1986-10-10-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
t k . E E S T L A M reedel, 10. oktoobril :Friday,.Octobcr. - N r . 76'
3; märtsil 1910: a. otsustas
Tallinna Linna volikogu avada 7-
klässilisc tütarlaste kommertskooli,
mis pidi täitma suurt lün-^^
ka keskhariduse alal tolleaegses
eesti ühiskonnas: Kool algas tege
vüst 14. septembril 1911. aastal,
seega 75 aastat tagasi, ajutistes
ruumides, 192 õpilasega,
kellest 85 % olid eesti rahvusest,
kiulgi koolis õppekeeleks oli vene
keel, võib kooli siiski nimetada
eestr kooliks: Eesti keelt ja
kirjandust õjjetati vabatahtliku
aihenay mis õhutas meelt.
Tütarlaste Kpmmertskbol ja Tütarlaste
Kaubanduskool^ mis tegutsesid
sama katuse ali, said
tõusva eestluse rahvuslikuks
kantsiks, Tung kooli^^^^d^
(võistluseksamid^ ja õpilaste
edukus kõrge, vanemates klassides.:
ligi;:i;00%.:;::^
Uue koolihoone ehitamine
Vabaduse puiestee ja Jaani t.
nurgale algas 1913. a. Kahjuks
saadi Esimesest maailmasõjast
tingitud takistuste Ja raskuste
tõttu alles 1916: a. sügisel asuda
uude ja avarasse haridustemplis-sev
kus õpilastel olid soodsad
arenemisvõimalused. Edukas õppetöö
leidis hindamist ja juba
1916. a. anti kooli lõpetajaile
õigus pääseda ülikoolidesse.
Õpilaste töökoormus kommertskoolis
oli suur: üldharidus-
'51; kogunevad T.L;T, Kom^
koos aMkäasadega^^/l^^
likkudele ainetele lij
banduslikud ained. Ka õpiti V
liku järgi kas prantsiisc või in'^°
1 ise keelt.
Täieliseks eesti ikooli
õppekeelega, muudeti kool 26.
veebr. 1918. a; Iseseisvust p»eri-oodil
arenes ja käsyas ^ kool kiiresti.
1922-aastal muudeti kommertskoolid
viieklassilisteks kommertsgümnaasiumideks
ja kool
hakkas töötama 2 haruga, kokku
10 klassi, 1934. a. uue kooli-refornii
alusel muudeti kool ka°
he-astmeliseks: keskkool ja gümnaasium
ning püsis sellel kujul
kuhi teostus N. Liidu teine öku-
Eestis.:'.:-^_:'; ; V:;-^;^
aastast kuni ta surmani; 1927.
a., Heinrich Bauer. Tema asutatud
ja suure armastusega arendatud
koolis jäi direktor H.Baiie-ri
vaim ja töö püsivaks orgaaniliseks
osaks, millest oli läbi imbunud
kooli õpetajaskond, õpilaspere
ja üldine kooli traditsioon.
1928^ a; sügisest asus kooli
juhtima direktor Äv Veidefma,
demokraatlikult ja pedagoogiliselt
mõtlev isik, kellel oli suuri
kogemuii meie koolielu mitmesugustel
aladel. Head haridust ja
kasvatust andsid noortele ins-pektrissid
Ahde Jürgens, Helmi
Mauritz ja Helmi Metsvahi.
Sel kooli juubeliaastal,
äi
m f, ••.(:
meie,.; vilisthsec!, ^mõtleme tänu^'
tundes oma juhatajatele ja kogu
õpetajaskonnale, kes meid õpetasid
ja kasvatasidy kinkides
meile unustamatu kooli pärandi,
mida tahame oma hinges kanda.
Eriliselt mõtleme leinatundes
meie armastatud Miss Mauritza-le,
kes pärast raskeid kannatusi,
kõrges vanuses, suri kodumaal
T'978.a..:;:
Kommertsgümnaasium on täitnud
need lootused, mis ta peale
pani, sest seal valitsesid kõrged
eesmärgid:„kasvatada oma õpi-lased
kõlbelisteksv headeks ja
ausaiks kodanikeks ja tublideks
emadeks, kes olles varustatud
teadmistega ja x)skustega, kohusetruult
teevad tööd, ehitavad
eesti kodu ja riiki, kelle rinnas
hõõgub palav armastus eesti
isamaa vastu. ii
1936. a. andmetel on T.L.T.
Kommertsgümnaasium 25 aasta
jooksul välja lasknud 20 lendu
1054 lõpetajaga. Suurem osa lõpetajatest
on asunud koolist saadud
teadmistega tööle oma tegevusalal
büroodes, pankades, ettevõtetes.
Paljud on lõpetanud
ülikooli ja tegutsevad mitmesugustel
kutsealadel, õpetajatena,
arstidena, advokaatidena. Vabakutselisel
alal on tuntumad Rahel
Albrei, Elsa Avesson, Asta
Villmann^ Valve Andre jt.
Tallinnas jätkab kool oma tegevust
Majandustehnikumi nime
all. Endise Kommertsgümnaasiumi
koolihoones asub nüüd
Riiklik Merekoöl.
Lenda LuBidi
JfUUBELIKS ; •
S. HüpponeBÄ
Me teaduste tempel ja
tarkuste tuba,
Suir õnnistust, õnne sa
soovidaluba.
Et kestaksid kaua, me nooruse
koda.
Ja kõiki sa juhiksid valguse rada.
Sa noortele annad, mis väärtuses
ala: ; ^
Küli juukseile hõbedat raputab
sala • J''
Meil- saatuse käsi ning võitlused
elus.
Ent koolist jääb püsima
mälestus ilus.
(1936)
ILfeProl edasi @sr^
^^^^^^^^ ;
peakoosoleku Jõekääru laaste Suvekodu peamaja
muHiis (saalis) algusega kell 2o30 p.l.
lärvalaste 1986/87. aasta juhatus. Vasakult paremale: Ellen Berendsen, Leo
Helmi Riindva, — taga Ülo Villmäe. Pildilt puudub (rõõmsa ^^'•'^^^"^^^^"''"^
se puhul ---po^ pulmad) Lembit Saar,
oa
Esimees Leo Prii teadis, et
mõned liikmed on häigestuiiud
ja ühel juhatuse liikmel oli rõõmus
perekondlik sündmus. Peale
ooteaja möödumist oli siiski kohale
tulnud 38, mõni neist küll
ainult järvalasega abielus oreku
tõttu. Need võisid koosolekul
küll suud pruukida, kuid hääletamisel
kätt tõsta ei tohtinud.
Kogu vanem avas koosoleku
tervitus-sõnadega, mille järel
Helmi Ründva luges ette tegevus-
ja majandusaruanded, mis
üksmeelselt kinnitati.
Tegevuskava juures oli sõnavõtte
ja arutamist. Esimees tegi
ettepaneku, et järgmine koosviibimine
korraldada siiski Eesti
Majas kuna Tartu College kohvikut
peab mitte-eestlane. Ette-
^ panek kinnitati aplausiga.
' Kokkutuleku aeg jäeti juhatusele
" väljavalimiseks.
Valimiste juures oli vähe rohkem
„maadlemist** ja äraütlemi-just
sus üks daam tõi humoorika
põhjuse: „tema — naisterahvas
— ei julgevat õhtul enam
välja minna ja teiseks olevat temal
praegu just käsil mehe otsimise
aeg", rõkkav naer ja aplaus
Viimaks jõuti siiski niikaugele^
et juhatusse valiti* Lembit Säär
(endine), Helmi Ründva (endi-ee).
Leo Prii (ehdine)^ Ülo Villmäe
(uus), Ellen Berendsen
(uus). Revisjoni ^(Mnisjoni valiti
liimas kui ka siivibtes» i
kem järvalasi astuks kogu liikmeks,
sest 10 dollarit on eluaegne
liikmemaks, mis ei tohiks kellelegi
ülejõu käivaks olla.
Esimees tänas koosolijaid asjalikkude
sõnavõttude eest ja
soovis kõigile rõõmsat meeleolu.
Pilli-, nalja ja piibumees,
saarlaste päälikÄrni Käärid on
nüüd ka lisaks veel filmi-mees
ja sündmuste jäädvustaja. Ta ei
saa oma kahe käega kahte asja
korraga teha—- akordioni mängida
ja sündmust videolindile
jäädvustada, sellepärast laseb ta
muusikat helilintidelt ja nii tuligi
kuuldavale vanu, lapsepõlves-kuuldud
viise, meeleolu-muusi-kat
kui ka vanu ja uusi tantsulugusid,
mis pani paarid tantsu-tuufe
tegema.
Vahepeal olidgi perenaised
niikaugele jõudnud, et võisid
rahvast peolauda paluda. Toit,
praad ja kõik sinna juurde kuuluv
oli täielik„pulma" toit, kui
sinna juurde arvestada veel kohvi
ja mitmed koogid ja köhvi-
• • aa
Aeg kadus kiirelt, kui
lapsepõlve- ja hilisema-aja sõbrad
arutasid lahti pikka mäles-tuslõnga;
rännati jutus ja mõttes
kunagislel mängu- ja kodurada-
.gii
II :
(JHIljHti
Heiiio Liivaridi^
•ma 3)00ooa(0ooaaojaoOCBOOaiooäooaseoaaoioaado -
;^V^BÄ lESTLANE
on vabade eesttaste häälekandja)
SkautUksus Lemb
Metoodika, Ants
Eliitaja. Dokume
Ants Evard, Haro
Alljär
küstö"
* Spetsi
iehtivu
Alljär
jõusse
11«0 --.iifi- ..J MBDMttEMKlZBM
Lisal
muste
Minis
Teid
asutu
\
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 10, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-10-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861010 |
Description
| Title | 1986-10-10-04 |
| OCR text | t k . E E S T L A M reedel, 10. oktoobril :Friday,.Octobcr. - N r . 76' 3; märtsil 1910: a. otsustas Tallinna Linna volikogu avada 7- klässilisc tütarlaste kommertskooli, mis pidi täitma suurt lün-^^ ka keskhariduse alal tolleaegses eesti ühiskonnas: Kool algas tege vüst 14. septembril 1911. aastal, seega 75 aastat tagasi, ajutistes ruumides, 192 õpilasega, kellest 85 % olid eesti rahvusest, kiulgi koolis õppekeeleks oli vene keel, võib kooli siiski nimetada eestr kooliks: Eesti keelt ja kirjandust õjjetati vabatahtliku aihenay mis õhutas meelt. Tütarlaste Kpmmertskbol ja Tütarlaste Kaubanduskool^ mis tegutsesid sama katuse ali, said tõusva eestluse rahvuslikuks kantsiks, Tung kooli^^^^d^ (võistluseksamid^ ja õpilaste edukus kõrge, vanemates klassides.: ligi;:i;00%.:;::^ Uue koolihoone ehitamine Vabaduse puiestee ja Jaani t. nurgale algas 1913. a. Kahjuks saadi Esimesest maailmasõjast tingitud takistuste Ja raskuste tõttu alles 1916: a. sügisel asuda uude ja avarasse haridustemplis-sev kus õpilastel olid soodsad arenemisvõimalused. Edukas õppetöö leidis hindamist ja juba 1916. a. anti kooli lõpetajaile õigus pääseda ülikoolidesse. Õpilaste töökoormus kommertskoolis oli suur: üldharidus- '51; kogunevad T.L;T, Kom^ koos aMkäasadega^^/l^^ likkudele ainetele lij banduslikud ained. Ka õpiti V liku järgi kas prantsiisc või in'^° 1 ise keelt. Täieliseks eesti ikooli õppekeelega, muudeti kool 26. veebr. 1918. a; Iseseisvust p»eri-oodil arenes ja käsyas ^ kool kiiresti. 1922-aastal muudeti kommertskoolid viieklassilisteks kommertsgümnaasiumideks ja kool hakkas töötama 2 haruga, kokku 10 klassi, 1934. a. uue kooli-refornii alusel muudeti kool ka° he-astmeliseks: keskkool ja gümnaasium ning püsis sellel kujul kuhi teostus N. Liidu teine öku- Eestis.:'.:-^_:'; ; V:;-^;^ aastast kuni ta surmani; 1927. a., Heinrich Bauer. Tema asutatud ja suure armastusega arendatud koolis jäi direktor H.Baiie-ri vaim ja töö püsivaks orgaaniliseks osaks, millest oli läbi imbunud kooli õpetajaskond, õpilaspere ja üldine kooli traditsioon. 1928^ a; sügisest asus kooli juhtima direktor Äv Veidefma, demokraatlikult ja pedagoogiliselt mõtlev isik, kellel oli suuri kogemuii meie koolielu mitmesugustel aladel. Head haridust ja kasvatust andsid noortele ins-pektrissid Ahde Jürgens, Helmi Mauritz ja Helmi Metsvahi. Sel kooli juubeliaastal, äi m f, ••.(: meie,.; vilisthsec!, ^mõtleme tänu^' tundes oma juhatajatele ja kogu õpetajaskonnale, kes meid õpetasid ja kasvatasidy kinkides meile unustamatu kooli pärandi, mida tahame oma hinges kanda. Eriliselt mõtleme leinatundes meie armastatud Miss Mauritza-le, kes pärast raskeid kannatusi, kõrges vanuses, suri kodumaal T'978.a..:;: Kommertsgümnaasium on täitnud need lootused, mis ta peale pani, sest seal valitsesid kõrged eesmärgid:„kasvatada oma õpi-lased kõlbelisteksv headeks ja ausaiks kodanikeks ja tublideks emadeks, kes olles varustatud teadmistega ja x)skustega, kohusetruult teevad tööd, ehitavad eesti kodu ja riiki, kelle rinnas hõõgub palav armastus eesti isamaa vastu. ii 1936. a. andmetel on T.L.T. Kommertsgümnaasium 25 aasta jooksul välja lasknud 20 lendu 1054 lõpetajaga. Suurem osa lõpetajatest on asunud koolist saadud teadmistega tööle oma tegevusalal büroodes, pankades, ettevõtetes. Paljud on lõpetanud ülikooli ja tegutsevad mitmesugustel kutsealadel, õpetajatena, arstidena, advokaatidena. Vabakutselisel alal on tuntumad Rahel Albrei, Elsa Avesson, Asta Villmann^ Valve Andre jt. Tallinnas jätkab kool oma tegevust Majandustehnikumi nime all. Endise Kommertsgümnaasiumi koolihoones asub nüüd Riiklik Merekoöl. Lenda LuBidi JfUUBELIKS ; • S. HüpponeBÄ Me teaduste tempel ja tarkuste tuba, Suir õnnistust, õnne sa soovidaluba. Et kestaksid kaua, me nooruse koda. Ja kõiki sa juhiksid valguse rada. Sa noortele annad, mis väärtuses ala: ; ^ Küli juukseile hõbedat raputab sala • J'' Meil- saatuse käsi ning võitlused elus. Ent koolist jääb püsima mälestus ilus. (1936) ILfeProl edasi @sr^ ^^^^^^^^ ; peakoosoleku Jõekääru laaste Suvekodu peamaja muHiis (saalis) algusega kell 2o30 p.l. lärvalaste 1986/87. aasta juhatus. Vasakult paremale: Ellen Berendsen, Leo Helmi Riindva, — taga Ülo Villmäe. Pildilt puudub (rõõmsa ^^'•'^^^"^^^^"''"^ se puhul ---po^ pulmad) Lembit Saar, oa Esimees Leo Prii teadis, et mõned liikmed on häigestuiiud ja ühel juhatuse liikmel oli rõõmus perekondlik sündmus. Peale ooteaja möödumist oli siiski kohale tulnud 38, mõni neist küll ainult järvalasega abielus oreku tõttu. Need võisid koosolekul küll suud pruukida, kuid hääletamisel kätt tõsta ei tohtinud. Kogu vanem avas koosoleku tervitus-sõnadega, mille järel Helmi Ründva luges ette tegevus- ja majandusaruanded, mis üksmeelselt kinnitati. Tegevuskava juures oli sõnavõtte ja arutamist. Esimees tegi ettepaneku, et järgmine koosviibimine korraldada siiski Eesti Majas kuna Tartu College kohvikut peab mitte-eestlane. Ette- ^ panek kinnitati aplausiga. ' Kokkutuleku aeg jäeti juhatusele " väljavalimiseks. Valimiste juures oli vähe rohkem „maadlemist** ja äraütlemi-just sus üks daam tõi humoorika põhjuse: „tema — naisterahvas — ei julgevat õhtul enam välja minna ja teiseks olevat temal praegu just käsil mehe otsimise aeg", rõkkav naer ja aplaus Viimaks jõuti siiski niikaugele^ et juhatusse valiti* Lembit Säär (endine), Helmi Ründva (endi-ee). Leo Prii (ehdine)^ Ülo Villmäe (uus), Ellen Berendsen (uus). Revisjoni ^(Mnisjoni valiti liimas kui ka siivibtes» i kem järvalasi astuks kogu liikmeks, sest 10 dollarit on eluaegne liikmemaks, mis ei tohiks kellelegi ülejõu käivaks olla. Esimees tänas koosolijaid asjalikkude sõnavõttude eest ja soovis kõigile rõõmsat meeleolu. Pilli-, nalja ja piibumees, saarlaste päälikÄrni Käärid on nüüd ka lisaks veel filmi-mees ja sündmuste jäädvustaja. Ta ei saa oma kahe käega kahte asja korraga teha—- akordioni mängida ja sündmust videolindile jäädvustada, sellepärast laseb ta muusikat helilintidelt ja nii tuligi kuuldavale vanu, lapsepõlves-kuuldud viise, meeleolu-muusi-kat kui ka vanu ja uusi tantsulugusid, mis pani paarid tantsu-tuufe tegema. Vahepeal olidgi perenaised niikaugele jõudnud, et võisid rahvast peolauda paluda. Toit, praad ja kõik sinna juurde kuuluv oli täielik„pulma" toit, kui sinna juurde arvestada veel kohvi ja mitmed koogid ja köhvi- • • aa Aeg kadus kiirelt, kui lapsepõlve- ja hilisema-aja sõbrad arutasid lahti pikka mäles-tuslõnga; rännati jutus ja mõttes kunagislel mängu- ja kodurada- .gii II : (JHIljHti Heiiio Liivaridi^ •ma 3)00ooa(0ooaaojaoOCBOOaiooäooaseoaaoioaado - ;^V^BÄ lESTLANE on vabade eesttaste häälekandja) SkautUksus Lemb Metoodika, Ants Eliitaja. Dokume Ants Evard, Haro Alljär küstö" * Spetsi iehtivu Alljär jõusse 11«0 --.iifi- ..J MBDMttEMKlZBM Lisal muste Minis Teid asutu \ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-10-10-04
