1977-06-21-10 |
Previous | 10 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA E5SSTLANE t e l s i p ^ a l , 21. juunil 1977 — TiKsday, Jime"21,1977 Nr. 46.
aia
7„32 MT. PLEASANT ROAD)
(Peeki kiriku jimures)
. TELEFON 489-8811, m-mz
WAYNE HAME.TON
Funeral Birector
RÄiPH
PUNERÄL
H O M i
180 BANFOETH AVE., TORONTO, ONT. M4K INl TEL. 463-3870
yPHOLSTERING &
m ManviUe Rd. m 755^154
M u s 757-0269
Tervitusi v^õidupühaks ja Jaanipäevaks!
958 Broadview Ave., Toronto, Oht. Tel. 461-1344
Äri on avatud: esmasp ja neljap. 10 homra. — 9 õ.; ^^>u^^.,
kolmap. ja reedel 10 homm. — 4 p.l., laup. 10 homm. — 2 p.l
Kes meist vanemaist ei mäletaks eesti pal)erossi Ahto*t ja Ahto
Walteri seiklused kõigil maailma meredel väikese purjepaadiga
olid omaaegseks sensatsiooniks iile kogu m^ilma. Vendade Walie-rite
legendaarsed meresõidud tutvustosid meie rahvast kui vanade
viikingite järeltulijaid^ kangeid meremeM ^® kõikide maailma merede'ja
nad on .oma nimed Jätnud w Eesti kni ka kogi maailma
jähisÕidu ajalukkia.
võiks naisega tos kogu aeg elada.
Olevat marja koristamisest ja järgi-vaatamišest
tüdinenud. Hiljem,
kui ta poeg sisse astus, oligi juttu
pakkumise tegemisest ühele moo-torpaacüe.,
'
Kui palju mere- Ja paadijuttu sel
õhtul sai ära paja4;atiid ei mahu
siia paberile. Vahepeal anti meile
õhtusöök värskete garneelide näol.
Oli huvitav kogeda, et neid on pehme-,
ja kõvakestalisi. Viimased,
mida maitsesin õieti esimest korda
elus olid maitsvamad tavalistest.
Et Walteritel pikkade aastate vältel
on väga vähe kontakte olnud
kaasmaalastega, oli neil eesti keelega
esialgu maituke tegemist. Kui
aga pudelist Julgust oli alla võetud,
hakkas jutt istuma päris ke-õnneliku
juhuse tõttu oli võimalus
veeta hiljuti üks meeldiv õhtu
Ahto venna Uku Waiteri perekonnas
Key Wesfis Floridas. Mina pole
küll niingi purjetaja^ aga paatidest
mul veidi aimu on. On saanud
ju rieid kokku kõpsida juba üle kahekümne
aasta. Mõned nende hulgast
on näinud ka ookeane, kuigi
nende roolil pole seisnud eesti meremehi.
Niisugune kokkusaamine muidugi
kujunes pikalt ja laialt seletamiseks.
Oli õnn, et Üku abikaasa oli
kodus, kellega minu naine sai ühtteist
rääkida, muidu oleks pärast
võinud veel ütlemiseks-minna, et
terve Õhtu räägitafoe ainult paatidest
ja meresõidust, nagu seda kodus
juba küü ja küll ei ole kuuldud,
selleks pole tarvis pikka sõitu
Vancouverist Key Wesfi teha.
Ahtot ei olnud seal—- oli pärast
pikki aastaid läinud jälle
purjetama. Olevat läinud õieti
ennast otsima,
nagu Uku seda väljendas Ja olevat
momendil Tahitis. Tegelikult Ahto
lõpetas oma Jahisõidud juba 1938.
aastal, asudes elama Virginia saarestikku,
kus arendas kalapüüki,
Jõudes isegi asutaäa väikse laevaliini
kalade turustamiseks. Küüd
olevat ta aga ärist juba loobunud
Ja püüdvat vendadega koos ainult
meretilke või hännakuid, nagu Arnold
Sepp neid nimetab.
Uku aga selle eest on olnud aastaid
elukutseliseks jahisõitjaks paljudes
võisfclusmeeskondades mitmetel
kuulsatel ameerika kaugsõidu-
jahtidel. Key Wesfi on ta asunud
alles mõned aastad tagasi.
Omab seal mugava kodu Ja püüab
hännakuid. Rahutu mereseikleja
vaim on aga edasi sees.
Arvas, et müüb vist varsti maja
maha, ostab suurema paadi, kus
: Tuli veel välja, et tal. om isiklikke
tutvusi ka Ameerika tipp-po^
itikiitega.
Texase poliitik Connelly olevat isegi
tahtnud teda oma paadi meeskonda
saada.
Uku Walteri meresõidukarjääri
kõrgpunktiks oli Trans-Atlantic
võištluser esimene koHt 1968. aastal.
Ta sõitis Clevelandi miljonäri
Weldmann'i jahu „Judico" Nassaust
kuni Travemündesse Saksamaal.
See 48-Jalane purjekas, kavandatud
kuulsa arhitekti Hodd'i
poolt, oli ehitatud Hollandis. Hiljem
jäi see kingina Uku Walteri
omaks. Ta muidugi ei suutnud seda
kallist riista kaua: pidada ja
müüs selle hea raha eest Miamis.
Tema oli Jahu ainukese elukutselise
meremehena — nii et seda võitu
võiksid meie spordikroonikud
teataval määral lugeda ka kui ühte
meie pmjespördi saavutust.
• :ENNO L E P N U R M - / ,
(Läänekaare Postipoiss)
Eesti Kunstide Keskus kon'aldab
ülemaailmse loomingu võistluse
Balti päritoluga kujuritele. Näitus
avatakse AABS'i (Association for
the Advancement of Baltic Stu-dies)
konverentsil, Toronto tJiikoo-lis
10. mail 1978, Ja lõpeb pärast
ülemaailmset kujurite konverentsi
Juunis. Väljapanekuid lõppnäitusele
valitakse kolmeliikmelise zhürii
poolt (üks igast Balti rahvusest).
Näituse eesmärgiks on tutvustada,
mida Balti kujurid teevad tänapäeval.
Ja ühtlasi äratada huvi
balti kujmite suhtes ja avada võimalus
nende tööde ostmiseks
kunstikogudesse.
Tööd võivad olla realistlikud või
abstraktsed; kas alusel, seinarel-
Jeefid või rippuvad jne. Samuti on
materjalide valik ja kombinatsioonid
vabad (puu, riie, elektrivoolu
kasutamine jne.).
Oleme huvitatud tunnustatud kujurite
töödest, nii varemvalminud
kui kaasaegseist, ühtlasi soovime
avastada ja edutada uusi talente.
Kõik on teretulnud osa võtma.
Joonised, fotod ehk väikesed maketid
kavatsetavatest kujudest või
juba valminud töödest palutakse
saata Torontosse enne 1. oktoobrit
S - S . • •
Nendest koostatakse rändnäitus
oktoobri kuus eesmärgiga hankida
tellijaid • lõplikkude tööde jaofe.
Tööd peavad olema monteeritud
papile (mitte klaasi all ega raamitud),
olles sobiyad näitusel esitamiseks,
koos informatsiooniga
(suurus, materjal, kaal, hind,
kunstniku nimi ja aadress). Saade-tataväte
tööde arv ei ole piiratud.
Kunstnikkudele, kes saavad tellimisi,
teatatakse viivitamatult Ja
palutakse lõpetatud töö ära saata
hiljemalt i . aprilliks 1978 et neid
katalogiseerida Balti Kujurite Näituse
jaoks.
AABS'i näitusel esitatakse -peale
tellitud tööde ka varemvalmista-tud
skulptuure ning esitletud mu-
[.deleid.
Registreerimismaksuks on $3.00
igalt kunstnikult. Samuti katab igaüks
ise oma tööde kohaletoomise,
kindlustuse ja tagastamise kulud."
Informatsiooniks ja regištreerirnis-lehtede
saamiseks võtta kontakti
aadressü: Estonian Art Centre, c/o
Kodumaad on vaHja antud faik-siimile-
trükipEdiga esimene Eestis
ilmunud .perioodiline välj aan-ne,
41-niiimbrilin.e .,Lüh!hi:kje õppe-t
u s . . / ' . - •..:•
Selle arstiteadusaiku sisuga
väljaainde kirjastajaiks oli Põltsamaa
lossi omanik Woldemar Johann
von Lauv^r, oma aja kolita
rikas mees j a ettevõitja mitmel
alail. Tööstuse iklõrval asutas Lauw
Põltjsamaaile haigla Ja teutsüs sinna
arstiffcs Riiasit doktor Peter
Ernst Wilde, kes sai väljaande
toimetajaks aastail 1766..
Nõuandlikud tekstid taluraihva-le
olid pastor Algust Wilhelm Hu-peli
poolt tõlgitud saksa k ^ e s t .
Tänapäevajse arstiteaduse taseme
kohaselt tunduvad paljud nõuanded
iganenud ja koguni koomilised.
\.
Peale otsest nõuannet vestleb
autor oma lugejatega k a muudel
teemadel, katsub ' võidelda liigjoomise
Vastu. T a esineb vaägus-tusaegse
isiksusena, kes suhtub
talurahvasse inimliikÄ ja ihaldab
selle haridustaset tõslta.
Stiilinäidetena Võiks esitada
kaiks üldteemalisit tsitaati (kii^ja-vüs
on toäipäevastatud):
„Ära pane imeiks, et ma sind
omaks sõbraks hütian, sest; et ma
küll tean, et mina e i ole nagu s i na
pärisorijaikš vaid p r i i inimeseäcs
sündinud ning et mina ipaJlju ausam
(lugupeötum) olen, siiski ei
taha raina mitte sölle M i j a vahe
peale uihke oUa ehk suur: ma tuii-nen.
riing m'õistan tõeste, ©t sina
oled inimene nii hästi kui mina,
ning öt meie söUe pärast kõik
ühesugused oleme."
,.Jumal on <teile niisamuti kui
teistele mõistlikud hinged andnud,
teie hinge see on cniõni hea
vägi, mis fteie ise ei (tunne. Küli on
teil mõistust, et iteie võite enam
õppida kui maad -kündma .või
äestama, see rumalus, mis see^
teie elate, tuleb sest, et teie .olete
nunalaste kasvatatud."
: ' EPL-'.
Mall Puhm, 28 Riverside Cres., To-ronta,
Ontario, Canada, M6S" IBS.
Teleion. 762-4394..
467 SHERBOURNE STREET
2019 Yoiige St. (Bavisville & Eglintoni^valicl) Toronto, Ont.
TeMon m-mi Ja
NIGUL VIKSID /
r moniEAcmumcim
101 Hailside Road, Don Mills, Ontario — Telefoaa 447-1
Eestlastele tuntud suurepärane peosaal
-PIDUDEKS
• • - TANTSUDEKS
483 Bathnrst St.» Toron^
Tel. 368-6334
MONTY HALL
ADVOKAAT - NOTAR
Tervitusi võidupühaks l
EESTI KARUSNÄHATÖÖSTUS
7Ö7 Mt. Ple^isant Road, Toronto M4S 2N4 Telefon 483-6851
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 21, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-06-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770621 |
Description
| Title | 1977-06-21-10 |
| OCR text |
VABA E5SSTLANE t e l s i p ^ a l , 21. juunil 1977 — TiKsday, Jime"21,1977 Nr. 46.
aia
7„32 MT. PLEASANT ROAD)
(Peeki kiriku jimures)
. TELEFON 489-8811, m-mz
WAYNE HAME.TON
Funeral Birector
RÄiPH
PUNERÄL
H O M i
180 BANFOETH AVE., TORONTO, ONT. M4K INl TEL. 463-3870
yPHOLSTERING &
m ManviUe Rd. m 755^154
M u s 757-0269
Tervitusi v^õidupühaks ja Jaanipäevaks!
958 Broadview Ave., Toronto, Oht. Tel. 461-1344
Äri on avatud: esmasp ja neljap. 10 homra. — 9 õ.; ^^>u^^.,
kolmap. ja reedel 10 homm. — 4 p.l., laup. 10 homm. — 2 p.l
Kes meist vanemaist ei mäletaks eesti pal)erossi Ahto*t ja Ahto
Walteri seiklused kõigil maailma meredel väikese purjepaadiga
olid omaaegseks sensatsiooniks iile kogu m^ilma. Vendade Walie-rite
legendaarsed meresõidud tutvustosid meie rahvast kui vanade
viikingite järeltulijaid^ kangeid meremeM ^® kõikide maailma merede'ja
nad on .oma nimed Jätnud w Eesti kni ka kogi maailma
jähisÕidu ajalukkia.
võiks naisega tos kogu aeg elada.
Olevat marja koristamisest ja järgi-vaatamišest
tüdinenud. Hiljem,
kui ta poeg sisse astus, oligi juttu
pakkumise tegemisest ühele moo-torpaacüe.,
'
Kui palju mere- Ja paadijuttu sel
õhtul sai ära paja4;atiid ei mahu
siia paberile. Vahepeal anti meile
õhtusöök värskete garneelide näol.
Oli huvitav kogeda, et neid on pehme-,
ja kõvakestalisi. Viimased,
mida maitsesin õieti esimest korda
elus olid maitsvamad tavalistest.
Et Walteritel pikkade aastate vältel
on väga vähe kontakte olnud
kaasmaalastega, oli neil eesti keelega
esialgu maituke tegemist. Kui
aga pudelist Julgust oli alla võetud,
hakkas jutt istuma päris ke-õnneliku
juhuse tõttu oli võimalus
veeta hiljuti üks meeldiv õhtu
Ahto venna Uku Waiteri perekonnas
Key Wesfis Floridas. Mina pole
küll niingi purjetaja^ aga paatidest
mul veidi aimu on. On saanud
ju rieid kokku kõpsida juba üle kahekümne
aasta. Mõned nende hulgast
on näinud ka ookeane, kuigi
nende roolil pole seisnud eesti meremehi.
Niisugune kokkusaamine muidugi
kujunes pikalt ja laialt seletamiseks.
Oli õnn, et Üku abikaasa oli
kodus, kellega minu naine sai ühtteist
rääkida, muidu oleks pärast
võinud veel ütlemiseks-minna, et
terve Õhtu räägitafoe ainult paatidest
ja meresõidust, nagu seda kodus
juba küü ja küll ei ole kuuldud,
selleks pole tarvis pikka sõitu
Vancouverist Key Wesfi teha.
Ahtot ei olnud seal—- oli pärast
pikki aastaid läinud jälle
purjetama. Olevat läinud õieti
ennast otsima,
nagu Uku seda väljendas Ja olevat
momendil Tahitis. Tegelikult Ahto
lõpetas oma Jahisõidud juba 1938.
aastal, asudes elama Virginia saarestikku,
kus arendas kalapüüki,
Jõudes isegi asutaäa väikse laevaliini
kalade turustamiseks. Küüd
olevat ta aga ärist juba loobunud
Ja püüdvat vendadega koos ainult
meretilke või hännakuid, nagu Arnold
Sepp neid nimetab.
Uku aga selle eest on olnud aastaid
elukutseliseks jahisõitjaks paljudes
võisfclusmeeskondades mitmetel
kuulsatel ameerika kaugsõidu-
jahtidel. Key Wesfi on ta asunud
alles mõned aastad tagasi.
Omab seal mugava kodu Ja püüab
hännakuid. Rahutu mereseikleja
vaim on aga edasi sees.
Arvas, et müüb vist varsti maja
maha, ostab suurema paadi, kus
: Tuli veel välja, et tal. om isiklikke
tutvusi ka Ameerika tipp-po^
itikiitega.
Texase poliitik Connelly olevat isegi
tahtnud teda oma paadi meeskonda
saada.
Uku Walteri meresõidukarjääri
kõrgpunktiks oli Trans-Atlantic
võištluser esimene koHt 1968. aastal.
Ta sõitis Clevelandi miljonäri
Weldmann'i jahu „Judico" Nassaust
kuni Travemündesse Saksamaal.
See 48-Jalane purjekas, kavandatud
kuulsa arhitekti Hodd'i
poolt, oli ehitatud Hollandis. Hiljem
jäi see kingina Uku Walteri
omaks. Ta muidugi ei suutnud seda
kallist riista kaua: pidada ja
müüs selle hea raha eest Miamis.
Tema oli Jahu ainukese elukutselise
meremehena — nii et seda võitu
võiksid meie spordikroonikud
teataval määral lugeda ka kui ühte
meie pmjespördi saavutust.
• :ENNO L E P N U R M - / ,
(Läänekaare Postipoiss)
Eesti Kunstide Keskus kon'aldab
ülemaailmse loomingu võistluse
Balti päritoluga kujuritele. Näitus
avatakse AABS'i (Association for
the Advancement of Baltic Stu-dies)
konverentsil, Toronto tJiikoo-lis
10. mail 1978, Ja lõpeb pärast
ülemaailmset kujurite konverentsi
Juunis. Väljapanekuid lõppnäitusele
valitakse kolmeliikmelise zhürii
poolt (üks igast Balti rahvusest).
Näituse eesmärgiks on tutvustada,
mida Balti kujurid teevad tänapäeval.
Ja ühtlasi äratada huvi
balti kujmite suhtes ja avada võimalus
nende tööde ostmiseks
kunstikogudesse.
Tööd võivad olla realistlikud või
abstraktsed; kas alusel, seinarel-
Jeefid või rippuvad jne. Samuti on
materjalide valik ja kombinatsioonid
vabad (puu, riie, elektrivoolu
kasutamine jne.).
Oleme huvitatud tunnustatud kujurite
töödest, nii varemvalminud
kui kaasaegseist, ühtlasi soovime
avastada ja edutada uusi talente.
Kõik on teretulnud osa võtma.
Joonised, fotod ehk väikesed maketid
kavatsetavatest kujudest või
juba valminud töödest palutakse
saata Torontosse enne 1. oktoobrit
S - S . • •
Nendest koostatakse rändnäitus
oktoobri kuus eesmärgiga hankida
tellijaid • lõplikkude tööde jaofe.
Tööd peavad olema monteeritud
papile (mitte klaasi all ega raamitud),
olles sobiyad näitusel esitamiseks,
koos informatsiooniga
(suurus, materjal, kaal, hind,
kunstniku nimi ja aadress). Saade-tataväte
tööde arv ei ole piiratud.
Kunstnikkudele, kes saavad tellimisi,
teatatakse viivitamatult Ja
palutakse lõpetatud töö ära saata
hiljemalt i . aprilliks 1978 et neid
katalogiseerida Balti Kujurite Näituse
jaoks.
AABS'i näitusel esitatakse -peale
tellitud tööde ka varemvalmista-tud
skulptuure ning esitletud mu-
[.deleid.
Registreerimismaksuks on $3.00
igalt kunstnikult. Samuti katab igaüks
ise oma tööde kohaletoomise,
kindlustuse ja tagastamise kulud."
Informatsiooniks ja regištreerirnis-lehtede
saamiseks võtta kontakti
aadressü: Estonian Art Centre, c/o
Kodumaad on vaHja antud faik-siimile-
trükipEdiga esimene Eestis
ilmunud .perioodiline välj aan-ne,
41-niiimbrilin.e .,Lüh!hi:kje õppe-t
u s . . / ' . - •..:•
Selle arstiteadusaiku sisuga
väljaainde kirjastajaiks oli Põltsamaa
lossi omanik Woldemar Johann
von Lauv^r, oma aja kolita
rikas mees j a ettevõitja mitmel
alail. Tööstuse iklõrval asutas Lauw
Põltjsamaaile haigla Ja teutsüs sinna
arstiffcs Riiasit doktor Peter
Ernst Wilde, kes sai väljaande
toimetajaks aastail 1766..
Nõuandlikud tekstid taluraihva-le
olid pastor Algust Wilhelm Hu-peli
poolt tõlgitud saksa k ^ e s t .
Tänapäevajse arstiteaduse taseme
kohaselt tunduvad paljud nõuanded
iganenud ja koguni koomilised.
\.
Peale otsest nõuannet vestleb
autor oma lugejatega k a muudel
teemadel, katsub ' võidelda liigjoomise
Vastu. T a esineb vaägus-tusaegse
isiksusena, kes suhtub
talurahvasse inimliikÄ ja ihaldab
selle haridustaset tõslta.
Stiilinäidetena Võiks esitada
kaiks üldteemalisit tsitaati (kii^ja-vüs
on toäipäevastatud):
„Ära pane imeiks, et ma sind
omaks sõbraks hütian, sest; et ma
küll tean, et mina e i ole nagu s i na
pärisorijaikš vaid p r i i inimeseäcs
sündinud ning et mina ipaJlju ausam
(lugupeötum) olen, siiski ei
taha raina mitte sölle M i j a vahe
peale uihke oUa ehk suur: ma tuii-nen.
riing m'õistan tõeste, ©t sina
oled inimene nii hästi kui mina,
ning öt meie söUe pärast kõik
ühesugused oleme."
,.Jumal on |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-06-21-10
