Vaba eestlane , October 25, 1979

              ¥ÄBA E ^ T L A K E neljapäeval, 25. oktoobri 1979 — Tliursday, October 25, im Nr.7S
se'
Täiiavu on toimimud Soomes Turu linim "JSO-aastapäeva juub©?
l i tähistamine mitmesuguste pidustustega. Se! puhul anti väÜja
mälestusmedal Ja l ^ a l e kingiti ka uus üppv^U^ lipul ön l i i i -
Ma vapp selle ümber oleva nelja hõbeliiliaga. Lippu kasutataks©
linna poolt korraldatavail pidulikel üritustel. Xinis omalt poolt
andis välja 20.000 Soome maxga ulatuses sitpemdiume teaduslik©
kus olev öJltaa* taiitis kmgitusts
vastUiVfõtiü kohana.
Huovinen jutustas ka, kuidas
koolikorraidUiS sai oma alguse
tooimikiriiku varju all. Toonikapii-teii
IMesamne oli preestrite kasva­tus.
Kooripreestreid j a koolipois­se
mainitaikse juba toomikirikii
gajal j a arvatalkse, et aastal:
1325 oli koolmeistri amet ühen­datud
limia kirikuõpetaja, amoti-
Samaaegselt linnaga täitus i ka
Turu toomklrifcul 750 aastat. Tu­ru
toomkirik on niõudnud oma
(koguduse lüfeiieilt aasta^dade
jooksul rasköt kümnist, ^ga vas­tukaaluks
on selle hõlma ait läi­nud
liikuma Soome koolitegevus
j a kirjandus, nagu esimme soo­mekeelne
raamat,Ässale aboen-
Lisaks
on' toomMriku kingitusist kas­vanud
välja heategevusega te-asutusi
Toofnikirikü tähesndusiest
I©s toomkiriku 7Sa^d)a aastapäe­va
^pidustusel toompraost Laiiri
Huovinen. 750 aastat tagasi oli
paavst Gregorius I X saatnud kir­j
a ehk bupa, kus t a teääkis pils-kopitõol
Türgil tuua.
Toomikirik on algusest peale ol­nud
ainutodine, So6m;©s ei olnud
.muud keskkiriküt j a kogu maa.
kiheilkomiad' kuulusid samasse
' pliskopkonda. Toomikirik on täit­nud
oma lilesaamet juba 12. sajan­di
keskpaigast peale, Turu toom-kapütel
sündis aga aastall276:
: Andmed kiriku dgjärgust on
väga ipuudullfcud. Kirik põles
1318, a., mil hävis ka k i r i ku air-hiiv.
Koheselt alustati ümber- j a
ja piiskop KOiirad
Bitz tegi seda sellise sõjalise ette-nägelikikusega,
|
©t toomMrak iambdtš©!! kaitse­müüriga
Ja k l i i k varastati las-
Toonikiriku, juures sündis
esimene Soome jaoks trükitud
raamat. Lübeckis 1488. a. väljaan­tud
messiraamat ,3fflissale abo-ense",
"• . ' . '
See üle 500 leheküljelllne raamat
on
Toomkiriku kaitse alt lähtus ka
soome kirjanduse isaks peetava
Mikael Agricola ikirjandusiik te­gevus
15. sajandü. -
Toomkiriku väärtus Äelepan-dava
raiivuslifcu mälestusmärgina,
sai koha uue aja alguses. Seda
Raamat on kauni yälhnusega, arvukad fotod kirjeldavad seda,
mis raamatus sõnadega ütlemata on Jäänud. Teos on hea tat-vnmiseks
oma rahva ajalooga. K a siis kui see ennegi on teada»
on selles M. Ranal mõndagi, mis seni teadmata ja uus, miUe
amalüüsimisel president K. Pätsi isik ja eiiitöõ veelgi suurmana
m lk. $18.00, postiga $1.00 saatekulu
lAÄDAVÄL VABA EESTLASE TÄUTÜSES
ILMUS — B?8. a. kauneim eestike^Me Wetaskogtn
Keskajal olid ikiriku juures nn
messifondid, m i l l e omajad toime­tasid
teenistust oma õnne pes
ehitatud altarilt. Mitmed altarid
kuulusid gildidele, erilistele am0-
time^te organisatsioonidele. Al-tareil
ja neile jumalateenistustel
tähitud kingitustel oli suur tähen­dus
samaaegselt nii gildidele ikui
ka; kirikule. /
- Praegune, aastal 14tl valmista­tud
peaaltar,kõMde pühakute a i .
tar, sai rohkesti kingitusi j a sel­lesse
kuulus k a m i t m e i d messir
fcmde, kel o l i oma kivimajasid
linnas. Linnas.tegutses ka mit-
, meid heategevaid ja sotsiaalse
eesmärgiga töötavaid asutusi, m l l -
töö ülevalpidamiseks oli Mri-tupnistavad'kuxilsate
isikute ixauia-monumeqidid.
Toomkirlkušs© ön
niaetud nrauiiulgas Kariii Män-dotter,
k e l l ^ MIka Waltar! cm
kirjutanud, romaani ,;Kaann Mau-nÄtar'^
samuti on siniiä maetud
Gustav Adolfi 30-a®stSiseöõja san­gareid.;
•
Turu toomikiriku arhiivist on
pärit k a m . Turu käsikiri, eesti
vanema kirjakeele mälestus 17.
sajandi äigupoolölt. See 1909. a.
leitud käsikiri sisaldab 19 lk: usu­list
teksti. Selle on arvatavasti,
teikstis olevate soomepärasuste
tõttu,, kirjutanud Eestis töötanud
soomlasest pastor.
Põikread: 4. Tuntud nimi foto­tarvete
alal, 7. Seal magati suvel
maal, 9. Peidus, 11. Viirastuslik
kujUj 12v Sõna, millega algavad
mõned muinasjutud, 13. Kloostri
elanik, 14. Kõige enne, 1^. Teatud
küpsis, 17. Põlluvili, 18. Laialival­guv,
20. Varjupaik paljudele suvi-on
praegu suuruselt kol­mas
linn Soomes, ei?lti tähtis
: •' sadamaEinnana. ,
Linnas on ikaiks ülikcoli. Turu
tähtsus Soome ajaloos on eriti
suur selletõttu, et Turu oli ikuni
1812. aastani Soome pealinn, kuna
kogu haldus-^, kultuuri- ja usuelu
oli toonikitlku ün^
Seitsekümmend aastat tagasi
peeti Kanada kindralkuberneri ko­dus
Rideäu Hali'is mitmesuguseid
meelelahutuslikke õhtuid. See tra­ditsioon
kadus aastate jooksul ja
nüüd k(3hnapäeval, 17. okt. alustas
selle elustamisega uus kindralku-berner
Edward Schreyer: Sel õh­tul
oli kindralkuberneri ruumides
muusikat, käteplal^utamisi ja
ühislaulu. Selle sündmusega tähis­tati
Kanada naiste senatisse mää­ramise
õiguse 50. aastapäeva.
Pidustuse kesksemaks osaks oli
„Heaven Will Proteet The Working
G i r l " (Taevas kaitseb; töötavat
tüdrukut) tegelaskond, mis oli lü­hendatud
vorm nende kauajoöks-nud
näidendist. Näitlejate hulgas
oli üheks mummulises kleidis tü­tarlapseks
Iris Pääbo, kelle foto
koos kahe kaaslasega avaldas
järgmisel pä,eval Toronto päeva­leht
„Toronto Star" oma meelela-hüitušküljel
värvitrükis..
tajatele, ^.Metsloomad, 26. Tun­tud
eesti naistegelane, 29. Linna­valitsuse
organ, 30. Lääge, S t Loll,
32. Järv Soomes, 33. Eesti rakem
duskunstnik Kanadas, 34. Juriidi­line
organ.
Püstread: 1. Tulp, 2. Lind, 3.
Hoone osa, 4. Muusikariist, 5. Pe­tis,
0. Väikese veduri nimetus rah­vakeeles,
8. ühe relva nimi sõduri­te
zhärgoonis, 10. Soliidne naine,
13. Mitte i i a l ^ — ühes võõrkeeles,
14. Valituim osa, paremik, 15.
Tõmbad, 19. Kuritegu, 21. Endine
Eesti sõjalaev, 22. Eesti rahvuslik
toit, 24. Lehtpuu, 25. Ajaline mõis­te,
27. Mitme maa rahaühik, 28.
Endine eesti ajakiri, 31. Kardeta­vas
olukorras.
RISTSÕNA NR. 1007 LAHENDUS
Põikread: 1. Monako, 6. Stseen,
10. Oinas, 11. Miiton, 12. Anneli, 13.
; Looming, 14. Aval, 16. Eedi, 18.
I Sõõr, 19. Istandus, 22. Uinu, 24.
Arukask, 25. Vaarman, 27. Kiir^ 29.
Tolmukas, 32. Mõis, 35. ASEÄ, 36.
Aadu, 37. Vintske, 39. Mandel, 40.
Armetu, 41. Omada, 42. Lükati, 43.
Eksima.
Püstread:. 1; Mammal, 2. Neljas,
3^ Kool, 4. Oi noorus, 5. Karmiin,
7. Tung, 8. Esemed, 9. Näidis^ 12.
Anet, 15. Lõhkuma, 16. Energia,
17. Dumas, 20. Suvi> 21. A. Roos,
23. Ikka, 26. Armukade, 28. Isuta­ma,
29. Taamal, 30. Lennuk, 31.
: K i i l , 33. Sageli, 34. Suruma, 37.
Vest, 38.-Erak.
I. Ivask püsib oma luules tugevate sidemetega Louna-Eesö va­nemate
sünnimnllas. Tema nägemuslik luule Soomest, seUe sha-manlikustsoome-
ugrilisest tundest ja müstikast, aga ka oma
fimbmskonnast mujal maailmas on tunderikas ja tahelepanueric
ElukQgusse on valitud paremik ta varem ilmnnad kogodesi
320 lk. Hind $10.00 — saatekulu 50 centl
SAADAVAL „VABA EESTLASE" TALITUSES
Rein Moora — Evald Uustato
384 lk. (seMest 64 m. fotosid) --Hind^^l^^^^
Johan Pitka
lobeselt pärast Eesti Vabadussõda kirjutatud mälestosraaraat
l,värskete" elamustega.Eesti vabaduse eest võitlemisest aastail
1014—1919. Raamat ilmus 1972. a. admiral J . Pitka 1§9. sünBl-
237 lk. — Hind $8.80 pluss 50 ceiti saatekulu
oma võõrrahvusest sõpradele Eesti võitluse totwtamisel^
Evald Uustalu
Hind $7.00 phiss 50 c saatekulu
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
• tungisid Leedusse röövides ja põ- Taani ja mitte kaua pärast seda
letades. Nendele astus kuningas Venemaa kätte,
vastu, tabab kristlasi ootama
ja lõi neid. Seal sai sunria Võnnu. Kuidas preisimaalased
foogt 14 orduvennaga ja 7 venda \ leedulastega ja liivimaalased
põgenesid sealt särgiväel. Niisiis j zhemaitidega sõdisid, neid võitsid
võtsid leedulased kogu saagi jälle j võitsid ja lõid.
tagasi ja läksid koju. Ja ses oli
aastal 1346. :
Pärast seda samal aastal lahkus
meister ametist ja läks Preisisse,
kui ta 6 aastat oli valitsenud.
linnuse põletasid, nad maha ja
tungisid Jelgava peale. Ja see oli
paastu teise piihapäeva paiku.
Seal tuli üks valvur kihutades Rii­ga
ja teatas vennale, kes täitis
komtuuri aset, et Jelgava alla on
. tulnud suur vägi; aga vend ei taht­nud
seda uskuda. Kui nüüd leedu­lased
Jelgava aleviku ja kõik seal
kättejuhtuva olid niaha põletanud,
heitsid nad tule akna kaudu ühte
keldrisse. See võttis ^ võimust, mi
at teda kustutada ei suudetud. Seal
põlesid ära mehed, naised ja lap­sed,
600 inimest koos 7 orduvenna-
I ga. Sellest pääsesid põgenema
müüridele 2 orduvenda, üks kir-ju^
taja ja 16 semgalit. •
Seejärel liikus ; kuningas Riia
alla, oli seal pool ööd, |äks sealt
edasi Adazhi peale, võttis ära ko­he
eeslinnuse, "siiski pääsesid me­hed,
naised ja lapsed kõrgesse tor­ni.
Edasi liikus ta Sigulda pealer
. laastas kõik igal pool. Sellest piir­konnast
veeti minema 2600 inimest
nagu loomakari. Niisama vedasid
nad Riia piiskopkonnast minema
qpia 1000 Inimest. Nü läks kunin­gas
väga suure saagiga jälle Lee-
" dusse. .
• Oli ka: iiks leedulaffle, kes
Aizkraukle komtuuri juurde ja pa­lus
sellelt, et ta laenaks temale [ja -Virumaa Saksa ordu kätte
Goswin • von. Herike, 27. Lüvimaa
meister. Aastal 1347. Kuidas Harjta
300 meest, siis tahtvat ta; kolme
venna ja 9 teenijaga nendega
ühes minna ja tahtvat ümbrus­konna,
kus t a elas, täielikult riiüš-tata
ja seejärel nendega minna
Aizkrauklesse ja seal elada. See
kõik oli algusest, lõpuhi vale ja väl-läksid.
Meister Burchard oli" palju selle
üle aru pidanud, kuidas ta võiks
Tallinna ordu kätte saada. Et ta
aga seda täide ei saatnud, läkitas
tema järglane Gošwin; von Herike
ja mõeldud. Teisel päeval andis j (saadikud) Taani kuninga Valde-komtuur
talle niisuguse otsuse: Ta 'mari juurde, kes selle pärast pidid
peab koju minema ning tema ta-J läbi rääkima.' Niisiis saadeti saa-haJD
talle lasta teatada, mida ta öt- fdikuid niil^aua sinna ja tagasi, ku-sustas;
andis alle ühe nööri sõi- ] ni kaup koos oli. Siis anti maa eest
a, nendest pidi ta iga päev j 19 000 marka, ka võeti kuninga
Aastal 1348 tungis Preisi kõrg­meister
Heinrich Dusemer ühes
Oldenburgi krahvi Johanni, samuti
teiste isandate ja sojasulastega
valloonide maalt ja Reini äärest
Aukshtaitijasse Leedus. Kui ta äga
tee peal haigeks jäi, käskis ta tei­si,
et nad peavad edasi minema
või ta laseb ennast haigena kaasa
vedada. Seal vastas marssal, et ta
peab koju minema, nemad aga ta­havad
edasi Leedusse minna. Nii
ka sündis. Niipea :kui nad maale
jõudsid, rüüštasid nad seda risti ja
rästi 8 päeva. Järgmisel päeval
jõudis kuningas suure väega nende
juurde.
Kui nüüd marssal vaenlasi' sil­mas,
astus ta mehiselt neile vastu.
Siis sai ta teada, et seal oli kaasas
palju venelasi Vladimu*-Völõns-kist,
Breštist, Vitebskist, Smolens-ühe
ära lõikama ja viimasel pidi \ vend Otto, kes oma 10 aastat oli kist ja Pihkvast, Kui nad nüüd
g tema Juures olema. Kui j Holsteinis vangis olnud, Riias Sak-. teineteisele kallale tungisid, löödi
ta niiviisi oli teinud, läks ta kohe sä ordusse; seejärel sai ta Karksi!surnuks kuninga vend Narimantas,
kes oli üks Vene kuningas. Seal
põgenes Leedu kuningas Algii^das,
kuninga juurde Leedusse ja andis 'fõogtiks.\Siis saadeti vana meister
sellele kõik teada. Kuningas oli Burchard Preisi kõrgmeistri poölt
taibuka peaga mees, kütis tema .Tallinnasse seda kuningalt vastu siiski kaotas ta 10 000 meest, mõ-plaani
ja ütles: Käskjalg ei tule võtma. See sündis aastal 1346 koi- ned ütlevad 18 000. See,-sündis
üksinda. Seepärast hakkas ta kohe kide pühakute päeval. Siis anti küünlapäeval StreVa nimelise jõe
end välmis seadma. Konituurrat-läänimeestelelääniõigus, mille^^ü^ ääres. Põgenejad arvasid, et jää
I sutas ordumeistri juurde ja andis nad aga kurvad olid, sest Tallinna on kõva, kuid nad kukkusid, sinna
i talle sdlest asjast teada. See lubas linnusel ja piirkonnal oli vähe, hin- sisse, külmasid ja uppusid ära.
temale selle jaoks saata. 500 meest, nust ja tal oli 50 adramaad maad, Kristlased järgnesid neile suurte
See oli Maarja kuulutamise näe- Rakverel 48 ja Narval 90 täisadra- sõjaratsudega, tulid takistamatult
va (paastu-maarjapäeval). Niisiis maad. Need mõlemad maad, Har- üle jõe ja lõid leedulased kõikjal
läkitati Võnnu foogt Hans Prusse ju ja Virumaa, jäid ordu kätte 213 maha. Seevastu sai surma 8 ordu-
'nimetatud ratsanüdmdega, need aastaks; seejärel läksid nad jälle venda ja 42 sakslast..Pärast seda
suvel tuli (Lüvimaale) palju i n i - .
mesi vüja pärast, need teatasid, et |
kuningas kaotas üldse 25 0001
meest, naist jalast. j
Samal aastal Valentinuse päeval j
t u l r meister Goswin väga suure
väega Zhemaitijasse ja tegi suurt
kahju Trakai maal, samuti Knitu-.
vas, Geidegallenis (?) ja Kelvegal-ienis
(?); kõik need maad laastajti
väga ära. Seal tungis meister sau-lelaste
maale;. Need olid sõbrad,
kuid mitte täiesti, sest kui meister
(nende) maa,lt läbi tuli; liikusid tal­le
väsinud ratsanikud järele,, kes
hästi edasi ei jõudnud; need tapeti
seal maha ja võeti nende hobused
ära. Kui sellest meistrile sõnum
tuli, saatis ta (käskjala) sinna, las­kis
kõik järele kuulata; see oli tõ­si.;
Seda kavatses ta kätt^ maksta,
läks aga seekord Riiga.
Siis laskis ta 14 saulelast Riiga
enda ette tulla jä heitis neile seda
tegu ette; samuti, et nad pidid
maksma, Jelgavas hinnust ja ei
ole seda toonud; kolmandaks, et
nad Leedu kuningale on nõu and-mmim
H e a klaver911
eluaegne investeering!
Suur valik tunduva
hinnaalandusega.
Ka rentimine.
Saadaval kõik muusika
instrumendid.
HOUSE OF MUSIC LTD.
ä53 Queen Št. West, Toronto
M5V 2B6 ® Td. 363-1966
nusess^. Nõnda siis astusid saks-nudy
et ta Lüvimaale tungiks; s e l l laed välja lõid maha kõik, kes lin-põhjusei
tahtvat ta neid vaenlas- nuses olid, Siiri löödi maha ka üks
teks pidada j a laskis nad sellega aadlik j a kaks, leedula,st, kes olid
koju minna. ' , jsinna külla kutsutud. Seejärel põ-
Pärast seda läks meister oma jletati kõik majad maani maha.
käsknikkude jä kurelastega Shven-toji
jõele, otsustas seal, et ta ta­hab
tungida maal kindluste alla;
Teisel päeval, see öli paastu esi­mene
pühapäev, saatis meister ku­relased
kmdluse alla, nuriega Shi-
(nad) liikusid niisiis Kuliai linnuse; l i a i (?). Selle, leidsid nad tühjalt
alla; • seal löödi kõik surnuks. seismas, sest saulelased olid sealt
Sealt läks ta ühe teise linnuse ^põgenenud koos naiste ja lastega
alla, nimega Basyne; see võeti särjning olid kogu varanduse maha
muti ära ja löödi seal kõik sur-i jätnud. Niisiis põletasid nad lin­nuks.
Edasi tungisid nad Dubysa' nusö maha, tulid jälle meistri juur-alla,
see oli kõi?e tugevam linnus de Ja läksid suure saagiga koju.
Leedus selles ümbruses. Nad tulid: •
selle ette, nii et keegi sellest ei LÕPP
teadnud; seal jooksis igamees l i n -