti heleda- Rebane, R. Saar ja A, Ruutopõld,
ma riietuse juures, väga efektset .. Pärast esinemist kogunes pooIe°
visuaalset muljet, mida erivalgus- sajaline esinejate pere oma juhti-tusega
veelgi rohkem esile toodi, dega lavale, saades tugeva aplausi.
Eelneva sajust märja maapinna E. V. aupeakonsul L Heinsoo tä-tõttu
oli tmgitud väiksem kavaline nas suveharjapeol esinejaid mui-muudatus,
kuid näis, et seda oli nasjtitulise ja fantastilise suveöise
teistel aladel täiendatud, lavastuse eest. Ta avaldas tänu ka
1* 1 1 J publikule, kes trotsides vihma jäi
so^h^ta' '?ja"g atad nelja o^a r ga vahel ,3,^^^^. g^,^-^f ejärel ulate üHe
andis teadustaja juhtootuve jarg- , ^ ^^^v.
neva osa mõistmiseks, et kavas / . . . v ^^^«^^^ . . .
olev pantomiimlik tegeme intriig ^ «'"«g^',?™?' J^^e.
saaks selgemalt mõistetavaks. Ka- Kalev / Estienne jliikumisrõõmu
va algas võimlemisklassi tegevuse- väljendav võimlemisl^västus sulas
ga, kus esitati E. Koop!, H. Oderi, ühte loodusliku tauktaga ja oli
K. Viinamäe, K. Käärid! koreo- tõesti jaaniöise haldjäteriigile oma-graafilisi
seadeid kõndimiseV keha- ne. Kui ka mõne rutuni puhul ei
kooli, palliharjutustega. Järgnes vastanud murupind võimla põran-esinemiste
teema lippude, rõnga- dale, jäi esinemise üldilme härga,
hüppei^ööriga, lindiga. Solistid mooniliseks ja köordineerituks.
esitasid i^äiteid oma rutiinidel * Noored olid vaprad vastupidama,
võistlusvõimlemisest, õnneks sooja öö niiskusele ja ilm-tJhe
võimlemise äärmusliku osa- se rõõmuga esitasid oma kava, mis
ma esitatS rida tantsulisi .esinemisi sellisena ka vastu võeti.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 7, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-07-07 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810707 |
Description
| Title | 1981-07-07-08 |
| OCR text | IIVIIUV Dominion Day @fl saanud Kanada OTTAWA — Vähemalt tänavu aastal pühitsevad kanadalased 1. juuli veel Dominion Day'na, tänu progressiiveile j, konservatiividele, kes keeldusid liberaalide poolt esitatud seaduseelnõu Dominion Day ümbernimetamiseks ' Canada Day'ks kiirest vastuvõtust. Keeldumine oli pettumuseks riigisekretärile Francis Fox'ile, kes põhjendas muudatuse Wajalikkust, kuna Dominion on arhailine mõiste, mis on seotud kontrolliga, domineerimiser ga ja koloniseerimisega. 1. juuli oli ka suureks pettumuseks peaminister Pierre Tinideau'- le, kes lootis seleks ajaks Kanada põhiseaduse Inglismaalt ära tuua. Küsimus jäi teatavasti Kanada, ülemkohtu otsilstada, kes oma seisukohta bi suutnud lubatud ajaks parlamendile esitada. Sabad Hjljuü toimus Toronto Eesti Pensionäride tervisvõimlemise ringi väljasõit kevadpäev mitmesuguse tegevusega. PSIdil osa väljasõitjaid Ja külalisi. Jõekäärule, kus veedeti kaunis Foto: J. Säägi Viieaastane kohtuprotsess DÜSSELDORF — Lääne-Sak-samaal lõppes nats! sõjakurjategijate protsess, mis oli tetnud viis aastat ja läinujdl maksma miljoneid dollareid. 61-aastane Hermine Eyan, kes oM kohtu all endise §S-valvurina, ^ mõ|isteti elsiks ajaks yanglassei Üheksat endist SS-valvn-rit, kel!e\ vastu alustati protsessi 1975. aasta novembris, süüdistati mõrvades või 250.000 vangi mõrvamisest osavõtus, kes olid surnud Maidaneki koonduslaagris E maa-slmasõja ajal, . Hermine. Ryan saadeti 'USA-st välja, kuhu ta pääses ameerika sõ-javäelasega abiellumisel, kuna ta polevat andnud tFSA immigratsi-ooniasutusele õigeid andmeid oma mineviku koht^. ..Ryah'it, kes sai vangidelt Maidaneki vangilaagris nimetuseks Mära, kuna ta oli vangidega väga toorelt käitunud, süüdistati vähemalt 1181 vangi Ja 705 teise mõrvamisest osavõtus. Kui kohtunik tegi teatavaks ot-suseid, karjuti publiku hulgast „Skan(^aal!" ja „See on ohvrite narrimine!!'. Kaks naist hüppasid õrna istmeilt ja tõmbasid lahti punase,' kanga, kus loetleti natside sõjakuritegusid. Väljaarvatud kohtuotsus Ryan'ile ja Hildegard Laecherf iie, kes sai 12 aastat, olid karistused kõigil madalamad kui prokurör oli nõudnud. Kala- |a jahimeeste loterÜKfoidyd Kala- ja jahimeeste O.F.A.H. loterii võidud langesii:^ alljärgnevatele piletitele: GJ5 Jeep nr. 231890, CJ5 Jeep nr. 238372, Fur coat nr. 04575, Älcan 16' Prince Craft Holi-dayBoat, 35 h.p. Johnson out-board motor and E-Z Lo ader Trai-ler nr. 240300. [Viking Adventures Arctic Fishing Trip nr. 2959B9. Cree / MNR Gbose Hunt nr. 111297. Wait Broil MastW Gas Grül nr. 110848. Mitchell / Garcia Fish-finder nr. 117414. 15' Coleman Ca-noe' nr., 216563. Winchester 1300- XTR^ Shot^un nr. .239500. Jiffy 10' Pomer ice Auger nr. 206422. Brow-ning Tracker Compound Bow & Quiver nr. 80267. Fenwick Gra-phite Spinning Rod nr. 53119. Pu-nan/ L.E.S. Scope nr. 53816. Pioneer Ghain Saw nr. 262303. Salmon Charter ior 4 nr^ 236255. Alco Rifle Case nr. 131094. Fenglass Down-riggör Rod nr. 2244476. Framed Neil Broadfoot Print nr. 118530. Shakespeare ),Ugly Stik" Spinning Rod nr. 68639. 10 Boxes Imperial 12 gauge Shot Shells nr. 01381. Fenwick 7.7. xkckleBox nr. 223218. Coleman Cooler and Jug nr. 16101. 12 Canadian Wiggler Lures nr. 189620. 12 Canadian Wiggler Lüres nr, 76511. 12 Canadian Wiggler Lures nr. 144640. Jooksikyd ja orjad võetagu kinni ja toodc^gy kMu ette üleandmiseks IMalja Moskvas püjiiab vana baabushka pääseda asjatult bussile. Ikka trügitakse ta nooremate poolt kõrvale. „Meü ei ole kultuuri." „Kultuuri on meü küll;" vastab üks noor mees. „Aga ] Higa vähe busse," 11. Erikohust peetakse Vene ja Orduriigi piirilinnas Novogoröds-kis (Neuhausen). il2. tJkskõik kas süüdistatav on pihkyalane või sakslane peab ia vande all tunnistama. i 13. Juhul kui toimub sakslaste üle kohtumõistmine Pihkvas^ siis toimub see Pihkva õigusmäärade - alusel ja nende kaupasid , ei tohi võõrandada. 14. Irboskas on Pihkva vürst või tema esindaja ja Irboska linnameis-ter (Posadnik) koos teiste tähtsamate isikutega\ kohustatud kõiki Novogorodski ja Irboska vahelisi tülisid uurima ja kohtus õigust mõistma. Samuti on Tartu linna esindajad ja teised, kes Tartu piiskopi alla kuuluvad, kohustatud Novogorodski ja Irboskat hõlmavaid küsimusi kokkulepitud erikohtu õiguse määrade järgi käsitlema. Seadus nõiflabJ et kõik vargad, jooksikud ja orjad võetakse Mn-m ja : tuuakse. "kohtu ette välja- : .^andmiseks.- 15. Vene õigeusu kirikule Tartus tuleb tagastada vanad õigused ja varandus. 16. Kui keegi sakslane, Tartu piiskopi maadel, mõnda pihkvalast habemest sikutab (see tähendab peksmist), siis on kannatajal õigus kohtu abile ja kohus peab süüalust karistama (1493. aasta rahulepingus nõuti karistuseks süüaluse käe maha raiumist). Isegi siis kui Pihk- ^ va j vürst on Tartu piiskopiga oma- • vahel tiilis (või vastupidi) garan- * teerivad mõlemad vastaspoole kodanikkudele ja kaupmeestele liikumise vabaduse ja kaitset röövlite vastu. 17. Rahulepingu alusel on mõlema poole saadikutel liikumise vabadus igas kohas ja igal ajal Pihkva, saadik ei ole kohustatud Tartu tõlkidele mingit tasu maksma. Pihkvalastel on (kütte) puude võtmise õigus vanade tavade kohaselt. 18. Pihkva-Tartu vahelise tüli puhul on nõuetav, et süüdistav pool saadab kuni kolm korda oma saadiku õiguse jalule seadmise nõudega.; Kui saadikute.kaudu .ei ole' võimalik tüli lahendada, siis määm-takse ühine kohtumine, kus tüli põhjused koos läbi arutatakse. Tüli kestvusel hoiduvad mõlemad pooled piirimaade rüüstamisest ja vägivalla kasutamisest. 19. Tüli ajal hoidutakse kaupmeeste ja saadikute vangistamisest, 'ning mõlemad pooled täidavad edasi rahulepingu tingimusi, eeldades et tüli lahendatakse. Käesoleva rahulepinguga lõpetatakse kõik vanad tülid ja katkestatakse vastastikused sõja- ja rüüsteretked.' 20. Piiskop lubab kõiki lepingu tingimusi austada ja veel kuu aega peale lepingu aegumist lepingu tingimusi täita. J^umbki pool ei toM selle kuu jooksul alustada sõda ja nõustub vastaspoole\ saadikutele kmdlus-tama liikumise vabaduse. 21. Mõlemad pooled lubavad neli nädalat (peale rahulepingu aegumist) hoiduda vastaspoole kaupmeeste ja saadikute arreteerimisest. 22. Selle lepingu nõudel ei tohi mitte mingit abi anda- varastele, röövlitele ja mõrvaritele. 23. Juhul kui üks lepingusse astunud pooltest murmb seUe lepingu, siis karistagu teda Jumal ja saaiku talle kaela katku, nälga, tuld ja mööga (sõda). Lepingu aegumine ei tähenda rahu lõppu ja sõja algust, 24. Kui Suur-Pihkva on vaenujalal ja nende vihavaeTci on suunatud minu auväärse. Tartu piiskopi vastu, või Tartu linnapea ja linna-härrade. ja teiste (piiskopile alluvate) vastu, siis on meil õigus rahulepingut üles ütelda, nõustudes äga järgneva nelja nädala jooksul sõjategevusest hoiduma ja anda saadikutele liikumise vabadus. Pihkval on samad õigused. ^ 25. Novgorodis 25. märtsil 1509. aastal sõlmitud Tartii-^Pihkva erileping on kinnitatud tsaari pitsatiga ja alla kirjutatud Suur-Novgdrodi vürst Danilo Va^iljevich (Shchenja) poolt, ja vürst Grigorij Fedorovich (Shuiskij) poolt. Lepingut on omalt poolt kinnitanud Pihkva vürst Ivan Mihhailoyich oma allkirja ja pitsatiga. Pihkva linnapea Grigorij Ja-kovlich Kotlov ja kaupmeeste esindajad Ivan Charutibivuch Puchen-kin ja Jakob Jermolin andsid van-detõotuse Pihkva linna nimel. Tartu poolt andsid vande ja allkirjad piiskopi saadikud Johann Kaver ja Kerstin Soye. Leping kinnitati Tartu piiskopi pitsatiga ja ka Tartu linna pitsatiga. Saadikud andsid ka tõotuse Tartu linnapea ja kodanikkude uimel lubadusega, et lepingu täitmisel täidetakse kõikide Tartu piiskopile alluvate Lüvimaa elanikkude poolt. Lepingut lugedes selgub, et eestlastel ja setulastel ei olnud keskajal mitte mingit rahvuslikku tähtsust üldises sündmuste arengus. Neid käsitati Lüvimaa alamatena ja kuna enamus nendest olid „or-jastatud"; siis puudusid ka nendel igasugused eriõigused.- Lüvimaa keskkihi moodustasid peamiselt saksa päritoluga rüütlid, kaupmehed ja käsitöölised kelle erihuvisid on lepingus kaitstud. Tartu-Pihkva erüeping andis Tartu piiskop Ger-hard Schrovele erakordselt tugeva positsiooni Orduriigi sisepoliitjkas. Rahulepinguga tekkinud uus olukord lõhestas rüütelkbnda ja nõrgestas Lüvimaa kaitset. VaMeko Pikkand On juhtunud ja ette iikud. Et Võtsm osa ja isegi väga. Mõningatest ^sabasseismistest. Oli aeg, kus märkasin, et ükskõik kui pikk saba ka pole (harilikult kas pikk või ülipikk), jään mina selles ikkagi viimaseks seisjaks. Tähendab, seisan (pooIüHpi-ka) saba ära, aga minu taha ei tule enam kedagi. Olin viimane ja jään viimaseks. Oleksin ma, mõtlen en^ damisi, tund või poolteist hiljem lulnud, poleks tarvIsM oMudl seista. Mõtlesin ja tegin otsuse, et edas-ipidi, kui midagi osta tuleb, lükkan poodimineku tund-poolteist edasi. Talitasingi nii. la mis juhtus? Juhtus see, mis ju&tuma pidi. Kui leti äärde jõudsin, nägin, et ese, mida vajan, on juba läbi või ära müü- . „Tund-poolteist tagasi veel i, aga n ü ü d . . J a müüja laiutab käsi. Pikad tal nad on, need käed, aga leti alla ei ulatu. Olgu pealegi, proovime teistmoodi. Peamine: rahu, ainult rahu! Kordan seda endamisi vaikselt ja hindan saba, milles seisan. Oma kaks tundi läheb siin ära küll. No ja mis siis — kui kaks tundi, siis kaks tundi! Seisan ära, õige mul asi! Asi tasub ennast ära. Kolme tunni pärast, kui jõuan lõpuks leti äärde ja tasumise aeg käes, avastan, et olen Fahakotl koju musta- Juhtub ka teistmoodi. Näen, kõrvaltänava poes on saba. Rü-seldakse, trügitakse. Huvitav, mõtlen endamisi, mida seal küll müüakse, Rüselen. Trügin. Järsku enam edasi ei pääse, „Kuhu te noormees, trügite?!" käratab keegi kuskilt. Vastan, et huvitav oleks teada, mida siin müüakse. Ja kohe käratatakse uuesti: „Teame niisuguseid! Alguses on kange tahtmine näha, pärast aga äge tahtmine osta. Järjekorras ei viitsi keegi^ seista! ..Häbi ;.peaks .iolema, ..m noor mimene veel!'^ Tunnen, et mul hakkabki häbi ja lahkun kähku kauplusest! Kodus jutustan naisele, et näe, kõrvaltänava poes oli täna kõvasti rahvast, eks vist toodi midagi defitsiitset. Mida seal siis müüdi, pärib abikaasa^ Kehitan õlgu. Pärast saime kolm päeva sõnadeta läbi. Eks igaüks püüab parandada oma vigu. Püüdsm mmagi. Kõik need järgmised päevad. Jooksin mööda kauplusi, et ehk satub midagi silma. Sattuski. Lett täis head ja seda kõikse (laremat, saba aga polnud ollagi^ Seisin pool tundi, süs veerand, siis veejl pool tundi ja veel väheke. Lõpuks halastas minu peale üks naaberosakonna müüja: „Mis te seal passite, kas i® silti ,,Inventuur" ei näe!" Nägin. Nüüd näghi küll. Lahkusin. Juba olingi läinud. Või mis neist kauplustest poodidest rääkida. Ootan, tähen-[ dab, autobussi. Seisan ja ootan. Ja ennäe, kaugelt hakkabki autobuss laienema. Poole tunni kulades jn<^ ba jõuabki meie peatusse. Püüaffl seista saba lÕppu ja ootan, millal minu järjekord kätte jõuab..^ ES jõudnudki ära oodata. Viimasel ajal ma ühiskondlikku transporti ei kasuta. Kõnnin jalgsi. Uskuge mind, väga tervislik. Võin seda öelda omast käest. Jalast. . Mis sabadesse puutub, siis minu otsus on kindel ^ mina nendesse seisma ei jää. Mul targeniatki teha. Näiteks last kasvatada. Las sirgub suuremaks, siis on vähemalt keegi, keda sabadesse seisma saata. Linnalaps, nooruke, Iega ta väsi. ENN KARU ' Kodumaal \ilmuvast ajalehest „Sirp ja Vasar" isrõõmu Seedrioru ittermnd ee nm fuigeoleky ©htui PARIIS — Prantsuse uus president Francois Mitterrand väitis. Ühendriikide presidendi abile George Bushile, et vastupidiselt USA murele, et kommunistide valitsusse võtmine ohustaks Prantsuse ja NATO julgeolekut, see ei tekita mingit ohtu Prantsusmaa julgeolekule, kuna tema käes on kõrgeim võim välissuhetes, kaitseküsimustes ja tahab isiklikult kontrollida kõike, mis on seotud julgeolekuga. Põud ähwcird^b ¥enemcs(s Sõikysf MOSKVA Põud kahjustab söödavilja lõikust N. Liidu keskmises n.n. .mustamullavööndis ja annab väiksemat saaki kui möödunud aastal, kirjutatakse ametiühingu ajalehes „Tr^d";.„ Avaldades reportaazhi Voronezhist, ütles, ajakirjanik, et kuivad, vihmavae-sed ihnad kevadel ja varasuvel on vähendanud rohUj samuti kui teiste söödataimede kasvu ja sunnib farmereid otsima teisi allikaid loomade sööda saamiseks. Leides Pilt lõpet Jakobi koguduse organist Leida Pilt on 40 aastat teeninud organistina mitmete eesti koguduste juures. Nüüd on ta siiski otsustanud jääda puhkepaigale ja Jakobi kogudus, kus ta viimati organistina töötas, tähistas seda jumalateenistusega, Jumalateenistusel jutlustas abi-präost Tõnis Nõmmik ja aitasid kaasa Usuteadusliku Instituudi õpilased. Muusikalises osas olid kaastegevad Toronto Pensionäride Klubi laulukoor Ed. Tobrelutsu juhatusel. Jumalateenistusele järgnes koosviibimine, kus organisti, tööd hinnati tänusõnadega koguduse esimehe A. Julcki ja naisringi esinaise poolt. enanöövreil JaapciEii .ähedyses TOKIO —- N. Lüdu sõjalae^vasti-kul olid viiepäevased laskeharjutused Ohhotski meres, Jaapani põhjapoolseima saare Hokkaido juures. Jaapani Meresõidu Julgeoleku . agentuuri teatel on .see venelastel juba teine sellasarnane harjutus vähem kui kahe nädala jooksul. Jaapan on protesteerinud.nende läheduses toimuvate manöövrite pärast, kuid N. Liit on selle tagasi lükanud. , 2. juulil peetud Wintario loterii loosimisel langesid lOO.OOO-dollari-lised peavõidud püeteUe nr. 355556. 125.000 võitsid piletid 511331, 2378115, 324705 ja 550224. $1000 — 91021, 3176, $10 — 700 ja tasuta ® Laupäeval, 8. augustü piletiraamätti hiimljrid 16, .§töne'is Killamämugudl *81i Veel piisutas vihma, kui rahvas Kalev Estienue võimlejate ja J. oli võtnud kohad sisse Seedrioru Billingsi tantsurühma poolt, kes vabaõhulavale, lootuses et toimuks esitasid tantsustiile läbi ajaloo ku-järjekordne Seedrioru ime, saju- ni tänapäevaste tantsudeni välja, vaba etenduse aeg. Ja ime kordus- Lõpuks olid ka poisid kaasa kut-ki, peagi kadusid publiku peako- sutud ja võimlejad esitasid F. lialt vihmavarjud ja jäädi jälgima Eoopi polkakoreograafilise seade, elava arenguga dünaamilist kava, kus suurepärase leidlikkusega oli mida noored tütarlapsed esitasid, antud erivariatsioone võimlcmis-t) ldlavastuse juhiks oli Evelyn elementide ja polka sünteesist. Koop, kes aga samal päeval pidi ^ „ ... ametiasjus Shveitsi sõitma, mistõt- ^^^^^ tu õhtut juhatasid Felik Koop ja ""Jf J""»;^^' ./""^^ esile liikumis- Karen Vünamäe. erirutimides, kuni O. Meri- Lavastus esitati äsja kahel õh- |^«"*« ^: K*!??^ tui Torontos, kuid nüüdne oli koreograaWme „Meri« oh moel-väiksema tegelaskonnaga. Ära olid f ^ « ^^^l^»'» ^^'^ J»"»*- jäänud nooremad võimlejad, ka . > »m»seks ja sumbohseenmaks mitmed võimlemissolistid puudusid. lahusolekut mere taga oleva Viimasel hetkel jäi ära ka ettenäh- l^odumaaga. Ohulistes sinistes kleS-tud teadustaja ja Anne Liis Tüll ^^^s kujutanuks võimlejad lainete sai selle ülesande omale ning täitis voogamise vanatsiooniderikkust. hästi,!mõneti tuues võimlemisega ^^^^""^^ ^«^^^ valgustas hävitas si-seotud mõtteid lähemale kui eel- ^^"^^ ^^e'^*'- misel korral. Saatemuusikat mängisid E. Luk- Vabaõhnlavastus muutis märga- sepp ja E. Kuuskne. Elektroomlfi- Havalt eelmist. Siseruumi kitsus oli se heliga oli suure nüskuse tõttu asendatud avara mängu- ja liiku^ raskusi, mis tingis moonutatud he< misniumiga ning looduslik roheli- lisid. Valgustuse eest hoolitsesid E. ne metsakuUss andis, eriti heleda- Rebane, R. Saar ja A, Ruutopõld, ma riietuse juures, väga efektset .. Pärast esinemist kogunes pooIe° visuaalset muljet, mida erivalgus- sajaline esinejate pere oma juhti-tusega veelgi rohkem esile toodi, dega lavale, saades tugeva aplausi. Eelneva sajust märja maapinna E. V. aupeakonsul L Heinsoo tä-tõttu oli tmgitud väiksem kavaline nas suveharjapeol esinejaid mui-muudatus, kuid näis, et seda oli nasjtitulise ja fantastilise suveöise teistel aladel täiendatud, lavastuse eest. Ta avaldas tänu ka 1* 1 1 J publikule, kes trotsides vihma jäi so^h^ta' '?ja"g atad nelja o^a r ga vahel ,3,^^^^. g^,^-^f ejärel ulate üHe andis teadustaja juhtootuve jarg- , ^ ^^^v. neva osa mõistmiseks, et kavas / . . . v ^^^«^^^ . . . olev pantomiimlik tegeme intriig ^ «'"«g^',?™?' J^^e. saaks selgemalt mõistetavaks. Ka- Kalev / Estienne jliikumisrõõmu va algas võimlemisklassi tegevuse- väljendav võimlemisl^västus sulas ga, kus esitati E. Koop!, H. Oderi, ühte loodusliku tauktaga ja oli K. Viinamäe, K. Käärid! koreo- tõesti jaaniöise haldjäteriigile oma-graafilisi seadeid kõndimiseV keha- ne. Kui ka mõne rutuni puhul ei kooli, palliharjutustega. Järgnes vastanud murupind võimla põran-esinemiste teema lippude, rõnga- dale, jäi esinemise üldilme härga, hüppei^ööriga, lindiga. Solistid mooniliseks ja köordineerituks. esitasid i^äiteid oma rutiinidel * Noored olid vaprad vastupidama, võistlusvõimlemisest, õnneks sooja öö niiskusele ja ilm-tJhe võimlemise äärmusliku osa- se rõõmuga esitasid oma kava, mis ma esitatS rida tantsulisi .esinemisi sellisena ka vastu võeti. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-07-07-08
