Vaba eestlane , January 14, 1982

              ,Lk.4 VABA EESTLANE neljapäeval, 14. jaanuaril 1982 — Thursday, January 14, 1982 Nr. 4-
ARMAST ABIKAASAT JA VENDA
sündinud, 21. juunil 1906 Eestis
surnud 6. jaanuaril 1982 Floridas
õde EUSE AKKER
EI.FRIEDE ja MELMI EodiB-Esstis-
Mälestame surma läbi lahkimiiiii
M. XAANSOO pere&oimaga
Jaak ymarik
IN^MEMORIAM
19S1 tuli uute poliitvangidena juurde 38
Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamislceslcuse
mitmetciilgne tegevus
STOSHOLM (VE) — Eesti Vngistatijd Vabadnsvõitlejate Äbistamisfeeskase üldkoosolek toimus Stok-hblmi
Eesti Majas rohkearvulise poliitvangide toetajaskonna osavõtul. Koosoleku avamisel andis esimees
Ants Kippar ülevaate sündmustest kodumaal seoses 1. detsembiri „vaike pooltmmiga" Ja noore dissidendi
Heiki Ahoneni vangistamisega.
üldkoosoleku poolt kinnitatud 'ning Amnesty osas tegutsevad mite kirjeldusi mng juhiti tähele-aruandes
kirjeldati poliitvangide Eesti poüitvangide heaks . üm- panu N. Lüdu poolt teostatavale
abistamisorganisatsiooni ülemaa- margniselt 30 adoptsiooni gruppi, diskrimineerimisele seoses Eesti
ilmset väljakujunemist, mis nüüd Peale selle on Skandinaavias asu- poliitvangidele kirjade saatmisega,
hõlmab kõik vabas maaümasiasu-nud Eesti polütvangide hooldamise- Madrüdi memorandum saadeti ka­vad
suuremad eestlaste asukoha- le üle kümne rootslase, norralase sutamiseks ka poliitvangide küsi-maad
eesotsas Rootsi, U M , Kana- ja soomlase. musega tegelevaüe rahvusvahelis-da
ja Austraaliaga. Poüitvangidele lähetatavate kir- tele organisatsioonidele, lääne-aja-
Poliitvangide osas nimetati, et jade osas märgiti aruandes, et kir- kirjanikele jne. Eesti Polütvangide
novembris 1981 oli aktuaalsete «po- jade saatmise eesmärgiks on anda Aasta puhul on levitatud nende juh-
Uitvangide nimestikus 38 isikut. polütvangidele,'iende'perekondade- tumite kohast informatsiooni, kuid
Ajavahemikus veebruar 1978 ku- le ja vabadusvõitlejatele moraalset on asutud koostama teost Mart Nik-ni
iBovember 1981 tmli uute poUit-' tuge, kaitsta pölütvange sunnitöö- luse ja Jüri Kuke kannatuste koh-vangidena
juurde 38 ningvüdJ laagrite administratsiooni omavoli ta. ^ ,
- vangistuses või vangistuse taga- vastu, juhtida maaüma tähelepanu Abistamiskeskusel õn arenenud
järjel surnud ja vabastatud po- inimõiguste rikkumisele okupeeri- - ulatuslik kirjavahetus poliitvangide
liitvangide nimestikku üle 56 isi- tud Eestis ja nõuda Helsingi-konve- küsimusega tegelevate rahvusvahe-kut.
. ^ rentsi otsuste täitmist kirjavahetu- liste organisatsioonidega,
Polütvangide teadaolevate pere- se vabaduse, inimõiguste rakenda- Seoses okupeeritud kodumaal toi
kondade nimestikus, kus esines no- mise ja poliitvangide vabastamise
vembris 1981 seitse perekonda, va- nõude esitamisega. Vaatamata sel-banenud
polütvangide nimestü?: lele, et polütvangidele saadetud
hõlmab nüüd 119 nime. Vangistuses kirju tagastatakse KGB märkusega
või Möödunud aasta 4. novembril vangistuse tagajärjel fumtid „tundm^tu" ja ej; vastuseid ei tu
varises Tallinnas hauda agronoom p;uit;;;gTde"d^^^^^^ irt^^ä^Tärjekuid^^^^^
muvate vabadusvõitlejate vastu
lavastatud protsessidega ning va­badusvõitlejate
arreteerimištega
on alustatud informatsiooni and­mist
rahvusvaheUstele teadete.
Jaak Ümarik, kes aasta algul, 17.
agentuuridele.
... y "t,-. . ning surmamõistetute nimestikus tamist jätkata. Iga lähetatud kiri Viimaks
jaanuaril, oli pühitsenud oma 9ü ^^^^ Abistamiskeskus on alus- või kaart täidab oma ülesande väs- ka okupeeritud Eestis toimuva
rTvi^rn\ V l i T .^1^ 1 , ? , tanud erinimestiku pidamist endis- tava vangi kaitse osas. inimõiguste rikkumise küsimuse
tundsid KOiK, ^eiiei iinei voi teisel ^^^^ polütvangidest aktuvsete va- Toetuspakkide puhul rõhutatak- vümiseks rahvusvaheHsele pinnale,
ViIZISUa 0l11f uKordurm aa KokKupuutumi- ^8a dnuimsveõ. itlejate kohta, mUles esineb sgei,d eet *p veraebkaosnt dmadaealüem jaa svta bpaodlüutsvvaõnit-- osnio oanluibsütallteutdä äinnig li„sNkeeewlsse mRfoerlemaaste-^,
T V tt -v ^ ' .... / USA-s, Kanadas, AustraaUas.lejaüe saadetud toetuspaMd on vä-väljaandmisty:m
Jaak Umank tõusis vaiketalu ggigi^g^ Hollandis, IngUsmaal, heste eranditega kohale jõudnud, munud kuus eriväljaannet
rentniku ^ pojast moodsa polluma- prantsusmaal, Saksamaal jm. te- Seda kinnitavad nü Abistamiskes- Abistamiskeskusele laekunud
iSestlast^' poolt eelistatud jä traditsiooniliseks ku^esiud
MÄTUSEMAJÄ
.-1
janduse juhtivaks hmgeks. Ta ra- j^^^^^^ organsatsioonide,
kendus ta,e energiaga Eest. Vaba- koguduste, skaudüipkondade ja
niigi poUu- ,a kodumajandusliku jik^ikeesUaste poolt on novembri
handuse korraldamise e kui ka ^^3^ ^^^^^ nimestikus ole-uudsete
pollu„ria:andushke meeto- p^uitvangist hooldamisele võe-dite
edutamisele. Ta oh kooliope- ^g. Samaaegselt kuuluvad kõik
kusele, kui ka toimkondadele, summade osas märkis esimees, et
hooldusgruppidele ja hooldajaile kuni üldkoosoleku päevani on Abisr
saabunud tänukirjad nmg äUkir- tamiskeskusele laekunud üi^mar-jadega
varustatud vastuvõtutõen- guselt 89.000 Rootsi krooni (ca Hgi
did. ' $20.000), seUest'väljastpoolt Root-
Polütvangide kaitseaktsioonide sit Rkr. 54.300 ($11.000).
^latasem&jB. m Me 115. aasta teeninud Metropolitai Torozit<^
sama perekomia poolt väljakujunenud traditsioonid
Moderniseeritud avarad ruumid, kvalifitseeritud personal ^
küUaldäselt parkimisenimm.
Väärikas toeoimists i
ROSAR-MORRISO
FUNERAL HOIDES LT
T. L. MORRISON - Fnneral Director
467 Sherbdnme St., Toronto, Ont. M4X IM
Telefon 924-1498
E Ä R B E N I Ä
FLOWERS & GIFTS
Tel. 466-1951 või 466-1501
362 Danforth Ave.
Toronto, Ont>
M4K INS
Värsked ja esmaklassilised'lilled igaks siündmnseks^
Emistikäsitöid kinkideks: ehted, merevaik, nahktö
piranikerdosed, keraamika.
Räägitakse eesti, läti Ja inglise keelt.
taja ettevalmistusega ja isegi töo- ^^^^^^i^^^^ poliitvangide perekon- raames esitas Abistamiskeskus me- Tegevuskavas nähakse ette Abis­tas
sellel-alal, kuid 1^15 2L ot- erinimestikus olevad vaba- morandumi Madrüdi konverentsist tamiskeskuse tegevuse jätkamist,
süstas snsRi elukutset ^ dusvõitlejad kaashooldüsele. Poliit- osavõtjaile lääneriikide delegatsi- Uude juhatusse valiti praost Elmar
astus Kiievi Poiutenniiise instituu- ^^^^^^^^ ^^^^^ perekondade ja va- oonidele, mUlele lisati kronoloogi- Tõldsepp, Woldemar Kriippelmann,
ta ^sX" 1917^ a^ I -ämi Lomi- ^adusvõitlejate heaks tegutseb kok- line ülevaade N. Lüdu poolt 1975- Aare Seemre, Kulla VeUiste, Ants
u / w ^ o ^ i i H õ^rl<^r.^\ trroQ^r ^ 1^4 tolmkouda, hooldusgruppi 81 teostatud mimõiguste rikkumis- Kippar, Leena Haabma, Jaak Jü- iV V^T evftZh^^ test okupeeritud . Eestis, esitati riado. Endel Laidna, Maksim
1917/18 aastal Tallinna To^tlus^ "^^^^^^"^^^^^^^^^ on Eesti poüitvangide nimestik seisu- Lääts, Henri Malvet ja Gunnar SU-komitee
agronoomina ja olffämzi ^ninesy Intematsionali poolt adop- ga märtsis 1981 neljakümnevüe ak- laste, kellest esimeheks valiti tar
ajal ka Tallinna linnavolikogu l i i - teeritud kõik uued poliitvangid . tuaalse nimega, esitati üksikjuhtu- gasi A. Kippar.
ge nin^ abijuhataja ja linnavoliko- • — — — - — — . ' . ; • , ... . :.. . —. - • . . . — T - — — . - . •.•.• . —- . •
gu saadikuna Eesti Maanõukogus, ^jj ^^^^^^^ ^^itis mõnda
Pärast lühemat aega Venemaal j^uud juhatuslükme ülesannet,
viibimist ja jälle kodumaale saabu- ^^^^^^^ ammendamatust ener-mist
töötas ta peagu kogu Vaba- tagavarast jätkustal jõudu eri-riigi
.aja, 1919. ..kuni 1940. aastani alaliste artiklite ja ülevaadete kir-
Põlluministeeriumi eriteadusena, jutamiseks ning koostamiseks ja pUhadenäjtusel
kooli-ja katseasjanduse nõunikuna, jj^itjjj^suguste põllumajandusliku ^ -''^ . .
Hariduse ja Katseasjanduse Büroo ^^g^ väljaannete Saolt Ste. Marie Suomi-Eesti Maja jnures tehti jost eine joiiiib
juhatajana, Riigi põllutöö katsejaa- ^Q\^I pphjapanevam ja ajalooliselt pühi senise ehituse ümber olev maa-ala pnhtaks puudest une parkimi^-,
ma (Aruküla) juhataja kohustetäit- tähtsam on mitmesaja leheküljeli- P'a*si jaoks. Üheks töömeheks oli ka puhkekodu juhataja Y ^ o
jana ning oli üheksa aasta kestel koguteos „Eesti Põllumajandus- Kaldma. ,
ühtlasi Pollumimsteenumi Põllu- ^^^dus põllumehe teenistuses 1920 JQ^.^.^ suursündmuseks iuhti V Kaldma't kellele Maire
ma andusosakonna abidirektoriks. _ j 9 4 0 " Sellejuures on huvitav ^ i^ff ?S f-^^^^^ T ^T^^ \- -T
, . J xl t.* J . . . -^leiicjuuies» uu uuyiidv joulu-ohtusobk-^koigile majas ela- Rissanen andis üle kingituse:
Eelpoolnimetatud ametkohtade- parkida, et nimetatud teos ilmus Tervitussõnad ütles juhataja • ' * ' ' •
lelisaks^h ta nelja aasta jooksul, Eestis 1946, 8. i >
Jõulupühad Suomi-Eesti Majas
Eestlased esinesid Sault Ste. Marie
V . i Kaldma, avaldades lootust, 'et Pühade ajal käis Suomi-Eesti
4812 YONGE STREET
(Sheppardi lähedal) ^
R. S.iANE
Funeral Direetörs
WMiOWDALE
221-^159
Suomi-Eesti Maja naiskoor lau-
Külaskäigu puhul koorijuht V^
Kaldmaj kes on ka Eesti Usu­teadusliku
Instituudi lõpetaja^
pidas palvuse, orellsaatjaks oli
Olavi Turpela.
lis V. Kaldma juhatusel ja Law- j^oor laulis ka teistele haigetele
rence Griswoldi klavensaatel ^^^^^^^^ ^^^^
kolm jõululaulu. ! ^ ,
1932. kuni 1936 a. E . V . Tartu Okupatsioonide ajajärgu elas ta y^g^^^^^
ühkooh^ <^ktilis-metO(bb^^^ ale kutsehandusega seotud kusi- ^^^^^ ^
seminari põllumajanduslike ainete mustega tegeledes. • &
j^^^^^i^- . ^ene ! teistkordse okupatsiop^^^ Kavalises osas esitas noor Mika
Ei saa ka märkimata jatta, et ajal, 1944 aastastpeale ou Jaak ^ j ^ ^
Jaak ümarik oli esimene eestlane, Ümarik^K^
kes edasiõppimiseks sai Rockefei- töökatsejaamas teaduslik töötaja
leri vastavast fondist stipendiumi, kuni 1949. ä. Siberisse küüditami-
See võimaldas tal 1925. a. USA-s, seni. Sundasümišel oli ta kolhoosi-
Cornelli ülikooli juures teadmiste des bobusekarjaseks, pollutööiiseks
täiendamist.ja ka Ameerika põllu- ja mõned aastad enne vabane- j;^^^^^^^^^ T/^ "
majanduse arenguga ja meetodite- mist, 1956. a. töötas siiski jälle güomi-KerfioväiksefeÄit^^
ga tutvumist. Tagasijoudmisel kir- agronoomina. Kodumaale tagasi- jaüldes ingUse Ja soomek^^
jutas ta eriraamatuna pikema ule- pääsemisel tõotas veel kohn aastat jaulc; Lõpuks saabus käjõuluva^
vaate Ameenka agraarolude kohta, agronoomina ja laks 68 aasta ^^-kingitustega^ mis oli kinkinud So-^^^1^
Oma otseste ametalaliste kohus- nuselt pensiomle. Puhkepaigal jat- ^j^l Gluh esimees Mickey Barbeau. neku ; olid kujundatmä^^^^
tuste kõrval mõjutas- ta kodumaa kas iseseisvat uurimuslikku J a kir- Enn^ õhtusööki /laulis naiskoor Ants 1 ^ koos AlVünäijä Väino
põllumajanduse arengut ka kaud- janduslikku tegevust. Kahe^^^ veel,,Oh säõnnistay'^ loeti šöögi^^^K^^^
Larissa Rives, sündinud 1908 Pihk- Attleboros Mass suri 20 no-
osavõt^nisega mitmesuguste kümnendatel eluaastatel füüsiliste p^jve ja lauldi ühislaule. Lauljad oli' tõukekelk, mis sai erilise tähe-vas.
vembril Maria Edman sündmud akadeemüiste ja muude erialaliste võimete raugemine ei kahandanud ^Inud unustanud ka oma koori- lepanu osaliseks.
Helsingborgis suri 8. novembrü 6. juulü 1885 Hiiumaal.' kui ka majanduslike organisatsioo- tema vaimset erksust Ta jätkas
^ nide tegevusest, millistes ta sä^^^^
• '^y.;:' :^.." - /• ' v ^ ; ^ : - ' ' vahetust ning ajas Veel Eesti silmä-
(WTAKIO
Lelnateateid Bbcholtis suri 20.; oktoobril Ar­nold
Luik, sündinud 29. jaanurii
Stokholmis suri 8. oktoobril dr. 1920 Tallinnas.
Matüde Kurist, sündinud 5. augus- TalHnnas suri 4. novembrü Jaak
tü 1900 Hüumaal. ümarik, sündinud, 17. jaanuarü
Uppsalas suri 9. novembrü Art- 1891 Tuhalaane vallas,
hur Mägi, sündmud 29., augustU Littlehamptonis, Inglismaal suri
1904 Järvamaal, kuuludes ÜS 14. novembrü Vassüi Priimus,
Käimlasse. ' sündinud 26. augustü 1915.
Lakewoodis suri 1. novembril CardifEis suri 27. oktoobrü va-Ülo
Pol&arpus, sündmud 1923 Vü- nemveebel Karl Madi, sündinud 15.
jandis. märtsü 1908 Eestis.
Albanys, N.Y. suri 6. novembril
Rosaüe Tätsi, sündinud 17. maü
1899. Eestis.
Seattles §uri oktoobri vümaseü
päevü - õigusteadlane Ilmar Peet,
sündinud 5. aprülü 1910 Tallinnas.
Akadeemiliselt kuulus: EÜS Põh­jalasse.
Augsburgis suri 6^ novembril El;^
ly Kurrik, sündinud 2. veebruaril
1889 Tartus.
Hessenis suri 15. oktoobril dipl.
ins. Sven G. Treuholf, sündinud 21.-Saha, sündinud 29. novembril 1899
veebruarU 1922. ' Tallinnas,
Stokholmis suri Smaida Rits, sün­dmud
27. septembrü 1910 Talün-nas..
f r
Stokholmis süri 18. novembril
Korp! Vironia vilistlane Leo Ost-rat,
sündinud 12. juulü 1903 TaUm-nas.
TalHnnas suri 12. novembrü Tal­linna
Linnamuuseumi kauaaegne
vanemteadur Tallinna mineviku ja
eesti muusikaajaloo Aiurija Hillar
HAUAKIVID
Eesti ettevõte
YONGE- MEMORIALS LTD.
2044 Yonge St. Toronto,
Ont. M4S m '
(Davisville & Eglintoni vahel)
Tel. 487-2147
paistnud agronoomi-füosoofi Kaa­rel
Liidaku elulooliste andmete
jälgi.
Jaak Ümariku 90. sünnipäeval,
17. jaan 1981, tervitati teda eetri
kaudu Ameerika Hääle kui ka
Läänes asuvate kaasagronoomide
poolt. Tollane juubilar, koos õnne
soovima tulnud sõpradega, kuuüs
saadet, miüest ta oli sügavalt liigu­tatud.
See jäi viimseks tunnustus­avalduseks
tublile töömehele ja us­tavale
kodumaa pojale, kelle kaas­tegevusel,
õhutamisel ja juhtimisel
Eesti põllumajandus arenes kurel
sammul.
Manalasse varisenud sõpra jää­vad
leinama paljud üle maaüma
laiali olevad töö- ja mõttekaasla­sed
ning kaasvõitlejad ÜHõpilas-selts
Liivikas.
Lo Koohas
Praegu on käimas „Ehataresse^* sisse kolmme.PUdü moment avamis-taütusest,
kus CMHC esindaja GaÜÄlexander annab ,,Ehatarele" kin­gituseks
Kanada lipi».^ • Vaba Eestlane