Vaba eestlane , June 20, 1986

              iday, |une2Ö,
Toronto Püstol-tuli
Toronto Eesti
Piissi- ja ' Püstoliklubi meeskond
teisele kohale teises^ diviisis. Stan-dardpiistolis
meeskond võ^^
matshi ja kaotas 2, raskekaliibrili­ses
püstolis (centre fire) meeskond
jälle võitis 6 matshi ja kaotas 2.
Veelgi olulisem kui võitude ja kao­tuste
veerg oli meeskonna keskmi-me
tulemus: Standardpüstolis
1060.5 ja raskekaliibrilises püstolis
1111.38. See on viimaste aastate
tulemustega võrreldes suur edu­samm.
Püstolimeeskond koosneb
10-st liikmest, kus tipp-nelja laskja
tulemused igal võistlusel loetakse
meeskonna tagajärjeks. Sel aastal
inieli eesti meeskonna tipplaskjat
standardpüstolis oli: 1) Peeter Mis-ler
(270.0), 2) Ants Tint (265.38),
3) Matti Gering (265.13), 4) Ivo
Rannala (259.5>. Raskekaliibrilise
püstoli tippneli olid: 1) Peeter Miš-ler
(286.0), 2) Ants Tint (278.13),
3) Matti Gering (275.25), 4) Ivo
Rannala (272.17). Sulgudes aasta
tulemuste keskmine.
Selle aasta eesti meeskonna edu
öks põhjendavaid faktoreid oli asja­olu,
et nooremad laskjad olid küp­senud
võistlusvõimelisteks ja asen­dasid
osavalt meeskonnast iahku-aud
veterane nagu Arvi Tinits. Üks
seiline noor laskja on 32-aastane
•Peeter Misler, kes sel aastal saavu­tas
tippkeskmise tulemuse Toronto
Püstol-liiga teises diviisis nii stan­dard
püstolis kui ka raske kaliibri­lises
püstolis. Peeter on Kanada
Shooting Federation*! poolt tun­nustatud
„masterite" klassis raske-kalnbrilises
püstolilaskmises, mis
tähendab, et tema tulemused
Shooting Federation*i laskevõistlus-tel
on jõudnud rahvusvahelisele
tasemele! Momendil on tema ainu­ke
eesti päritoluga püssi- või püs-tolilaskja,
kes võistleb mingil las-kealal
meistrite klassis;
15. aprilli! East Yorgi klubi
matshis ^Peeter >Mis5er, kes- kiitse-liselt
tõotab tehnilise tööjõuna Bell
Cänadä juures, lasi 296 silma või­malikust
300 raskekaliibrilise püs­toliga.
See on seni tenia
võistlus-tulemus.
1—2. Kodulind, käändes, 1—6.
Selle linnu häälitsus, 3—4. Eesti
kunstnik Kanadas, 5—8. Rootsi
kuningate nimi^ 6—is. Truu, 7--9.
Komme, pruuk, 7—11. Harilik,
! 0—16. Sirgjooneline^ pikisüunali-i^
e, 12^14. Pinnaniõõtühikj 13-^^
16. Mehenimi, 15—18. Isiklik ase-s5na,
17—20. Naisenimi, 19—22.
Pealinn Lõuna-Ameerikas, 21 —23.
Tuhrn, läiketü, 21---25. Euroopa
kõrgemaid mäetippe, 24—25. Sak-
5a filmitäht, 24—27. Keele- ja kir-jamees
Eestis 17/18. sajandil. 26—
27a. Rük Euroopas, 27^29; Itaa­lia
rahvuskangelane, 28—30. Nais­te
peaehe, 29a ;--3 Oa. Kaugemal,
3()_31. Mäng, 30T-33.Š^^^^
gu harrastama, 31---32. Omaaegne
eesti teadeteägentuur, 32—35. l\ur
taim, 34—37 Pealinn Euroopas,
36-T41. Kuulus prantslane aja­loost,
38—-40. Cind, 39—43. Ju­malanna
Kreeka mütoloogias, 41 —
43. Emane loom, 42—43. Küsi­mus,
42—44. Inglise ; tiitel, 42-^
45. Katoliku jumalateenistus, 44—
Kerjused, 45—47. Mäed
Ameerikas, 46—48. Legendaarne
'Kartaägo linna asutaja, 47-T49.
Laeyäde paranduskoht, 48^50.
Taimede kaitsevahendid, 49—52.
Kadus aeg, 51—59. Mehenimi, 53
—56. Koht Peipsi ääres, 55--59.
Kanada provints, 57—60. tugev
hoop (kõnekeeles), 59—61. Kuulus
prantsuse lavatäht minevikus, 60—
62. Arv. 60—66.i Teos Soome kir­janduse
klassikast, 62.64. Naiseni­mi,
63—65. Sugulane, 64—-67^
Enesele, 66—69. Linn' Süürias, 67
—68. Naisenimi, 68—73. Asend,
asupaik, 70—71. Riidesort, 77—
75. Koht Põhja-Eesti rannikul, 74
—76. Vedelikunõu, 75—77. Ta­lent.
• • •/•'•'rv.:;•
RISTSÕNA NR. 129®
LAHENDUS ; . ; :
; Põikread: 7—8. J. Diefenbaker,
10. Truu, 11. Rumm, 12. Memu­aarid,
14. Madjar, 15. Sireen, 16.
Katus, 18. Matsakas, 19. Sillutis,
20. Peterson, 23. Miinimum, 23;
Rabak, 26. Mulatt, 28. Keerub,
29. Trubaduur, 30. Konn, 32.
Mets, 33. Tagore, 34. Kastan.
Püstread: 1. Vedu, 2. Peeker, 3,
Meenutas, 4. Kannatus, 5. Paaris,
6. Leer. 7. Juudit, 9. Ru\ett, 12.
Marakratt, 13. Dillinger, 16. Ka-lor,
17. Sihik, 21. Talent, 22.
Naabreid, 23. Mardikas, 24. Mo-reen,
27. Trooja, 28. Kuusik, 31.
Naps, 32. Maru.
iiHBiiiiiiiiiiiniisiisniiisiiiiiyiiiiiiin^
tud, et kui küsitakse meie päritohi
tuleb mõnikord selgitada, et Esto-
^ hia ei ole mitte Etioopia Aafrikast,
j ega ole me mitte pärit kaugelt Ve-
^^^^^ : n keel on
sarnane hollandlaste või lähedane
lätlaste pmagä; Siin ei juhtunud
kõnelema küll kellegagi, kes eestla­sist
ei teadnud. Esialgu, kui nime­tasin,
et oleme eestlased lisasin, et
kas küsija ikka teab, kes eestlased
bn ja vastuseks sain^
kedagi; kes seda ei teajks?*'^
korral, kui eestlasi nimetasin, lisati
kohe, et lätlased-leedülased on sa­ma
saatusie osalised ja meie prob-
• leeme teati hästi. v,Käs te ikka loo­date,
et teie maa saab kord uuesti
vabaks?'* küsiti. >,Jah,*'^ vastasin
kindlalt, vJootus on
n&s 1^1^^® Jnimeinie
ib. ön's mul selleks õigust?"';Kü­sija
nõustus.
Vaevalf oleme Balträ lennujaa­mast
oma ilusale^ laevale jõudnud,
kui, antakse esimesed instruktsioo­nid;
mille kohaselt
enam puhkus- ega naljamäng, vaid
seotud mitmete keeldude-käskude
ja vajalike õpetustega.
Kuna Gälapagose saarestik on
lopduskaitsealune park, ori esma-nõudeks,
et selle normaalset seisun­dit
kuidagi ei häiritaks. Peapunkt
võetakse üldsõnaliselt kokku nii:
„ Ä r a jäta maha midagr^namat,
kui vaid oma jalajäljed; ära vii siit
kaasa midagi müüd, kui vaid oma
pildiksvalmis kasutatud film." Eri­ti
hoiatatakse plastikkottide, metall-tooside
jm. saartele jätmist või
merre viskamist, kiina loomad-lin-saadaseyeorganite
ummistuse tõt^ kukkuda kalju ja paadi vahele vet^
tu. Neid keelde-käske on palju tei- te. Selle kõik õppisime üsna pea
sigi, mis kõik viitavad sellele, et laevameeste abiga ilusasti ära ja kui
midagi šaartje senises elus ei tohi juhtuski, et märjaks saadi, siis •—
muuta ega teisendada. see kuivab peagi ja küllap oleme
elus nii mõndagi läbi elanud ja
piltlikult öelduna end ,,märjaks
teinud". Õppisime ära ka erilise
käeandniisvõtte, millega laevame-
Iga päev on tavaliselt kaks saar- hed abivalmilt maandumisel toeta­te
ekskursiooni: hommikul ja õhtu- vad ja oskan seda nüüd vajaduse
poolel, millele tihti järgneb õhtune korral demonstreerida,
teaduslik loeng. Laevalt saartele Ja kes ei tundnud end sellejärele,
saabumine toimub kahel viisil: et ekskursioonist osa sooviks võt-märg
ja kuiv maandumine („vs/et ta, võis oma aega veeta alati sel
and drylanding"). Laev jääb alati ^^a^^^
reidile, sealt sõidetakse mootorpaa-mmetama,^^^^e^^^^ ma ei puudunud ei
diga ranna lähedusse ja sealt edasi üheltki maaiesõidult, ega kükkur
randa mootoriga lamedapõhjalises nud ka kordagi ülepea-kaela vette,
kummipaadis, mida kutsuti zodiac. Maalesõitudeks olime jaotatud
Otsemaid peab nimetama, et gruppideks,^ m üle 20 osavõtja
Vaikne ookean pole kunagi, mitte olla ei tohi ja iga grupp teeb eks-kunagi
vaikne ega laineteta; Nii kursioonid oma lo^^ ju-kaunina
ja siledana kui t^
vait ei paistaks, on rannal ja türo,ta^^^
maandumisel alati lained ja on kiil- ne), tal on võrratud teadrnisedko-lältki
raske astuda laeva kõikuvalt hapealsest linnuriigist, ta oskab
ripptrepiltkimootorpaati,. sealt edä- imehästi matkida lindu^^^^
si ronida zodiaei ja rannaribal kui- neid lähedusse meelitada; Kord de-saada.
Kummitaldadega monstreerib ta paadisõW^^^
jooksukingad aga maandumisel ja ühe teise juhiga meile^^^k^^^^
rannakividel liikumiseks on abso- (merelind „booby") armumängu
luutselt vajalikud, tavaline king — häälitsuste ja liikumisega otse võr-mti
kontsaga --selleks ei sobi. ratu naljana/ Muide, igal grupil on
Marja maandumise korral tuleb kergemaks määritlemiseks mõne
paljajalu ja väga õigel ajal end elusolendi järele erinev nimi; meie
zodiacist vette libistada siss, kui kuulume Delfiinide gruppi *
laine tagasi tõmbub Ja kibekiiresti Kuna ekvaatorilähedane päike on
kaldale si^^^^
jargmme kõrge lame kaldale voha- meid, põhjapoolt tulnuid kordu­misega
šu üleni märjaks teeks, vait päikesepõto^^ eest 'sest kui
Kuiv maandumine toimub kui kai- see juhtuks,, oleks vigas^nul riku-dal
on mõni kalju, aste või trepp, tüd terve ekskursiooni aeg enne kui
millele saab ainult siis välja hüpa-^ nahk paraneb: Nü määrime end
ta kui laine zodiaei kalju või trepi hoolega kaitsevahenditega kanna-kõreuseni
tõstsik muul .aial • võid me laiaäär^ao .
põletust ei juhtu ei ühe-jose
saared kuuluvad
Ekuadori yabariigile, neid on 13
suuremat ja terve hulk pisemaid,
osalt isegi nimedeta. Nad kõik on
vulkaanilise päritoluga ja moodus­tunud
laava väljapurskeist, ookeani
põhjast väljakerkinuina, ega ole
nad kunagi olnud ühenduses L.-
Ameerika mannermaaga. Vulkaani-lisi
purskeid on siin nüüdki enam
kui kuskil mujal. '
Tuhandete või ka miljonite aas­tate
eest saabusid siia siis ka üksi­kud
elusolendite liigid, hakkasid
kasvama taimed, mis pika arengu-aja
kestel said omale iseäralised
omadused^ moodustades erilaadse
liikide kogu, mida mujal maailmas
ei ole. Nii on ainulaadne Galapa-gosel
kaks kolmandikku linnurii­gist,
enani kui 95 % ta roomajaist,
üks kolmandik rannakaladest ja li­gi
pooled taimedest. Neid ei leidu
kuskil mujal, j
Gälapagose saarterühma esimene
ametlik avastaja oli Panama piis­kop
Tomas de Berlanga aastal
1535, kui ta laevaga ookeanil 800
ktti kursist kõrvale sõitis. Neid saa­ri
nimetas ta esialgu nõiutud saar­teks.
Paljude teadlaste ekspeditsioo­nidest
Galapagosele on tuntuim
Charles Darwini viienädalane aja­looline
reis 1835. aastal, kui ta oli
26-aastane. Sellest sai alguse dar­vinistlik
õpetus, mis sai teerajajaks
uuele suunale loodusteadustes ja
teeb järeldusi oma õpetuses ka ini­mese
suhtes. D a ^ i n oli areneniis-õpetuse
eest võitleja, avaldades põh­japaneva
teose liikide tekkimisest.
Meie ekskursioon liikus tema
0ärgneb)
la,.
Nr. 47
ESTO'84. IV ülemaa
Eesti Päevad 8-5 juuli
ESTO'84 väljaanne T
1985. 168 lk.
Mitme Ülemaaümse Eesti
vade kokkuvõtliku pildialbu
mumine on kahe suursüdmu
hepaiku lugejaini jõudnud,
suur töö on nõudnud palju
lugematuid nõupidamisi, mat
otsimist, valimist, mis tehti
ma tulemuse saamise eel
Teatud ulatuses see ongi ni
rem: raamatu., ilmumisel m
vad kõik suursündmusega sl
üritused ja inimesed^ aga
ajal on raamat nagu kutse jä
sest ESTO'88 sündmusist osal
miseks. Selleks, et olla kaaso
järgmise ESTO-albumi saami
Toronto ESTO'84 pilditeos|
kujundanud Livia Holmberg,
toimetanud, ingliskeelse teks
jutanud ja tõlkinud llle-Mai
tens Gerdels, kuni eestike
artiklite autoreiks on Eerik
ja Saima Varangu.
Tekstilises osas on ESTO'
mehe T. Metsala saatesõna
vaimne kokkuvõte ESTO'84-1
na raamat on ka tutvust
teistele rahvastele, siis on
keelsed „The meaning of ES
ja ,,Estonia — the country a
people" selgituseks koos Lää
re ümbruse riikide kaardiga.
Raamatule oh saatnud ter
Kanada peaminister Brian
ney, kel on eriti soojad male
tuhandete tervitamisest, kes
osa kogunemisest Nathan P
SquareMl (raekoja platsil). Si
hatav osa lõpeb vabadusnõu
monstratsioonil vastu võetud
festiga;
Edaspidised tekstiosad on
leelselt eesti ja inglise keele
tes ,.Ettevalmistused, organ
mised, välissuhted", Jär
Avatseremoonia ja „Estora
^Kiriklik tegevus" Eesti ju
pu õnnistamisega, skautlik
ümalaager Eesti Lipp'*
rioru suviharjapidu" koos
mu Jüri" lavastusega, „T
..Näitused", ..Kontserdid", „
Ja „Miss ESTO'84 valimine"
badusnõudluse rongkäik".
Esiettekanne Düiu*
Orchestra podit.
Eesti-Ameerika k<
jäid —-maestro Taa^
Virkhausi poeg, sünd.
paistvaima dirigendinaj
luthis oma 3. Siimfooi
Kohaliku ajalehe „News-and
Herald" arvustaja
Stanich*i kirjutab muuhulgaj
..Erutav 3. Sümfoonia esie|
toimus reedesel, 27. aprilli
Superior Sümfooniaorkestril
serdü. Taavo Virkhaus ise j |
oma 3. Sümfoonia (1984),
tuur selt romantilist tööd, mi
tugev moodne sõnum."
..Virkhausi töö algab Beet
muusikalise fraasiga. Optimil
heldub meeleheitega selles s|
nias, tormUine meeleolu -
raalsega. Ilusad, jaatavad
kukerpallitavad üksteisest ül
-väsimatu lootusetuse tunne
neist läbi. See on läbinisti