1978-11-16-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
[rea kommunistliknd |u°
id avaliklijudei koosole*
näoga Põhjar ja Lõuna-
[alikust ühendamisest Ja
moodustamisest. Nei^
levitatakse isegi kuia-ras
läänemaailma suu-lalehtedes
üritades sel-
^a ilmselt avaliku arvaw
tärnist ja kommunisti!»
forea soodsasse poliiti-
^gusesse manööverda-ei
ole Põhja-Korea
le plaanides kaugeltki
sobräük üfaendam!'
itliku režhiimi keh"
[aid hoopis-tükis Korea
ja kommunistliku dik»
painutamine. Põhjä-lunistlik
juhtkond pole
lunud Korea lõunaosa
fti milleks plaanitse-ifguseid
omapäraseaö
ce, mis teleksid au
la klassi miustaknnsti-jid
ameeriklased LÕu-i-
Korea piiril aUes
laäaluse tunneli^ mis
sügavalt demllitäri-fni
alt läbi ja ell ilm-sõjaväe
ja varustuse
cs Lõuna-Eorea ees»
et lüüa Lõima-Korea
Id iiUatusrünnakugä
le juhtivad sõjaväela-ler^
d Lõuua-Koreas
see on Juba kolmas
unistide poolt kaevama
kaks tuisneiit on
id varem — 1974. ja
. Kui äsja avastatud
itatud kolmest kõige
|öige paiemmi ehlta=
iStide maäslane sõja-es
punktis 246 Jala
aa alia ning on nii
riikide ekspertide ar-
|ee tuniiisläb! lasta
stuses punasõdurite
iimalik tunneli kaudu
liinide taha toüneta^
autosid, kergekahu-dtjaid
ja muud varus-iel
on umbes imüH
ibes 1400 jalga sel-õuna-
Korea teiritoo-võlmusid
Ja Ämee-juhtkonda
häirib eri-
1 oska ütelda, kui
tunneleid võib olla
ta ja kommnnistiä
Idukalt kasutada ka!
õima-Koread ründa-sed
sooritavad de-tsoonis
pidevalt
|, et avastada punas-iateid,
kuid komnm-äatlikud
ja ei reeda
itiöid. Äisja avastatud
saadi esialgset im-
^helt ülejooksikult,
iikoht tehti kindlaks
kui punaste inse-tunneli
puurimisel
suurt lõhkeainefce
urskus välja ühest
lia^sepuurimis^ au-
[ommunistid ei pea
It inaa ja vee peal,
vaid on tunginud
lavitamiseks ka sü-
(a. Tunnelite kaeva-igipuhktiäs
ja Mnd-ole
uus võte, kuid
viinud selle kunsti
täiendades sellega
lihnikat uute võ4e°
ä generatsiooni ini^
ad Eestis korralda-õimlemi^
pidustustel
ist Emmy Tõkei
a ja sädelevana
si korraldada. Em-konnanimi
on aM-üüd
Bellwodd Ja ta
a^, knid ta on
tsumusele truuks
moodsa rütmilise
ka oma uude kov
a seda arendab Ja
Emmy Tõke-Bell-imQ
naisvöimlejaga
T;a kasvandikud näs-
Btvaid võimeid ja
ri nad ei tulnud tia-jntsis
esikohtadele.
5ellv;oöä on oma
|ageli tcmud pikki
(Järg lk. n
I
\
k, J
I
Nr. 8S VABA
XCflQS
18. ja 19. nov. ©ffi plveaarstiks i r .
Ä. Mae, M . 4934231.
.25. Ja.26. nov. on valvearstiks iif.
B.Pahapü!, tel 921-1777.
Sf ÖKHQLM i^h) - Stokholmi
Kontsertmajas juliatas pühapäeva,
8. oktoobri õhtul Raadioorkestri
tatserti, inlllekayäsicdiSibeliusö
vüulikontsert ja Shostatovitshi 4.
sümfocmia, eesti maailmklassis
olev dirigent Neeme Järvi (s.
1937).';:;/:
Sv^ito Dagbladeti muusika-arvustaja
„Solisti pehmust
lalisdirigerit Neeme Järvi, kes las
kis vüulite kiilisära flageolettpas-saazhides
üle bassüjeelte tumeda
vee r ^ t a d a robliem J)ehmušega
kui üsia kareda graniidipmnaga,
mis leidub Sibeliuse kõlamaail-
Neeme Järvi kohta kirjutatakse
kontsardiprpgrammis:
„Ta on eestlane, sündinud 1937,
ja saaäud oma esimese väljaõppe
oina vermalt, kes juba <^i dirigent,
õppinud Leningradi koäiservatco-rlumis.
1^ esim^e
v.Carmem" puhul, midat ta juhatas
Kirovi teatris Leningradis. Siis oli
ta rakendatud suurema osa suurte
sümfooniaorkestrite juures N. l i i dus.'
Oma noorusest hoolimata sai
1963„Estonia" teatri ja Eesti raadio
sümfooniaorkestri dirigendiks.
Aasta varem oli ta asutaaud Tal-liima
kammerorkestri: KülalisdirF
geadma on ta säavütamid suurt
menu mitte üksi Ida-Euroopa riikides
väid ka Rootsis, Soom^, inglismaal,
Mehhikos^UŠA-s, Kanadas
Ja mujal." -
Koatsed anti ledasi Rootsi raa-
•'dios.'-; ,
;: N^me Järvi/esineb Rootsi Baa-dic^
rkestri dü-igendinä Järgmisel
korral kontsertidel 14. ja 15. veeb-ruarü.
Süs esitatakse Eduard Tur
bina 5. sümfoonia ja iiks helitöö
Arvo Pärtilfei'
Stokholmi Eesti Algkoolis l a v a sM Äo Vaks. c»iim'S-pÜdlMse
. lastenäidendi ,Jlüüiiasjutt Kotkajärvelt". Näidend on värskeli
kirjutusmasinast tulnud ja selle inspiratslooi^ oM autori savine
külaskäik Kotkajärvele, kust ta lalikus elavate mulJetGga ja kaela
riputatud Kotkajärve ,,kolIiga". Koll on teatavas^ välke puust,
suveniir-puuslik, miie aastate eest kujundas Hein® Jõe j a muile
nikerdajateks OE Lembitu lelled ^ vamnskaudid. KoUoQ saanud
populaarseks Mälestusesemeks, mida I s ^ küla&ised kodumaalt
teavad ja küsivad. Nüüd debüteerib koM Stokholmis näitlejaisa.
Ao Vaks on omaiaegs© Narva KotojäFirel toinmis m i t m ^ u i ^
skautide „Metsatsatri" tegelasena ne jalutuskäik paiga loo^taBd,Q^
võteüd <Mna m ^ mängutauistade ja Meviteu
jmr^sipdstiivid© Mvustamisega.
Lastenäidendi ainevalik
lal) veelkordselt,.e&
.'on
dendite ikirjutamise ja
se, Tefixia dipmtiseeringud. Ja
vastiised on olnud menuik^t pai-jiudesktetide
ürituste suir-ka.
väs ja viimastel a a ^
on StoiKlioilmi E ^ t i Algkool —
ainiK regulaiani© e^ti ©l^ool mf.
bäs (maailmas — ^ ^ i ^ ^
koolipidude teatrijuiilam.
Vaks ise ütleb, - et see' osa- tejinia
„võ4e" juba .üle kümme aasta
jutustada lastele snuinasjutte
dramatiseeringute Ja. lastenäidenditena.
,, Järvspe^lid, vaiht-ravõMd
Ja ikuuskede roihelfeed
tonnid bn oüiüd taustalks ssündmus-tikule,
kus sikäutlde salk ja satse
väikest ikolli koos suure kolliga
lahendavad laste kohaseid
maailmaprobleeme. Brobleeme on
kaks: üldinimlik — loodosikaitše
ja saiästaimine, ralhviislfe — eesti
keele rääkiniine. Näidend muu-
Sel juiiul pole lasteraamatu k r - tub jõulunäidmdiks viimase pü-
31. oktoobrü toünus Mlimia
Toomkirikus Eesti Evangeelse Luteri
Usu Kiriku peapiiskopi.Edgar
Hargi ametisse pühitsemine. Tseremooniast
võtsid osa Soome Lu-terta
Kiriku peapüskop M. Juva,
Luterliku Maailmalüdu peasekretäre,
lau, Luterliku Maailmalüdu
Euroopa Kirikute sekretär P.
HaBsen, Ungari Luterliku Kü-iku
piiskop z. Kaldy, Rootsi Luterliku
Kiriku piiskop A. Kasüuhd, Vene
õigeusu Kirfeu Tallimia ja Eesti
metropolüt Aleksius jt.
Kollal olid ka mitmed poliitilised
tegelased - NSV Lüdu Ministrite
Nöakogu juures asuva Usuasjade
Nöufeogu volinik Eestis L. Piip,
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures
asuva Usuasjade Nõukogu vastutav
töötaja I. Sokolov, Välis^t-last^
a Kultuurisidemete Arenda
mise ühingu esimees Koit jt.
Seoses ametissepiüiitsemisega
andis E. Hark sise- ja välisriMdde
ajakirjanikele pressikonverentsi.
m
jastamise probleemi j a lapsi polo
ka tarvis lugema suiidida. Kooli
peo publik 700—800 noort ja vana
kuulavad-vaatavad kaJks korda
aastas eesti keeles jutustatud
muinaslugu:
Ao Vaks viibis suvel lüheoiduses
tJSA-^s toinMiud skautlike noorte
maailmiälaagriga ......esniakordselt
Anieerlka onandrü. Noored külastasid
ka Ibrontot ja üife väiteem
grupp noortejuiite soovis ..näha
Jõieikäamt ja Kötkajärvet. Gaide-rid
Tiia Kütt ja Maie Kask tulid
laihikesti autojuihtidiöks Ja turismi-haikkas
Jämes^r, H. Jõe.
di lõpus, kus lumeräitsakutega
koos lavale ilmub metsavana-Jär
mesäär, kes nagu fesa Jõulvana
viib ikülmetainud sikaudid mm
resse sooja. ;
ištcikliölmis lavale Ümuv
„®ündis" 1®6^ Kaljuvalla suur-laagris.
Hall tüvulinie ja suure
nokjk-äinaga ning peas lehviva
karvatutiga koll (fcaniiab kaasas
välkest voldikut, anillel on laul ja
muinasjutt — mõleaiiad tuletavad
meelde räägi eesti ke^t! üheks
korraks mõeldud suveniir osutunud
erakordselt populaarsete
ja visaks..
•^XHEyROLET/^iÕLbSMOBlLE \ ^
; ROBERTSON MOTORS LTD
".1555 DANFÕRTH AVENUE
''.JO'RONTO.;ONT.'M4J iNf , ^ . ^
T>BLe''FON"'M 6 6 - 1 1 3 5 '
LäUne-Saksa TV soovis sasttj
onm esindajat Tallinna, et seal
filiinida uue J ^ t i peapiiskopi H.
Harki aai^tisše õnnistamist, mida
pidi tegema Soome peapüskop.
Nõuk. võimud vastasid esita-tud
soovile eitavalt, teatades, et fil-mimiseks
on Tallinaias tehnilisi
takistusi.,;-....
,}tjnsi Snomi" Helsingis iooh ära siõnkognie. ägemtuuri Tassil
^ mis Jutssstab raskest Ikaldusest Eestis: MEestl on läbi teinud
om& kõige vlbmaseu sügise j^oolesajandi jooksul pdllii-
Ii928-s4 aastast saadik/* • ^ ^: ^ ^^ / \,^
Välismaal <m täaa^viia olnud arvamine,
et N. Liidu viljasaak tänavu
kujuneb heaks, võibolla koguni re^
kordiliseks. Siigisel m tulnud aga
pidevad teated halvast koristus-ihnast
ja kolhooside tratispordiraš-kusist,
BreÄev nõudis septembri
rakendamist,
et"
[e ulatust ei märgita, kuid
eesti kolhoose külastanud soome
ajakirjanikele on seletatud, et tänavune
saak on umbes kolmandik
normaalšaagist. Kolhoosidö kahjusid
kompenseeritavat riikUke summadega,
et ära hoida kolhoosnike
elatustaseme markantset langust.
Et ikaMust: leevendada, Imjp^^
takse mujalt N, Liidust vilja; Ja
Mandritele ning äsjane! külaskäik
Torontosse oli ainult üks väike ossi
|ema pikkadest reisidest, kuna
oma käikudel et tule tal esiffieda
ainult vÖimiemi^Juhlha vaid ka
rahvissvaSielise kohtunikuna.
Valgepäifae Emmy Toke-BeM-wood
ei ole kaotanud midagi oma
endisest huumorist Ja teravmeelsusest
ning tema energiavarud näivad
olevat küUaidasedl oma pingelise
töö pikemaaJaUseks jätkamiseks.
„Ma- elan nüüd maal —
.•õigenmii;'saäreS =— kus on 3 miSJo-
Illit immest ja 6® mUjoM lammast
Te võite ise arvata, mililne maa
see on", muheleb Emmy Tõke-
.BeUwood.''i i . " ^:
Ja sMs Jutustab Ha, et Üus^Mere-maal
elab vaid vähesel arvul eest
lasi, kuna ahmlt üksikud on sinna
suurte 'merede taha ära eksinud.
Võimlemine öil oMud ta elu ;
võimlemise populariseerimist Ja
Eestis on põllumajandus prahis
suunatud rohkem liha- Ja püma-äjandusele,
mistõttu peamisett
kasvatatakse söödayüja. Ja sellest
tekib ikalduse tõttu kriis ka loomakasvatuses.
. Igal juhul suurendab see tõenäoliselt
juba varem nii Eestis kui ka
N. Liidus tuiida andnud lihapuu-dust
Teatavasti oli möödunud t^-
vel TaÜmna toidukaubastutes ras-
:ke .saada-.liha.. ;
Riias omakorda seisid elanikud
tumdide viisi vorstisabades.
SYDNEY ( M K )— Maikuul toimunud
EEDK Sydney Jaani koguduse
nõukogu ikoosolekiul otsustati
kogudusele osta korter —
Home Unit, mis oleiks praegusel©
õpetajale j® tema abikaasale elukohaks,
kui õpetaja läheb vono-duspuhikussele.
Tingimiuseiks oli,
et õpetaja fe(w>s abiitosäga ainnor
vad selleiks otstaarbdcs ühe kol-niöjiditou^
0^ kingitusesm
Piiskop Karl Raudsepp
esmakordselt Seattle kaasmaalasi
7. oktoobril Ja pidas Jutluse EELE
Seattle Koguduse Jumalateenistu-sel.
Piiskop võttis ka osa järgner
vast koguduse koosvnbimišest-näi-temüügist,
kus ta esines siititäva
kõnega: „õpetage oma lastele eeS'
tl keelt Ja raivttslikku meelt, äga
ärge tõugake eemale ka meid, kes
on kaotanud oma emakeele!" —"
Püdü vasakult esimeses reas: õp,
Hendrik Laur, piiskop K. Raudsepp,
EELK Seattle Koguduse esimees
PhUipp Mägis, Vancouvep
Peetri koguduse nõukogu esimees
Rudöl! OUJum. Teises reas: EELK
Seattle koguduse Juhatuse liikmed:
Uve Kapsi, • Virve. Mägi, Enid Ver-camer,
Mart Napa ja Ales ElranC
in • selgub, ®ia
mine ebaõnnestunud Valgevenesi
kus toimusid vastutavate isikute
Viimased rõhutasid, ei osa saagist
riknes, kuna vihmad takistasid õigeaegset
vilja katuse alla toimetamist.
N. Liidus on tavaline vilja pikemaks
ajaks põllule ikuivamä jätmine,
mis äga suurendab riski
vihmade puhisl selle kiireks rikne-mdsisks.
EPL,
Nüüd oin see nõukogu jjoolt vastu
võetud otsus teostatud I ning
ostetud korter, mis
Wigram Street, Haras
Pajrk. Harris Park on tegelikult
Parramatta eesliiin ning saamni-meline
raudteejaam asub -uuest
korterist 5 minuti katigusel. Korter
oii uues vast-vaknJnud maja-ctebldkis,
miHes on^^ 18 korterit.
Korter on kaihe magamistoaga,
suure elutoaga, suure köögi
ja er^di söögitoaga, asub alumisel
korral ning korteri juurde
kuulub luksuslik graazh. K o r t ^
hind on $34.000, koos asjaajamiskuludega
$35.400^ millest lõpetaja
koos abikaasaga on andnud kingitusena
kogudusele $11.500, laenuna
on saadtid pangast "$12.000
10 aasta .peale irnig ülejäänud
sunro oh tastunud kogudus. Korteri
Võtmed anti kogudusele üle
teisipäevale 26. septenibril ming
see üüritaikse välja ja hakkab kogudusele
sissetulekut andma.
PINNISH DELieÄTE^SEK
(Endine Parkway äri)
5mt laänepool Spädtsa Am
l/EPANÜt Uffled fehtlolclni ajad: esmasf. — reedena
PaluMe siuremaS leiva ja muude pagäritoodete telUmlseä
sisse anda 2 päsva varem. Att^l
Ädstös
8 .^
I I E 5 P O S T I GA
arendamist on ta Jätkanud ka Uus-
Meremaäl. Ajakirjaniku küsimusele,
kas praegune võistlusvõimlemine,
kus esinevad ainult suure
ettevalmistusega üksikud staarid,
ei ole kõrvalekaldumine jmelle tuntud
• rütmilisest inasse: liaaravast
naisvõimlemisest Ja selle põhimõtetest,
saime vastuseks: „Võimle-misega
on nagu paljude teiste
spordialadega. Suured massid harjutavad
ühte või teist spordiala,
kuid tippude hulka võistlema pääsevad
ainult vähesed. Võisthis-võimleiäine
ei kujune kunagi rütmilisele
moodsale kehakooli võimlemisele
konkurendiks Ja mõlemad
võivad • omaette eksistentsi jato-tta."
Emmy Tõke-BeEwoodi tegevust
Ja tood Jälgides Jääb ainult imes-itada,
et eestlannadel on Jätkunud
selllsett energiat, teadmisi ja osku-g|
moodsa naisvõimlemise viimi-
: seks kõlkidlesse maailmainurkades-
Rootsi TV sisserändajate te
vas, mis kaimiab ,iPaaibidinnu*' ni-m&,
m teadustajaks ja produtsendiks
eestlasega abielus oim
pooiatar Arnie Suuma. Selles saates
esines Stokholmi üldtuntud
raihvatantsurüm , a s s a r i " . Mee&-
tantsijad esitasid pulgatanteu.
Selle järele esitati saarlaste „Rak-si
Jaak" Heino Laasi, Urvi Aami-sepa
ija Tiiu Süm-Jerikemani
Seletustega esines liumborikalt
"Udo Tohver, märkidies, ©t Baiksi
Aiktsia hind 10. novembril
145 King st. W., Boom
364-1131
925-6812
tantsib üks .; xnees, Miie'
neiuga seepärast, et saare mehed
olid suurema osa aastast mea:el.
Laenu vajaduse korral kasutage
Toronto Eesti Ühispanga madalali
Intressid arvestatud veerandaasta viisi. Laenud on ]alitlfie4
'0
Per^naallaenad on laenuvõtja surma või jHdava tõSvõlmetas®
puhul kindlustatud $10 000.^— nlatoseso
tHENBUSES ON JÕUD!
OB IHUHiflfUS
Insurance
Agency
23. WESTMORE Dr.; Šuite 210
üesdaSe. Ont. M9V 3YT
Veeroiidciciste $ 1 5 ^
LENNUPOSTIGA ölemere-Eaaatose:
58.
$30.
$16.
, poolasstss 1343, veerandaasta^ $18.—
Aadressi muudatus 40 centi. t^ksiknumbri hind 40 c ^ i
kanada aadressMtel© palume mirkida ,JPOSTAL •Tits
Säilitame oma kunstiväärtused
EESTI KUNSTIDE KESKUSE
Ainetused Ja pärandused fondi
• on TULUMAKSUVABAD :
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
••INSURANCE" ,
M82 Bathurst St, 4 korÖ
(Bathurst-^t. Clair)
TelefoBj kontoris 653-7815 ja
853-7816
W a r i g P t e U L L i i i i i . . . i | „ r i r > i i i w i H i i i i i i i ' i < i . i i i i i i i i i i i i r r i »i
USA aadressidel© ..ZIP CODE"
Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada
Free Estonian Pablishers nimele*
mur.i)
MU SM?
:Falim:mulle saato VABA EESTLANE aastaks7 poolaa;
veerandaastaks — tavalise / Idripostiga alates
197. Tellimisö katteks lisaa $
on
»»----
/ / m).
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 16, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-11-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e781116 |
Description
| Title | 1978-11-16-03 |
| OCR text |
[rea kommunistliknd |u°
id avaliklijudei koosole*
näoga Põhjar ja Lõuna-
[alikust ühendamisest Ja
moodustamisest. Nei^
levitatakse isegi kuia-ras
läänemaailma suu-lalehtedes
üritades sel-
^a ilmselt avaliku arvaw
tärnist ja kommunisti!»
forea soodsasse poliiti-
^gusesse manööverda-ei
ole Põhja-Korea
le plaanides kaugeltki
sobräük üfaendam!'
itliku režhiimi keh"
[aid hoopis-tükis Korea
ja kommunistliku dik»
painutamine. Põhjä-lunistlik
juhtkond pole
lunud Korea lõunaosa
fti milleks plaanitse-ifguseid
omapäraseaö
ce, mis teleksid au
la klassi miustaknnsti-jid
ameeriklased LÕu-i-
Korea piiril aUes
laäaluse tunneli^ mis
sügavalt demllitäri-fni
alt läbi ja ell ilm-sõjaväe
ja varustuse
cs Lõuna-Eorea ees»
et lüüa Lõima-Korea
Id iiUatusrünnakugä
le juhtivad sõjaväela-ler^
d Lõuua-Koreas
see on Juba kolmas
unistide poolt kaevama
kaks tuisneiit on
id varem — 1974. ja
. Kui äsja avastatud
itatud kolmest kõige
|öige paiemmi ehlta=
iStide maäslane sõja-es
punktis 246 Jala
aa alia ning on nii
riikide ekspertide ar-
|ee tuniiisläb! lasta
stuses punasõdurite
iimalik tunneli kaudu
liinide taha toüneta^
autosid, kergekahu-dtjaid
ja muud varus-iel
on umbes imüH
ibes 1400 jalga sel-õuna-
Korea teiritoo-võlmusid
Ja Ämee-juhtkonda
häirib eri-
1 oska ütelda, kui
tunneleid võib olla
ta ja kommnnistiä
Idukalt kasutada ka!
õima-Koread ründa-sed
sooritavad de-tsoonis
pidevalt
|, et avastada punas-iateid,
kuid komnm-äatlikud
ja ei reeda
itiöid. Äisja avastatud
saadi esialgset im-
^helt ülejooksikult,
iikoht tehti kindlaks
kui punaste inse-tunneli
puurimisel
suurt lõhkeainefce
urskus välja ühest
lia^sepuurimis^ au-
[ommunistid ei pea
It inaa ja vee peal,
vaid on tunginud
lavitamiseks ka sü-
(a. Tunnelite kaeva-igipuhktiäs
ja Mnd-ole
uus võte, kuid
viinud selle kunsti
täiendades sellega
lihnikat uute võ4e°
ä generatsiooni ini^
ad Eestis korralda-õimlemi^
pidustustel
ist Emmy Tõkei
a ja sädelevana
si korraldada. Em-konnanimi
on aM-üüd
Bellwodd Ja ta
a^, knid ta on
tsumusele truuks
moodsa rütmilise
ka oma uude kov
a seda arendab Ja
Emmy Tõke-Bell-imQ
naisvöimlejaga
T;a kasvandikud näs-
Btvaid võimeid ja
ri nad ei tulnud tia-jntsis
esikohtadele.
5ellv;oöä on oma
|ageli tcmud pikki
(Järg lk. n
I
\
k, J
I
Nr. 8S VABA
XCflQS
18. ja 19. nov. ©ffi plveaarstiks i r .
Ä. Mae, M . 4934231.
.25. Ja.26. nov. on valvearstiks iif.
B.Pahapü!, tel 921-1777.
Sf ÖKHQLM i^h) - Stokholmi
Kontsertmajas juliatas pühapäeva,
8. oktoobri õhtul Raadioorkestri
tatserti, inlllekayäsicdiSibeliusö
vüulikontsert ja Shostatovitshi 4.
sümfocmia, eesti maailmklassis
olev dirigent Neeme Järvi (s.
1937).';:;/:
Sv^ito Dagbladeti muusika-arvustaja
„Solisti pehmust
lalisdirigerit Neeme Järvi, kes las
kis vüulite kiilisära flageolettpas-saazhides
üle bassüjeelte tumeda
vee r ^ t a d a robliem J)ehmušega
kui üsia kareda graniidipmnaga,
mis leidub Sibeliuse kõlamaail-
Neeme Järvi kohta kirjutatakse
kontsardiprpgrammis:
„Ta on eestlane, sündinud 1937,
ja saaäud oma esimese väljaõppe
oina vermalt, kes juba <^i dirigent,
õppinud Leningradi koäiservatco-rlumis.
1^ esim^e
v.Carmem" puhul, midat ta juhatas
Kirovi teatris Leningradis. Siis oli
ta rakendatud suurema osa suurte
sümfooniaorkestrite juures N. l i i dus.'
Oma noorusest hoolimata sai
1963„Estonia" teatri ja Eesti raadio
sümfooniaorkestri dirigendiks.
Aasta varem oli ta asutaaud Tal-liima
kammerorkestri: KülalisdirF
geadma on ta säavütamid suurt
menu mitte üksi Ida-Euroopa riikides
väid ka Rootsis, Soom^, inglismaal,
Mehhikos^UŠA-s, Kanadas
Ja mujal." -
Koatsed anti ledasi Rootsi raa-
•'dios.'-; ,
;: N^me Järvi/esineb Rootsi Baa-dic^
rkestri dü-igendinä Järgmisel
korral kontsertidel 14. ja 15. veeb-ruarü.
Süs esitatakse Eduard Tur
bina 5. sümfoonia ja iiks helitöö
Arvo Pärtilfei'
Stokholmi Eesti Algkoolis l a v a sM Äo Vaks. c»iim'S-pÜdlMse
. lastenäidendi ,Jlüüiiasjutt Kotkajärvelt". Näidend on värskeli
kirjutusmasinast tulnud ja selle inspiratslooi^ oM autori savine
külaskäik Kotkajärvele, kust ta lalikus elavate mulJetGga ja kaela
riputatud Kotkajärve ,,kolIiga". Koll on teatavas^ välke puust,
suveniir-puuslik, miie aastate eest kujundas Hein® Jõe j a muile
nikerdajateks OE Lembitu lelled ^ vamnskaudid. KoUoQ saanud
populaarseks Mälestusesemeks, mida I s ^ küla&ised kodumaalt
teavad ja küsivad. Nüüd debüteerib koM Stokholmis näitlejaisa.
Ao Vaks on omaiaegs© Narva KotojäFirel toinmis m i t m ^ u i ^
skautide „Metsatsatri" tegelasena ne jalutuskäik paiga loo^taBd,Q^
võteüd |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-11-16-03
