Vaba eestlane , June 21, 1977

              VABA EE25TLÄN1! telsipäsval, 21. juunil 1977 — Tuesday, Juae 21,1977
• y
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
¥Ä1A MSTLANi
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eesüane, 135 Tecumseth St Torontos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hames Oja
POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toronto 3, Oat. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TEIXIMiSHINNAD Kanadas: aastas $28.—, poolaastas $14.50 ja
veerandaastas $8.—, kirippstiga aastas $46.-r-, poolaastas $23,50
ja veerandaastas $12.50
TSLLMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $30.—, poolaas­tas
$15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostlga USA-s: aastas
$51.—, poolaastas $26.— ja veerandaastas $14,—
LENNUPOSTIGA iilemere-maadesse: aastas $60.—,
$30.50 ja veerandaastas $15.50
Aadressi muudatus 30 c. — üksiknumbri hind 35 e.
Published by F r e f Estonian Publisher, Ltd., a35 Tecumseth St.,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
Need olid kolm masendavat ma moraalne pankrott. Kui presi-
|urja, mis ,,Vaba Eestlane" aval­das
lehe esiküljel 16. juuni nurab-
Ms. Kirjad on kirjutanud Eesti
Vabariigi president Konstantin
Päts, kiii ta viibis kommunistlike
võimumeeste ja Eesti vallutajate-anastajate
vangistuses. Need lä­kitused
on vabasse maailma jõud­nud
keerulisi teid kaudu ja on
kusagil nähtavasti kaua seisnud.
Kuna üks neist kirjadest on
adresseeritud Liitunud Rahvaste
Organisatsiooni peasekretärile,
siis võib oletada, et see tehakse
Eesti Vabariigi esindaja kaudu
Ühendriikides maailmaorganisat-
.siooni juhtkonnale teatavaks.
Kirjade analüüsimisel selgub,
et neis kajastub ühest küljest
see võitlusvaim, mis ori iseloo­mustanud
kogu Konstantin Pät­si
elukäiku. Vaatamata sellele, et
kommunistid on ta vangistanud
U välismaailmast eraldanud, nõu­ab
ta maailmaorganisatsioonilt
eesti rahva õiguste ja vabaduse
taastamist ning julgustab eesti
rahvast kindlaks jääma oma
tõekspidamistele ja vabaduse püü­etele.
Kuld teisest küljest väl­jendub
nendest kirjadest see ää­retu
traagika, mis ori tabanud
eesti rahvast j a Konstantin Patsi
isiklikult. Nagu presidendi kol­mandast
kirjast nähtub, peeti te­da
ktani kusagil Juudi vaeste
haiglas ning ta sai seal alandava
kohtlemise osaliseks. Millises Ve­nemaa
osas või kus linnas või
keskuses see haigla asus, jääb
selgusetuks ning kahjuks ei anna
need kirjad ka lähemat informat­siooni
meie presidendi viimaste
eluaastate kohta.
Kuid nendes kirjades ei peitu
mitte ainult eesti rahva J a eesti
rahva presidendi traagika ys
kogu demokraatliku läänemaail-dent
Päts need kirjad kirjutas,
siis nähtavasti lootis ta eesti rah­va
iseseisvuse taastamiseks abi
Liitunud Rahvaste Organisatsioo­nilt,
mis loodi selleks, et kogu
maailma südametunnistusena
maaihnas õigust jalule s^ada, rõ­hutuid
abistada nirig põhilisi
inimõigusi ja ralivaste enesemää­ramise
õigust rakendada. Kui see
oletus tõele vastab, et K. Pätsi kir­jad
on kirjutatud 1953. või 1954.
aastal, siis on sellest ajast möödu­nud
juba üle kolmekümne aasta
ning Balti riikide olukorras ei ole
toimunud mingit muudatust. Ve­nelased
okupeerivad endiselt Bal­ti
riike, ekspluateerivad balti
rahvaste tööjõudu ja maapõueva­rasid
ning hävitavad samm-sam-mult
järjekindlalt eesti rahvast
ja eesti rahvuskultumi. Konstan­tin
Pätsi ja teiste Balti riikide
juhtivate riigimeeste arreteerimi­se
ja hävitamise kohta ei ole üks­ki
lääEemaailma riigimees ega
poliitik julgenud rahvusvahelisel
foormriil sõna võtta ning need
inimesed on lihtsalt maapinnalt
kadunud — hävitatud ja maetud
jäljetutesse haudadesse. Ja seda
nimetatakse 20. sajandiks — de­mokraatliku
süsteemi ja kidtuuri
õitsegu sajandiks!
Oma igapäevases elus unusta­me
sageli, mis on juhtunud vene
konmiunistide okupatsiooni ajal
eesti rahvale ja meie rahva juht­konnale.
Olgu need president K.
Pätsi kirjad meile meie rahva
karmi saatuse j a meile tehtud üle­kohtu
meenutamiseks ja tiivus-tagu
need meid uutele tegudele
meie rahva Õiguste taastamiseks
ning meie maa ja rahva vabasta­miseks.
Eesti Vabariigi president Konstantin Päts vabas Eestis VõidupiUia tähistamisel võidutule süütami­se
tseremoonial.
Eesti Gaidide Liidu j a Eesti Skautide Liidu poolt väljakuulutatud noorte aasta algas jüripäe-vaga
1977 ja lõpeb Ameerika ühendriikides toimuva maaihnalaagriga^^B
Selle aaata i-aames kavatsevad skauti ja gaidi võisltlesid-meeldi- n i m t e gaidid ja
Kanada noOTte mailevad nii pois- vates iHmastiikuoludes iaštevane- skaudid. Osavõtjad on Kanada,
te kui itüdnuikute poolel tiAtvusta- mate ja kaäsalste ergutusel. i Eesti Ungari, Läti, Leedu, Pooia
K. A.
Lugeia kirlui&b
Lahkheli jci
morvamias
Mõni Jiädaa tagasi ilmus „Va-
^ba Eeätaasies** Jugejakiri pealkir­jaga
„Lalhikiielid on\ negatiivsed,
eriaffvamused positüvsed". Soo­viksin
seda pisut analüüsida.
Neid,kahte sõna (laihkiheili ja
eriarvamus) pole päris ililitne de­fineerida,
kuid käesoieva kirja
mõte ipole semantiline vaatlus.
Aktsepteerin, et laiikheli on suur
ja'sügav erinevus; eriarvamus —
väike oiksakene.
'Näiteiks olgu küsimuseks: kas
kuritegBjaid karistada.: või neid
kasvatada. Põhimõtfelit see on vä­ga
idajtusiljk ja erinev, seega lahk­heli.
Eriarvamusteks võite öBa
kuidas neid feasvaitada või kuidas
neki karistada. Karistaijate poo-
M on aga väga põSiiline prob­leem:
summaniihitlus või mitte!
See on lahkheli, E r i a i^amust^
võiks olla, kuidas (puua, elektri­tool,
inürii jne). Suimanuhüusifc
• pooldab 60—80% elanikest Kana-dais
(ja USA-«). Valitsus asus
selle vastu. Valitsuse j a rahva va­hel
on lahkheli. Kas o n , rahval
mingit võimalust — eriarvamu­seks?
Teine näide: kommunismi ja
kapital ismi vafoel on. lahkheli.
Eriarvamusi oleks imlalemal pool.
Kommunistidel, näitöks — kas
Vene, Hiina, Kuuba või Kanada
laadi kommunism. K u i d kõik tei­sed
kapitalistlikud ja demokraat­likud
süsteemid on kommunisti­dele
— lahkheiid!
Meie oma lühiskonnas — kodu­maa
külastamine ja sealsete
ametmeeiSite kostitamine üheüit-poolit
ja „ei mingit kompromissi
kommimistidega" iteiseltpoolt —^
need on lahkhelid. Eriarvamused
võiks pla, kuidas toülasMa —
gruppides, üle Moskva või Soome
kaudu jne. K u i d kõik need ,,eri­arvamused"
on kodumaa külasta­mise
vastastele .^ahkiheöid"!
Järeldub, et lahkhelide küsimus
on täiesti subjeiktüvne ja see
peaks olema lahendatud, otsustar
tud, hääletatud või kokkulepitud
erine,, k u i meie igasugustest eri­arvamuste
-hinnangutest — posi­tiivsusest
või . negatiivsusest —
ausalt kõneleda-tc^lmel
Meie siinses ühiskonnas ongi
see traagrlka,, et sün on palju ja
hoopis vastupidiseid, ,negatüvseid
ja positiivseid eriarvamusi". Kel­lelgi
pole õigust neid hinnata või
kohut mõista enne, kui põhilised
süga.vale ulatavad lahkhelid sor-
•töOTltud j a klaaritud e i ole. Pea­le
seda, j a aHes siis saab kõik
lihtsaks ja selgeks. :
H.RIGA
Wankworth.
da meie ühiskonda igapäevase
kui erakorralise skautliku ja
gaidliku tööga, mis ikulgeb aas-tast
aastale vabatahtliku noorte-juhtide
kaadri oskuslikul eestve­damisel.
Sama teevad ka kõik teised
liitude piires tegutsevad noprte-malevad
üle terve maailma, kus
leidub eesti ühiskondi.
Eesti gaidide Malev Kanadas ja
Eesti Skautide Malev Kanadas
töötavad, iseseisvalt, kuid tihedas
kätthoidvas koostöös teineteise^
ga. Igas riigis e i ole see mitte nii.
Rootsis on .näiteks üliismalev.
Sõbralik koostöö siinse ^nandri
põhjaosas, on. viinud skautliku ja
gaidliku töö perekomiaskautluse
raamidesse. Ikka rohkem j a roh­kem
üritusi toimub ühise nimetär
ja all> kuigi igapäevane töö või
õigemini öeldud iganädalane
koondus on poistele ja tüdruku­tele
eraldi ja jääb tõenäoliselt nn
pikkadeks aastateks. Arglikud
katsed, poiste ja .tüdrukute ühis-üksustega,
kus neid .prooviti, ei
ole andnud soovitud tulemusi
ning praegu neid meie malevates
ei ole, kuigi rai Kanada k u i
Ühendriikide „pärisrahva'^ skaut­lus
jätab selleks sqovi korral või­maluse.
Sellised eksperimendid näitavad
aga, et meie noorteliikumis^e
püüab ajaga kaasa sammuda,
ka siis kui tagajärjed pole koos-
; kõlas lootustega.
Skautliku ja gaidliku organi­satsiooni
tugevuseks 0151 lastevane­mate
ja eesti. ühiskonna suur
moraalne j a majanduslik toetus.
Võiks öelda, et alates 1945. aastast
peale, ikui Eesti gaidlus ja skaut­lus
asus koos meie raihvaga võõr­sile,
on peetud yajadikuks saata
lapsed hellakeštena ja hundude-na
õppima. koolitarkuse kõrval
metsatarku&t, mis on skautluse
põhialus. Alati on valitsenud
teadmine, et kõik, mida need
kaks organisatsiooni pakuvad
noortele, on läbipõimitud rahvus­liku
meelsusega, meie-kultuuriga
ja positiivse eHu^tumisega.
Talveperioodil .tegutses Toron-• ja Ukraina skautide ja gaidide or-tos
rühmajuhtide kool, valmista-' ganisatsioonidest.. Igat rahvust
des ette nooremat juhtkonda gai-' esindab kaks salka, üks poiste ja
dide ja :s.kautide üksustele. Kool üks tüdrukute salk. Kuna laager
lõpetab oma tegevuse nädalalõpu toimub esmakordselt eestlastele
laagriga Kotkajärvel'1., 2. ja 3.;kuuluval maaalal, siis on meM
juulil. K a selle kooli lektoriteks' mitmeid kohustusi, et külaliste
OÜ mi skaut- kui gaidjuhte. metsaelu Kotkajärve muuta
Mõlemad noorte malevad võt-1 meeldejäävaks. Iga rahvas räägib-sid
osa küüditamise aastapäeva' laagris oma emakeelt, kuid ühi-jümalateenistusest.
! seks läbikäimise keeleks on ingli-
Montreali läheduses asuval se ^keel.
skautlike.noorte maaalal Lätte- ^ . . . . , ..^ . \,
mäel korraldatakse laskelaager, G a i M ja skaudid ^
kus on osavõtjaid k a väljasp^o ol - Noorte Aasta kestel tutvustada
skautlust.
Samuti on meie poisid osavõt­nud
ülekanadalisest skautide
laskevõistlušest Pepsi-Cola au­hinnale.
'
Käesoleval suvel toimub 2. juu-oma
intensüvsöt tegevust- meie
ühiskonnale, milleks ka käesolev
artikkel on mõeldud, ühtlasi loo­dame,
et Noorte Aasta amiab
uusi suundi kõigile eesti noortele
j a ' äratab huvi meie rahvusliku
list kuni 10. juulini Kotteajärvei, '^«egevuse^vastu neis, kes mingi-v,.,
v<.„ 1 •• «sugusel põhjusel pole veel „vedu
huvitav laager nimega „Harmony; ..p^tniiri"
77'\:See..on rahvusvahelise ilme-i V ^ .. :
ga la'ager millest: võtavad osa nii- E. A.
N. ]Lüdus karistatakse lennukihõiyamist siirmaga. Sellest tolima
ta Oli seda viimastel aastatel korduvalt esinenud. On võimalik, et
osa nurjunud hõivamistest on jäänud välismaailmale saladuseks.
Olemasolev kroonika on igal juhul küllaldaselt sündmugterikas. All­pool
anname ülevaate lennukite hõivamistest N. Ludus, väljaarva­tud
viimane juhus mais, mille koMa ilmus hilJut!„Vaba Eestlases"
, pikem kirjutis. • ^
Juunis 1970 katsus grupp juute
hõivata lennukit Leningradis, et
lennata Rootsi. 34 inimest anti
kohtu alla, 2 mõisteti surma, aga
said hiljem 15 aastat vangistust,
teised sama karistuse kohe.
Oktoobris samal aastal hõivasid
kaks leedulast, Stasio Brazinskas
ja tä poeg Algu'das reisilennuki 46
reisijaga ja sundisid selle maan­duma
Türgis. Sellejuures surmati
üks stjuuardess.
Et see töö on Õnnestunud näi­tab
endiste gaidide ja skautide
Järeltuleva põlve tagasitulek
emade ja isade asemele meie
vormikandvate noorte ridades­se.
'-
Kanada gaidide ' ja skautide
malevatel algab mõne nädala pä.
rast suuriaager ,^Kotkajärve '77"
Ontario Muskoka piirkonnas To­ronto
Eesti Skaudisõprade Seltsi
maaalal. Šuurlaager toimub sega-juhtkonnaga
j a suuremalt osalt
•ühise programmiga, kuid gaid-ja
iskautlaager asuvad eraldi koos
oma reguiaarjuhtkondadega. See
on juba kolmas šuurlaager Kana-das,
mis vüakse läbi ^sellises
koostöötehnikas ja kõik need
laagrid on õnnestunud hästi.
tJhisüritustest võiks veel nime­tada
suurepäraselt õnnestunud
malevate spordipäeva 11. juunU
s. •' a.
Türklased aidsid hõivajatele
asüüli Ja meed Jõudsid USA-sse.
Venelased on korduvalt nõudnud
nende väljaandmist.
Samal kuul hõivasid kaks üliõpi­last
väikese lennuki ja lendasid
staadionil. 97'miljon dollarit.
Mais 1973 kukkus (Ida-Euroopa
allikate järgi) alla lennuk 100 rei­sijaga,
kui hõivaja oli katsunud
sundida lennukit Hünasse lendama,
kõik lennukil olijad said sunna.
Aprillis 1973 katsus nõukogude
allikate poolt psühhopaadiks nime­tatud
isik sundida lennukit Štok-holmi
lendama. Piloot pettis hõi­vajat
ja maandus Leningradis.
Mees tappis käsigranaadiga enda
ja piloodi. .
Novembris 1973 vallutas polit­sei
rünmakuga lennuki Moskva
lennuväljal ja surmas kaks Eöor-meest
neljast, kes olid nõudnud,
et nad viidaks Rootsi.
Nad olid peale selle nõudnud veel
Novembris 1975 toimus laialda­selt
tähelepanu äratanud katse
vallutada N. Ludu sõjalaeva ja
tuua see Rootsi. Vme lennukid sun
disid laeva Läänemerel tagasi
pöörduma. Rootsi ametivõimude
käitumine sel puhul pole päriselt
selge. Mõnelt poolt on väidetud, et
Rootsi valitsus olevat keeldunud
laevale asüüH andmast.
Septembris 1976 lendas Viktor
Beleiiko MIG 25-ga Ja^ahisse ja
sai asüi^ hiljem USA-s. Ameerik­lased
uurisid lennuki enne selle
tagasisaatmist põhjalikult läbi.
l^tembris 1975 lendas üks pi­loot
oma väikese lennukiga Iraam
ja anti hiljem venelastele välja.
WASHINCJTON - N. Liidu saa­dik
ühendrükides AnatoU Dobrõ-nin,
kes Nixon-Ford-Kissinger
päevil oskas Washingtoni ringkon­dades
ujuda hbeda kalana, on Car-teri
administratsiooni ajal jsattu-nud
raskustesse nirjfe Moskvas vaa
datakse Dobrõninile juba, et ta
pole enam oma ülesannete kõrgu
sel. Lääneriikide luureandmete
põhjal heidetakse Kremlist Dobrõ
ninüe ette, et ta hindas valest
Carteri isebomu ja isikut ning e:
pidanud teda mi kardetavaks ja
visaks vastaseks naguOta äed
Nr. 46
SC@mm@iii€iarid
I Lõuna-Aafrika Ja Rodeesia prob­leemid
on vümašel ajal pidevalt
olnud maaUma tulipunktis. Eriti
Rodeesia küsimuses on surve seal­sele
valgete valitsusele tugev mag
läänemaailma demokraatlikud rii­gid
eesotsas ühendriikidega on lii­tunud
kommunistlikkude Ja Aafri­ka
riikidega, et valgete vähemus-valitsust
välja tõrjuda ning võimu
Ja valitsust üle anda mustadele.
On huvitav, et ühendrii^d, Ing­lismaa
ja teised läärierügid teevad
ühe plaani teise Järele kuidas mus­ti
Rodeesias Ja Lõuna-Äafrikas
võimalikult kiu-esti võimule aida­ta,
kuid keegi ei ole seni sellele
mõelnud, mis need sajad tuhanded
või isegi miljonid valged peale
hakkavad või kuhu nad lähevad
kui nad Aafrikast välja tõrjutakse.
Üksikutel 011 Võibolla võimalik
veel Aafrikasse jääda, kiüd enamii-sel
tuleb siiski sealt lahkuda. Kas
Inglismaa võtab vastu need sajad
tuhanded põgenikud, või teeb seda
Kanada või avavad oma uksed
nendele pärani valla Ameerika
Ühendriigid? Vaevalt on seda loo- ^
ta, ei^iti kuna Kanada peaminister
Trudeau juba kinnitas, et Kanada
uksed on Rodeesia rassistidele su­letud.
Samal ajal saabub aga Kii-nadasse
lisaks seiüsele mitmetu
handele tshiüi põgenikule veel 1000
tshiililast, kes aitasid omal aja!
Tshiilis marksistlikku rezhümi ra
kendada nüig kelledele elu seetõttu
se^l kitsaks on Jäänud.
Milline saatus tabab Aafrikast
välja tõrjutud eurooplasi, näitab
Angoolast -Portugali saabunud põ
genike saatus. Suurem osa nendest
inimestest on tÖöta Ja nad elavad
Portugalis päevast-päeva väikeste
riiklike toetuste arvel, millest aga
ei Jätku isegi viletsaks äraelami
seks. Nendel inimestel pole kuhu-gile
minna, neil pole mingit tule
vikku. Valgete väljatõrjumine Rb-deesiast
Ja Lõuna-Aafrikast teki-ab
aga kahtlemata veelgi suure­maid
probleeme ja veelgi katasfcro
aaisema ummiku.
. • • • ^
N. Liidu ajakirjanduses avaldati
äsja N. Liidu uus konstitutsioon,
kusjuures ühtlasi teatati, et nüüd
hakkavad tehased, asutused, kol-ioosid
ja mitmesugused organisat
sioonid põhiseaduse kohta oma
seisukohti avaldama. Okupeeritud
Eestis ilmuvaid ajalehti Jälgides
selgubki, et see «seisukohtade"
avaldamme on täies hoos ning par-eiajalehe
„Rahva Hääle" veergii-del
on avatud isegi eriline^ lehekülg
pealkirja all„NSV Lüdu konstitut­siooni
üldrahvalik anitamine", :
Nüsii^ loemegi niütmgutest
vabrikutes j a kolhoosides, kus uut
konstitutsiooni kiidetakse selliste
pealkirjade all nagu «Entusiasmi
õhkkonnas", „Tänu Ja uhkusetun-
„Tunnen siirast rõõmu*'
jne. Nendel miitingutel Ja indivi­duaalsetes
kirjutistes avaldatakse
parteüe truualamlikku tänu töö-inimestele
osutatud hoole eest ning
üks kange kirjamees küdab Ja
ülistab parteid^ isegi selle eest^ et
konstitutsioon anti rahvale tutvu­miseks
Ja arutamiseks, mis „vöi-maldab
meil kõigil veelgi aktüv-semalt
osaleda riigi Juhtimis- ja
majandustegevuse nmg kultuurelu
täiustamise küsimuste lahendami­ses".,
•
See kõik on tuntud vene kommu­nistide
tsirkus ning siin pole tõeli­selt
midagi tegemist rahva arva­misega
vaid tnuialamliku Ja or
Iku partei sammude heaks küt-
K ^ g i ei tohi oma suu(!
praptadajselleks, et ütelda une põ­hiseaduse
kohta oma tõelist arva­mist
ja nõu^a põhiseaduses põhi
liste inimõi^ste rakendamist. Kui
mõni Julgem mees või naine seda
Julgeb teha^ siis oot^b teda hullu­maja
või suimitöölaager, kuna ta
oja julenud kritiseeridla sotsialist­likku
ühiskonda.
Milleks lavastatakse seda ruma­lat
Ja läbipaistvat mängu? Töe^
näoliselt välismaailmale puru silr
ma puistamiseks Ja kommunistide
Väitele toetuse saamiseks/ et rah­vas
kiitis liue põhiseaduse üks-meelselt
heaks. See on sama ma­nööver,
mis tehakse N. Ludus
ülemnõukogu valimistega ning
seda kulunud trikki kasutati ka
Eestis Ja teistes Balti riikides aen
de riikide liitmisel N. Liiduga,
Läänemaailmas on hakatud viima­sel
ajal skeptUiselt vaatama sel­lele
kummalisele „rahva tahtele",
kuid siiski Mdub sün veel küüu-ses
naiivseid inimesi ja isegi polii­tikuid,
kes võtavad kommunistide
vaskraha kuldrahana.
-AMI::
Nr. 46
I
ISI
26. ja
dr. Tari,
Noda
s^ptei
das ju)h{
nud nädl
misel K J
töödie
ülemaaill
rešsi
kavandab
kohta
E K N m
meas E .
Nbontt
oonide
elustada
A;asta K l
tuieb aoid
rahvusü
moodus
ti 01
kooQpllel
peaks
"aniseerl
Kuid(
lui
toimus
ney ra€
George
õigrofite
dus.
Laup^
päeval
tundmj
tin
tusekjs.
Pühal
p. 1. toj
mise
® 24.
päeva
fessor
lands)
UlriGh
juubil
'küliaist
mis.,
selibsk<
juiubil^
te .
lisalt
eesti
tervit
Kaude I
Teem
mi