Vaba eestlane , December 15, 1977

              Nri.õ3
BIBEB
VABADE EESTLASTE HMLEKANDJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 tecmnseto St Tormtos.
P E A T O E ^ T A M : Earl A^^^^
[ TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Säi. C, Toronto 3, Ont. M6J'3M7
TELEFONID: tototus 364-7521, talitus (tellimised, kiiultitused,
ekspeditsioon) 364-^^^
TEIXIMISHIMAD Kanad
veerandaastas ?9.—, kiripostiga aastas |48.-^, poolaastas 12550
ja veerandaastas $13.50.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $32.—, poolaas­tas
,$17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga ÜSA-s: aastas
$53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.^ :
LENNUPOSTIGA memere-niaadesse:a^ $62.-,
$31.50 ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 30 c — Üksiknumbri hind 35 c.
-1
Pubüshed bv Free Estoniati Publlsher. Ltd., 135 Tecumsetb St.,
• ' Toronto 3, Ont.M6J 2H2
K L E N K i päevadest osavõtjaid CIiicaga^^E Ma jr. jiksei: YaL^aknlt urve Auks!, Merike Tumma, Kalju
Kaldalu, Heino Susi, Leili Parts. Oskar KaImanJäi\lal!ePähn-Ketel.^^ Foto: Vello Sab
I Pärast seda kui peaminister j senti käesoleval aastal, kerkides
JbbnVorsteri partei sai äsjastelviigemale 2 miljardi dollarile,
parlamendivalimistel suure ena- ^ Kui lõüna-aäfriklased relvasaa-nfuse,
ei ole Lõuha-Äafrikas min- detiste keelustamise suhtes on
geid tunnusmärke, et valitsus ka- jäänud võrdlemisi rahulikeks ja
vatseks hakata tegema sisepoliiti- ükskõikseiks, siis häirivad neid
Itsi kompromisse ja loobuma oma palju rohkem võimalikud majan-apartheidi
poliitikast. Lõuna-Äaf- duslikud sanktsioonid. Selliste
rika 4,3 mUjonit valget kavatse- sanktsioonide rakendamine ei ku­vad
jätkata oma valitseva rassi j june Lõuna-Äafiikale tõenäoliselt
poliitikat 18 miljoni musta üle saatuslikuks^ kuid ta toob kaasa
ning seda hoiakut ei suuda mur- palju raskusi ja ebamugavusi,
ela isegi lääneriikide erakordselt Erilisi probleeme või tekitada õli
tugev surve ning äsja Lütunud, sisseveo keelustamine, kuid ka
Montrealis hiljuti toimunud sümpoosionil esines hüvitava ettekandega dr. Walter Rand,
kes kõneles futurismist ja võimalustest eesti rahvusliloi kultuuri säilitamiseks. Dr. Walter Rand
töötab praegu korralise professorina New Yorgis City University's, kuid kõrvuti problee­mide
käsitamisega tunneb ta ka suurt huvi eestluse säilumise Ja meie kultuuriliste probleemida
V vastu..;,-. •-. /
Referent' mainis, et futurism ei^ iased on domineerivalt rahvus- üheks ^oluliseks thievikupeTspek-esitä-
fakte: tulevikuks, kuna fak- kujltuuriliselt defineeritud: rah- tuviks.-,rakenduda eesti kultuuri
tid esinevad vaid minevikus/ Tia- vas, mililest on itingitud meie'; edasiarendamisele . globaalses
levikuks on vaja raamistiklm. :cmaipära ja probleemid.' ' j ulatuses; arendades selle elu j õu-mis
annab alused positiivsete ot-'.. Selline erinevus suurrahvustest • liseks süsteemilis,- Selline tegevus
suste.tegemiseks. Futurismi raa'-! on üheks põhjuseks, miks nad loob suured võimalused isegi k o i -
Rahvaste Organisatsioonis vas­tuvõetud
seisukoht, mille alusel
keelustatakse relvade vedu Lõu.
na-Aafrikasse.
Läänerükide survepolütika Lõu-n^-
Aafrika valgete rezhümi vastu
on, tekitanud eriiise meelekibedu­se
ja pahameele Lõunä-Äafrikas
ning see viha oh suunatud eriti
Ameerika Ühendriikide vastu, kes
on Lüturiud Rahvaste Organisatsi-oonisi
oma mustanahalise esinda­ja
Ähdrew Youngi kaudu mängi­nud
kõige suuremat rolli Lõuna-
Aafrika vastase polütika rakenda­miseks.
Milline meeleolu valitseb
praegu Lõuna-Aafrika valgete
ringkondades, seda kajastas kõi­ge
veenvamalt peaminister Vors-ter,
kes 8. novembril peetud kõ­nes
tähendas: ,jyäljaspool asuvas
maailmas leidub selliseid, kes ar­vavad,
et relvade saatmise keelus­tamine
paneb Lõuna-Aafrika põl­vili.
Kuid laske mul ütelda täna
õhtul, et neil tuleb teistele seisu­kohtadele
asuda."
nendest raskustest loodetakse üle
saada, kuna 70 protsenti Lõuha-Äafrika
jõiijaamadest töötavad
söelditte Ja veejõu abil. Samuti
on praegu ehitamisel tohutusuur
2 miljardi dollariline tööstus, mis
peab produtseerima söest õli.
Kuid majanduslikkude sanktsi­oonide
kasutamisele võtmisel ei
ole Lõuha-Äafrika ainsaks kanna­tajaks.
Suurte majanduslikkude
kaotuste osaliseks saaksid ka
ameeriklased, sakslased, jaapan­lased,
prantslased ja inglased,
kes teevad Lõuna-Äafrikaga suuri
ärisid. Eriti suuri investeeringuid
on Lõuna-Äafrikas teinud amee­riklased
ning Ühendrügid olid
möödunud aastal Lõuna-Aafrika
suurimaks varustajaks, saates
sinna kaupu 1,3 müjardi dollari
'eest •
Keegi ei oska praegu emiusta-da,
kuidas lõpeb see suur ühine
kommunistide Ja demokraatlil^e
rükide aktsioon Lõuna-Äaf rika
mistik omakorda oleneb loodus-1 meid- ei niõista Ja meist am ei.
likest olukordadest ning majari-' saa.,
duslikest, poliitilistest ja kultuu- Meie oota;me abi läänest, -kuid te-"
rilistesi teguritest. : • gelikult.eelistavad-nad meie tasa-
Futurismi.ülesandeks on teadv lülitamist kuna nad e i . s a a . aru
lik, ratsionaalne Ja pläamkin- meie taotlustest. .
. del tegelemine maailma tulev!-/. Poliitiliselt, jä majandušililml^^
ku kõigi nähete võimaliku ku- suured süsteernid ei suuda ära
Jundamisega. j hoida jätkuvaid konflikte, mis
Valitsused , j a tööstusettevõtted, on tingitud; kuritegevusest, polii-kasutavad
praegu kasvaval mää- tilistest liikumistest j a revokitsi-ral
om,a tulevikuplaanide kavan-oonilistest püüdlustest. E i . ole et-damisel
futuristide abi.. / ;.to näha; k a maailma, eianike arvu
Kahjuks eianalüüsita alati.kõi- piiramist ega majanduselu tasa-ki
võimalikke ..järeldusi.. ^^^^^^^ Ei ole-, võimalik
kord segatakse ära tõenäoline lu-: jõuda ka ühendava maailma l i i -
levik soovitud tulevikuga. Reaal- dimi. Sellises oluikorras on, loo-seid
võimalusi Ja moraalseid alu- mulikuks ikorrastävaks jõuks rah-seid
ei analüüsita. Samuti on puu- ^ viTskUltuurüiste etniliste gruppide
dulik arüsaainine kultuurile; ra- osatähtsuse-tõus.
j a t u d ühiskondlikest ; struktuuri-' Arasaäniine. kultuurilistest nä-dest,
etnüistest' erinevustest; j a hetest paneb inimesi otsima se­da,
mis on neile kõige lähemal.
K. Liidus toimuv ühtlusjtamine
^r... X i . ..L j . . <i praeguse valitsuse vastu. Ori isegi
Millest on tingitud peammister .v , . , 1
7 n . . . . . 5 cuinJ^ hn5.i.«> cksperte, kes^ srvavad, et
Lutunud Rahvaste Organisatsioo­ni
aktsioon Lõuna-Aafrika vastu
Vorsteri selline kindel hoiak?
LõuharAafrika sise- Ja välispolii­tika
ning majandusliku olukorra
uurijad nendivad, et Lõuna-Aaf­rika^
valitsus amstas Juba aas­taid
ette relvade saatmise keelus­tamisega
hing tegi selleks hooli­kaid
ettevalmistusi. Mainitakse,
et Lõuna-Äaf rika ^on aastate
jooksul üles ehitanud võrdlemi­si
prominentse sõjatööstuse, niis '
on võimeline produtseerima 15
protsenti Lõuna-Äaf rika relva­dest,
kaasaarvatud sellised mood­sad
sõjamasinad nagu Jetlennu-kid,
siomusmasinad ja õhutõrje-raketid.
Lõuna-Äafriks riigikait­seline
eelarve tõusis 40 protsent!
1976. aastal ning veelgi 21 prot-tugevdab
sealset sisemist vastu­panu
välispidisele survele Ja In
dab tihedalt koklui 2,5 miljonit
valget buuride järeltulejat Ja 1,5
miljonit inglast, kes ei ole seni
ajani suutnud Louna-Äafrikas ku­jundada
valgete ühist rinnet. Pea­minister
Vorster oh arvamisel, et
see koostöö võimaldab tugevamat
vastupanu ka mustade rahtituste-le
ja deraonstrafsiöonideie, mis
peaministri an^ates ei kujune
kunagi nii ulatuslikelfs Ja võim­sateks,
et need võiksid ohtlikud
olla. valgete; valitsu.sele.: ;
väikerahvaste probleemidest.; '
B a l t i rahvaid pole mainitud
üheski laiemalt tuntud maaihm
tulevikupildis, kuigi nendes en­nustustes
leidub mõndagi, miis
meie tulevikku võib mõjutada,
.Läänes kehtib aiTamine,;et läa-nerügid
peavad üliiste. . hädade
sunnil lähenema N. Liidule ja
teataval määral erinevaid süstee­me'
üksteisele lähendama. Lääne­riigid
kardavad, et ; kolmanda
ge ebasoodsamtes tulevikutingi-mestes.
, ; y
. Eestlust pole võimalik definee­rida
. j a otsustavaks saab o l l a ; a i ­nult
kultuuriline fcuuKivus.— näi­teks
keele oskus, eesti a;jaloö Ja
maa (tundmine, osavõtt ;eesti
ühiskondlikust elust, meie rah-vusikultuuriline
tume emotsio­naalse
sidestusena jne. ; Sellest
seisukohast lahtudes leidub vae­valt
100 protsendilisi eestlasi ja
meie eestluse määr kõigub kusa-gü
1 j a 100 protsendi vahel.
Kultuuriliselt defineeritud eest­luse
määra kaudu saab väljen­dada
meie kultuuri dünaamilist
iseloomu ning iga üksikisil?^
eestluse määr võib tema eluaja
jooksul tõusta või langeda.
K i t t u u r i v o o l u seisukohalt on
esmajärgulise ^tähtsusega suuren­dada
organisatsioonidega seotud
inimeste arvu ja; arendada üldist
nõrgestab sealset struktuuri j a aktiivsust,. Praktilise 'tegevusega
võib lõppeda konfliktiga. Samal
ajal suureneb etniliste. ;gruppide
j a väikerahvaste osatähtsus üle
kogu maailma. Et kohandada
meie tulevikupüüdlusi nendele
võimailustele, on praktiline lähtu.
. da mihimaailse&t; soodsaist tulevi­kupildist.^
^: •
See minimaalne tulevikupilt
maailma probleemid võivad te. võiks . öUa umbes järgmine:
kitada kaose ning nad on hirmul j N . L i i t püsib j a tugevneb. Pole
..MONTREAL — Royal -Ganadian Momted Policel :peainspek-tor
Donal Cobb mainis RCMP illegaalse tegevuse uurrmiseks
rajatud MeDonald'i komisjoni istungil, et Quebecis oli terroris-tidei
tegevus võtnud 1970-nendate aastate algul sellised suured
mõõtmed, mis tingisid ülegaaJsetevaJiendite tarvitusele võtmi­se
nende vastE võitlemiseks.
Öanald Cobb kinnitas, et •ter­roristid
pläanits^id suuremas
skaalas mõrvasid ja pommiaiten-taaite
ning see sundis politseivõi-musid
küresti nende vastu tegut-
.1 sema ning nende kavatsusi pai-jasteima.
N i i said politseivõimud
andmeid, et •
ühes pahempoolses uudistebü-sissemurdmise,
et saada täpse­maid
andmeid.
Donalld Cobb seletas ülekuula­misel,
et selle pahempoolse uu­diste
agentuuriga olid seotud tei:
sed vasakpoolsed polütilised gru­pid,
kes jagasid uudiste agentuu­riga
kontoriruume. Nende gmp^
pide liikmete hulgas leidus inime-
N. L i i d u sõjailise jõu eest; Lääne
ennustused. N . L i i d u suhtes on
mõjutatud kartusest, lootusetu­sest
ja soovunelmatest. Tahetaic-se
maailma viia ühise valitsemine
alla, kus puujduvad konfliktid.
Sealjuures ei saada aru või ei
taheta aru saada, et niisugune
vägivaldne tuleviku kujundami^
ne Just tekitab konflikte.
• ; Futurismi üldistele lähtekohta­dele
tuleb rakendada k a natsiona­lismi
ideed, mis aitab suurendada
arusaamist kultuuri, rahva ja
rahvxise tähendusest. Kultuur on
paljude loovate inimeste panuse
kogusumma aastaituhandete -j ook-sul
ilma .keskse plaani; või selge
lõppsihita. Rahvuspürid ei - arves^
ta alati, ikulituuri. piiridega. Kul­tuur
;kitsamäs. mõittes; ;hõ'lma.b
keölty murdeid,"usundeid,, kom­beid,
folkloori, ;• kirjandust : ja
kunsti, samuti üldiseid eluviise ja
ellusuhtumist, mis moodustavad
pika aja jooksul kasvanud keeru­ka
orgaanilise süsteemi'; ,
Rahvas on dünaamilme -ÜJIJ,S,
kondlik süsteem,' mille - sisemiae
seostus: oleneb tõulistesit, poiüt^
listest ja .kultuurilistest teguri­test
ja mille soodsaiks,püsimiseks
on; vaj alik eriterritooriiun. Eest-tõsnäoline,
et Eesti vabaneks
seoses paraneb keel, kujimeb
meelsus j a tõuseb osavõtjate kul­tuuriline
tase — seega nende kulr
tiiüri eestluse määr, kusjuures
kvaliteet ei ole esialgu ; oluline.
Tähtis on luua tingimused, • mis
ergutasksid eestluse vastu • huvi
tundvaid inimesi tegutsema, eriti
aga noori, arendades^ nende • huvi
j a armastust eesti kultuuri vastu.
Sealjuures on kõige olulisemaks
teguriks keel. '
lääne abiga, k u i d samal ajal suu- • Globaalsed eestluse mõte, eest-renevad
poliitilised j a majandusli- iuse määra mõiste j a mudel k u l -
küd raskused läänes tugevdavad tuurikehast ja kultuurivoolust
etnilisi gruppe.. P i l t oleks seega võimaldavad valiklähte kõigile
ebaniääraine k u i d mitte lootusetu, msie. oluikorrast tingitud problee-
Selles olukorras on meile täh­tis
meie kultuuri säilitamine.
mldele. Vajalik on sidestus, mis
meil on väga nõirk j a k u i sideva-
Kanada opositsiooniparteid Ja
ajakirjandus on teinud oma kriii-seerivate
sõnavõttudega Ja pildia-de
ariikütega kahtlemata paljin
kahju Kanada Royal Ganadian
Mounted Police'Ue, kes täidab
Kanadas föderaalpolitseä kuid
selle kõrval ka julgeoleku- Ja p4}-
lütilise politsei ülesandeid. Kuid
seüe kritiseerimise kampaanial
on ka mõningaid positiivseid kül­gi,
kuna RCMP riindainise tule­musena
on politseivõimud endi
kiiitseks sunnitud avalikult sele­tama,
millised olid need operat­sioonid,
niillede eest nad praegu
armetult sarjata saavad.
Ning politsci:\-õimude paljastu­sed
näitavad, et Kanada igapäeva­se
elu ielgi taga toimuvad vaJ-gustkartvaii
operatsioonid, miili­de
olemasolust tavaline kanada
kodanik ei' oska undki näha. Pea­misel
on siin tegemist olnud kom­munistide
Ja teiste pahempoolse­te
ringkondade, grupeeringute Ja
terroristide plaanide Ja kavatsus­tega
Kanada demokraatiikii rii-rikorra
õõnestamiseks ning pa^
hempools^tele ideoloogiatele ees­otsas
kommunismiga tee rajami­seks.
••-
T^ii selgub RCMP paljastustest;
et RCMP korraldas läbiotsimist»
ühe Quebeci pahempoolse pressj-agentuuri
ruumides sel põhjusel,
et need ruumid olid InijunenucJ
pahempoolsetele terroristidefe
kohtumiskohaks,/kus isegi aiiitati
nende isikute nimesid, keda tu­leks
mõrvata. Ning RCiVir ei tei'
seUest saladust, et ta pidas mõne
aasta Jooksul silmas Kanada sot-sialisiide
parteid NDP-d, kelbv
raamides oli kujunenud pahem­poolne
Waffle, nimeline aktivisti­de
grupp, kuhu laiulus trotskis­te,
maoiste Ja puhtaid kommu­niste,
kes plaanitsesid parteis ha­kata
domineerivat osa mänglnia
ning pääseda NDP kaudu Kanada
poliitilisele võitlusväljale. Selle
gmpi üks Juhte mainis möödunud
nädalal toimunud televisloonisa-a-tes
mürgiselt, et RCP>^ on talvis-tanud
oma operatsioonidega .Ja
spioneerimisega demokraatlikke
protsessi Kanadas. Teiste sõna­dega:
RCMP paljastas selle pa­hempoolse
rühmituse tegevuse,
kes tahtis hakata Kanada siinset
elu häirima ning Kanadas pool-kommunistiikku
või kommunist-lil^
ku diktatuuri rakendama.
Kui RCMP-d peetakse vajali-kuks
tema riigikaitseliste operat.
sioonide pärast nü ägedalt ata­keerida,
siis peaks RCMP mine­ma
kaugemale Ja tegema veelgi
suuremaid paljastusi, lama pal­jud
RCMP poolt kogutud and-nled
on veel päevakorrale tooma­ta.
Ävalildkuse ette ei ole toodud
ka neid andmeid, mida kogus
Kuiiinglik Komisjon mõnede ka-nadalaste
põrandaaluse tegevuse
kohta pärast Gouženko afääri.
Nende kanadalaste nimesid ei ta­heta
avaldada, kuna see võivat
häirida neid inimesi, keda komis­joni
rapordis mainitakse. Kuid
sealjuures unustatakse, et nende
isikute nimede initteavaldamlne
ning nende tegevuse varjamine
häirib veelgi rohlcem neid inime-
Meie kultuuriline identsus on jää- hendid puuduvad, šüs puuduvad
nud püsima j a mde identsuse need tegurid anis seovad eestluse
aluseks tulevikus on ^peamiselt globaalses ulatuses, lõpetas 'kõ-kultuur.
Sellest tingituna ö n m e i l , neleja.
roos kõneldi nendest isikutest, j si, keda süüdistati kriminaalikuri.
|kes tuleksid mõrvata ning see tegudes.
põhjustas-; sellesse : Ibüroosse 1 Tumistaja seletustest..' mähtub.
et praegu Quebecis võimul olev
Parti Quebecpis plaamtses
1973. aastal ka suuremat ope­ratsiooni
Greditistide partei
uifütreerimisekš Ja selle üle­võtmiseks.
WASHINGTON — Tais- kogutud -andmete.kohaselt-põgeneb.;
kommunistlikust Lõuna-Vietnamist igas kuus iimbes tuhat ini­mest
Ja katsub väikestel Ja sageli merekõlbmatutel paatidel üle
Siiami lahe Taisse jõuda, mis ašuh mitmesaja miili kaugüseL
Paljud neist põgenikest hukkuvad ning Taisse Jõudnutel on prob­leeme
uue elukoha leidmisega, kuna ükski riiki ei taha neid põge-
.-nikke vastu, võtta. , ; • . . j - ' .
On põhjust oletada, et koomnu^ tõele vastab, on omaette küsimur
nistid lasevad .sageli neil põgenik- seks,
kudel taikistamatulit maalt lahku- Põgenikud satuvad Taisse j õud-da
kuigi neü oleks võimalus neid misel uute probleemide küüsi,
parema valve juures tailüstada. kuna Tai ei taha enam vastu võt-
Kalkuleeritakse, et põgenikud
on rahulolematud elemendid,
ta\põgenlfcke ning on saatnud j u .
ba mitu suuremat laeva merele
kes tekitavad kommunistidele tagasi. Põgenikud mainivad, et
palju tüli ning kellede vangla­tesse
Ja töölaagrltesse paiguta­mine
tekitab raskusi,
foima need kohad' on vangidest
ülikülilastajtud. Kas see seletus
si, kes on head kanada kodanilmd
Ja nõuavad riigivaenlaste Jiing
demokraatliku süsteemi vs^siasU'
paljastamist
Austraalias möödunud isädaJa
vahetusel toimunud parlamendi­valimistel
sai oma töölisparteiga
teistkordselt suurelt lüüa Aust­raalia
endine peaminister ja töö­lispartei
'Juht Gough Whitlam,
kes sooritas balti rahvastele ka^
ruteene, andes 19'?4. aastal Balti
riikide inkorporeerimisele N. Lii­tu
de jure tunnustuse. Selle otsu­se
tühistas Kyhitlami järele või­mule
tulnud liberaalide pariei
Juht Fraser, kes osutus ka see­kordsetel
valimistel võidukaks
ning võttis balti rahvastelt selle
murekoorma, et Wbitlarn võimu­le
tulles annab uuesti tunnustuse
vene olmpatsioonile.
Gough Whitlan^ oma kontro-versiaalse
käitumisega näitab kui
upsakas Ja ülbeks võib muutuda
üks polütik, kellel puuduvad si
semlsed tõekspidamised ning aru­saamised
rahvaste vabadusest,
enesemääramise õigusest Ja rah­vusvahelistest
vahekordadest.
Whitlam deklareeris 1968. aastal,
umbes üks kolmandik põgenikest
jõuab üle mere Taisse, - '
kmia teised huMmvad merel' , . ^ . ...
tormide tulemusena võS nälja tema tooUspartei järgneb
g.lk. r5)
Nr. 93
Mi
NÄI
dr. Sauks,|
yhendri
NEW Y(
Ssrtireoti
-le; möödi
hoiaifcuse.
vaid tegeüE
on ainulitsii
de Sl
bec ei U
suurema
ja väitisvetl
tused ei lat
na raha ei
desse kus
olukioTd niil
trhendriikidl
.šiooni kuts]
nanfcsminist)
nis. e* Quel
vädel laenati
Md New Yöl
oma
958 B H
- T(
ESTO M\
Aktsta hind
Waiwyn,
Ml
145 King
Torontc
Telefoni
: õlil
K(
KINDl
;,;."INJ
1182 Batlil
/Batliui
Tiiefou koi
mm
2:i WESTMtl
UexdaJe.
mmwsm
Tel
Kommen*!
m
Ingläsmaä \i
sotsialisUde ei
na oma turinuij
reerimisele.
ratsiooniga tui
aasta kevade; .|
aastal andis
patsioonile Ja
poreerimisele
mainides 19Tli
New Yorgis, et
puievust Aüst|
olla Ica tihendil
kui inimesed
ohupeegeldust.
l i ^ iseseisvun tl
todul/\
Jääb arusaiiij
lam muutis n
oma seisukohti
sai äklti SaiUi
need võtted,
Whitlami mõji)
badusi talle u
meelitati? P)fee
vad vist vastai
on Muud Wi\
otsuse hing vi>
läbimanginud
kambrisse.