Vaba eestlane , January 31, 1978

              rarr>
ta
meform
m
itario ja Toronto elasid
neljapäeval üle' era-
Ilgeva lumetormi, mida
(õige tugevamaks talvi-cs,
mis Toronto oma
ü kunagi üle on elanud,
iis tõusis kuni 150 kilo-tmnis
ning jalakäijatel
libedatel tänavatel lü-purustas
elektriliine,
fia puid ja tekitas suuri
•paljudele hoöneieie.
kdjud avalikud asiKtused
teenistujad lasti varem
|:mi viha eest pääseda,
et maru tulemusena
)gu Lõuna-Ontarios sel-elektriliine,
et 35.Ö(K)
itrne tunni kestel ilma
jrmi kahjud olid veelgi
ühendriikide põhja osa-
75 mimest hukkusid
Keeris
:G — Väikeses; Oatit
ieses Manitobas an.
Bruce Ä r c t e po-fele
alla pärast seda
arsti, mumidfis oli
hoidnud kiolmfi
|halikku arsti dX; Mar
tema ahikaažat ja
nerit Dave PesmyU.
^er võttis pantvarigid
kui tal o l i tuleivahe-politseinikega
ühes
rden'is. T-ulevahetusel
tseinik surma j a kaks
|iavata sai k a Archeri
28-aastane Dorothy
Archeri kui k a Mai-vm
tõstetud süüdistus
Kanada poštiminis-jues
Biais mainis par-i
a ei kavatse t^utse-jisteeriumis
valminud
[rdi kohaselt, mis soo-
>jutoomise järk-järgii-list,
et kärpida- selle
bid. Peaminister Tru-
1 teatavasti hiljuti To-madas
tuleb võibolla
fevikus posti kojutoo-jega
hing inimesed
ii järel käima.
totele
Jkestvusega kiiinik-se-lle,
kes soovivad süit-jätta,
korraldatak-argaretHospitali
au-
10 Sherbourne Street,
ärini, õhtutel kella
•Richards'i ja kaplan
tuhatusel.
Iinformatsiooniks pa^
ida Branson Hospita-
Pi Toronto Eesti Ad-e
tel. 691-2848. :•
• o
B
pühapäeval, 29.
|iid Provincial loterii
igesid kolm ühe-mil-pileteile.
m*. 16208o2,
i i m-, 1781936, kaks
rUist võitii aga p i -
(07347 j a nr. 5546481.
K väi ja 2^. 500 võitu
5.178.250 dollarit,
jsimine peetakse 26.
m
Nr. B ¥ÄBA EESTLANE teisipäeval, 31. jaanuaril 1078 — Tuesday, Januaiy ^1,
"^"""•"^-m j
Uus-Meremaa välisministeeriu­mis
töötah meie noorema generat­siooni
kaasmaalasist keeleteaduse
alal ülikooli lõpetanud (jaapam ja
saksa keel) Ingrid Sulün. Tema
ülesandeks on tegeleda abistamise
probleemidega (foreign aid) kind­laksmääratud
piirkonnas. See hõl­mab
Lõuna-Aineerika ja Kariibi
mere maid.
Ta sürdus järjekordsele reisile
10. oktoobril, mis teda pärast paa­ripäevast
Tähiiti peatust viis San-tiagosse,
Tshiilis. Viimases tutvus
ta 6 päeva kestel Uus-Meremaa
põllumajandusteadl^ste poolt alus­tatud
projektidega^ ja võimalike
uute projek^de kavandamisega
põllumajanduse ja tõuloomade
arendamise aladel.
Sealt ta sõitis Peruusse, Limas-
; se, kus ta tutvus sealsete abista-misprojektidega,
kuS: tegutsevad
Üus-Meremaa põllumajandustead­lased.
Limast lendas ta Caracasi,
Venetsueelas, 'kus tal te nõupida-
^ misi sealsete eriteadlastega, "kes
ühiselt Uus-Meremaaga on seotud
' abistamisprojektidega Kariibi me-
: re^riüddes.. ; •
Caracaselt läks lend Trinidadi,
Tobagosse, kus ta Port-of-Spamis
tegeles samade probleemidega.
Edasi läks reis Georgetowni,
Guajaanasse, Barbadosele ning
siis Kmgstoni Jamaikal, kuhu ka
Uus-Meremaa oma välisabi suu-
. nab.Jamaikalt lendas.ta Floridas­se
lühikeseks, pulikuseks. Detsemb­ri
algul oli ta Uus-Meremaa pea­linnas
Wellingtonis tagasi, et esi­tada
aruannet üle kuue nädal
kestnud reisist.? ,
- :::VES
Möödmiud kolmapäeva õhtul toimus Eesti Majas eeloleva 10 Juubelikaffavani Talliraia pavil­joni
komitee koosolek. Karavaiiipidustuse eeltöödega on Toronto peakomitees juba rai kaugele
jõutud, et mõned trükised on juba koöstatiad Ja varsti hakatakse ka passe trükkima. Neist puu­dub
:ve^::Ta!iimBa itoS föima Tallinna komitee; pole saamud lahendatuksinitmei^^ jwst
Hkke Msimusi; ;
nädalal, muuseas ka võimalike selgitatud lavastuse sisu, kuid see
toetuste saamine Wintariölt
paari iseseisva projekti tegemi-
'seks. : ^---^^ \-
Koošolefeul jäigi lõpliMt vasta­mata
Msimus: kas võMa osa või
mitte? : . v i ; ^
Vaatamata, : ©t majanduslike
küsimusite juures o l i ebalcindlust,
mindi isMaki organiseerimisel eda­si.
Linnapeaiks valiti Kalju Jõgi,
kes oli esimeste. TaJilinna. pavil­jonide
lirmapeaks,
osas esitati rida (kandidaate,
lega astutakse fühendusse. Ka
miss Tallinn on veel leidmata:
kuidvtoiniikonna liikmed hoiavad
eesiti neidudel/„silma peM" võima­liku
leidmisdks. ;
Pikemalit selgitas A; Raudsepp
kavaga seotud asjaohisid, toa
temal on valminud (küllaltki huvi­tavad
kavandid, mis ta on teinud
koos Bneri - Taaliga.: Selles m
rõhk.pandud eesti aine viimiseks
Koosoleku päevakorras oli esi-meseaia
Tallinn '78 majandusliku
olukorra arutlemine. Kõige suu­remaks
pprbileemBks on karaväaii-pidustuse
sattumine nädalale, kus
on samaaegselt kaks suuremat
eestlaste üritust, esimesel nädala^
õpul Võidupüha j a 'killamäiigud,
teisel Seedrioru; suviharjapidus-
Nüi jääb tegelikeks • • tulupäeya-deks
ainult neli päeva, mis ei
suuda üle 12.000-dolIarilist eel­arvet'täita.
Küsimusi arutleti mitmest aspek­tist
vaadatuna, muuseas k a soo­viga,
et killamängud võiks kuu ae*
ga edasi Ä a t a . Läitiased ja lee­dulased
on oma osavõtu juba ot­sustanud,
kuna see on balti rah­v
a l e ainus avalik foorum kana-dalasitele
oma kultuuri näitami­seks.
Eesitlastel näivad aga onia
üritused olevat olulisemad.
Pavlijoni keskkomitee i^õuded|^^^^^^ Raudsepp
on paviljonide vastu suurenemid. ütles, et meil peab olema oma kä­rni
on :tõsteftud k a karavampaš
h i M a ; mis nüüd on eelmlMgil .j ^estl kaart, v söHe ^ miniatuurne
$5:00 jakaravani;ajan $6.00 (eel.L^^^^^^^^^ ^
misel a a s ^ vadavalt ^-00 ja|^^g|. ^ ^ ^ ^ v o ^ onüus. mibee, et k u i käesoleval nädalal
$5.00),,kuid paviljonile langev osa^^^^^ c^sustotakse osa v ^ 10.
on jäänud .muutumata. Praegu
näib olukord peaaegu selline, ©t
komiteel pole nagu taJhetiki enam
uut Tallinna teha, kuna ftingimu-sed,
lisaks .teisiteie samaaegseile
eesti üritusitele, on muutunud nii­võrd
raskeiks,. • •
tuleb rahvuslik, on' hoogne kuigi
.mi^tepaaitoslsk.. . ; '
_ _^ Paviljoni kujunduslikus osas
jääks Eesti Maja. vanema osa
esik; ikustkaudu on . sissekäik
muutmaita. Alumine kord aga ku­jutaks
põrgu sissekällcu',
kohviku fuajees oleks iporgu-ruum,
SeMeät viiksid uksed,yPort
of Legends" ruumi, teine, ruum
cn .Port of Reality" kuna kol-i^
aJidas ,,Portt: of :Peace and
Beauty" oleks käsitööde väljapa­nekud,
kus aga iga esö oleks seo­tud
mingi kombega või muinasju­tuga;
tegelikult see oleks muuse­um.
• - .
tJlevail korrusel oleks suui^es
saalis teatrietendus, kus toimub
õhtu jooksul kotal 45-minutiiist
programmi. Ettekande ajaks su­letakse
uksed.^ •
Baar ja toitude serveerimine on
ettenähtud keskmises saalis.
Selles ja väikeses saalis on et­tenähtud
ka lõbutsemine.
Suures saalis on ettenähtud veel
diapositiivide prögraimm. . "
Arvestades, raskusi, leidis ko-
MEIE IGA-AASTANE
väljaarvatud su«sa(ä ja suusavaruštus
MÕNED RIIDEMÄTERJALID 20—50% HlNNAALAMDUSf
, E S M Ä J Ä R G U L I S E D M P O R T^
2031 YONGE ST., f ORONTO, OOT. M4S2A2 © T E L E F O N 483-6658
Avatud: esmasp., teisip., koliaap. 10—6, leljap., reedel 10—7.'30,
laup. 93—5J«)
Prantsusmaalt, Austriast
Naiste ja meeste kingad;
Ekstra laiad swnrased,
Ssa Jalatoega: - iSOBtoor W., Toront® 4, Oat,
STOKHOLM (EPL) Lundi üU
kooli juures prof. Bertü Malmberg
pensionile siirdumise järele va
baks kuulutatud üldise keeletea­duse
professuuri täitmiseks on
moodustatud järgmine asjatundja­te
komisjon:, prof. Karl-Hampus
Dahlstedt, Umeä, prof. EI3 Oksaar;
Hamburg ja p M . Henning Špang-
Hanssen, Kopenhaagen.
Esialgu - öii veel mitmed :ktis5-
mused lõplikult lahendamata,
• Üldkü3unduses. on. ette näh­tud
Eesti Maja ette suur
juubelikaravanist, siis tuleks kut-!
sudä kõiki eestlasi appi ^ s e j
müüma, nü oma rahvale kui ka!
, , , , , i A • t . « T i r r , « o I võõrastele j a juba varakult kvEaaptn, iic "k mVuosäy roaklf efek-js..a to.1 0sL.i lajtn mdsu,> mbTojie^fm ih^lLekese^sa- !i1 r,T au•-l. ei•kt, so., g illueu a s•\oo o md"n a e,h e•õa hsk.t k ,• okna ,dv r. aä., säj^tä- .
^ A ^ » ' kutsuda lUles sponsoreid toetama
seda rahvusprofpagandaliselt
(Ajatu eespiline rännak üegendite tähtsat ja . olulist
nn
ainulaadset
mis peakšM selguma käesoleval maale). . õhtul veel. lähemalt ei sündmust.
Teeme uusi Ja parandame vaai
nii^ linnas kui ka suvilates
INCOME TÄX PREPARATION
Mark Tuömola B.Ä.
M Eglinton Ave. E., ruum 20S
Soome ühispanga maja
Tel. 488-1801
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas jEhatuse koosolekul
nud nädalal olid arutusel eeloleval kevadel toimuvate EKN 10.
koosseisu valimistega ühenduses olevad küsimusd. Selgitati Va­limiste
Peakomitee moodustamise küsimust ning vaadati läM
ja kinnitati EKN VaJiniiskord, tehes senises Yaliäniskoms mõ­ningaid
täiwidüs! ja täpsustusi.
Vafoa Eestlase talituses;
^ •••• \ : ^ • •
REET :—• eesti rahvalaule
• Reet HendriksoE • • 1 .;,
PEEGELDUSI Rene Uferi viisid
Leida Jäm, Andres Raudsepp
j.t.
KA.MEÄS — Kodused kajad eesti
• • kohvikust Kanadas ••.
TULE RÄNDAME
V A R J U . . . — Eesti gaidide ja
skautide laule suurlaagi-itest
LASTE RIAAILM — Helmi Betlem
EESTI RAHVA- JÄ JÕULULAULE
• Ellen Parve • . : - / ^ ; : : ; - \ v
LAUL: SINULE Jiiri Lipp :
. • Plaadi.Mnd koos saatekuluga
LÖUNAMAÄ.XINN.^ , . ^
Andres Raudsepp ($7.50)
Jühatiise eelmise koosoleku ot­susel
on juba aiiustatüd eeltöid
Valimisbe Peäkoanitee moodusta­miseks.
Kuna Valimisite Peakomi­teesse
ikuuluvad peale E K N juha­tuse
poolt määratud isikute ka
mitmesuguste eesti^^organisatsioo-nide
poolt saadetud' liikmed, ön
pööratud samade organisatsioow
nide poole, tes saatsid iiikmeid
E K N I X koosseisu valimiste ]P'ea.
komiteesse, et • need organisart^si-oonid
saadaksid oana esindajad
ka E K N 10. koosseisu Vialimisite
Peiaikomiteesse. Organisatsioone
on palutud nende poolit Valimis­te.
Peakomiteesse eisitatavad l i k -
med teatada EKN-ule reedeks,
3;. .veebruariks. Seejärele . E KN
jiüiatus kinnitab Valimiste Pea­komitee
koosseisu, kes asub E KN
uue koosseisu valimiste väljakuü.
luuamis^. : . ^
Eeltöid on kavatsetud koiTal-dada
nõnda, et valimised olek­sid
väUalmulütatud Vabarügi
aastapäevaks -— 24. veebrua­riks.
Soovin Üürida märtsi M E §
. MAJA FLORIDAS ^
•
Mexico lahe ääres. Kirjutaia
slt. märgusõnaga v,FIorida".
Vastuseks T. E. S. TäienduskooMde koolikomitee
augustis esitatud sooviavaldusele laekus Toronto eesti alg^ ja
keskkoolüe föderaalvalitsuse mitmekultuuri ministeeriumilt
Samuti on oninistri sooviks t d i -
tüd .^toetusega eriti rõhutada, et
Kanada ,,tervildus vaatamata Ä
nevustele" („unity in diversity")
ei ole ainult hüüdlause vaid tõe- •
line juhend Kanada pliiralistiliku
ühiskoräm mõistmiseks. ,
Toronto eesti koolidele m
keskvalitsuse toetus vaänkaiks
timnustuseks seni?ete -tööle ja
isaavutustele ning rneeldivaks sisf
sejuhatuseks varsti algavaile üle-maaiilm&
ele ^ t i noorte aasitale.
Minister Norman Caiik pmia
kaaskirjas koolikomitee esimehe­le
teaitab, et summa on antud
kultuuri rikastamise töetusškse-mi
raames, mis hxi osa ihitme^
kultuurilisuse programmist on
mõeldud nende kanadaiaste tege­vuse
toetamiseks, kelle päritolu
keelöks ei ole inglise ega prant­suse
keel.
Programmi sihiks - on • püüe
kindlustada seda rikkalikku
mitmepalgelisust, mis moodus-
• tab nii olulise osa kogu Kana-daühiskonnast.
kültuuriininisteeriumi poolt le­vitatud
suurel Ontario tut-
. vumisplakatü,.
kus on toodud Ontario rahvasti-
•ku päritolumaade lipud. Protesti-kirjas
juhitakse ^tähelepanu baMi
rahvaste arvulisele j a kuütuudli-sele
osatähtsusele' Ontarios ja
Baliti riikide juriidilisele tunnus­tamisele
Kariäda valitsuse poolt,
mispärast nende lippude ärajait-mine
Ohtariot tutvustaväit plaka­til
e i ole kuidagi õigustaitud..
• E K N juhatus ikinnltas Eestis
vangistatud. vabadusvõitlejate ja
nende;. pereikondacfe abisitamise
toimkonna poolt koostatud kodu­korra
'toimkonna töökavas ette­nähtud
abistam.istegevuse aren­damiseks:;
Toimkond • selgitab
Rootsis asutatud vastava, kesku­se
kaudu praegu esinevat •tegelik­ku
olukorda kavandatud abista-mistegevuse
aial. K a n a te
misitegevuse organiseeriimiseks Pärasit:seda.tutvus Ui lähemalt
saadetakse sellekohane juhend 1 Kalifomia taimestiku j a mäaöti»
eesti organisattsioonldeüe. . jkuga. '
Kolmapäeva õhtul toimus Eesti Majas T.E. Seltsi kobkutaiW
organisatsioonide esindajate kokkutulek, kus oli koostamisel eel­oleva
Eesti Vatoariigi 60. juubeliaastapäeva aktrase kava. Kutsutud
13-st organisatsioonist olid kohal 9.
Aktusekõne peab skm Jaan Lepip,
kuna langenute mälestamise het-
Kava koostamisel selgus, et ak­tusel
on tegevad T.E. Segakoor:
Peetri koguduse segakoor „Canta-|kel on sõnavõtt koi. A. Tomande-
® KeemikToivo Naaher, kes va-jte, Dominö'', T.E. Meeskoor ja j riit, v^^^ on piiskop K..
remait elas New Yorgis ja töötas! ^j^g^Q^^^^ kes .esialgul | Raudsepalt, kuna noorteaastakw
siin keemikuna,; siirdus siit mõ- ^ . ^ ^ ^ 3 ^ ojj^^g^t^^^ j^ava lõpul aga lutab välja EKN esimees U. Peter-neks
ajaks Guatemaalasse, elades
seal Huehuetenango linnakese lä­hedal,
Todos Santoses. T a tegut­seb
omaette äriaial. Elanud seal
Juba-üle aasta, kiilastas ta New
YoEki; alustades siit käesoleval
nädalal tagasireisi lennuteel ku­ni
Mehhikoni, kust ja.bl^äb reisi
bussiga Guat&maalasse. Ta ka­vatseb
esialgu sinna jääda maini.
® Prof. ElimarLopik, teadaole­valt
viimane E. V. TarüAi Ülikooli
Põllumajandust (^udiKsiluinna pro-fessor,
kes elab Mnrylnndis, vii­bis
koos absikaas.a}?:a Kalifomias,
Pasadenas, leus \nx m\i: võttis
am^orikä aiainduOT 'Ivniwcrontsist.
ühinevad tugevaks iihendkooriks,
et;kõigile aktusest osavõtjaüe eriti
j meeldejäävat lõppmomehti anda.
, Noorte' poolt • esinevad- v^nem-gaidide
koor Ja T.E.S. Täiendus­kooli
kõnekoor. Laulusolistideks
soo. . -• a .;•
T.E. Seltsi kui korraldaja soo­viks
on, et kõik eestlased oma
kodumaa. Eesti Vabariigi 60.
aastapäevaaktusele tuleksid,
kuna ühiselt tuntakse end tugeva­mana
ja minnakse julgemalt uiite-on
AvoKittask.ja Õnne Laikve, le lootustele vastu.
ikoosolökul E K N abiesimees ja
Balti Liidu esimees L. Leivat in­formeeris
käesoleval aastal Obta-wäs
-toimuva järjekordse Bailti
Ohtu eeltöödest. Balti õhtu Otta­was
Parlamendimäel korralda­takse
ketoädalal, 1. märtsil ja
sinna kufcsutaksie suuremal arvul
pairlamendiliikmeid :ja senaato­reid.,
õhtu kava esitavad kcimestt
rahvusest esinejad. Eestlastest
esinevad õed Lindaud. On selgi-t?
jmisel, kas üks'tuntud p.Dliitika-ts^
ölane USAHSt • saaks tulla sel-lest
Baüjii õhtust oša.toitma, To-rcntost
sõidavad Baiti^^ õhtuile
eesiti, iläti j a leedu keskorganisait-sioonide
esindajad. -
.-. Balti Liit saatis mõni • aeg ta­gasi
kolme balti ralmisgmpi
. i?.iniGl Ontario Iraltuurlministee-liijmiie
protestikirja Baiti r i i - !
le
Rahvusvaheline pressiinstituut
konstateerib, et olla ajaMrjanik on
ikka kardetavam ja tülikEm elu­kutse.
Instituudi liikmeks on u.
2000 ajakirjanikku 60^st rügist.
Ajakirjanike vastu teostatud ter-rcrist
mullu märgib väljaanne
muuhulgas:
Väga äge kampaania ajakirjan-toimub
Lõuna-Aafrikas,
mõrvati Argentiinas
^ ja Urugüais.' Itaahas hävitati aja-i
idrjanikke terroristide poolt. P a ^
judes riikides kitsendati tunduvalt^
ajakirjanike töpyõhnalusL ;
STOKHOLM (EPL) - Nordiska
Museeti juhatus on määranud dr.
jur. Ilmar Arensile, kes aasta lõ-.
pul Rügiarhiivi teenistusest läkž
ensionile, erilise uurimisstipen- r
hõivatud kuu83
visatud pomme
on. mõrvatud
mues riigis ja vangistatud vähe­malt
25 riigis.
. ' Id?riikid£3 kehtivad töökitsen-us6d,
ajakirjanikke: vangistatak-
/allandatakse, saadetakse,
välja või keelatakse välja­mast,
väliskorrespondente
kiusatakse.
Osavõtjad Eesti Liit Kanadas kõnekursusest, mis alustas.tege- } 35.riiki maailmas kasutab'^tsen-vust
jaa^uri alul EÜS ruy3ii^?5- Flim imor Ig?ias Tcrmaküla l suuri. EnamikiB maailma riilddes
seletamas ncoilele. kõnede põhitüüpe. Vasakult istuvad Älan Te-. ; on kehtimas mõnesugused kitsen-
. der,:Änne.Tim,jaErikSoostar.: ,; / ' . "dused ajakn-jandusliku töö vastu..
Seda eesmärgü, et ta saaks jät­kata
oma teoksil chiud uurimusi
Uppsala raamatukogudes ja väli-umimusi
Roslagenis, kus huviosa-lised
olid eeskätt peale Riigiarhii­vi
just Nor&kä Museet ja Sjö-historiska
Museet. v
Teatavasti on uurimuste tulemu­sena
dr. Arens teinud mitmeid
tähelepanu äratanud arhiivileide,
mh. aidates lokaliseerida keskajal
hukkunud laevavrakke, millistelt
cn tehtud väärtuslikke ajaloolisi
leide.
HelsmgiülikooU audoktoriks va­liti
-äsja Eesti Maaviljeluse ja -pa­randuse
Teadusliku uurimise di-^
rektor dr: agr. Ilmar Jüris.son. Ta
on sündinud 1912 Läänemaal. On
uurinud eriti rohumaaviljeluse ala.