Vaba eestlane , August 4, 1983

              VABA EESTLANE neljapäeval, 4. augustü 1983 - r, August 4, B83 Nr. 5T
V A B A D & EESTLASTE HMMKANIÖJA
VÄOAANDIA: O/Ü'Vaba Eesüane, 195S Leslie
OM. MSB 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE K O L L E E G I U M : Karl Arro, Heino Jõe, Olev
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused
^ ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $48.~, poolaastas $26.—
ja veerandaastas $14.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $58.--
aastas $31.-— ja veerandaastas $16.—
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 c=
KUULUTUSTE H I N N A D üks toU ühel veerul: .
kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esiküljel $5.50
Published byFröe Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
X¥ Maapma-Jamboree,: Osavõtvate riikide lipud laa gri peaväravas,
iniiiiiiiiiiiinyiiiiiiiiiiiiB8!iiiiii!iiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiin
ani kone rahvastele
Tüdryk-$kauclid
Skautide maailmajamboreie
U oli paljudele Matuseks, et ter­ve
rida skautluse maid on aktsep­teerinud
tüdrukute osavõtu tradit­sioonilisest
poiste organisatsioonist
(boy scouts). Jamboree 14,500-st
osavõtjast arvestati tüdrukuid um­bes
1000. Kanada ajalehtedes mai­niti
skandinaavia, soome, saksa ja
juudi tüdrukuid ja püüti asjale an­da
tüüpilisel kanada viisil roman-tuist
jä seksi maiku. Tegelikult,
nagu jutustavad jamboreest osa
võtnud .poisid, olid tüdrukud roh­kem
„stlmailuks". See on aga ees­ti
poiste arvamine, kes on harju­nud,
et meie skautide ja gaidide
suurlaagrid ning üritused toimu­vad
koos. Igal juÄul — maalin
teab nüüd, et skautlus ei ole enam
poiste-organisatsioon, vaid on muu­tumas
ko-ed (ko-educational) liiku-
Foto: E. Runge iniseks.
/ - Vähesed teavad, et tüdrukute
probleem skautluses on sama va­na,
kui skautlus ise. 75 aastat ta»
gasi, kui Baden-PoweÜ.. asutas
skautide liikumise, lütusid sellega
esimesed tütarlapsed) kes ise ni­metasid
endid girl-scoutideks. Esi­mesel,
skautlikul. registreerimisel
Fresident Reagan esines teisipä ikestatud jralivaste e^da|al3e
Kui kommmiistlikQ rezhiimi k o i T ^ vastuvõtul. Alljäjgiievalt avaldame tema Iiõnetdksü.
ädmut K oM äsja ^. i . ., , _ , j , t / , , . — j « «
i e s N . IJidu kemmmu tus Inglismaal muudki. Levmes
peasekretäri^^^ to^^ maaümavaade, asutati
jas Inglismaal oli tüdrukuid juba 6000.
Skautide asutamise ajal —• 20.
sajandi esimesel kümnendil ^ juh-koht„
m nlšel om_ a seisu-_ itegude nibriikiw ja õdedega, kes oh orjastatud mit- nagu tõde, vabadus President Reagan ütles: ,,Mit- ametiühmguid töölised nõudsid
S t i s e I^%V! ^ i L ^ : 5 ^ te kuritegude pärast, m ^ ^ õi^si ja toimus hoog-ma
kindel ja^^^k^ on sooritamid, vmd^k^^^^ mitte „e nais-õigu^lik lükumme, täna-
Mak tmmiareWade^. päevase „Womens Lib'i" leebem
mis vendasiüUaias, vaid deklarat-vadgener^^ bm diktaatorid^', ütles presi- on kallis, niiVOrd väärtuslik, et se- kunagi' muutunud demokraatiaks, ggi^äija. Türuk-skaute aktsepteeri-sioon,
et üheks Kohli tähtsamaks Saksamaa ühendamise küsimiises^^^^^^^ ^"^^ ^^^^^ da peab ratsioneenma." võimaldad vabadust, ega anchmd ^es oleks Baden-PoweU ennast ja
polÜtüiseks eesmärgiks on 1 ^ Ja ta jatlms: . Mina eelistan igal^^j^^^^ (nna rahvale majanduslikku hea- skautlust teatud määralnende
maä ühendamme. Köhi küsis koh- huvita^ rohkem ehi mugavused , kptosime^^iin mo^^ versiooni Lenini^omaleJä seda ' ' ' v . • ; - . \ . V- • radikaalsete lükumistega solidaar-tomisd
Andropovilt
tema teeks seI:puhid;km^^M ma uüesin, _ kui neüe antakse v a l i k u v õ i - ^ ^ALleksan^er Herzen hoiatas: gervatüvse mgüse settskonna poo-
oleks selliselt Jaotatud nagu seda mõju on siin ayaldanind Saksamaal „Hoidumine Ütlemast sõnagi rohu- i^hoiu. Heas seltskonnas vaütseva-praegu
on tehtud Berliinlg^ ja kui sotsialisttiku j^^^
raudne eesriie kulgeks risti Ä Hehnut KoMi eel valitsenud
Venemaa. Kuidas A n ^ ^ Willy Brandt ja Helmut
küsimuse pareeris, selle kohta puu- Schmidt on piinlikult hoidunud
duvad andmed, IniidtÕenä^iliselt Saksamaa ühendamise küsimust
Jättis ta Kofaüle vastuse andmata, puudutamast, kartes seUeganahta^
Kmi Kohii deklaratisioon And- vasti aktiviseerida Saksamaa-vas-mpovile
tast hoiakut nii Idais kui ka Lää- " * " V J „ ; ^ ' ^^
^Imt sri^m^u^se^s e'i o1l e telatanuJd Vkü" il ma- n^^ avalduse ^ja Ütleme neile,' et nad ei
värinaid mitte ainult 1^, Liidus ja
e^me oleme süa kogunenud tä^ maius. Mõned asuvad^^ ^ «jioo^,^ i^^iu v»;
iTLL _ t, suunam.i se.k s Bina lti ra1h - et/ me pea1k s•im e summut/ ama oma vtuntrei tnKna itseKs, on niisama naib Km flpe n«oftr-mmWm e Konaseii ei omuu sport
' . . . . ^ Kuniuu. ega laagrielu sel ajal naiste jaoks.
Seepärast mmbm me täiustada ^^i^i tuU endiselt kasvatada kodu,
laiendada Ameerika Hääle, ^ kasvatamise, peenemate
vaste raskele saatusele nmg kin- häält rahüv huvides. Mina ei nõus
Uitamaks kogu.maailmale, et me tü sellega, Rahu saavutatakse, või
• ei tunnusta nende Ikestust mingi purustatakse tegudega, mitte sõna-piistva
olukorrana." , dega.
Edasi ütles Reagan: „Täna edes- v. -t • 1 ^ • ^
, V . . üKski riik ei ole teinud rohkem,
tarne oma poolehom nmg toetuse- ^ ^ ^ ^ suuremaid ^ngutusi rahu
heaks kui Ühendriigid. Ja ma haa-
Vaba Euroopa ja Vabadusraadio ^ommetB ja usu vaimus,
saateid. Ja see on miks me seda Baden-PoweUil kulus seitse aas-
* soovime ja miks Kuuba rahvas tat inglise seltskonna poolt aktsep-vajab/
Raadio Martid. ^ teeritava tüdrukute skautluse voir-
KMd aastad mööduvad ja aeg S ^ . ^ ^ ^ ^ Paljud siinviibijaist on isiklikult mj leidmise-k s. uG aidlus loeb oma
tomimunistUkesIda-Euroopa riiM-^^^ ^"^^^^ ^^^^^^
des, vaid ka läänemaaihL^ tof^m^f ^
nese, kelle asemele Mljem asus ta
noor naine — üldiselt tuntud lady
Ändatiid ja tngerat Saksamaad igaveseks okastraadiga Jahntato „ J , , .-"^^^^ MII ratatoünelisemat, kindlamat ja jul- ilma süüme. J a ma kutsun teid
«ssaimnaall mmäaäarroai l kardetakse nagn NM . nnig ktoaih.«e ideoloo^giliselt erineva LP„'*t^,,',',' ,„^.3„3.1^6 ^M^ 1616 vaoaKs. MU- gesfatuinat maailma. Ma tervitan üles tegema oma hääled kuulda-
Mdns. Kui l^nemaailm on paljn- rezhümi aU hoida. See on sdge nii ö S p ^ f isl».^^^N^^^^^^^ koos- vaks. Ütelge neile: „Te võite van- B^.nlpöwei au""Sam"M
des küsimustes KXÜdnga^ei^ saicslastele endüe ^t^^.lMv.\J^^^ ja gistada meie rahvad, te w i t e röö-
W v a s t u o I u ^ Ä S ^ ^ ^
jlamme on kujmienndiiheks selli, pa r ^ ä,,„diga. M^"idis. Ma^aWetan an- teda nemie ametwhmgud, te WUe jj^^^^^^^^ ^^j,^^.
seks proWeenuks, kus mõlenu.d see kusimos^^
„ „ „ i ^ on asunud vaikselt samale samža juhtidele, kes kannavad aia- IV . „ ^ "S^^^ P^^v, millal kuskil ei oleks enam oiguslasi. Te voite keelata neile ^^^^^ äsandus 20 sajandi alul
Jeesuse nime suhu võtmise, kuid te ^^^^^ loomine. Meil
Ja senikaua fami mina olen w e . ' ' ^ ^ ' f i ^ Eestis langes sed kokku EesU Va-päev-
päeva kõrval selleks, et võitjaiks."
^avutada kokkulepet^ strateeg- Ja president ütles edasi:
lise relvastuse vastastikuseks ja . Aidake meil Ameerika rahvast
kontrolUtavaks vähendamiseks, fa^t.da, et esmakordselt, niikaua ^ ^ . i r v ^ e t ; " : : ^ ^ ^ , ...
nendes sõnades peituvat t5de. j^^j Kongress kinnitas mais M X mäletame, on meie pimd &si- „„ses noorte ühisel õpetamisel tea-
Meie sündisime rahvana Jnmala J-akettide Rahusäilitamise Program- ohustatud, et me peame kait- seksuaalmoraaU langemise oht.
annust, i ^ oma sema < m a ^ i ^ a iHrm osutus asjatuks koolis ja on
järele ama ühist tahet Scowcrofti Komisjoni « ^ S l / m ^ Ä ^ Ä sama rumal ka skautluses. Sek-
.„„„^„^«„ iganäevases elus nii et Ameerika soovituste rakendamise näol mõ- Po^^seisjau unenariiKe d,nyaraaaa. guaalmoraal on noorte isikük asi,
^ v e r t lääneriilddeJcMfro^ partei otsuse k o - ^ ^ ei t cM lasta d i k t a a t or
h rung , p n ^ ^ a d m m , ^ ^ ^?«f '''^«««f»'*^ ja kaastunne. haselt.^ee koostöölme samm t ä - * ^ " " ^ f ^^"^ kasvatuslikud ja organisatsiooniU.
•ajandushknlt seotud I^ane-Sak- rõhku I^.Saksamaaga_^ õhedate ^ „ ^ valitsused rõhuvad oma histas progressi relvastuse iSelise Tn' t "ed kokkupuuted. Või tuleks ka
^aaga, k ^ j ^ p a b ^ l ^ e J B e r . ^ ^ * ^ ^ raÄalSto^avadSS v ä h Ä sminas. LäSemate Ta^jatkas mna k m e t jar^eyalt: meeste ja naiste supefrannad eral-tom
majandushkult jalulhöidmi- hekordade saihtamüsele, mus paneb ^ ^ . f V ' * j ' " ™ ^ ™ ^ iook^^^ tuleb Koneressis ..Meil on tõendeid mereväebaasi dada, nagu seda tehti vanasti?
seks igal aastal toetuste näol üm- Washingtoni sageük^^ Kuubas, kust
« . „ ™ , / \ . r i « L.,^^^ Albertas äsja lõppenud jambo-i
J&äs Dl© iwtKäinc cdusäniiiiSj j • j xr t ^ •
• ' TTrt r« r\.^ rkf* rk r^fi H r% iiri a rxl A+V* A
juhtidele, kes kannavad aja-^
J. , .1 . . J •••• manitses inimkonda „andma tuge
dakse tulevikus kntiseenda j a suu- ^ ^ ^ ^ ^ südameile ia kuulutama
Saksanm^^^te^
nmai^ to laane- mi^para^^^^ ^ ^, ...^ . m
Mgid andsid vene punaarmeele Km kantsler KoM ma nuud üles ^.^^^^^.^ .r^.L... üritiic
võimalusse suurte Saksamaa ida- tõstnud Saksamaa ühendamise kü-äiade
vallutamiseks ining Berlimi sunUse, siis ön ta väga hästi tead-sissetungimiseks,
mille tagajärjel lik, et see on väga delikaatne
Berliin jäi lõpuks punaarmee poolt samm, mis yõitp teMtads umbu^skii
okupeeritud piirkonda ning ön ja vastutöötamist mitte ainult
praegu kommunistliku Ida-Saksa- Moskvas vaid ka Washingtonis ja
maa territooriumist ümber piira- teistes lääneriikide pealmnades* töötas tema
tnd.Berlüni lääneosad kuuluvad Antagomsti^^^
seisukohale, kuigi seda a v ^ ^
deldareerita;
filosoofid, et „vabaduse üritus oh
Jumala üritus".
: . Meie, ameeriklased,'• mõistame
ga. Tsaariaegsete poiste ja tüdru­kute
erikoolide asemele tuUd noo*-
re vabariigi ühisgünmaasiumid.
Ka nende puhul esitati tagurlast*?
s va=
herpiiratud linnale umbes 6 mü- tamä. Eriti suureks üllatuseks
Jardit dollarit; mis teeb iga päeva Rea^^^ admmistratsioonile oli ^i^W^^atud revolutsioon seab end ^ifnus. ^a^ me jaiKame e a u s d ^ ^e oleme tunnis-^ nimetatakse esimeseks ko-ed
k A t a aukartustäratava summa - I^ääiie-Saksamaa suur laen Ida- y^'.?^^''*"^ Liidu võimele jamboreeks. õigem oleks kasuta-
16 miljonit dollarit; Beriim muutus Saksamaale^ mis ulatub 400 müjo- J i k k u kontrolh mimeste elude mm - /T^^^' teostada Kuuba baasidest õhuluu- Väljendust, et seUe jamboreega
kogu maailmale suureks häbiple. ni döOarile. See kõik laseb oleta- J? soovist vallutada ^^^^^^^J^^ meie idaranniku kohal. vabanes skauthishigtise tagurliku
Mks kui kommunistlilr Ida-Saksa- d^ Ja näeme, kuidas Nõukogude seltskonna mõjul loodud igandist,
maa i 9 6 i : aastal ei^ldas^^M^^ seda koo^ hoida, F ^ ^ ^ ^ ^ 1^ Baden-Powelü tänuväärse
limi betoonmüüriga ja traattõket^^^^^^
gaBeriimi lääneosadest, et tõkes- me vastuvõtmatu kommimistfc Nädalat, ^ ^ . ' ^ f ^ ,
tada sellega elanikkonm põgene- Teshiimi^^ta on . m u l esitada nondele võimu- 1983^ a a ^ ^ ^ ^tles
mist l«mimunistlikust,,paradiisist meestele küsimus: ^^^^^^^^ p^^^ Keagan ja
Lääiide. Berliini valH ja traattõk- ühendamiseks^^^ momendi
keid pikendati hiljem riisti läbi ko-^^^t^^ kuna tõkkeid selle
gu Saksamaa ja nüüd tulistatakse kauge eesmärgi saavutemiseks on
iga isik halastamatult surnuks^ kes palju. Kuid Läähe-Saksamaa moo-jidgeb
üle piiri Idast-Läände põge° dustab Euroopa südames im^ nü-neda.
Liit ja Knuba ehitavad Nikaraa- töö korrigeerimme, nagu seda vii-guas
sõjamalsmat, mis jätab var- mastel aastakümnetel on tehtud ka
ju kõigi nende naabrite ühised mõnel teisel alal. »
lõud. .
Huvitav on tagasivaade Eesti
„JuhM kui kommunism on tule- »Seeasemel, et .taotleda .ajutist Ärgem laskem end petta: seda sõ- skautliku noortetöö tegelikkusesse,
vikulaine, miks vajate te sife patteilist edu, töötagem üheskoos j amasinat ei ehitata mitte selleks, Eestis tegutsesid pcfiste ja tüdru-müiire,
et vältida Hümeste põ- iöi^^^ hüvanguks, et'kindlustada Kesk-Ameerikas de- kuteskautlikud organisatsioonid
genemist ja salapolitseivägesidr ei tohi kõikuma Jüüa oma mokraatiat. Seda ei ehitata selleks, eraldi. Neid hooldas aga ühme
et neid vaigistada?" V|>üüdhises sa tõelist ^tahu et taotleda rahu või majanduslikke skaudisõprade lükumme, mis ühi
•r»-!r.fT Vr»rv«tÖnH MP! T\f»aTnft s ä i l i t a - iiliicVrknrlliWo faff\imna S^aAn OA < r n « . . « 4 ^ . „ A ^...^tA^ 1 ..A,.
möödunud Ilgemale neUkümmend oma trumpkaartide tugevuses
aastat. Ä ^ ^ I ^ kd ka Ijäänesldisimus seisab amult^^š^
kardetakse rahvushise äricami^ võrd
Lääne-Saksamaal ning rahva tuh- Vahel zhongleerides Saksamaa
deid katsutakse vaos hoida lakkar videsvälj
56 vaiimisei surmaga ei nõ -«--^o- - ^, « x ^ . . — . . . töö praktiliselt veelgi tihenenud.
gene demokraatia eest Nad Q'^^^ endilt: Kas olid need meie See ei ole ainult minu probleem. Rootsis, Austraalias ja Saksamaal
eenevad kommunisniist demnt ^ " sõnad, mis purustasid rahu Afga- See on meie kõigi ühine prob- oh jõutud ühme organisatsioonini
tiässe ^^^^^^^^^^^^^^^ Q^^^^ '
Maailmas on vaidluse all kaks ^ agressioon? Kas ^enibjneie- koos, suudame me seUe lahenda.
visiooni. Esimene nendest
- i . - i _v . t - Ä M . . . «iJ>uu ViVfnamis ia KamüUCheas üima- r>artei esmda-
(Järg ik. 3)
mätö propagandaga, mis aUa k r i ^ sdsukohar et k õ i k itiimpcpri i;^^^^^ V^^^^ piina- ma ametisse mõlema partei esinda- SoMienitsõn üties meile- K^m
suteb sakslaste .0^^^^^^ sün^ t oX
si-Saksmaa sõjakuritegusid. Kogii on praeg© Faske teh^^^^^ käsitlemiseks, vaid ülemiiieküjädr nSeri
l a ^ a ^ feeffi-ki M u d e l - S ^ m a a ühendamise Ei ole sugu^ Ja otsustanie täna siin kmdlasti: ma smmas ja me ei t o h i ^ c m X
les meie nimer kui ta ütles- ^ ^ provokatiivne hoiatada, et mi- selles hemisfääris ei tohi enam oi- da ega kiikVnda ^tamuti A,-
pea kui teostatakse kommunistlik la ikestatud rahvaid!
see
sel ki^ul, et Saksamaa vastased küsimus, millest diplomaadid j^
Teises maaihnasõjas olid ausad ja riigimehei seni ette^ kau^
inimlikud võitlejad ehkki sellised gelt mööda im sammunud, om
väited tunduvad penfsik|Utena, kui pandud liikuma ning see võib oma
paijiides raamatutes ja m ^ letar^est olekust iiles
: f ^ d e p õ l ^ M m B i m d i ^ ka äratada ka saksa mhm.. -Mo Ao • ;.
kukkuda, samuti ei tohi
^ „ .. . . — i j . ^ ^ - me redeliastmei peatuma jääda".
„iukski inunene ei ole küUalt revolutsioon,, ei võimaldata koda- Võttes kindla usu oma juhenda- Teie kaasabil seisame me õlg
hea, et valitseda tefee üle ihiaanikele^^ valimisi, vaba ajakir- jaks, suduame me koondada tarku- õla kõrval ja seame oma sihiä
selle teise inimese nõusolekuta^i^^^ vabu se ja tahte inimvaimu kõige süga- kõige kaugemate tähtede suu-
.57
VALVE
NÄDALA!
6. ja 7. augustil
dr. T. Kuutan, t«
13. ja 14. augustil
dr. R. Vanaselja,
Aidake kaas<
hiimni ajabo
Nagu meie ajakirj|
tanud, on Montrealis
nu poolt kirjutatu;
must-valge 100 aastal
Meie raliva
olen aga päralt sim-i
ja värvikolmiku ajali
ka meie hümni —
õnn ja rõõm — aj|
koos piltidega on
trükis, köidetud. nin|
kõvade kaantega.
Kuna mul puudub]
kirjastamiseks ning
tõttu kunagi müügile
seda omandada aii
viisil:
Kõiki, nii üksikis
organisatsioone, kes
teose omandamisest,]
aidata 'trükikulude
nus oleks 150 Rootl
semplari kohta. Neil|
vad vastava suinmj
' Lundabygdens ^ a i
Sweden, number 31
- Rootsi posti jooksval]
ber 12120-1033, saacf
teos tasuta ja saate
Kui summa on sm
Rootsi krooni, saade^
tavalt suuremale si
des 150 krooni eksej
Sissemakstud' 8um|
-lun mulle teatada
makstud summa sui
laride arv. Raamatul
mub Rootsis.kehtiva}
jade kohaselt.
See teade kehtib
gustini ^.a. pärast
läheb raamat trüJökil
tatud sissemaksude
Dh jur. Artur
vägen 4, S-223 67
Hooldajad-õj
Pphja-Ontciri
Diakon-õpetaja
surma tõttu vakant
E E L K Sault Ste.
hooldajaks on mJ
Kanada praosü A.
Kanada piiskopi Wj
ühiselt õp. Udo Pet
E E L K Sudbury '
dajaks õpetajaks on|
Tõnis Nõmmik.
01 VABA EES
on valvel eesstlj
üldhuvide
visioon :®^':Usk:©ü ametEt sona-, usu- ega vamate aaret® kaitseks. Aleksander mas".
Kommentaari
(Algus 11
Kanadas ja Ühene
eesti gaidid ei kuulul
de gaidide organisat^
gutsetakse vormilise j
lähedases koostöös.
Teatud ko-ed muuj
va Eesti skautlikki
tõi noorkotkaste jj
asutamine, mida n
selt seni pole vaade
aga meenutame, et
kodutütred kandsid
Ilaga märki, sUs tull
iiimetustele vaatam|
selles osas nentida
nisatsiooni. Mõlemad
gelt Kaitseliidu peasj
de oma peastaabid
sed. Tegevuse,pooles]
kad ja kodutütred
praeguse skautluse
Noorkotkaste sihiks \
ku kõrval olla ka hl
ne, kodutütardel aga|
den-Powelli plaan
pluss naiskodukaitse
ja sanitaarteenistus.
Ko-ed liikumine sk|
moodne narrus, vai(
areng maailmas, kus
se kohustused, õigus
sed järjest läheneval