Vaba eestlane , April 28, 1977

              . m 2 Nr. 32
WABABE EESTLASTE HMLESANDM
VÄUAMDJÄ: O/Ü Vaba Eestiaae, 135 TecumsetSi St Torontos.
PEATOIMETAJA: Karl Ärro
TOIMETAJA: Hami^ Oja
POSKAÄDRESS: P.O. Bos 70, Sta. C, Toronto 3, Ont. M6J 3M7
TMIFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspe^tsiöon) 364-7675
TMUMISHINNAD Kanadas: aastas $28.—, poolaastas $14.50 ja
ve^andaastas $8.-, kiripostiga aastas $46.-, poolaastas $23.50
j a veerandaastas $12.50
ÄÜMISHINNAD väljaspoc^ Kanadat: aastas $30.—,
tas $15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA-s: aastas
|51.«-j poolaastas $26.—ja veerandaastas $14.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadföäse: aastas $60.—,
$30.50 ja veerandaastas $15.50
Äa^essi muudatus 30 c. — Üksiknumbri Mnd 35 c.
FRii iStOMlÄ
Publasfaed by Free Estonian Publi^er, Ltd., 135 Tecumseth St.,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
Järgmiste Ülemaailmsete Eesti
Päevade asukohamaa on nüüd lõp^
iikult kindlaks määratud ning sel­le
küsimuse ümber tekkinud sega­dused
lahendatud. Pärast seda kui
Kanada Ja teiste maade Üle­maailmsete
Eesti Päevade komi­teed
andsid järgmiste pidustuste
korraldamiseks oma toetuse Rootsi
eestlaskonnale, varises ka Ühend­riikides
Rootsi vastu tekkinud opo­sitsioon
kokku ning ülemaailmne
Eesti Kesknõukogu andis Rootsis
kavandavatele pidustustele kaasa
oma õnnistuse.
Rootsis pandi 1980. aastal toimu-vatde
Ülemaailmsetole Eesti Päe­vadele
kindel alus märtsi keskel
toimunud organisatsioonide esinda­jate
koosolekul, kus moodustati
peakomitee ning valiti eritoimkon-dade
juhid ja teised organid. Eesti
Päevade asukohaks jääb organisat­sioonide
esindajate seisukoha alu-sfel
Stokholm, kus Järgmised eest­laste
suurpidustused toimuvad
aasta südasuvel 7.—15. Juuli-
Peakomitee Ja eritoimkondade
Juhtide koosseisust võib järelda­da,
et Rootsi eestlaskond on vali­nud
suurpidustuste läbiviimiseks
teguvõimsad ja energilised isikud,
kes on Rootsi eestlaskonna elus
silmapaistvat osa etendanud. Kaa­sa
on tõmmatud nü vanemaid kui
nooremaid tegelasi, mis tagab pi­dustuste
vitaalsuse ning loob pi­dustus
Juhtkonnas vajaliku tasa­kaalu.
Eriti rõõmustavaks uudi­seks
on meie moodsa naisvõimle­mise
isa Ja paljude suurlava^tuste
organiseerija Ernst Idla kaasalöö­mine
pidustustel Valguspeo ja
võimlemisettekannete orgamseeri-jasha
ja juhina.
Stokholm oma paljude hallidega
ja vabaõhuväljakutega peaks loo­ma
kõik soodsad eeldused pidus­tuste
selliste suurte Ja rahvarohke­te
eriürituste nagu valguspeo, lau­lupeo
ja rahvapeo korraldamiseks
ning samuti leidub seal külluses
lokaale väiksemateks kokkutuleku­teks.
Organisatsioonide esindajate
koosolekul tehti ka teatavaks, et
esialgsetel läbirääkimistel Stok-holmi
linnavalitsusega on selgunud
linnavaUtsuse soodne suhtumine
pidustustesse, mis laseb eeldada
linnalt ka majandusliku toetuse
saamist.
Meil siinpool Atlandi puudub täp­sem
ülevaade kui suurel arvul
suudab Rootsi eestlaskond saata
pidustustele esinejaid, kuna val­guspeo
Ja laulupeo õnnestumine
oieneb eriti esinejate arvust. Siin
teada olevatel andmetel on Rootsis
laulukoorid võrdlemisi elujõulised
kuid seevastu puuduvad puhtakuju­lised
eestlaste võimlemisrühmad
Ja meie nimekamad pedagoogid
tegutsevad rootsi rühmadega. Sa­muti
ei tegutse Rootsis sellisel
määral rahvatantsurühmi, nagu
meie näeme neid siin Kanadas ja
Ühendrükides. Kuid loodetavasti
õnnestub korraldajatel ja organi­seerijatel
sel puhiil luua uusi rüh­mi
ja gnippe, kes täiendatuna Ka
nada ja Ühendriikide võimlejate
Ja rahvatantsijatega moodustavad
Valguspeo suuresinemisteks vaja
likü materjali.
Kanada eestlaskonnas valitseb
suur usk Ja nsaldus Rootsi eestlas­konna
organiseerimise võimetesse
meie rahvuslike suurpidustuste
korraldamisel. See üksmeel ja te­gutsemistahe,
mis väljendus Root­si
eesti organisatsioonide esinda­jate
koosolekul Ülemaailmsete
Eesti Päevade organite moodusta
misel, peaks üle kanduma ka siin
sele mandrile ning panema siin
liikuma suured jõud 1980. aasta
suurpidustuste et^valmistamiseks.
•K.A.
foedi eriieüniskifel
STOKHOLM (EPL)Hilinemisega on nüüd jõudnud üksUtasjalik kirjeldus spontaansest ÜM-õpüasmeeleavaldusest
Tartus, mis toimus 3. detsembrU möödunud aastal. Rapordi Mrjutaja^ kes
ilmselt on sündmuse juures olnud, kirjeldab sündmuse kulgu, miiütwõ5mude katseid iiliõpUasi
laiali ajada meelitustega ja MrmutamSstega.
EKN väliskomisjon pidas möödunud nädalal koosoleku, kus lähe-
Malt selgitati eeloleva Belgrad konverentsiga ühenduses olevaid
küsimusi ja selle konverentsi puhul vajalikku selgitustööd. Komis^
lani esimees L. Leivat ahdis koosolekul kokkuvõtliku ülevaate
Otawas toimunud Balti õhtu heast kordammekust Ja E KN Jnhati-se
poolt astutud välispolütiUstest sammudest.
Aasta algul Eesti Majas parla-mÄndiliikmetfi
M. 0'Comiell'i, Gh.
Caccia ja A. Nicholsoniga olnud
koosoleku tulemusena on need liik­med
teinud oma (esildise välismi­nister
t>, Jamiesonile, kes on hil­juti
saatnud parlamendiliikmele
Ch. Cacciale pikema sisuka vastu­se.
Selles välisminister D. Jamie-sm
kinnitab uuesti, vastavalt eel­mise
välisministri A. J . MacEac-
5ien'i teadaandele 1975. a. detsemb­ris
alamkojas,
et Helsingi deklaratsioon ei an­na
mingu kujul tunnustust prae­gustele
piiridele Euroopas.
Eeloleva Belgradi konverentsiga
ühenduses on Eestlaste Kesknõu­kogu
Kanadas koostöös Balti Lii­duga
ja Euroopa Ikestaitüd Rah­vaste
Kanada Komiteega kogunud
mitmesuguseid materjale inimõi­guste
rikkumiste kohta Nõukogude
Liidu ja satelliitriikide poolt. Koos­tamisel
on põhjalikumad esildised lähevad käiku, süs tuleb saata kir-
Kanada välisministrile, mis koos
dokumenteerivate lisadega saade­takse
Balti Liidu ja Euroopa Ikes-tatud
Rahvaste Kanada Komitee
poolt. On saadud häid materjale,
mis näitavad, kuidas Vene mõju­piirkonnas
drastiliselt takistatakse
informatsioonivahetust,
ühe sateimtrügi tollikontrollile
antud juhtnöör näit. sisaldab ük-sikasjaUku
rahvusvahelise vaba
ajakirjanduse nimekirja, missu­guseid
väljaandeid sisse ei lasta.
Samasugused või veelgi rangemad
eeslürjad hoiavad Vene piiri kinni
vaba maaihna ajakirjandusele.
Koosolekust, osavõtjate poolt too­di
ette mõningaid üksikasjalikke
andmeid, kuidas takistatakse ini­meste
väljapääsemist Nõukogude
Liidust, Peeti vajalikuks, et Kana­da
delegatsioon võtaks Belgradis
tugeva hoiaku inimõiguste küsimu­ses.
Kui esildised välisministrile
Möödunud aasta 7. detsembril
ilmus Tartu parteikomitee ajaie.
hes „Edasi" artikkel, mis kandis
pealkirja „Heliplaadiõiitu lisan­ditega".
S e l l ^ artiklis mainiti, et
PõUumaijandusaikadeemia klubis
pidi 3. dets. toimuma suurim
show Mubi ajaloos, kuid see eba-õimestus
tätedikulit, kuna paljud
ei p^senud klubi ruumidesse:
sisse ja show oli väga mannetu,
koosnedes ainiüit hdipiaadimuu-sikast.
Need, 'kes ukse taha jäid
ja kes tundsid endid petetuina,
haikkasid mürgeldama mille järe­le
kohale kutsuti miilits.
„Edasi" mainib, et suurem osa
mürgeldajaist võtsid iarü pä|i<p,
kuid uljaspäid, kes olevat pu-deUtest
julgust juurde saanud,
olid sürdunud liima möödaTin­gi
ulama...
•Selline on „Edasi'"' artikkel,
kuid peatoägijäte informatsioo­ni
kohaselt olid sündmused siiski
tegelikult hoopis teist laadi. Nii
mainitakse, et show sõnaline pro­gramm
keedati ära ametivõimude
poolt kuna selles sisaldus poliiti-lis
nüikkeid rezhümi arvel. Pro­grammi
asemel paikuti hediplaadi-muusifcat
kuid (ka see lõpetati
peatselt.
Nördinud Ja protestivaid noori
kutsuti klubist (see asub Toome
nõlvakul) välja.ajama miilitsad,
kes paistsid silma jõhkra käitu­misega.
Tudengite pahameel
pöördus nüüd nende vastu, mii-Ütsamehed
haarati ringi, nende
ümber tantsiti ja lauldi ,,kes
aias, kes aias, võonmionu aias".
Mülitsad ähvardasid. Samal
ajal alustas Toome nõlvale kogu-rnmä
tudangiterühm lauiu:
isamaa on minu a r m . . . "
Noorte otsustavusest kohkunud
mülitsad (tõmbasid oma masinad
klubi õuest tagasi. Tudengite hul­gast
kostis hõikeid. „Meie võit!?"
Ootamatu edu ja oma jõu tun­netus
tiivustas edasi minema, tun­ti
vajadust sellest teistteiegi tea­tada
ja neid kaasa tõmmata.
Noorfcesnsmm valgus aJiaäinna.
Raekoja .platsil tehti .peatus, kos­tis
mõte (teha tagantjärgi keslatud
üliõpilaspäeva ning kuitsuda tu­dengid
feõigiat IMiõpilasintemaati
dest väilja.
Nü sündiski.
ju ka parlamendiliikmele.
Omaette raskeks küsimuseks
inimõiguste rikkumise alal on
Balti riikides ja Ukrainas toimu­nud
vangistused polütilistel põh-
Meeleavaldajad marssisid iile
Jõe, haarasid kaasa sealset^t
ühiselamutest tudengid.
Igasse ühiseilamusse läiks salk
tudengid olukorda selgitama, üle­jäänud
hõikasid tänavailt „välja!
välja!" Üsna alguses lepiti kokku,
et lõhkuma j a huligaaniftsema ei
hakata, mida ka ei juhtuniid.
ülejõe linnaosast tulid tuden­gid
üle ^iBa tagasi, et käia läbi
Pälsoni (endine K. Põdra) ja Tii­gi
tänava internaadid. Rah-vast oli
tunduvalt juurde tulnud. Kõik
olid ülevas tujus.
Tee ääres olevaid asutusi tervi­tati
mitmesuguste hüüetega, lm-teaiast
möödudes hõigati ^elagu
lasteaed'", itoidupoe juures ,,liha
ja suitsuvorsti!". Võidu silda üle­tades
„€(lagu võitl". Jidgeoleku
hoonest möödudes välja! välja!"
Sekka kostis: ,yNõuame püride
avamist!", koosolekute vabör
dust'V .Jiõuame feonsitituitsiooni
täitmist!"
Algusest peale saatis üliõpi­laste
kolonni ees ja taga mii-litsaeskort.
..
•pudengeid õhutati (kolonnist lah­kuma.
Ähvardati: „Te iteete ainuilt
endale halba".
Nüüd suimdus kolonn, mÜie
pikkus ületas sada meetrit, Täht­veresse,
Betoni tänavas asuva
ühiselamu juurde. Miilitsa poolt
tehtud takistxistele vaatamata
saadi ikä sealt abiväge, samal ajal
lauldi „Saa vabaks eesti meri!"
Lõpuks, kelia ühe paiku öösel,
alustas tudengite mass (mitmete
osavõtjaibe hinnanguil ligemale tu­hat
inimest) mööda Kingissepa
(end. Gusitav Adolfi) stänavatlü-kumist
Raekoja (platsi poole, kuiS
taheti maha pidada suurem mii­ting.
Katoliku kiriku vastas asuva
sõjaikomissariaadi hoone juures
olid vastas suuremad miiütsa-jõud:/
tän!a]va ääres autod, itänaval
ja sõjakomissariaadi ees ^korra^
vailvurite" tihedad rivid. Küllap
võinimiehed kartsid halvimat —
kallaletungi soijaikomissariaaxii
vihatud kartotsekidiele, kuhu on
nõuifcogude vajjaduiste tarvis kir­ja
pandud eesti ipotensiaaflne ka­huriliha.
Ü^liõpilased hüüdsid: „Täna
meeleavaldus, homme sõjavägi!",
,,Kogu võim tudengitele!" jne.
Rongkäiku ei suudetud takistada.
Kingissepa mäe all proovisid
miilitsad meeleavaldajate kallal
Juba füüsilist jõudu kasutada,
aga need surusid end tihedalt
kokku,
pilgates: „M)eie nüilite kaitseb
.meid!" Vbrmikaindijad tõmbusid
eemale.
Võimud oli äännises ärevuses,
sest kuhu sündmused välja vü-vad,
polnud kelMgi teada. Juba
keskööl pi<|i Tallinnast välja saa-detama
erivarustusega löögipatäl-jon,
aga Tar?tu miilitsaülem arvas
süstele oli antud häireseisund.
Tudengite edasimarss muutus
üha raskemaks. Raekoja platsile
vüvad teed — ülikooli, Kingisse^
pa ja 21. juuni (Rüiitli) tänav —
olid autode mülltsaaheükega tõ.
kestatud. Välkusid fotoaparaati­de
lambid, tudengeid pildistati ja
filmiti, et hilljem osavõftyaid kmd-laks
teha.
Ometi jõudis osa meeleavalda­jaid
iläekoja platsile. Na.d kisku­sid
seal maha Nõukogude konsti-tuitsioonipäeva
aults üles seatud
Demionstratsioon iagunfeis, osa
üliõpilasi vajus laiali, osa põge­nes
Toomeniäele, kuhu sniüitsar
autod järel© kihutasid. Seal haka­t
i jälile üliõpilasi peksma ja autos­se
vedama. Teisal nähti, 'kuidas 3
miilitsalt tagusid jalgadega sini­ses
üliõpÄastekliš noorulkit: Tu­dengid
loopisid vastuseSks miilit­said
ja nende autosid kividega.
Peamised sündmused lõppe­sid
4. detsembri honunilml um­bes
pool kolm. .
Meeleavaldus aeti laiali füüsilisi
vägivalia, filmimise ja pildista­misega.
Lõpuks saabus kohale ka
tuletõrje (seda ei juletud varem
kasutada, kuna valves oli EPA
poisse). Meeleavalduse laialiaja­mises
cisales palju erariides mehi
(KGBJased).
Noored d i d ärevil, kogu öö.
Suurem osa kinnivõetuid vabas­tati
-erme hommikut pärast sele­tuste
:kirjutamist Järgmisel nä­dalal
nõuti kõikidelt ,üliõpilastelt
teaduskondade (kaupa seletuskir­jade
kirjutamist, kus tuli kirjel­dada,
mida nad 3. detsembri õh­tul
tegid.
Mgas palavikuline „salgitus-kampaania":
julgeolefeumehed pi­dasid
kõrgemates õppeasutustes
loenguid, väljaastumise suurust
püüti vähendada ja kujutada, se­da
paltja huligaanitseanisena,
Lõpetuseks võib märkida, et 3..
detsembri spontaansed väljastu-mised
ikajastavad nii või teisiti
TäiTtu kõrgkoolides, eriti TRtJ^-s
juba mitu aastat k-^tvat vaimset
suruitist. Kui 60-t)e aastate teisel
poolel täiifeasid mõningad lootu­sed
üliõpilaselu denidferatiseeri-misele
ja üldisele vaimsele virgu­misele,
siis pärast 1968. Praha ke^
vade lämmatamist tehti kõikid^
taolistele üritustele lopp. .
. TRt) ärksama, vaimuga kom-somolikomitee
puhastati ise­seisvama.
Ja rahvuslikuma
meelsusega tegelastest.
Üliõpilaspäevade tõrvikurongkäi-gud,
mis ergutasid tudengite
Sõnasõda Ontario Ja Quebeci juh­tivate
polütikute vahel Quebeci
lahkulöömise küsimuse pärast on
viimasel ajal muutunud iiha äge­damaks.
Samal ajal kui Ottawa]
puudub ilmselt kindlakujuliseni
programm Quebeci separatistide
vastu võitlemiseks, on küsimust»
teravamal kujul üles tõstnud Onr
tario j)rovintsi peaminister William
DaviSv kes äsja Torontos Elnpü^e
Klubi koosvübimišei kinnitas, et
Quebeci sepai^atistid on naiivsed
kui nad arvavad, et nad võivad
Quebeci eraldamisega Kanada ter­vikluse
lõhkuda ning siiski veel
Kanadaga majanduslÜnilt tihedat
koostööd arendada. Davise arva­tes
ei tule selline koostöö üldse
kõne alla ning Quebec saab sele
tulemusena suurte majanduslikku­de
kaotuste osaliseks.
See jutt lõikas separatistide JBJ-Mie
Levesque'ile sügavamalt sisse
kui seda oleks vÕinüd arvata, kw-na
Quebeci elanikkond on viidud
separatististe poolt arvamisele, et
pärast lahkulöömist algab Quebe-cis
erakordselt suur majanduslik
tõusuaeg, millele aluse panevad!
kaubanduslikud tehingud ülejää­nud
Kanadaga. Separatistidele On-tariost
antud lÖögi mõju ilmnes k<!i
Levesque'i vastuses, mis oli era­kordselt
mürgine. Quebeci peami­nister
leidis, et Ontarios tööstus
ei suuda üldse eksisteerida ilma
Quebeci provintsi turgudeta ning
ta nimetas Ontario finaintsministn
McKeougb'i kinnitusi Quebeci pro­vintsile
föderaalvalitsttse poolt an­tud
suurte toetuste kohtä„puhta-kujuliseks
propagandaks".
Uue sangarina Kanada ühtsuse
eest võitlejate ridadesse on asunud
endine liberaalide valitsuse ma­jandusminister
John Turner, keda
peetakse Trudeau järglaseks kuid
kes seni veel millegagi pole tõesta­nud,
et ta seda kõrget positsioon!
väärib. John Tumer Londonis
(Ont.| peetud kõnes nõudis Que­beci
rahustamiseks keskvalitsuse
detsentraliseerimist Ja provintside­le
suuremate õiguste ja võimupii­ride
andmist.
Sel puhul tekib amult küsimus —
kui kaugele nende võimupiiride
laiendamisega kavatsetakse minna
ja kaš neid võimujüre pole juba
küllaltki kaugele venitatud? Kui
titario peaminister Willam Davis
on keskvalitsuselt separatistide
vastaste operatsioonide juhtimise
Umselt iile võtnud, siis on Kana­das
võim Juba isegi praegu vist
Juba väga kaugeleulatuvalt det-semtraliseeritud.
(JärgSk. 3)
Selle kohta esitatakse Kanada või
mudele üksikasjalikud mmekirjad.
Koosolekul käsitati küüditamise
aastapäeva tähistamist, mille ük-sikasjalme
kava on praegu koosta­misel.
Läbirääkünistel vahetati
mõtteid selle üle, kuidas väHspolii-tihst
selgitustööd teha agressüvse-mafcs
ja kuidas nooremaid jõude esialgu oma jõududega toime tu-rohkem
kaasa tõmmata välispolii- levat. Erilennukid ,tõid kohale
tilisele tegevusele. j Tallinna KGB-mehi, sõjaväeük-ühistunde
ja spontaamööma me-seVäljenduse
kasvu, keelajti. ; i
Senisest veelgi'rangeihalt haka^
ti kontrollima üliõpüasfce jsefcage-vust.
Iga vähegi sihnapaistvamä
värskema ansanabli esinemisele
eelneb vailme kulii^idetagune
võitlus kõikvõimalike ametivõi-:
mude, liihiskondlfe kontroUide'ja
poliitilise tsensuuriga, kelefe ka­va
tuleb: üksikasjaJisalt esitada
ning kõik võimalSkud j a võimatud
IcahemotMisused ja torteed „ära
seletada." (enamasti hooipis välja
Eriti masendavaks on rnuutm-siud
ülikooli elu pra^use rek­tori
Arnold Eoobi ajal,
kes oma olematut mainet teacfc
sena on püüdnud tasa teha polii­tilise
kontroflli tugevdamisega.
Koobi otsesel juhtimisel toimus
1975 ka TRtJ sotsioloogialaboia-tooriumi,
.lüelüdulist tunnustust
võitnud uuriniislfceskuse suigieani-ne
ja sele juhi Vooglaidi vallan-
Nr. 32
Sissetj
Tart^
koMolj
vöDPentJ
Vaireim
T^ t s toi
tehnilista
koosQl!ak|
rstrtsi xi
niaä.
Kod
eesmai
kõiki
ja.]
suur-üril
kes
0£
tiks drj
Tl
23
KOI
oisa
vas
ralli
kav
hulgal
g n ^
rem.
k
vagc
mi
devj
sõjal
tallal
Ma
ve d
riikil
dr.
see
ohi^
perö
ka t|
ette
are
tiö<
vadi
•mm
kas^
psjoll