1986-10-10-08 |
Previous | 8 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
V ••V •
•il 1986 Friday, öctober 10, r. 76
aaa
^ B DI (Algus lk. 1
;us lk. 1) päeval ei ole vähemalt välismail tehtuna, kuid
see eriam intelligents, kes eestlust võeti, ilmus nähtavale otse hin-u
m"]^ .^^^^^ säilitab, vaid meie institutsioonid gematvalt ilus õhtukleidi^aadi
hakkasid rahvusgmpidtÄ^
kes^ peisv^se^^
e r m a k p ^ järgneval re-kandusega pihaga.
RevdiHsioonilme h i k ü ^ ^ traditsioonilises
nes kahte harusse , - - - u k^ rohu. nü^iust taotlenud. Kais äge de- stiilis, mis olid valmistatud õpi-tas^
rahvusmmantikat, t^m^^ rahvusliku laste endi poolt. Rõivad oleksid
swoitlust. %
algul populismil ja^^^^^^^^
|umiseL suur m võitlust likamalt ette valmistatud. Samuti
hiljem^ laks^ seal voim ule mark- ^^^^^^ kommentaator mõningal
f R^vu^^ - jäid edasi oma klas- määral soovida ja kommen-hsthku,
revolutsiooni modnäitusel üks
kestavad praeguseni, kuid nuud^g^^^^j^
so^iahstlikule . W
pohinevad^j^iigid olema maailma -j^j^^^^^^^^^^
musternibdeks.^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ Ellen Peterson
19. sajähdi gügüpoold p^
sid Eesti- ja Liivimaal lahti s moe-disaini alal.
i^d rahutused, millele järgnes Vabariigi lühike kestvus oli meie
rnitu väljaränriurlainet; Väljarä^^ rahvale väga tähtis, sest see an-iiüdMäksid
enamasti sise-Vene-^^
maale, kuid isegi Siberisse Ja ka ja rahvusliku iseteadvuse. Olu-
Kaukaasia mägialadele. Samal kord praegu ön rahvuslikust sei-ajal
jõudsid esimesed eestlased sukohast siiski parem kui see oli
ülikoolidesse—nii Tartusse kui ärkamisajal või venestamis-^aja-ka
teistesse vene impeeriumi lin- järgule ütles
nädesse näiteks Riia. ÜHkoo- prof. Parming.
iides kasvanud intelligents teadis pä
hästiV kes nad olid. Nende W
haritud inimeste rolliks jäi rahva Läände, kus nad paguluses on ' : . ; • ^' . • '
• Soovin osta
INGLISE-EESTI jši^
INGLISE
ioiiBed Ja
identiteedi taästamme, kuigi nad raudselt^^^W
tihti ise kodus eesti keelt ei r ä ä -p
kinud. Kirjanduse jä kunsti kau- tuuri säilitamisest ja eesti vaba-duelustati
minevikku ja; duse taastamise eest võitlemisest,
sealt ideesid, mis rahvuslikule teel ja
liikuihisefö uue põhialuse^^^
Hakati ka uurima ja uuendama hukased eestluse säilitajad. See
eesti keelt. periood kestis umbes 15 aastat
j e - — k u i d pärast Stalinisur
e
aiBBiineo
iad
Metro licence 2422
tatüd festi Selts", ajalehed nagu muutus olukord Eestis, Eriti _
,,Perno Postimees", ,,Tartu Pos- võiks 1956. aastat murranguaas-Ömees",;;-;,
Sakalä"^^^^
muutusid eestluse kantsideks, kaks täh nüüd on see
A j a j M , mis algas FaehlmaM^
ja lõppes iseseisvusega^ näitab ress.^^U ve- vaibunud,
kui tähdsön intelligent eestlased nägid, et Kuid rahva Ja rahvuse identi-rahvüsliku
iseteadvuse taas^ära- Läänemaadelt ei ole mingit te°teedi^^^^
tamisel; gelikku abi Joota. Sarnal ajal te- feerülisemaksküi varem. Eestis
^el ajal pidas eesti ha^^ kitas MkitaPrüstšhovi paljas- segaab sündinud lapsed
Wilhelni Reimann^^
ta esitas kolm julUmõtet: Eesti mise, et on võimalik saavutada valivad oma kodukeeleks eesti
meel, eesti keel, eesti kirjandus! ,,inimnäo
Ta õhutas kõiki eesti haritlasi parast liitusid palju eesti a
iieid kolme äia või mõistet; niõne järgmise aästa^^^^^j^^
Satäänist õhtukleit Ellen Petersoni „salajäse naaritsa-
T^zliBimi-ali;' Stiilis" ;krookimise§a: • " '
TORONTO LINN
: eesti keelt raaki- komparteiga. miks. Kuid tihti on üks või kaks
ma. ep^m^ete^^^^^^^^
kirjandust lugema ja toetama. ^ aitamiseks ia see- "^^^^^ muutnud ja noorukid, kes
Kas tundub tuttav ja tänapäe
pe? küsis professor Parming.^^^^^^^^^:^^^^^^^^!^
Kuid^^^ kult demonstratsioonidele N;
iseteadvust saab arendada ka Päguluseis kahaneb meie rahva Liidu saatkonna ette. Nad on
muul viisil kui ainult eesti keele iive ja segaabiel^^
käpUv väitis kõneteja, "^egeli- Demograafiliselt oleme me teis- väikerahva liige teise, suurema
kulti pii meie intelligents ise k ^ see annab
dus saksa keelt rääkiv —-^^n^^^ selle
olnud otse eesti keele ^astu, kuid rahvaga identifitseerida,
md ei pidanud inaakeelt küllalt koosneb praegu juba pensionäri- Seepärast ei maksaks meil oma
arenenuks või painduvab, et üks^^^d^ ja ka otsese nooremat generatsiooni, kes ehk
intelHgeritsi liige selles end v a - k e e l t ei
bält väljendada saaks:^^^^^^^^^^ a valda, meie ühiskonnast eemale
Nüüd bn hääli kuuldaval, üt- noortest valdab mõningal määra! tõugata või neid meie ühiselust
les professor Panning, kes väi- eesti keelt, kuid suurema osa se- välja lülitada...
davad, et ilma eesti keeleta ei gaabieludest sündinud laste juu- Professor Parming lõpetas
s^a mingit eesti kultuuri Ä resion eesti keele oskus null, oma kõne veel mõningate näide-
Tookord ei olnud see nn. Kuidas ^^^^^N^^ eesti keelt mitte-oleks
eestlased saanud oma ise- sis ki^^^
seisvust saavutada ilma n^^ keeles. Meie konsul ki end eestlasteks peavad ja eest-paljude
eesti sööst öhvitseride^
bürokraatideta, kes tsaaririiki praeg]i 46-aastane, ön kõige teks on meie lehe käesolevas
teenisid ja tihti kõdus eesti keelt noorem ainult eesti keeles kirju- numbris ära toodud intervjuu
d rääkinud— kuid hiljem siiski tav kirjanik
rahvusliku liikumisega ühinesid^^^m kirjutava eesü kirja
omariiklusele tublisti kaasa äi- mas. janikuga. Toimetaja).
tekkis juba Eesti rahva identi^^ Ta lõpetas oma loengu veel-
V eriti vene jä saksa ei ole enam paar aastak
koolkondade vahel. Oli kuulda olnud välismail, vaid^^^^s^^ on nih- limata meie siinse ühiskonna
hääli, kes ütlesid, et^ eesti rahval kunud tagasi Eestisse. Kuid vä- vastumeelsusest nende vastu, kes
i sellisel ei ole imng
EI toimu; jäät-^
mete äraviimist.
teisipäevane äraviimine
toimu
ja suuremate esemete
ärkami
;e oma ajaiened ja
mapäevalj 22. oktoobril, toimuvaks kogumiseks.
ja seetõttu peaksid nad tahes- roll, ja see on poliitiline, ükskõik koöš töötavat, ei maksaks meil
tahtmatult vei^stumai See pääs- siis mis keelt nad kodus, räägitaks
rieid kä teise Massi kodani-va| mõõta. Samuti ei tohiks me oma
ka staatusest ; ^ ^^^^^^ M aastat, kinnitas siinsest ühiskonnast e^^^
Õnneks «i voetud nei^
üldiselt siiski kuulda. Intelligents Eestis rahvuslik vastupanu. K u i - selle pärast^ et nad küllaldaselt
hoidis; eest!üst:Vaalr:^Äd^Äa^-^|i:.i^ i
Torontos ön 18 klaas- ja metall-
;umise depood, juulikuu jooksul koguti
363 tonni ajalehti, 39 tonni klaasi ja 7 tonni
informatsiooiiik hei. 392-
0«
Oi
plästikkottidesse.
R. M; BREMNER, P.Eng., F.^
Commissioner of Public Works
Ma
man
TEADAANNE
kiite
Toronto linna majutam
(Housing By-law) on mj
et iga toa temperatuur
15. septembrist kuhi 1.
kord, kus üürnikkudel
oma kõdu temperatuuril
Kui te olete üürnik ja t(
piisavalt köetud, teatagi
suuliselt või kirjalikult.
helistage Hoonete ja In
(Buildings and Inspecti
392-7960. Osakond onl
kella 8.30—1630. Päi
numbril 392-7149.
Michäel L . Nixon, P. Eng.l
Commissioner oif Buildings
and Chief Büilding Officiaf
PICKYOUR
KIN& 833
PLUMBING. Hl
OB., gaari-> elelDliiahjDd
• Ahjw
Tel. 275-1280
AimKB
xm
iWS SIBELES AVE; W.
NORtH YORK, ONT.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 10, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-10-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861010 |
Description
| Title | 1986-10-10-08 |
| OCR text | V ••V • •il 1986 Friday, öctober 10, r. 76 aaa ^ B DI (Algus lk. 1 ;us lk. 1) päeval ei ole vähemalt välismail tehtuna, kuid see eriam intelligents, kes eestlust võeti, ilmus nähtavale otse hin-u m"]^ .^^^^^ säilitab, vaid meie institutsioonid gematvalt ilus õhtukleidi^aadi hakkasid rahvusgmpidtÄ^ kes^ peisv^se^^ e r m a k p ^ järgneval re-kandusega pihaga. RevdiHsioonilme h i k ü ^ ^ traditsioonilises nes kahte harusse , - - - u k^ rohu. nü^iust taotlenud. Kais äge de- stiilis, mis olid valmistatud õpi-tas^ rahvusmmantikat, t^m^^ rahvusliku laste endi poolt. Rõivad oleksid swoitlust. % algul populismil ja^^^^^^^^ |umiseL suur m võitlust likamalt ette valmistatud. Samuti hiljem^ laks^ seal voim ule mark- ^^^^^^ kommentaator mõningal f R^vu^^ - jäid edasi oma klas- määral soovida ja kommen-hsthku, revolutsiooni modnäitusel üks kestavad praeguseni, kuid nuud^g^^^^j^ so^iahstlikule . W pohinevad^j^iigid olema maailma -j^j^^^^^^^^^^ musternibdeks.^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ Ellen Peterson 19. sajähdi gügüpoold p^ sid Eesti- ja Liivimaal lahti s moe-disaini alal. i^d rahutused, millele järgnes Vabariigi lühike kestvus oli meie rnitu väljaränriurlainet; Väljarä^^ rahvale väga tähtis, sest see an-iiüdMäksid enamasti sise-Vene-^^ maale, kuid isegi Siberisse Ja ka ja rahvusliku iseteadvuse. Olu- Kaukaasia mägialadele. Samal kord praegu ön rahvuslikust sei-ajal jõudsid esimesed eestlased sukohast siiski parem kui see oli ülikoolidesse—nii Tartusse kui ärkamisajal või venestamis-^aja-ka teistesse vene impeeriumi lin- järgule ütles nädesse näiteks Riia. ÜHkoo- prof. Parming. iides kasvanud intelligents teadis pä hästiV kes nad olid. Nende W haritud inimeste rolliks jäi rahva Läände, kus nad paguluses on ' : . ; • ^' . • ' • Soovin osta INGLISE-EESTI jši^ INGLISE ioiiBed Ja identiteedi taästamme, kuigi nad raudselt^^^W tihti ise kodus eesti keelt ei r ä ä -p kinud. Kirjanduse jä kunsti kau- tuuri säilitamisest ja eesti vaba-duelustati minevikku ja; duse taastamise eest võitlemisest, sealt ideesid, mis rahvuslikule teel ja liikuihisefö uue põhialuse^^^ Hakati ka uurima ja uuendama hukased eestluse säilitajad. See eesti keelt. periood kestis umbes 15 aastat j e - — k u i d pärast Stalinisur e aiBBiineo iad Metro licence 2422 tatüd festi Selts", ajalehed nagu muutus olukord Eestis, Eriti _ ,,Perno Postimees", ,,Tartu Pos- võiks 1956. aastat murranguaas-Ömees",;;-;, Sakalä"^^^^ muutusid eestluse kantsideks, kaks täh nüüd on see A j a j M , mis algas FaehlmaM^ ja lõppes iseseisvusega^ näitab ress.^^U ve- vaibunud, kui tähdsön intelligent eestlased nägid, et Kuid rahva Ja rahvuse identi-rahvüsliku iseteadvuse taas^ära- Läänemaadelt ei ole mingit te°teedi^^^^ tamisel; gelikku abi Joota. Sarnal ajal te- feerülisemaksküi varem. Eestis ^el ajal pidas eesti ha^^ kitas MkitaPrüstšhovi paljas- segaab sündinud lapsed Wilhelni Reimann^^ ta esitas kolm julUmõtet: Eesti mise, et on võimalik saavutada valivad oma kodukeeleks eesti meel, eesti keel, eesti kirjandus! ,,inimnäo Ta õhutas kõiki eesti haritlasi parast liitusid palju eesti a iieid kolme äia või mõistet; niõne järgmise aästa^^^^^j^^ Satäänist õhtukleit Ellen Petersoni „salajäse naaritsa- T^zliBimi-ali;' Stiilis" ;krookimise§a: • " ' TORONTO LINN : eesti keelt raaki- komparteiga. miks. Kuid tihti on üks või kaks ma. ep^m^ete^^^^^^^^ kirjandust lugema ja toetama. ^ aitamiseks ia see- "^^^^^ muutnud ja noorukid, kes Kas tundub tuttav ja tänapäe pe? küsis professor Parming.^^^^^^^^^:^^^^^^^^!^ Kuid^^^ kult demonstratsioonidele N; iseteadvust saab arendada ka Päguluseis kahaneb meie rahva Liidu saatkonna ette. Nad on muul viisil kui ainult eesti keele iive ja segaabiel^^ käpUv väitis kõneteja, "^egeli- Demograafiliselt oleme me teis- väikerahva liige teise, suurema kulti pii meie intelligents ise k ^ see annab dus saksa keelt rääkiv —-^^n^^^ selle olnud otse eesti keele ^astu, kuid rahvaga identifitseerida, md ei pidanud inaakeelt küllalt koosneb praegu juba pensionäri- Seepärast ei maksaks meil oma arenenuks või painduvab, et üks^^^d^ ja ka otsese nooremat generatsiooni, kes ehk intelHgeritsi liige selles end v a - k e e l t ei bält väljendada saaks:^^^^^^^^^^ a valda, meie ühiskonnast eemale Nüüd bn hääli kuuldaval, üt- noortest valdab mõningal määra! tõugata või neid meie ühiselust les professor Panning, kes väi- eesti keelt, kuid suurema osa se- välja lülitada... davad, et ilma eesti keeleta ei gaabieludest sündinud laste juu- Professor Parming lõpetas s^a mingit eesti kultuuri Ä resion eesti keele oskus null, oma kõne veel mõningate näide- Tookord ei olnud see nn. Kuidas ^^^^^N^^ eesti keelt mitte-oleks eestlased saanud oma ise- sis ki^^^ seisvust saavutada ilma n^^ keeles. Meie konsul ki end eestlasteks peavad ja eest-paljude eesti sööst öhvitseride^ bürokraatideta, kes tsaaririiki praeg]i 46-aastane, ön kõige teks on meie lehe käesolevas teenisid ja tihti kõdus eesti keelt noorem ainult eesti keeles kirju- numbris ära toodud intervjuu d rääkinud— kuid hiljem siiski tav kirjanik rahvusliku liikumisega ühinesid^^^m kirjutava eesü kirja omariiklusele tublisti kaasa äi- mas. janikuga. Toimetaja). tekkis juba Eesti rahva identi^^ Ta lõpetas oma loengu veel- V eriti vene jä saksa ei ole enam paar aastak koolkondade vahel. Oli kuulda olnud välismail, vaid^^^^s^^ on nih- limata meie siinse ühiskonna hääli, kes ütlesid, et^ eesti rahval kunud tagasi Eestisse. Kuid vä- vastumeelsusest nende vastu, kes i sellisel ei ole imng EI toimu; jäät-^ mete äraviimist. teisipäevane äraviimine toimu ja suuremate esemete ärkami ;e oma ajaiened ja mapäevalj 22. oktoobril, toimuvaks kogumiseks. ja seetõttu peaksid nad tahes- roll, ja see on poliitiline, ükskõik koöš töötavat, ei maksaks meil tahtmatult vei^stumai See pääs- siis mis keelt nad kodus, räägitaks rieid kä teise Massi kodani-va| mõõta. Samuti ei tohiks me oma ka staatusest ; ^ ^^^^^^ M aastat, kinnitas siinsest ühiskonnast e^^^ Õnneks «i voetud nei^ üldiselt siiski kuulda. Intelligents Eestis rahvuslik vastupanu. K u i - selle pärast^ et nad küllaldaselt hoidis; eest!üst:Vaalr:^Äd^Äa^-^|i:.i^ i Torontos ön 18 klaas- ja metall- ;umise depood, juulikuu jooksul koguti 363 tonni ajalehti, 39 tonni klaasi ja 7 tonni informatsiooiiik hei. 392- 0« Oi plästikkottidesse. R. M; BREMNER, P.Eng., F.^ Commissioner of Public Works Ma man TEADAANNE kiite Toronto linna majutam (Housing By-law) on mj et iga toa temperatuur 15. septembrist kuhi 1. kord, kus üürnikkudel oma kõdu temperatuuril Kui te olete üürnik ja t( piisavalt köetud, teatagi suuliselt või kirjalikult. helistage Hoonete ja In (Buildings and Inspecti 392-7960. Osakond onl kella 8.30—1630. Päi numbril 392-7149. Michäel L . Nixon, P. Eng.l Commissioner oif Buildings and Chief Büilding Officiaf PICKYOUR KIN& 833 PLUMBING. Hl OB., gaari-> elelDliiahjDd • Ahjw Tel. 275-1280 AimKB xm iWS SIBELES AVE; W. NORtH YORK, ONT. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-10-10-08
