1977-04-28-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 32 Hr. 32
ARMAST SÕPRA JA VABADUSSÕJA SÕDALAST
sündinud 8. augustü 1899 Järvamaal
surnud 7. apriim 1977 Thunder Bays
•J
mälestavad leinas
Ä/MÄEHANS perega
P. MÄEPEA perega
H.KENT perega
KICH. SOKK perega
A. KURM perega
V.PIHLAP perega
•A. MAKSTIN perega
A. JAAKO perega
A. LILLEMÄE abikaasaga
HELENE SAAGE
FRIEDA KOMPUS'
ELLI KOODI
OLVIPINT .
5G0RKRÄUS "
Õppeaasta lõpp T.E.S. Täienduskoolides on kiirelt lähenemas.
Veel mõned nädalad Ja meie noored koos oma vanemate ja õpetajatega
võivai rahuldustundega tagasivaadata tõhusale too- ja tege-vusrohkele
õppeaastale. Aasta lõpeb pidulike aktuste^ lõpupidude,
traditsioonilise algkooli emadepäeva aktuse ja kogu keskkooli ning
algkooli lõpetajate üMse väljasõiduga Ottawasse eesti koolide ke-
V£
Etteteüijad, fees po^
nüd teost ^Eestlased Kanadas"
pailutaifcse teatada oma aadisss
KEAK ^im€Šlie aadressil dr. E .
Aruja, 37 Groveland . Oresc^t,
j Don MiUs, Ontario; M3A 304, M .
1(416) 447-8958. Ajalookominsjonil
pcHe võimalik olnud leida^etteitelii-jate
aadresse ja neüe kätte itoiine-tada
raamatult.
Keskkooli lõpuaktus toimub ju- tüümide osas pr. L. Loorand, muu-
Eestlaste poolt eelistatud ja traditsiooniliseks
Matusemaja oa üle 106 aasta teeninud Metropolitan Torontot
"ama perekonna poolt väljakujuHieiiudtraditsic^nidega.
Moderniseeritud avarad rui
idiliäldaselt parkkniseruunü.
Väärikas teenixmEe
f ü NiSlÄl. HOM ES LTP.
467 Sherboume St, Toronžo 5,
Telefon
meil enne seda kuigivõrd ei tuntud,
Ent intellektuaalsusega käib
koos sügavalt 'tunnetatud elamus;
tJhel pool on süda ja hing — ins-
Pa^ukuul tuli —nagu Öeldakse!
— publiku tungival soovil
kordamisele N. Y. E. Teatri Es-to
'76 lavastus, draamapõimik
, Nutust naeruni on ainuüit samm | piratsioon, teisel pool külm kaa-e
A U A K I V I D .
Eesü ettevõte
YONGE MEMORIALS LTD.
2019 Yonge St., Toronto 7
(Davisvüle & Eglintoni
vahel)
487-; 447-1208 .
Nigul Virro
ba enne emadepäeva, reedel, 6.
mail kell 19.00 Eesti Majas. Aktu-sekõnelejaks
on meie noorema põlve
esindaja Anne Tüll Aktusele
järgnebV samas lõpupidu. Senise
töö tulemuste põhjal on loota, et
keskkooli Xriennus on sel kevadel
36 lõpetajat. ;
Algkooli lõpuaktus itoimub esmaspäeval,
16. mail kell 19.00 Eesti
Majas ja kooli lõpetajate pidu
samas kohas neljapäeval, 19. mail.
sika osas Lydia Ariivald ja tantsude
osas Ludvig Luide. Aktuse kavas
on veel päevakohaseid deklamatsioone,
algkooli õpiläskoor,
keskkooli iaulurühm, vüuli ja akordioni
soolod, tantsuettekandeid Kai
Kääridi ja Nancy Kurmi juhatusel,
võimlemisesinemine ja
„Eungla" rahvatantsijate laste-rühm
Merike Toomese juhatusel.
Ottawa Eesti Täienduskooli
Jafckuteöse toimetajate ja Ssaas-tööliste
leidmiseiks: otsustati
KEAKl (koosolelaii .pöörduda
avaliMcuse poole abi saamiseks.
Loomulikult taihetakse saada nii
höad ja täieÜklm ülevaadet eestlaste
tegevusest Kanadas jlsiii või^
maiil^. Selleks on vaja üks, kaks
või isegi kolm peatoimetajat ja
palju kaastoöüisi kõigilt alodelit
ja eri asukohtadelt. Ilma allikmaterjalita
ei saa geeniuski head
aj alooraamatut kirjutada. Mida
täiel&um, /täpsem, huvitavaan
Kuna algkooli, kuuendates
sides on sel aastal kokku 44 õpilast,
siis loodetakse, et sama arv
lõpetab ka algkooli XXV juubel!-
lennuna.
Emadepäev langeb sel aastal pühapäevale,
8. mai, mü toimub ka
algkooli emadepäeva aktus Eesti
Maja suures saalis algusega kell
14.00. Emadepäeva kõnelejaks on
eesti keskkooli endisi õpilasi Merike
Toomes.
Koolijuhataja Henn Ründva lavastusel
esitavad noored Ilme
Ivandi laulumängu ,JCingitus
emale". Näidendiga on seotud kos-
Kevadpäevadele sõidavad Torontost
algkooli vanemate klasside ja
keskkooli õpüased. Senini regist-reeritute
transpordiks on juba Torontos
varutud kaks omnibussi.
Hamiitonist väljub kolmas buss
sealse noorusega. Peatus ja ööbimiskohaks
on Carletoni ülikooli
moodsad ruumid Ottawas. Kavas
Ott ka pealinna vaatamisväärtuste-ga
tutvunemine ja ringsõit Ottawas.
..
— ja vastupidi. 100 aastat lava-iaudadel"
(koostajaks-lavä&ta^
jaks- jutturiks Asta Wülmann).
Sedgus nimelt, et 'paljud kohalikud
eesti pürjelid olid Baiti-more'is
— õndsas usus, et küll
lavastust N". Yorgis korratakse!
— seEe vihuti vaatamata jätnud.
Need optimistid Barbizon Plaza
SOO^kohalist teatrisaali, küll seinast
seinani täžta ei suutnud, kuid
publikut oli süsld kordamist õi-gustavaüit
ja etendusele sai osaks
soe vastuvõtt. Reportaazhi korras
kirjuitab sellest „Vaba Eesti
Sdnas" nr. 12 J. K.: ,;Kaleidoskoo.
puine hügelprojekt tõepoolest!
Instrueeriv, lõbustav noorteüe tar
lentidde, ja neid oli üsna mitu,
prakitikat pakkuv, ning kogenud
näitlejaile head mangu võimaldav
õhtu... Tunnustav congratuiato-ria
ideeaigaitajatele ja teostajai-le...
ebaühtlase ja nü suur©
grupi nü nauditavaks ansambliks
' suilatamise nimel.. •"
Teatriõhtule hingelähedasimaks
ürituseks osutus Eesti
Kultuurifondi korraldatud kirjandusõhtu
„Seitsmekümnene
Betti Älver^*i mis märkis ara
seda 1976. a! sügisel toimunud
Ka möödub^ käesoleval aasta 50
aastat romaani „TuuJearmukese"
ilmumisest, millega see andekas
kirjaneitsi alustas sõnade kunstipärase
rittaseadmis^a.
Betti Alveri õhtu (kesksed
osaks cli kõne ,,Elupuu lüüržk"
kirjandusteadiaseltMkriitikult • Eti
Sii^t. Alates mõne eluloolise
andmega, sürdus' referent Betti
Alveri, seHe „me luule ühe silmapaistvama
vormimeistri ja mõtestaja"
loomingu astmiölisele vaatlusele,
tõstes välja alljärgnevaid
momente: Poeemiga. „Lugu valgest
varesest" aastal 1931-läheb
, proosaikirjanikuna alustanud Betti
Alver üle luulele. Poeem
lutlev mõistus. B. Mveri temperamentne
luuletaj^aloomus on rikas
mitmest aspektist.
Juurdlev intensüvne vaimne
mõtleja, otsi ja-leidja, vahel
skeptiline ja trotsiv-irooniline.
Pärast luuletuskogu „Tolm ja tu-i
i " ümumist avaldas B. A. 1937—
40 luuletusi peamiselt ,^Loomingus".
Juba sellal hakkab teisenema
B. A. luulelaad. Hakkab taan-duüna
trots, andes enam maad
elutargalt mõistvale mõnusale
huumorile. See - loominguperiood
katkes aastal 1940. Poetess vaikis
kuni 1942. aastani. Järgnes rida
erimeeleoliUlisi luuletusi koguteoses
„Ammukaar", millest mitmel
lasub sõja-aja raskusevaim. Ka
muutub B. Ä. senisest luulelaadist
enam maaligidasdcs ja ta väljend
enam ralivakeelseks. Aastal 1943
valmib Betti Alveril ta teine luuletuskogu
,,Elupuu", sisaldades
loomingut aastaist 1937—^1943,
mis aga ei ilmunud ja miüe käsikirja
säilitatakse teadupärast
praegu kodumaal Kirjandusmuuseumis.
Ligikaudu kakskümmend järgnevat
aastat on luuletajale jälle
ainult tõlkeaästad ja alles 1966
ilmub lugeja lauale la valikkogu
„Tähetimd".
Eeloleval pühapäeval, 1. mail
toimub tänavune ieeriõnnistami-ne
Peetri koguduses, mis on jälle
tavakohaselt St. Pauli suures
kirikus algusega ikell 2 p . l . Teenivad
praost O. Puhni ja õp. U.
Petersoo, laulavad leerinoored
Margit Viia juhatusel, esineb
Lindau õdede kvartett ja Nora-
Mall Kerson viiulil, orelü saadab
Inga-Pia iCorjus.
tas oma vaimu- ja vonminobedu-sega"
(Ants Oras)'. Tema esimese
iüürikakogu „Tolmu ja tule"
(1936) kohta ütleb Ants Oras, et
„see oli väike raamat, kuid küpsuselt
ületas ^ kõik me senised
lüürilised esikkogud..." Ja Eti
Sirg jätkab: „Noor ,,arbuja" Betti
Alver tõi selle koguga me lüürikasse
sellise vormikindluse, vär-slkõJavuse
ja keelepuhtuse, mida
1971. järgneb kogu ,^Eluhelbed".
„Tähetunnis^' on värsiehitus muutunud
vabamaks. Mõttelend on
eluküpsem ja nõudvam. Mitmed
valikkogu uued luuletused õn ta-gasivaatva.
toimega. Kolmandas
kogus „Eluhelbed" on ta kohati
rakendanud omapärast väljenduslaadi,
milles värsid vahelduvad
jutustavate proosalõikudega. Sisus
jätkub poetessi lahendusele
püüdlev suheteotsig eluga- Luu-letaija
70 aasta sünnipäevaiks ilmus
kodumaial 1976. aastal väga
nägusas köite-väljaandes väike
luuleraamat„Tuju", mis sisaldab
10 luuletust.
Eti Sirg (lõpetas oma kuulajaskonda
. paeluva ettekande sõnadega:
„Tõetundliku elupuulüüriku
ergas süda ja hing on oftsinud-hei-delnud,
leidnud-j äganud — ja
jäänud ikka iseendalks. Mõtestanud
meisterlikus luulevormis
kõik elu päeva- ja ööpooled, ta
on rikastanud me vaimu väärtustega,
mis kestavad ajast aega".
Eti Sirgi ettekanne oli läbi põimitud
B.A. luule analüüsiga koos
luulenäidistega. Ka esinesid kõne
raames etlejad, Hehni Aren ja
Kadi Taniloo. Esimeselt kuuldi
luuletusi „Prüskaja", „Pühapäe-valaps",
.^/tuusale", ,^uuljale"
ja viimase palana „Bluhelbec["
„autori elutunnetust lühidalt, aga
mõtterikkalt kokkuvõttev sügavalt
filosoofiline luuletus" — kui
tarvitada Eti Širgi iseloomustust.
Teine deklamaator esitas luuletused
„Hing", „Lepitus", „Titaanid"
ja allegoorilise. lühipoeemi
„Leib", mida peetakse poetessi
loomingu üheks tippsaavutuseks
ja „mis on nagu järölejätmatuit
oma olemasolu eest heitleva eesti
rahva saatuse võrdpildiks", nagu
ütleb Ants Oras oma eessõnas
koguteosele ,,Ammu!kaa:r'', ja mida
kõneleja tsiteeris.
Eti Sirg täiendas oma kõikehõlmavat
ettekannet ka huvitavate
isiklike mälestustega poetessist
kui teovõimsast, väga
loomulikust ja ülimeeldivast
inimesest.
õhtut kaunistasid laulusoolod
sopran Lülia Corradilt, Võidi nautida
nelja pala; „Aaviku ,iKodu
teed", Saare „Tuulehõlmas",. Meri
„Omie ootel" ja Ursula ariett!
Vedro ooiperist „Kaupo'*. Sisuka
õhtu avasõnade lausujana toimis
Kultuurfondi esimees Villi Kangro;
lõpetuseks ütles tänusõnu ju-hatusliige
Mall Jiirma.
Etnilise gaidio ja skaudilaagri wHarmony 77" korraldav komitee.
Esimeses reas vasakult Hania Sokolska, teine Brigida Faüulis;
istuvad vasakult Irene MeiWejohn, Leo Puurits neljas Reet Mar-ley
ja viies Inta Majoiins; seisavad: esimene Hüja Kuutma, teine
K. Z. Stohandel, kolmas Martin Jõgi. Foto: Taivo Säägi
Kulituuirfond korraldas kä Elmar
Epneri poolt fondi ülesandel
koostatud dokumentaal-filmi
„The Estonian Heritage" näitamise.
Ptoii, mis käsitleb eesti
ajalugu alates 13. sajandist, täiendas
suur kogu diapositiive.
Sama filmimees esitas mõni
nädad hiljem uudisfilmid Esto
'76-st ja oma reisist läbi Soome,
lisades veel lustaka ja 'tuhtud loo
Helbemäe vööitoravast. Kui sellele
lisada ka El. Koti Esto-filmi demonstratsioonid
ja „Tüna" kor-dusetendused
'kunagi varem, siis
OÜ ka meie ,^ilmitööstus" talvel
küllalt väärikalt esindatud.
• • ' K . T .
Peaaegu aasta on möödunud etnUise skaudihooruse laagri organiseerimisel.
Juba 9. juunil 1976 toimus esimene koosolek ja
pandi alus ühise laagri läbiviimiseks. Eeltööde korraldainine
usaldati eesti skaudijuhtidele. Läinud aastakoosolekul Kotkajärvel
võtsid malevad tegevuskawa pagulasskautluse ühise laagri
organiseerimise ja korraldamise koos Kanada gaid- Ja skaudi-nooruse
e^ndajäte-osavõtul KÄajärvel.
korraldusel toimuvad 14. ja is.lmaterjal tuleb kroonikutelt, seda
mail Ottawas Ontario ja Quebeci | kergem on toimfitajjate töö. seda
eesti koolide kevadpäevad koosjiöotustaridvam on tulemus. S^-
suure noorte kevadpeoga^^^^^^^^h^^^^^^^
se; kõigile eestlastede Kanadas:
palutakse teha ettepanekuid toimetajate
'kandidaatideks ja kirja^
saajtjatekis. KEAK ei taha valikut
jätta sis^miseiks asjaks, või muidu
puudulikuks.
Teiseks, kõik; organisatsi<k>nid
kogugu Juba nüüd oma materjalid
möödunud tegevuse kohta ja
saatku ära KEAK'ile (ülaianitud
aadressil). Täiendavad andmed
tulevad (lisada niipea ikui saeid
jäJli© Oli 'fejgutuü; Need maiterja-lid
ei pruugi sugugi olla ^poleeritud"
käsikirjad. Rüigkirjad, aruanded,
kuulutused, ajalehe väljalõiked
või Xerox koopiad (ka
eestikeelsetest lehtedest), pildid
(koos nimede, kuupäeva jne. and-metegaihügilisatudseletused
või-oHa
nn. mustandi icvalitjösdi-niikaua
kui faktid on õiged,
mber sõnastada ühtlasesse
; stiili ja tüiendada tuleb sellist;
materjali niikuinii, mis on toime-
(tajate <ülesaniie.
Kui tahame raamatut valmis
enne järgmisi ülenmailmseiä
j Eesfti Päövi, peame lõpetama uue
I materjali vastuvõtmise 1076. aastal.
Materjali kogumise aeg CXQ
nlliid. Võiks lisada, et koos täiendustega
eelmisele raamaituie on
mõned organisatsioonid juba
saatnud oma kroonikat.
Dr. Kurlentsil on valminud ijig-iiskeehie
kokloivõte ^Imis^t
raaimatust,'seeoh praegu läbivaatamisel
ning loodame seda avaldada
umbes 50-Miefcüljeiise raamatuna.
KEAK permanentne aadiesss
on Eesti Majas, Torontos, kuid
seal ei ole komisjonil bürood iega
asjaajajat. Š^pärast kürerriaks
•toiminguks palutakse kõik kirjad
ja materjalid saata esimehe aad-ressü,
mis eespoolt antud.
KEAK esimees
Kanada etniliste gaidide-skauti-de
organisatsioonidesse kuuluvad
eesti, läti, leedu, ungari, poola ja
ukraina noored. Skaudid moodustavad
Oanädian Bthnie Scout
Conference'i müle juhiks on poola
skautmaster K. Z. Stohandel
ja gaidid moodustavad Canadian
Ethnic Girl Guide Gounciri, mille
juhiks on poola gaidtjuhJt Hania
Sokolska.
ühise laagri organiseerimise algatajaiks
oli gaidide nõukogu
eelmine juht gaider Hilja Kuut-
. ma.
Eesti, läti, leedu ja Ungari
skaudid.on registreentud Boy
Scouts of Canada liikmed. 13.
jaanuaril 1977 otsustati laager
„Harmany 77" korraldada Kotkajärvel
2. juulist 10. juulini. Laagri
juhiks valiti stem Leo Puurits,
abiks ja gaidide all-laagi juhiks
ngdr Reet Marley, abiks jal skautide
aillnlaagri juhiks hskm Martin
Jõgi. Laefeuriks ja majandusjuhiks
on silan Gunnar Mjtt.
Laagri päevakava eest hoolitsevad
Brigida Paliulis (leedu gaidid),
Inta Majorins (läti gaidid), Ste-fania
Malinowsü^ (pocila gaidid)
ja laagri ehituste pioneeraila juhiks
on gaider Anne Agur eesti
gaidide lidadest.
Laagri julgeoleku eesti hoolitseb
meile kõigile tuntud eestlasest
politseiseersant Arvi Ti-nits
või kirjanikimimega Arvi
: Kork.. ^
Metropolitan Toronto politsei andis
talle loa laagrist osavõtuife.
Peaile julgeoleku on A. Tüiits.ka
laskespordi vähökohtoikukš ja
peab loengu laagrile „Noorus ja
seadus". Laagri Õpetajaks on
nskm Andres Tauil.'Laagri toitlus^
tamise eest hoolitseb Endla Komi
oma abilistega. Vetelpääste juhiks
on Kati Kütti. <3ma nõusoleku cxn
kaasabiks andnud veel skauitmas-terid
Enn 'Kiüaspea, Voldemar
Kana ja öECarl Sütis,;
Igast rahvusest võtab osa üks
salk (seitse noort ja üks juht)
gaide ja skaute. Gaidide esindus-liksuse
vanuseks on 14—15 aastat,
skauitide vanuseks on 14—16. Arvatavasti
võitab laagrist osa ka
üks sailk gaide ja skaute Hunts-ville
püiUconnast.
Sellega seoses toimub Ko
Järvel etniliste gaid-skautJuJiti- vumine.
^^im^,— Norra rannikul
Põlyoineres kaotas puuiimis^ -
meeskond Ekofiski õliväljal asu-vai
pilatvonhil kontroOü
allika üle ning seni on cmerde voo-,
lamid umbes 2^6 ikuni 4 miljöiiit.:
gallonit õli, mis võib kanduda
Norra ja Taani ranniku õli-aliika
feontrolli taastamiseks toodi
tJhmdriikidest kohale eri-meeskond
ning pärast pingutavat
tööd õnnestus efcsperitidea Jipj»ita-da
kontroüimistööde esimest
faasi. Kui meri jääb rahulikuks,
siis loodetakso töö edukalt lõpule
viia ja õli merde v^iolamiseile pür
.panina.. ;
de konverents, kus arutatakse
päevapröbleeme ja seatakse
ühiseid eesmärke tulevaseks tihedamaks
koostööks.
Laagri osavõtu malksuks on $45.00
igalt noorelt. Avaldused ^^^^^1^^
saamiseks on sisse aiitud (>tta--
w a ^ ja Wmtajiole. Laagri ©el-tööi
: .toimuvad kavaifcohassalt:
järginte k(X)s6(Ie 2.
maü Toronto Eesti Majas ja 7.
maii on Kotkajärvel võištliBsefeB
vajalfe rajade tegemine ja tut-
T i i u K q d i
ii1leinool|
Julgustatud I
da föinüd es
näitusest süni
gisel, mis
väikeses sa?
sele eestlast
nüüd alates
teine „iihe-i
dapuhku ka
lastele. Seet^
esitamisele
kogu ruimiesl
kus on sama
tus otse rai
Näitus jääb
ja feulastam|
teisip., neij£
20.30, ja koi
vai M. 9—11
varaks mõn^
neüe on va
dunud uusi,
duvad need
nud siin tär
Kanada ü'i]
dest, Jacl
teistest selli
na need püc
kodud leidni
on aga uusi I
da ja ehk
nendegi poi
Kalme
i«eiiiv<
mälesti
Küüditai
koia'ail<
- Balti Lüdi
St. Mich£
streeti ja
Aktusel \i
rahva püi
kiriku püsi
peapiiskop]
töliku kiril
Väliäkõ!
ti rahvaste
Robert Stj
ka Eesti
Kavalises
andnud
Toronto
nia orkiest
Soomel
Värviti
Soome
must-valgj
mis. Omel
juures st
ei Jõua he
tõttu on
ooniE
tootmist,
heli saav^
Seda osa
va täie
saadetö
K
H.
14821
Tele«
Üürile ai
majž
ena
S. PR
Suur
3400 Dl
(Yorl
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 28, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-04-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770428 |
Description
| Title | 1977-04-28-04 |
| OCR text |
Nr. 32 Hr. 32
ARMAST SÕPRA JA VABADUSSÕJA SÕDALAST
sündinud 8. augustü 1899 Järvamaal
surnud 7. apriim 1977 Thunder Bays
•J
mälestavad leinas
Ä/MÄEHANS perega
P. MÄEPEA perega
H.KENT perega
KICH. SOKK perega
A. KURM perega
V.PIHLAP perega
•A. MAKSTIN perega
A. JAAKO perega
A. LILLEMÄE abikaasaga
HELENE SAAGE
FRIEDA KOMPUS'
ELLI KOODI
OLVIPINT .
5G0RKRÄUS "
Õppeaasta lõpp T.E.S. Täienduskoolides on kiirelt lähenemas.
Veel mõned nädalad Ja meie noored koos oma vanemate ja õpetajatega
võivai rahuldustundega tagasivaadata tõhusale too- ja tege-vusrohkele
õppeaastale. Aasta lõpeb pidulike aktuste^ lõpupidude,
traditsioonilise algkooli emadepäeva aktuse ja kogu keskkooli ning
algkooli lõpetajate üMse väljasõiduga Ottawasse eesti koolide ke-
V£
Etteteüijad, fees po^
nüd teost ^Eestlased Kanadas"
pailutaifcse teatada oma aadisss
KEAK ^im€Šlie aadressil dr. E .
Aruja, 37 Groveland . Oresc^t,
j Don MiUs, Ontario; M3A 304, M .
1(416) 447-8958. Ajalookominsjonil
pcHe võimalik olnud leida^etteitelii-jate
aadresse ja neüe kätte itoiine-tada
raamatult.
Keskkooli lõpuaktus toimub ju- tüümide osas pr. L. Loorand, muu-
Eestlaste poolt eelistatud ja traditsiooniliseks
Matusemaja oa üle 106 aasta teeninud Metropolitan Torontot
"ama perekonna poolt väljakujuHieiiudtraditsic^nidega.
Moderniseeritud avarad rui
idiliäldaselt parkkniseruunü.
Väärikas teenixmEe
f ü NiSlÄl. HOM ES LTP.
467 Sherboume St, Toronžo 5,
Telefon
meil enne seda kuigivõrd ei tuntud,
Ent intellektuaalsusega käib
koos sügavalt 'tunnetatud elamus;
tJhel pool on süda ja hing — ins-
Pa^ukuul tuli —nagu Öeldakse!
— publiku tungival soovil
kordamisele N. Y. E. Teatri Es-to
'76 lavastus, draamapõimik
, Nutust naeruni on ainuüit samm | piratsioon, teisel pool külm kaa-e
A U A K I V I D .
Eesü ettevõte
YONGE MEMORIALS LTD.
2019 Yonge St., Toronto 7
(Davisvüle & Eglintoni
vahel)
487-; 447-1208 .
Nigul Virro
ba enne emadepäeva, reedel, 6.
mail kell 19.00 Eesti Majas. Aktu-sekõnelejaks
on meie noorema põlve
esindaja Anne Tüll Aktusele
järgnebV samas lõpupidu. Senise
töö tulemuste põhjal on loota, et
keskkooli Xriennus on sel kevadel
36 lõpetajat. ;
Algkooli lõpuaktus itoimub esmaspäeval,
16. mail kell 19.00 Eesti
Majas ja kooli lõpetajate pidu
samas kohas neljapäeval, 19. mail.
sika osas Lydia Ariivald ja tantsude
osas Ludvig Luide. Aktuse kavas
on veel päevakohaseid deklamatsioone,
algkooli õpiläskoor,
keskkooli iaulurühm, vüuli ja akordioni
soolod, tantsuettekandeid Kai
Kääridi ja Nancy Kurmi juhatusel,
võimlemisesinemine ja
„Eungla" rahvatantsijate laste-rühm
Merike Toomese juhatusel.
Ottawa Eesti Täienduskooli
Jafckuteöse toimetajate ja Ssaas-tööliste
leidmiseiks: otsustati
KEAKl (koosolelaii .pöörduda
avaliMcuse poole abi saamiseks.
Loomulikult taihetakse saada nii
höad ja täieÜklm ülevaadet eestlaste
tegevusest Kanadas jlsiii või^
maiil^. Selleks on vaja üks, kaks
või isegi kolm peatoimetajat ja
palju kaastoöüisi kõigilt alodelit
ja eri asukohtadelt. Ilma allikmaterjalita
ei saa geeniuski head
aj alooraamatut kirjutada. Mida
täiel&um, /täpsem, huvitavaan
Kuna algkooli, kuuendates
sides on sel aastal kokku 44 õpilast,
siis loodetakse, et sama arv
lõpetab ka algkooli XXV juubel!-
lennuna.
Emadepäev langeb sel aastal pühapäevale,
8. mai, mü toimub ka
algkooli emadepäeva aktus Eesti
Maja suures saalis algusega kell
14.00. Emadepäeva kõnelejaks on
eesti keskkooli endisi õpilasi Merike
Toomes.
Koolijuhataja Henn Ründva lavastusel
esitavad noored Ilme
Ivandi laulumängu ,JCingitus
emale". Näidendiga on seotud kos-
Kevadpäevadele sõidavad Torontost
algkooli vanemate klasside ja
keskkooli õpüased. Senini regist-reeritute
transpordiks on juba Torontos
varutud kaks omnibussi.
Hamiitonist väljub kolmas buss
sealse noorusega. Peatus ja ööbimiskohaks
on Carletoni ülikooli
moodsad ruumid Ottawas. Kavas
Ott ka pealinna vaatamisväärtuste-ga
tutvunemine ja ringsõit Ottawas.
..
— ja vastupidi. 100 aastat lava-iaudadel"
(koostajaks-lavä&ta^
jaks- jutturiks Asta Wülmann).
Sedgus nimelt, et 'paljud kohalikud
eesti pürjelid olid Baiti-more'is
— õndsas usus, et küll
lavastust N". Yorgis korratakse!
— seEe vihuti vaatamata jätnud.
Need optimistid Barbizon Plaza
SOO^kohalist teatrisaali, küll seinast
seinani täžta ei suutnud, kuid
publikut oli süsld kordamist õi-gustavaüit
ja etendusele sai osaks
soe vastuvõtt. Reportaazhi korras
kirjuitab sellest „Vaba Eesti
Sdnas" nr. 12 J. K.: ,;Kaleidoskoo.
puine hügelprojekt tõepoolest!
Instrueeriv, lõbustav noorteüe tar
lentidde, ja neid oli üsna mitu,
prakitikat pakkuv, ning kogenud
näitlejaile head mangu võimaldav
õhtu... Tunnustav congratuiato-ria
ideeaigaitajatele ja teostajai-le...
ebaühtlase ja nü suur©
grupi nü nauditavaks ansambliks
' suilatamise nimel.. •"
Teatriõhtule hingelähedasimaks
ürituseks osutus Eesti
Kultuurifondi korraldatud kirjandusõhtu
„Seitsmekümnene
Betti Älver^*i mis märkis ara
seda 1976. a! sügisel toimunud
Ka möödub^ käesoleval aasta 50
aastat romaani „TuuJearmukese"
ilmumisest, millega see andekas
kirjaneitsi alustas sõnade kunstipärase
rittaseadmis^a.
Betti Alveri õhtu (kesksed
osaks cli kõne ,,Elupuu lüüržk"
kirjandusteadiaseltMkriitikult • Eti
Sii^t. Alates mõne eluloolise
andmega, sürdus' referent Betti
Alveri, seHe „me luule ühe silmapaistvama
vormimeistri ja mõtestaja"
loomingu astmiölisele vaatlusele,
tõstes välja alljärgnevaid
momente: Poeemiga. „Lugu valgest
varesest" aastal 1931-läheb
, proosaikirjanikuna alustanud Betti
Alver üle luulele. Poeem
lutlev mõistus. B. Mveri temperamentne
luuletaj^aloomus on rikas
mitmest aspektist.
Juurdlev intensüvne vaimne
mõtleja, otsi ja-leidja, vahel
skeptiline ja trotsiv-irooniline.
Pärast luuletuskogu „Tolm ja tu-i
i " ümumist avaldas B. A. 1937—
40 luuletusi peamiselt ,^Loomingus".
Juba sellal hakkab teisenema
B. A. luulelaad. Hakkab taan-duüna
trots, andes enam maad
elutargalt mõistvale mõnusale
huumorile. See - loominguperiood
katkes aastal 1940. Poetess vaikis
kuni 1942. aastani. Järgnes rida
erimeeleoliUlisi luuletusi koguteoses
„Ammukaar", millest mitmel
lasub sõja-aja raskusevaim. Ka
muutub B. Ä. senisest luulelaadist
enam maaligidasdcs ja ta väljend
enam ralivakeelseks. Aastal 1943
valmib Betti Alveril ta teine luuletuskogu
,,Elupuu", sisaldades
loomingut aastaist 1937—^1943,
mis aga ei ilmunud ja miüe käsikirja
säilitatakse teadupärast
praegu kodumaal Kirjandusmuuseumis.
Ligikaudu kakskümmend järgnevat
aastat on luuletajale jälle
ainult tõlkeaästad ja alles 1966
ilmub lugeja lauale la valikkogu
„Tähetimd".
Eeloleval pühapäeval, 1. mail
toimub tänavune ieeriõnnistami-ne
Peetri koguduses, mis on jälle
tavakohaselt St. Pauli suures
kirikus algusega ikell 2 p . l . Teenivad
praost O. Puhni ja õp. U.
Petersoo, laulavad leerinoored
Margit Viia juhatusel, esineb
Lindau õdede kvartett ja Nora-
Mall Kerson viiulil, orelü saadab
Inga-Pia iCorjus.
tas oma vaimu- ja vonminobedu-sega"
(Ants Oras)'. Tema esimese
iüürikakogu „Tolmu ja tule"
(1936) kohta ütleb Ants Oras, et
„see oli väike raamat, kuid küpsuselt
ületas ^ kõik me senised
lüürilised esikkogud..." Ja Eti
Sirg jätkab: „Noor ,,arbuja" Betti
Alver tõi selle koguga me lüürikasse
sellise vormikindluse, vär-slkõJavuse
ja keelepuhtuse, mida
1971. järgneb kogu ,^Eluhelbed".
„Tähetunnis^' on värsiehitus muutunud
vabamaks. Mõttelend on
eluküpsem ja nõudvam. Mitmed
valikkogu uued luuletused õn ta-gasivaatva.
toimega. Kolmandas
kogus „Eluhelbed" on ta kohati
rakendanud omapärast väljenduslaadi,
milles värsid vahelduvad
jutustavate proosalõikudega. Sisus
jätkub poetessi lahendusele
püüdlev suheteotsig eluga- Luu-letaija
70 aasta sünnipäevaiks ilmus
kodumaial 1976. aastal väga
nägusas köite-väljaandes väike
luuleraamat„Tuju", mis sisaldab
10 luuletust.
Eti Sirg (lõpetas oma kuulajaskonda
. paeluva ettekande sõnadega:
„Tõetundliku elupuulüüriku
ergas süda ja hing on oftsinud-hei-delnud,
leidnud-j äganud — ja
jäänud ikka iseendalks. Mõtestanud
meisterlikus luulevormis
kõik elu päeva- ja ööpooled, ta
on rikastanud me vaimu väärtustega,
mis kestavad ajast aega".
Eti Sirgi ettekanne oli läbi põimitud
B.A. luule analüüsiga koos
luulenäidistega. Ka esinesid kõne
raames etlejad, Hehni Aren ja
Kadi Taniloo. Esimeselt kuuldi
luuletusi „Prüskaja", „Pühapäe-valaps",
.^/tuusale", ,^uuljale"
ja viimase palana „Bluhelbec["
„autori elutunnetust lühidalt, aga
mõtterikkalt kokkuvõttev sügavalt
filosoofiline luuletus" — kui
tarvitada Eti Širgi iseloomustust.
Teine deklamaator esitas luuletused
„Hing", „Lepitus", „Titaanid"
ja allegoorilise. lühipoeemi
„Leib", mida peetakse poetessi
loomingu üheks tippsaavutuseks
ja „mis on nagu järölejätmatuit
oma olemasolu eest heitleva eesti
rahva saatuse võrdpildiks", nagu
ütleb Ants Oras oma eessõnas
koguteosele ,,Ammu!kaa:r'', ja mida
kõneleja tsiteeris.
Eti Sirg täiendas oma kõikehõlmavat
ettekannet ka huvitavate
isiklike mälestustega poetessist
kui teovõimsast, väga
loomulikust ja ülimeeldivast
inimesest.
õhtut kaunistasid laulusoolod
sopran Lülia Corradilt, Võidi nautida
nelja pala; „Aaviku ,iKodu
teed", Saare „Tuulehõlmas",. Meri
„Omie ootel" ja Ursula ariett!
Vedro ooiperist „Kaupo'*. Sisuka
õhtu avasõnade lausujana toimis
Kultuurfondi esimees Villi Kangro;
lõpetuseks ütles tänusõnu ju-hatusliige
Mall Jiirma.
Etnilise gaidio ja skaudilaagri wHarmony 77" korraldav komitee.
Esimeses reas vasakult Hania Sokolska, teine Brigida Faüulis;
istuvad vasakult Irene MeiWejohn, Leo Puurits neljas Reet Mar-ley
ja viies Inta Majoiins; seisavad: esimene Hüja Kuutma, teine
K. Z. Stohandel, kolmas Martin Jõgi. Foto: Taivo Säägi
Kulituuirfond korraldas kä Elmar
Epneri poolt fondi ülesandel
koostatud dokumentaal-filmi
„The Estonian Heritage" näitamise.
Ptoii, mis käsitleb eesti
ajalugu alates 13. sajandist, täiendas
suur kogu diapositiive.
Sama filmimees esitas mõni
nädad hiljem uudisfilmid Esto
'76-st ja oma reisist läbi Soome,
lisades veel lustaka ja 'tuhtud loo
Helbemäe vööitoravast. Kui sellele
lisada ka El. Koti Esto-filmi demonstratsioonid
ja „Tüna" kor-dusetendused
'kunagi varem, siis
OÜ ka meie ,^ilmitööstus" talvel
küllalt väärikalt esindatud.
• • ' K . T .
Peaaegu aasta on möödunud etnUise skaudihooruse laagri organiseerimisel.
Juba 9. juunil 1976 toimus esimene koosolek ja
pandi alus ühise laagri läbiviimiseks. Eeltööde korraldainine
usaldati eesti skaudijuhtidele. Läinud aastakoosolekul Kotkajärvel
võtsid malevad tegevuskawa pagulasskautluse ühise laagri
organiseerimise ja korraldamise koos Kanada gaid- Ja skaudi-nooruse
e^ndajäte-osavõtul KÄajärvel.
korraldusel toimuvad 14. ja is.lmaterjal tuleb kroonikutelt, seda
mail Ottawas Ontario ja Quebeci | kergem on toimfitajjate töö. seda
eesti koolide kevadpäevad koosjiöotustaridvam on tulemus. S^-
suure noorte kevadpeoga^^^^^^^^h^^^^^^^
se; kõigile eestlastede Kanadas:
palutakse teha ettepanekuid toimetajate
'kandidaatideks ja kirja^
saajtjatekis. KEAK ei taha valikut
jätta sis^miseiks asjaks, või muidu
puudulikuks.
Teiseks, kõik; organisatsi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-04-28-04
