Vaba eestlane , February 27, 1979

              Nr. B
Aastate ja asgkde möödudes on
Mõned pessimistlllmmad Jä rah-vusSkn
selgroota inimesed meie
hulgast kusim^
le&s taSiisMa vefel Eestfi
g! aa^päeva kui seda i^BarHki
eöäm ei õle jä kui Eestile iseseis­vuse
taastamine näib oleyat kau-göte
mägede taga? Mdub Isegi
neid eestlaste ühisvankri servalt
ailakukkunuid, keHedele ise
et Vabariigi loomise tähtpäeva
meenutame on koormav ja raske
Ja kes toidavad endid nõukogude
propagandalainete poolt laiaÜ
kantud väidetega, et Ee^i ise­seisvus
bli üks väike ajaloo üper-paB,
vaske psarikünmeaastaline
vahemäng. miUe! ei ole aastate
pikemas
tähtsust,
õnneks leidub seliste
!va j a
isesj&lsva rigi meenutamine ongi
selleks,, et' meie rahva
iseseisvuseks alal hoida ja neid
. Ktiid sealjuures on eri­ti
oluline silmas pidada, et Vaba­riigi
aastai^eva aktuste, kokkutu­lekute
ja jimiaaateenlstuste sisu
ja mõte ei Ole Vabariigi jä ise­seisvuse
ajastu mälestamine vaid
sellest meie rahvale erakordselt
tähtsast perioodist jõu, energia
ja eeskuju ammutainine tulevas­teks
tegudeks ja eesti rahva õi­guste
ja iseseisvuse taastamiseks.
Meie peame Eesti Vabariigi aasta­päevale
lähtuma sellest aspektist,
et Eesfi riiklik iseseisvus ja meie
rahva vabadus et ole jäädavalt
kadunud ja ei ole sellega mälesta-misobjektaks
vadd et meie rahva
iseseisev elu on ajutiselt katkes­tatud
ning et meü .
mõlgutajäid vähe — ainult iiksi-kuid;
Eestlaskond pagulluses, kaa­saarvatud
meie nooremä/d gene-iratsioonid,
onteaätoid la veen­dunud,
• et ^ Eesti • Vabariik ajastul
on olnud meie rahva ja riigi elus
tohutusuur ajalooMne tähtsus,
mille mõjud kestavad üle aegad?
ja mis on meie maa anastajatele
Ja okupeerijatele kõige torkava-anaks
pinnuks silmas. Eesti vaba- jä taotlustega väga tülikateks äM-iHigi^
astui vonniti Eesti terri- otsijateks Ja meist katsutakse
tooriumil aastasadu võõra võimia alati kaugelt mööda minna või
all elanud eestlased ühiseks rah- meid täielikult ignoreerida,
vuslikuks tervikuks, neile loo^^
võinaalused oma iseseisva rahvus- Rahvaste Organisatsiooni ja lää-
Iku kultuuri täid rägi­seks
ja seUe väljaarendamiseks meeste ridades ön venelaste vil-
Eiing eestlased jõudsid seöe lühi-' mase aja võito
kese iseseisvuse perioodi kestel laiendamisega väga suur ning
veendumusele, et naii on yõimeli- meie katse oma rahva huvides
sed ise oma elu juhthna, iseendid yälja astuda surmatakse juba eos.
Lisaks Eesti maatäiu käsitlevale kirjutusele tänavuses esimeses „Sirp ja Vasara" numbris,
tullakse sama a3*alehe vüendas numbris jälle Eesti talu juurde tagasi, seekord vaadeldes Kiekin de
KöMš peatud Peeter Toominga fotonäitust„Tagasipöördumlne. koju", .mis tekitas; väatlejais pessl-mõtteid
ja; lEtoa kaduvike / . •
Seeikordne vaatlus on-kaheosar gata, te osa kunagisest eesti ta­ga
võidelda selle taastamiseks.
Te^rr neid vahendeid on vähe.
Tõsi — meife oleme
juures ja liitunud Rahvaste
oma nõudmistega
valitsema ja riiki iiles ehitama,
oEes nendeks suurteks ülesanne­teks
palju paremini ettevalmis­tatud
ning tunduvalt suuremate
vaiinsete ressurssidega varusta­tud
kui paljud pärast Teist maail-iniiasõda^
iseseisviise
line. ühel pool näituse ja selle
avamise (kirjeldus, teisel toimeftu-se
võrdlemisi pikad (kommentaa­rid.
Kalju Suur ikürdat) oma üle­vaate
alguses, et „öleme paljust
ilma jäänud. Enamikul meist ei
ole enam maal vanaema. Vaevalt
et meist kellestki saab maainime­ne,
ikuid mingi kummaline igatsus
j ä lisab näitusele pilku
heites. ,,Näitusön valus. ei
tea kas ainult melanlioolifcute-le.../':;^
v^^:-'":v
Näitus aWi juba möödunud
aasta lõpid. Kahe külistäjaga
vesteldes seletatakse (kirjitise au­torile,
et ,jkahest äsjast Q saa m.e
üaLlaliti öelda^ ajast jiäleivast."
Aeg; võivat muuta ansaanüst,
erisuhtumist ja karistavat viga­de
eest, kuid läbi muituva aja
tormav inimene peal tundma
. leiva. lõhna Ja malts©. •
Meiie> välismaailma
eestlastele ja nende lastele, on
saanud selgeks, et see tugev rah­vas
ei tohi kaduda ega täile pea­lesurutud
vägivaüarezhihni all
h^buda. See rahvas on võitnud
endale lühikee iseseisvuse peri­oodil
kätte eluõiguse, mida pea­vad
tunnistama kõik teised rah-
.vad, ja riigid.: See rahvas suutis
enda lühikese aja Jooksu! üles
töötada vanade Iseseisvate kul-kiurrahvaste
ridadesse ning või­tis
endale nende iildise K^vusva-öielise
tunnustus©. Kui Eesitit
praegu külastavad
ajakirjanikud ja kultuuritegela­sed
kiidavad Eesti iäänemaailma-
Ukku ilmet Ja seal valitsevat läa-ifflekultuurii^
t läbliinbutatud men­taliteeti,
šSis ei^j)le need sinna
toodud idast tulnud okupeerijate
poolt, vaid selle kultuuri ning
oma erineva rahvuslilm palge on
Kuid ükski puu ei kasva, taevasse
— suvatsetakse ütlelda. Ka Krem-li
müüride vahele istutatud puu ei
kasva pilvedesse ning maaUmas
tekivad tuulied Ja tormid, mis sel--
leüksjcord murravad. Teatud
tundemärke selleks on juba näha
ing ineil tuleb alati valvel olla
oma jõudude koondamiseks ja
meüe avanevate soodsate momen^
tide kasutamiseks rahvusvahelisel
areenil ja lääne suurriikide Juu­res
.oma' õiguste nõudmiste eslta-
Seniks. aga kogume jõudu, oma
suurest võitlusest ja oma
riigi loomisest 61 aastat tagasi ja
meenutame onm lühikest kuid tu
gevakoeMstises^eisvuse perioodi.
Älqtusedy koMmtuleküd, jumala­teenistused
ja muud taolised
üritused Vabariigi aastapäeva
ajal loovad selleks kõige sobiva­ma
miljöö ja tausta. Meie elame
küll olevikule' Ja tulevikule, kuld
mineviku suursündmused Ja saar
vutused meie rahva elus moodus­tavad
suure osa sellest alusest,
millele meie ©Mtame oma
võib aja toime leiva
maitsele ilmneda selgemini kui
kodus, kodukülas- Kofiu... ko­dukülakodumaaMilline
on
ta täna, milline homme?
Viimasele Msimusele P. Too­minga
fotod ei vastavat. Tema
piltidel põdevat: ei tänast jaJveel
vähem homset fcüla. Piltidek vaa­tab
vastu eilne küla. õigemini
selle küla mahajäetud niajad. Fo-toijutustuse'
autor ilmselt küsi­vat;
kas me ei hülga koduküla
liige - togekäeliselt, sest „kui paJ-ju
on neis kodudes olnud lihtsat,
inimlikku soojust!'*
Lisaks fotocMe-oli näitusel ka
helitaust, mis moodustanud pil^
tidega ühtse terviku. Luuletused,
laulud javkülahääled oli valinud
näituse koostaja, lindistanud aga
helioperaator Toivo Hme. jä see
kestvat kaiks tundi. Hando Runne­li
luulet lugenud Vüu Härm ja
Lembit Ulfsaik, kodu laule laulnud
Jaak Joala, Andres Ots, Tonu
Tepahdi ja: Peeter Randmia.
P. Toominga oma fotode kõrval
oli näituse!: ka kunagise Lääne­maa
Karuse valla ajnatöorfoto-graafi
Karl Tähti (1896-1958)
töid/-'::
iu-läilailislahkusest.
Ajalehe toimetus: ön vaadelnud
külalisraamatut ja avaldab märk­meid,
milles tulevat esile autori
Cfotograafi) sõnum. M näi­ted:
,,Ilus, >kurb ja meeddejääiv'
;,ÜIdmulije kuidagi kurvameelne
ja pessimistlik", ,^aneks silmad
kinni ja nutaks. Lihtsalt", „Väga
väljapeetud ja sealjüuires maseri-davalt
mõjuv'^ „Kurb jah, kürb,
et kaob või ongi kadunud see, mis
teeb meid eestlasteks — koduta-lu>
koduituime", „Kurbus tuleb
kallale, nähes linna keskel ko-diu!",
kuni paar argessiivsemat
seisukohta nende poolt, ,^es ei
ole nõus näituse ja sõnalisimuu-sikalise
kompositsiooni vaimu­ga.;.:'
^ V •'•^
Toimetusliige kirjeldab näitust.
„Trepist laskumisel saadavad idi-lastaj
ait sünkmustad, plldisama-sed
laudplaadid, mis riputatud
seintele. Ekspositsioon algab he­leda
fotoga murtud puust ja lõ­peb
sama motiiviga öises tumedu­ses.
Heliprogramm suundub ke­vadest
talve.
:,,Masendus matab
veristab haavu hinges
rusune inimvare
nõnda kui talutare
ikka see talutare"'
ja teisal linlik suusašõitja jõuab
maal äratundmisele:
. tabasin, Eesti, Sus varjütatudi
valu;—'•;•:•
valgete lumiste nõlvade taga
on üksikud hüljatud talud".
Edasi öeldaikse: ,;Kaduviku
meeleoluline näitus ei ole tagasi-pöördumine
koju, vaid ära pöör­dumine
kodust.. Leiva xnaitse —
see.on esivanemate töö ja lootus­te
maitse. Talu on kodu,"
Pessinüstliimd mõtted jä tun­ded
on näituse „T^asipöördumi-ne
koju" . puhul pealetükkivad.
Ori see autori kavatsus, sõnum?
Kui mitte, sus lon see erinevate
kunstialade ühendamine välju­nud
näituse koostaja kontrolli
alt, arvab ajalehe kommentaa^
tOr. : .
Eesti Vangistatud Vabadusvõžtle-jate
Abistamiskeskusest Stokhol-mist
on saabunud „Vaba Eestlase"
toimetusele kiri, miUes palatakse
lehe veergudel avaldada kodu­maalt
E W Abisfamiskeskusele te­lefoni
teel üle antud läkitust eest­lastele
Eesti Vabariigi aastapäeva
puhul ning teateid poliitvangide
kohta. Kirjas on iihtlasi lisatud
uuemad fotod Eesti dissidentidest
Mart Niklus^t ja Ja Enn Tartost.
Telefoni teel Eestist üle antud lä­kituses
tervitatakse välismaal ela­vaid
eestlasi Eesti Vabarügi välja­kuulutamise
61. aastapäeva puhul
ja soovitakse välismaal elavatele
eestlastele raugematut jõudu ja
edu ühises töös Eesti maa ja rah­va
ning inimõiguste heaks. Lõpuks
mainitakse: Kasutame juhust, et
tänada kõiki rahvuskaaslasi võõr­sil,
kes on meid sõna ja teoga mee­les
pidanud. Läkitus kannab Mart
Nikluse, Ena Tarto jä Erik Udami
allkirju.
Meie arvates oisi sellesarhase lä­kituse
Eestist telefoni teel välis­maailma
saatmine enam kui kaht­lane
ja tekib paratamatult küsi­mus
— kas siin ei ole tegemist
KGB kõige jämedama provokat-sioottiga,
et mustata kolme Eestis
tegutsevat dissidenti? Meile jääb
mõistmatuks, kuidas on kolmel isi­kul,
kes pidevalt on kommunistlike
võunude poolt taga Musatnd ja
vangis istunud/ võimalik Eestist
telefoni teel edasi anda välismaale
läkitust, mille eest okupeeritud
Eestis kohtulikult karistatakse?
Meie teadmisel alluvad kõik Ees­tisse
saabuvad ja sealt väljavad te­lefonikõned
KGB kontrollile ning
ametivõimud ei laseks sealt ilma
tagamõtteta üalgi välismaailma
saata läkitust, milles tervitatakse
Eesti Vabariigi aastapäeva puhul
eestlasi. Teatavasti kommunistli­kud
võimud ei tunnista üldse Eesti
Vabariigi perioodi ning nimetavad
seda väikeseks ajaloo „vahepa-laks",
mis oli lavastatud välismaa
interventsionistide poolt. Kui Ees­tist
seQelaadUine telefonikõne vä­lismaailma
tuli, siis peab seal taga
oleika võimude kuri kasi ja
ausad mõtted.
Esitamiseks .on valitud raske»,
meelsed luuletused, mida näit­lejad
loevad samas tundelaadis.
Luuletused vahelduvad looduse ja
maa%i taustaga":
Tänapäeva leitavat ainult disso-
Kas meie ei peaks tulevikus siis­ki
olema ettevaatlikumad selliste
läkituste avalikuks tegemisega või
vähemalt katsuiha asja uurima?
Voi on Abistamiskeskusel Stokhol-mis
tõesti kindlad andmed» et olu­kord
N. Ludus on põhjäliktüt muu-tunnd
nmg et iga kodanik võib
nüüd telefonitoru kätte võtta ja
Rootsi või Kanadasse helistada
nmg eestlastele head Vabariigi
üldse olevat kogu näituse lim-1 aastapäeva soovida?»
ber valitsenud mingi anonuümr 1
sus, nü polevat külastajad tead­nud,
kes on luuletuste autorid,
esitajad, lauljad jt. kaastegelas^.
„Tagasipöördumine kojuV on
suuri pettumusi valmistanud
sealsele avalikule silmale, nagu
on tagasipöördumine koju teki­tanud
pettumusi ja valu neile vä-lis-
eestlasile, kel on võimalus ol-neerivas
masinlikus helitaustas, nud oma kunagise kodu varemei-agahoanset?
Silmatorkav on oi- le pääseda. Mõlemal pool leitak-nud
vastandamine meie kaasaja- se, et kadunud on see, mis teeb
le. Maa oleks nagu välja surnud, meid eestlasteks: kodutalu, ko-teda
samastatakse taluga: dutuxme:
K. Ä.
N. Vene ametlikus ITO. a^ka-iendris
on toodud jälle Stalihi püt
geoses tema sajanda sümipäevaA-
•ga detsembris. Eelmisel aasta! see
kalender Stalinit^^n^
vAmietllk kalender on N. Venes
soosiMiise baromeetefT;
See on iga nõiakogüde ametniku
ta
vaadata, kes on tunnustatud ja
kes on ^.^on-person". Paul Wohl,
ameerika aijakirjanik Moskvas
kipjuitab, et Stalini 'küsimus olnud
poliitbüroos : ikaalümiseil. Olevat
leitud, et i Stalinile; samasuguse
tähelepanu cmiÄnine tema sa­janda!
sun]^ Leninile
ei tule k t e alla:>Kuid itema taie^
gä palju tähei^Äu ämtianud
vvaitaie
Tennai. ligi;, 20Ö.0''. Maasnegatiivi
säilitavat H.Polherg, millest F.
Tooming ori valinud ja koptee-
^ rinud teatava.;osa. :
Ctoapärane oli näituse avami­ne.
Kõigile külalistele anti ti^Pi
alguses põlev küiinay 'Laskudes
mööda iidset keerdtreppi keld­risse,
valgustasid külalised seda
ise. Keset ruumi asetseval väikse'
lauail oli vana küünlajalg põleva
te küünaldega, kopsaikas maaleib
ja saviriõu soolavõiga. Pärast
Kiek in de Köki per^aisele ja
Tallinna Linnamuuseumi direk-torüe
Mvaviilukate andmist võisid
MOSKVA N. Liitu ei ähvarda snitte ainult SelvavSlja nappus,
vaid juha vüendat aastat järjest On ka karutlisaak aua loodetud
kvantumi. Seda küshnust käsitab oma veergudel nädalaleht ,J4-
(teratumaja Gazeta", kes mainib, et probleem ei ole mitte ainult
väheses saagis vaid ka kartulite hoidmises;
Ajaleht kinnitab, et N.Lüt va­jab
laoruumi 21 miljoni tonni
kartulitele, 'kuid käsutada oley
laoruum suudab mahutada ainult
12 miljonit tonni kartulit.
. Edasi' selgub ' ajalehe artiklist,
et 20 prot. kartulisaagist läheb
kaduma hooletult teostatud k©-
ristussöö tõittu, • . .
kuna 30 prot. saagist hävib lao­ruumide
puüdimiisel ja viletsal
transpordil ning 5 prots. mäda­neb
ebasobivates ladudes. Nende
andmete ipõhjai läheb 55. pröts.
kartulisaagist kaduma lohakuse^
hooletuse ja laoruumide puudu­mise
tõttu.
Kartuli produktsiooni ..tõstmi­seks
on valitsiis otsustanud tõs­ta
38 protsendi ulatuses kartulite
hulgimüügi hinda, mida makse­takse
kolhoosidele ja sovhooside­le.
Jaemüügi hinnad on jäänud
muutmata, kuna .kartuleid müü­akse
ärides Ikka veel 7 cendiga
naeL';. •
Ehkki kaiptulite kasutamine N.
Liidus toiduna on 1950-nei5t
aastast peale tunduvalt länge-moodustab
kartul ikka veel ela­nikkonnale
tähtsama toiduaine
kuna 1Ö77. aastal sõi iga nõuko­gude
elanik aastas keslaniselt
170-na^la kartuleid. / .
Betente polntikä raamides te­hakse
Ühendriikides imeasju. Nii
näiteks ilmub lähemal ajal Chica­gos
kahe vene akadeemiku poolt
ku-jutatud ajaloolme teos, milles
kirjeldatakse Ühendriikide ja N.
Liidu vahekordi 1917. a?stast kuni
praeguse ajani. Teose kirjastami­seks
kestsid nõupidamised kahek­sa
aastat ning lõpuks võttis selle
ülesande enda peale University of
Chicago Press. Ülevaade kannab
pealku-ja ,,Bussia and the Ünifced
States" ning selle autoriteks on ve­nelased
Nikolai V. Sivatshev ja Ni­kolai
N. Jakovlev, kelledest esime­ne
juhatab Ühendriikide õppeprog­ramme
Moskva ülikoolis ja teine
peab rahvusvaheliste suhete alal
loenguid Moskvas Teaduste Äka-
^emias. Lühidalt: väga kõrged ja
kvalifitseeritud seltsimehed.
Professoritel pole kahji&s Ämee-rika
kohta midagi head lausuda—
pigem võiks ütelda, et kogu teos
on algusest lõpuni sisemine ja
ameeriklaste kritiseerimme. Nii
süüdistatakse Ühendriikide „impe.
raüstlikke rmgkondi'* ristisõja or­ganiseerimises
bolsheyismi vastu
pärast Esiniest maaUmasõda,
Lend-Leasel saadetistega kooner­damises,
Euroopasse maandnmis-operatsioonidega
venitamises jä
parast maandumist ä^^ases edasi­tungis.
Akadeemikutel on oma se-letus*
ka 1939. aastal N. Liidu ja
Saksamaa vahel sõlmitud mitte­kallaletungi
lepingu kohta; üheks
selle lepingu $õhnimise põhjuseks
olevat olnud ühendriikide neut­raalne
hoiak nmg teiseks olevat
natsi Saksamaa Jä Jaapani vahele
Nr. 16
5
lk. 3)
VALVEAR!
X Ja 4. märtsil dr.
« 921^7777.
10. Ja 11. märtsil dr|
ment, tel. 481-6834.
[uhatusVcai
VANGOÜVER (VE)
ja küresti kasvav VäncoJ
Pensionäride tJhing valj
maril toimunud pej
ühingule uueks esünehJ
söidukapten Albert Kruj
yalimist ümuski teadef
et uus jühteid on sobi\
le. Nii on tüürimeest
Tutti ja Richard Sukmit |
hed), peastjuaardiks
(kassapidaja), telegrafii
Suurkask (seki*etär),
Hilda Joasalu (abisei
pootsmaniks Alec Kalbuj
vanem liige).
Tartu Institni
ergutab ja ai
eestiainelisf üi
ja oppetöi
Tartu Instituut pall
ja testamendis meei
raamatuil
Informatsioon: Dr.
tel. (416 ) 447-8J
ILMAR HEINl
INSURAN<
Eesti Majasl
<!^58 Broadview Avennej
Toronto. Ontario
Telefon 461-071
ICINDLüSTül
23 WESTMORE Dr.,
Rexdale, Ont. M91
Tel. 745-4622
ICdinnientaarii
(Algus BL
samtud N. Liit tahtnuc
oma riigikaitse tugevd^
Bliks jooksis pärastl
see ilus koostöö venel j
neliitlaste yahel liiva?
kaks mõjuvat põhjüst|
Moskva ajaloolased,
sõja tekkimise põhjuj
olnud Winston Churcl
eesriide" kõne Fultoni^
ning teiseks põhjus(
Trmnani N. Liidu oh.1(
liitika.
Kuid professorihärrj
valmis paha müievikj
kui Ühendriigid võtak^
ja jätkaksid detenteiK
iemist.Detente olevat
planeedil rahus elai
sotsiaalsed ja majaiK
teemid on vastandliki
dent Carteri inimõigi
rakendamise kohta oii
loolastel ütelda ainultj
mi. Kuidas julgevad
tulla teisi Õpetama kuj
Ic suutnud lahendada
iitimoiguste probleeme
Ameeriklased trööj
aeUega, et kuigi raai
propaganda, siis omel
kandu selgusele jõuda]
tatakseN. Liidus
ajalugu. See on siis]|
troost, kuna seni
veel märku antud,
professorid võiksid vj
Jastusel Moskvas väl|
mattt, kuidas N. Liit jj
paistavad läbi ameeril