1979-02-27-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. B
Aastate ja asgkde möödudes on
Mõned pessimistlllmmad Jä rah-vusSkn
selgroota inimesed meie
hulgast kusim^
le&s taSiisMa vefel Eestfi
g! aa^päeva kui seda i^BarHki
eöäm ei õle jä kui Eestile iseseisvuse
taastamine näib oleyat kau-göte
mägede taga? Mdub Isegi
neid eestlaste ühisvankri servalt
ailakukkunuid, keHedele ise
et Vabariigi loomise tähtpäeva
meenutame on koormav ja raske
Ja kes toidavad endid nõukogude
propagandalainete poolt laiaÜ
kantud väidetega, et Ee^i iseseisvus
bli üks väike ajaloo üper-paB,
vaske psarikünmeaastaline
vahemäng. miUe! ei ole aastate
pikemas
tähtsust,
õnneks leidub seliste
!va j a
isesj&lsva rigi meenutamine ongi
selleks,, et' meie rahva
iseseisvuseks alal hoida ja neid
. Ktiid sealjuures on eriti
oluline silmas pidada, et Vabariigi
aastai^eva aktuste, kokkutulekute
ja jimiaaateenlstuste sisu
ja mõte ei Ole Vabariigi jä iseseisvuse
ajastu mälestamine vaid
sellest meie rahvale erakordselt
tähtsast perioodist jõu, energia
ja eeskuju ammutainine tulevasteks
tegudeks ja eesti rahva õiguste
ja iseseisvuse taastamiseks.
Meie peame Eesti Vabariigi aastapäevale
lähtuma sellest aspektist,
et Eesfi riiklik iseseisvus ja meie
rahva vabadus et ole jäädavalt
kadunud ja ei ole sellega mälesta-misobjektaks
vadd et meie rahva
iseseisev elu on ajutiselt katkestatud
ning et meü .
mõlgutajäid vähe — ainult iiksi-kuid;
Eestlaskond pagulluses, kaasaarvatud
meie nooremä/d gene-iratsioonid,
onteaätoid la veendunud,
• et ^ Eesti • Vabariik ajastul
on olnud meie rahva ja riigi elus
tohutusuur ajalooMne tähtsus,
mille mõjud kestavad üle aegad?
ja mis on meie maa anastajatele
Ja okupeerijatele kõige torkava-anaks
pinnuks silmas. Eesti vaba- jä taotlustega väga tülikateks äM-iHigi^
astui vonniti Eesti terri- otsijateks Ja meist katsutakse
tooriumil aastasadu võõra võimia alati kaugelt mööda minna või
all elanud eestlased ühiseks rah- meid täielikult ignoreerida,
vuslikuks tervikuks, neile loo^^
võinaalused oma iseseisva rahvus- Rahvaste Organisatsiooni ja lää-
Iku kultuuri täid rägiseks
ja seUe väljaarendamiseks meeste ridades ön venelaste vil-
Eiing eestlased jõudsid seöe lühi-' mase aja võito
kese iseseisvuse perioodi kestel laiendamisega väga suur ning
veendumusele, et naii on yõimeli- meie katse oma rahva huvides
sed ise oma elu juhthna, iseendid yälja astuda surmatakse juba eos.
Lisaks Eesti maatäiu käsitlevale kirjutusele tänavuses esimeses „Sirp ja Vasara" numbris,
tullakse sama a3*alehe vüendas numbris jälle Eesti talu juurde tagasi, seekord vaadeldes Kiekin de
KöMš peatud Peeter Toominga fotonäitust„Tagasipöördumlne. koju", .mis tekitas; väatlejais pessl-mõtteid
ja; lEtoa kaduvike / . •
Seeikordne vaatlus on-kaheosar gata, te osa kunagisest eesti taga
võidelda selle taastamiseks.
Te^rr neid vahendeid on vähe.
Tõsi — meife oleme
juures ja liitunud Rahvaste
oma nõudmistega
valitsema ja riiki iiles ehitama,
oEes nendeks suurteks ülesanneteks
palju paremini ettevalmistatud
ning tunduvalt suuremate
vaiinsete ressurssidega varustatud
kui paljud pärast Teist maail-iniiasõda^
iseseisviise
line. ühel pool näituse ja selle
avamise (kirjeldus, teisel toimeftu-se
võrdlemisi pikad (kommentaarid.
Kalju Suur ikürdat) oma ülevaate
alguses, et „öleme paljust
ilma jäänud. Enamikul meist ei
ole enam maal vanaema. Vaevalt
et meist kellestki saab maainimene,
ikuid mingi kummaline igatsus
j ä lisab näitusele pilku
heites. ,,Näitusön valus. ei
tea kas ainult melanlioolifcute-le.../':;^
v^^:-'":v
Näitus aWi juba möödunud
aasta lõpid. Kahe külistäjaga
vesteldes seletatakse (kirjitise autorile,
et ,jkahest äsjast Q saa m.e
üaLlaliti öelda^ ajast jiäleivast."
Aeg; võivat muuta ansaanüst,
erisuhtumist ja karistavat vigade
eest, kuid läbi muituva aja
tormav inimene peal tundma
. leiva. lõhna Ja malts©. •
Meiie> välismaailma
eestlastele ja nende lastele, on
saanud selgeks, et see tugev rahvas
ei tohi kaduda ega täile pealesurutud
vägivaüarezhihni all
h^buda. See rahvas on võitnud
endale lühikee iseseisvuse perioodil
kätte eluõiguse, mida peavad
tunnistama kõik teised rah-
.vad, ja riigid.: See rahvas suutis
enda lühikese aja Jooksu! üles
töötada vanade Iseseisvate kul-kiurrahvaste
ridadesse ning võitis
endale nende iildise K^vusva-öielise
tunnustus©. Kui Eesitit
praegu külastavad
ajakirjanikud ja kultuuritegelased
kiidavad Eesti iäänemaailma-
Ukku ilmet Ja seal valitsevat läa-ifflekultuurii^
t läbliinbutatud mentaliteeti,
šSis ei^j)le need sinna
toodud idast tulnud okupeerijate
poolt, vaid selle kultuuri ning
oma erineva rahvuslilm palge on
Kuid ükski puu ei kasva, taevasse
— suvatsetakse ütlelda. Ka Krem-li
müüride vahele istutatud puu ei
kasva pilvedesse ning maaUmas
tekivad tuulied Ja tormid, mis sel--
leüksjcord murravad. Teatud
tundemärke selleks on juba näha
ing ineil tuleb alati valvel olla
oma jõudude koondamiseks ja
meüe avanevate soodsate momen^
tide kasutamiseks rahvusvahelisel
areenil ja lääne suurriikide Juures
.oma' õiguste nõudmiste eslta-
Seniks. aga kogume jõudu, oma
suurest võitlusest ja oma
riigi loomisest 61 aastat tagasi ja
meenutame onm lühikest kuid tu
gevakoeMstises^eisvuse perioodi.
Älqtusedy koMmtuleküd, jumalateenistused
ja muud taolised
üritused Vabariigi aastapäeva
ajal loovad selleks kõige sobivama
miljöö ja tausta. Meie elame
küll olevikule' Ja tulevikule, kuld
mineviku suursündmused Ja saar
vutused meie rahva elus moodustavad
suure osa sellest alusest,
millele meie ©Mtame oma
võib aja toime leiva
maitsele ilmneda selgemini kui
kodus, kodukülas- Kofiu... kodukülakodumaaMilline
on
ta täna, milline homme?
Viimasele Msimusele P. Toominga
fotod ei vastavat. Tema
piltidel põdevat: ei tänast jaJveel
vähem homset fcüla. Piltidek vaatab
vastu eilne küla. õigemini
selle küla mahajäetud niajad. Fo-toijutustuse'
autor ilmselt küsivat;
kas me ei hülga koduküla
liige - togekäeliselt, sest „kui paJ-ju
on neis kodudes olnud lihtsat,
inimlikku soojust!'*
Lisaks fotocMe-oli näitusel ka
helitaust, mis moodustanud pil^
tidega ühtse terviku. Luuletused,
laulud javkülahääled oli valinud
näituse koostaja, lindistanud aga
helioperaator Toivo Hme. jä see
kestvat kaiks tundi. Hando Runneli
luulet lugenud Vüu Härm ja
Lembit Ulfsaik, kodu laule laulnud
Jaak Joala, Andres Ots, Tonu
Tepahdi ja: Peeter Randmia.
P. Toominga oma fotode kõrval
oli näituse!: ka kunagise Läänemaa
Karuse valla ajnatöorfoto-graafi
Karl Tähti (1896-1958)
töid/-'::
iu-läilailislahkusest.
Ajalehe toimetus: ön vaadelnud
külalisraamatut ja avaldab märkmeid,
milles tulevat esile autori
Cfotograafi) sõnum. M näited:
,,Ilus, >kurb ja meeddejääiv'
;,ÜIdmulije kuidagi kurvameelne
ja pessimistlik", ,^aneks silmad
kinni ja nutaks. Lihtsalt", „Väga
väljapeetud ja sealjüuires maseri-davalt
mõjuv'^ „Kurb jah, kürb,
et kaob või ongi kadunud see, mis
teeb meid eestlasteks — koduta-lu>
koduituime", „Kurbus tuleb
kallale, nähes linna keskel ko-diu!",
kuni paar argessiivsemat
seisukohta nende poolt, ,^es ei
ole nõus näituse ja sõnalisimuu-sikalise
kompositsiooni vaimuga.;.:'
^ V •'•^
Toimetusliige kirjeldab näitust.
„Trepist laskumisel saadavad idi-lastaj
ait sünkmustad, plldisama-sed
laudplaadid, mis riputatud
seintele. Ekspositsioon algab heleda
fotoga murtud puust ja lõpeb
sama motiiviga öises tumeduses.
Heliprogramm suundub kevadest
talve.
:,,Masendus matab
veristab haavu hinges
rusune inimvare
nõnda kui talutare
ikka see talutare"'
ja teisal linlik suusašõitja jõuab
maal äratundmisele:
. tabasin, Eesti, Sus varjütatudi
valu;—'•;•:•
valgete lumiste nõlvade taga
on üksikud hüljatud talud".
Edasi öeldaikse: ,;Kaduviku
meeleoluline näitus ei ole tagasi-pöördumine
koju, vaid ära pöördumine
kodust.. Leiva xnaitse —
see.on esivanemate töö ja lootuste
maitse. Talu on kodu,"
Pessinüstliimd mõtted jä tunded
on näituse „T^asipöördumi-ne
koju" . puhul pealetükkivad.
Ori see autori kavatsus, sõnum?
Kui mitte, sus lon see erinevate
kunstialade ühendamine väljunud
näituse koostaja kontrolli
alt, arvab ajalehe kommentaa^
tOr. : .
Eesti Vangistatud Vabadusvõžtle-jate
Abistamiskeskusest Stokhol-mist
on saabunud „Vaba Eestlase"
toimetusele kiri, miUes palatakse
lehe veergudel avaldada kodumaalt
E W Abisfamiskeskusele telefoni
teel üle antud läkitust eestlastele
Eesti Vabariigi aastapäeva
puhul ning teateid poliitvangide
kohta. Kirjas on iihtlasi lisatud
uuemad fotod Eesti dissidentidest
Mart Niklus^t ja Ja Enn Tartost.
Telefoni teel Eestist üle antud läkituses
tervitatakse välismaal elavaid
eestlasi Eesti Vabarügi väljakuulutamise
61. aastapäeva puhul
ja soovitakse välismaal elavatele
eestlastele raugematut jõudu ja
edu ühises töös Eesti maa ja rahva
ning inimõiguste heaks. Lõpuks
mainitakse: Kasutame juhust, et
tänada kõiki rahvuskaaslasi võõrsil,
kes on meid sõna ja teoga meeles
pidanud. Läkitus kannab Mart
Nikluse, Ena Tarto jä Erik Udami
allkirju.
Meie arvates oisi sellesarhase läkituse
Eestist telefoni teel välismaailma
saatmine enam kui kahtlane
ja tekib paratamatult küsimus
— kas siin ei ole tegemist
KGB kõige jämedama provokat-sioottiga,
et mustata kolme Eestis
tegutsevat dissidenti? Meile jääb
mõistmatuks, kuidas on kolmel isikul,
kes pidevalt on kommunistlike
võunude poolt taga Musatnd ja
vangis istunud/ võimalik Eestist
telefoni teel edasi anda välismaale
läkitust, mille eest okupeeritud
Eestis kohtulikult karistatakse?
Meie teadmisel alluvad kõik Eestisse
saabuvad ja sealt väljavad telefonikõned
KGB kontrollile ning
ametivõimud ei laseks sealt ilma
tagamõtteta üalgi välismaailma
saata läkitust, milles tervitatakse
Eesti Vabariigi aastapäeva puhul
eestlasi. Teatavasti kommunistlikud
võimud ei tunnista üldse Eesti
Vabariigi perioodi ning nimetavad
seda väikeseks ajaloo „vahepa-laks",
mis oli lavastatud välismaa
interventsionistide poolt. Kui Eestist
seQelaadUine telefonikõne välismaailma
tuli, siis peab seal taga
oleika võimude kuri kasi ja
ausad mõtted.
Esitamiseks .on valitud raske»,
meelsed luuletused, mida näitlejad
loevad samas tundelaadis.
Luuletused vahelduvad looduse ja
maa%i taustaga":
Tänapäeva leitavat ainult disso-
Kas meie ei peaks tulevikus siiski
olema ettevaatlikumad selliste
läkituste avalikuks tegemisega või
vähemalt katsuiha asja uurima?
Voi on Abistamiskeskusel Stokhol-mis
tõesti kindlad andmed» et olukord
N. Ludus on põhjäliktüt muu-tunnd
nmg et iga kodanik võib
nüüd telefonitoru kätte võtta ja
Rootsi või Kanadasse helistada
nmg eestlastele head Vabariigi
üldse olevat kogu näituse lim-1 aastapäeva soovida?»
ber valitsenud mingi anonuümr 1
sus, nü polevat külastajad teadnud,
kes on luuletuste autorid,
esitajad, lauljad jt. kaastegelas^.
„Tagasipöördumine kojuV on
suuri pettumusi valmistanud
sealsele avalikule silmale, nagu
on tagasipöördumine koju tekitanud
pettumusi ja valu neile vä-lis-
eestlasile, kel on võimalus ol-neerivas
masinlikus helitaustas, nud oma kunagise kodu varemei-agahoanset?
Silmatorkav on oi- le pääseda. Mõlemal pool leitak-nud
vastandamine meie kaasaja- se, et kadunud on see, mis teeb
le. Maa oleks nagu välja surnud, meid eestlasteks: kodutalu, ko-teda
samastatakse taluga: dutuxme:
K. Ä.
N. Vene ametlikus ITO. a^ka-iendris
on toodud jälle Stalihi püt
geoses tema sajanda sümipäevaA-
•ga detsembris. Eelmisel aasta! see
kalender Stalinit^^n^
vAmietllk kalender on N. Venes
soosiMiise baromeetefT;
See on iga nõiakogüde ametniku
ta
vaadata, kes on tunnustatud ja
kes on ^.^on-person". Paul Wohl,
ameerika aijakirjanik Moskvas
kipjuitab, et Stalini 'küsimus olnud
poliitbüroos : ikaalümiseil. Olevat
leitud, et i Stalinile; samasuguse
tähelepanu cmiÄnine tema sajanda!
sun]^ Leninile
ei tule k t e alla:>Kuid itema taie^
gä palju tähei^Äu ämtianud
vvaitaie
Tennai. ligi;, 20Ö.0''. Maasnegatiivi
säilitavat H.Polherg, millest F.
Tooming ori valinud ja koptee-
^ rinud teatava.;osa. :
Ctoapärane oli näituse avamine.
Kõigile külalistele anti ti^Pi
alguses põlev küiinay 'Laskudes
mööda iidset keerdtreppi keldrisse,
valgustasid külalised seda
ise. Keset ruumi asetseval väikse'
lauail oli vana küünlajalg põleva
te küünaldega, kopsaikas maaleib
ja saviriõu soolavõiga. Pärast
Kiek in de Köki per^aisele ja
Tallinna Linnamuuseumi direk-torüe
Mvaviilukate andmist võisid
MOSKVA N. Liitu ei ähvarda snitte ainult SelvavSlja nappus,
vaid juha vüendat aastat järjest On ka karutlisaak aua loodetud
kvantumi. Seda küshnust käsitab oma veergudel nädalaleht ,J4-
(teratumaja Gazeta", kes mainib, et probleem ei ole mitte ainult
väheses saagis vaid ka kartulite hoidmises;
Ajaleht kinnitab, et N.Lüt vajab
laoruumi 21 miljoni tonni
kartulitele, 'kuid käsutada oley
laoruum suudab mahutada ainult
12 miljonit tonni kartulit.
. Edasi' selgub ' ajalehe artiklist,
et 20 prot. kartulisaagist läheb
kaduma hooletult teostatud k©-
ristussöö tõittu, • . .
kuna 30 prot. saagist hävib laoruumide
puüdimiisel ja viletsal
transpordil ning 5 prots. mädaneb
ebasobivates ladudes. Nende
andmete ipõhjai läheb 55. pröts.
kartulisaagist kaduma lohakuse^
hooletuse ja laoruumide puudumise
tõttu.
Kartuli produktsiooni ..tõstmiseks
on valitsiis otsustanud tõsta
38 protsendi ulatuses kartulite
hulgimüügi hinda, mida maksetakse
kolhoosidele ja sovhoosidele.
Jaemüügi hinnad on jäänud
muutmata, kuna .kartuleid müüakse
ärides Ikka veel 7 cendiga
naeL';. •
Ehkki kaiptulite kasutamine N.
Liidus toiduna on 1950-nei5t
aastast peale tunduvalt länge-moodustab
kartul ikka veel elanikkonnale
tähtsama toiduaine
kuna 1Ö77. aastal sõi iga nõukogude
elanik aastas keslaniselt
170-na^la kartuleid. / .
Betente polntikä raamides tehakse
Ühendriikides imeasju. Nii
näiteks ilmub lähemal ajal Chicagos
kahe vene akadeemiku poolt
ku-jutatud ajaloolme teos, milles
kirjeldatakse Ühendriikide ja N.
Liidu vahekordi 1917. a?stast kuni
praeguse ajani. Teose kirjastamiseks
kestsid nõupidamised kaheksa
aastat ning lõpuks võttis selle
ülesande enda peale University of
Chicago Press. Ülevaade kannab
pealku-ja ,,Bussia and the Ünifced
States" ning selle autoriteks on venelased
Nikolai V. Sivatshev ja Nikolai
N. Jakovlev, kelledest esimene
juhatab Ühendriikide õppeprogramme
Moskva ülikoolis ja teine
peab rahvusvaheliste suhete alal
loenguid Moskvas Teaduste Äka-
^emias. Lühidalt: väga kõrged ja
kvalifitseeritud seltsimehed.
Professoritel pole kahji&s Ämee-rika
kohta midagi head lausuda—
pigem võiks ütelda, et kogu teos
on algusest lõpuni sisemine ja
ameeriklaste kritiseerimme. Nii
süüdistatakse Ühendriikide „impe.
raüstlikke rmgkondi'* ristisõja organiseerimises
bolsheyismi vastu
pärast Esiniest maaUmasõda,
Lend-Leasel saadetistega koonerdamises,
Euroopasse maandnmis-operatsioonidega
venitamises jä
parast maandumist ä^^ases edasitungis.
Akadeemikutel on oma se-letus*
ka 1939. aastal N. Liidu ja
Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungi
lepingu kohta; üheks
selle lepingu $õhnimise põhjuseks
olevat olnud ühendriikide neutraalne
hoiak nmg teiseks olevat
natsi Saksamaa Jä Jaapani vahele
Nr. 16
5
lk. 3)
VALVEAR!
X Ja 4. märtsil dr.
« 921^7777.
10. Ja 11. märtsil dr|
ment, tel. 481-6834.
[uhatusVcai
VANGOÜVER (VE)
ja küresti kasvav VäncoJ
Pensionäride tJhing valj
maril toimunud pej
ühingule uueks esünehJ
söidukapten Albert Kruj
yalimist ümuski teadef
et uus jühteid on sobi\
le. Nii on tüürimeest
Tutti ja Richard Sukmit |
hed), peastjuaardiks
(kassapidaja), telegrafii
Suurkask (seki*etär),
Hilda Joasalu (abisei
pootsmaniks Alec Kalbuj
vanem liige).
Tartu Institni
ergutab ja ai
eestiainelisf üi
ja oppetöi
Tartu Instituut pall
ja testamendis meei
raamatuil
Informatsioon: Dr.
tel. (416 ) 447-8J
ILMAR HEINl
INSURAN<
Eesti Majasl
<!^58 Broadview Avennej
Toronto. Ontario
Telefon 461-071
ICINDLüSTül
23 WESTMORE Dr.,
Rexdale, Ont. M91
Tel. 745-4622
ICdinnientaarii
(Algus BL
samtud N. Liit tahtnuc
oma riigikaitse tugevd^
Bliks jooksis pärastl
see ilus koostöö venel j
neliitlaste yahel liiva?
kaks mõjuvat põhjüst|
Moskva ajaloolased,
sõja tekkimise põhjuj
olnud Winston Churcl
eesriide" kõne Fultoni^
ning teiseks põhjus(
Trmnani N. Liidu oh.1(
liitika.
Kuid professorihärrj
valmis paha müievikj
kui Ühendriigid võtak^
ja jätkaksid detenteiK
iemist.Detente olevat
planeedil rahus elai
sotsiaalsed ja majaiK
teemid on vastandliki
dent Carteri inimõigi
rakendamise kohta oii
loolastel ütelda ainultj
mi. Kuidas julgevad
tulla teisi Õpetama kuj
Ic suutnud lahendada
iitimoiguste probleeme
Ameeriklased trööj
aeUega, et kuigi raai
propaganda, siis omel
kandu selgusele jõuda]
tatakseN. Liidus
ajalugu. See on siis]|
troost, kuna seni
veel märku antud,
professorid võiksid vj
Jastusel Moskvas väl|
mattt, kuidas N. Liit jj
paistavad läbi ameeril
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 27, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-02-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790227 |
Description
| Title | 1979-02-27-02 |
| OCR text | Nr. B Aastate ja asgkde möödudes on Mõned pessimistlllmmad Jä rah-vusSkn selgroota inimesed meie hulgast kusim^ le&s taSiisMa vefel Eestfi g! aa^päeva kui seda i^BarHki eöäm ei õle jä kui Eestile iseseisvuse taastamine näib oleyat kau-göte mägede taga? Mdub Isegi neid eestlaste ühisvankri servalt ailakukkunuid, keHedele ise et Vabariigi loomise tähtpäeva meenutame on koormav ja raske Ja kes toidavad endid nõukogude propagandalainete poolt laiaÜ kantud väidetega, et Ee^i iseseisvus bli üks väike ajaloo üper-paB, vaske psarikünmeaastaline vahemäng. miUe! ei ole aastate pikemas tähtsust, õnneks leidub seliste !va j a isesj&lsva rigi meenutamine ongi selleks,, et' meie rahva iseseisvuseks alal hoida ja neid . Ktiid sealjuures on eriti oluline silmas pidada, et Vabariigi aastai^eva aktuste, kokkutulekute ja jimiaaateenlstuste sisu ja mõte ei Ole Vabariigi jä iseseisvuse ajastu mälestamine vaid sellest meie rahvale erakordselt tähtsast perioodist jõu, energia ja eeskuju ammutainine tulevasteks tegudeks ja eesti rahva õiguste ja iseseisvuse taastamiseks. Meie peame Eesti Vabariigi aastapäevale lähtuma sellest aspektist, et Eesfi riiklik iseseisvus ja meie rahva vabadus et ole jäädavalt kadunud ja ei ole sellega mälesta-misobjektaks vadd et meie rahva iseseisev elu on ajutiselt katkestatud ning et meü . mõlgutajäid vähe — ainult iiksi-kuid; Eestlaskond pagulluses, kaasaarvatud meie nooremä/d gene-iratsioonid, onteaätoid la veendunud, • et ^ Eesti • Vabariik ajastul on olnud meie rahva ja riigi elus tohutusuur ajalooMne tähtsus, mille mõjud kestavad üle aegad? ja mis on meie maa anastajatele Ja okupeerijatele kõige torkava-anaks pinnuks silmas. Eesti vaba- jä taotlustega väga tülikateks äM-iHigi^ astui vonniti Eesti terri- otsijateks Ja meist katsutakse tooriumil aastasadu võõra võimia alati kaugelt mööda minna või all elanud eestlased ühiseks rah- meid täielikult ignoreerida, vuslikuks tervikuks, neile loo^^ võinaalused oma iseseisva rahvus- Rahvaste Organisatsiooni ja lää- Iku kultuuri täid rägiseks ja seUe väljaarendamiseks meeste ridades ön venelaste vil- Eiing eestlased jõudsid seöe lühi-' mase aja võito kese iseseisvuse perioodi kestel laiendamisega väga suur ning veendumusele, et naii on yõimeli- meie katse oma rahva huvides sed ise oma elu juhthna, iseendid yälja astuda surmatakse juba eos. Lisaks Eesti maatäiu käsitlevale kirjutusele tänavuses esimeses „Sirp ja Vasara" numbris, tullakse sama a3*alehe vüendas numbris jälle Eesti talu juurde tagasi, seekord vaadeldes Kiekin de KöMš peatud Peeter Toominga fotonäitust„Tagasipöördumlne. koju", .mis tekitas; väatlejais pessl-mõtteid ja; lEtoa kaduvike / . • Seeikordne vaatlus on-kaheosar gata, te osa kunagisest eesti taga võidelda selle taastamiseks. Te^rr neid vahendeid on vähe. Tõsi — meife oleme juures ja liitunud Rahvaste oma nõudmistega valitsema ja riiki iiles ehitama, oEes nendeks suurteks ülesanneteks palju paremini ettevalmistatud ning tunduvalt suuremate vaiinsete ressurssidega varustatud kui paljud pärast Teist maail-iniiasõda^ iseseisviise line. ühel pool näituse ja selle avamise (kirjeldus, teisel toimeftu-se võrdlemisi pikad (kommentaarid. Kalju Suur ikürdat) oma ülevaate alguses, et „öleme paljust ilma jäänud. Enamikul meist ei ole enam maal vanaema. Vaevalt et meist kellestki saab maainimene, ikuid mingi kummaline igatsus j ä lisab näitusele pilku heites. ,,Näitusön valus. ei tea kas ainult melanlioolifcute-le.../':;^ v^^:-'":v Näitus aWi juba möödunud aasta lõpid. Kahe külistäjaga vesteldes seletatakse (kirjitise autorile, et ,jkahest äsjast Q saa m.e üaLlaliti öelda^ ajast jiäleivast." Aeg; võivat muuta ansaanüst, erisuhtumist ja karistavat vigade eest, kuid läbi muituva aja tormav inimene peal tundma . leiva. lõhna Ja malts©. • Meiie> välismaailma eestlastele ja nende lastele, on saanud selgeks, et see tugev rahvas ei tohi kaduda ega täile pealesurutud vägivaüarezhihni all h^buda. See rahvas on võitnud endale lühikee iseseisvuse perioodil kätte eluõiguse, mida peavad tunnistama kõik teised rah- .vad, ja riigid.: See rahvas suutis enda lühikese aja Jooksu! üles töötada vanade Iseseisvate kul-kiurrahvaste ridadesse ning võitis endale nende iildise K^vusva-öielise tunnustus©. Kui Eesitit praegu külastavad ajakirjanikud ja kultuuritegelased kiidavad Eesti iäänemaailma- Ukku ilmet Ja seal valitsevat läa-ifflekultuurii^ t läbliinbutatud mentaliteeti, šSis ei^j)le need sinna toodud idast tulnud okupeerijate poolt, vaid selle kultuuri ning oma erineva rahvuslilm palge on Kuid ükski puu ei kasva, taevasse — suvatsetakse ütlelda. Ka Krem-li müüride vahele istutatud puu ei kasva pilvedesse ning maaUmas tekivad tuulied Ja tormid, mis sel-- leüksjcord murravad. Teatud tundemärke selleks on juba näha ing ineil tuleb alati valvel olla oma jõudude koondamiseks ja meüe avanevate soodsate momen^ tide kasutamiseks rahvusvahelisel areenil ja lääne suurriikide Juures .oma' õiguste nõudmiste eslta- Seniks. aga kogume jõudu, oma suurest võitlusest ja oma riigi loomisest 61 aastat tagasi ja meenutame onm lühikest kuid tu gevakoeMstises^eisvuse perioodi. Älqtusedy koMmtuleküd, jumalateenistused ja muud taolised üritused Vabariigi aastapäeva ajal loovad selleks kõige sobivama miljöö ja tausta. Meie elame küll olevikule' Ja tulevikule, kuld mineviku suursündmused Ja saar vutused meie rahva elus moodustavad suure osa sellest alusest, millele meie ©Mtame oma võib aja toime leiva maitsele ilmneda selgemini kui kodus, kodukülas- Kofiu... kodukülakodumaaMilline on ta täna, milline homme? Viimasele Msimusele P. Toominga fotod ei vastavat. Tema piltidel põdevat: ei tänast jaJveel vähem homset fcüla. Piltidek vaatab vastu eilne küla. õigemini selle küla mahajäetud niajad. Fo-toijutustuse' autor ilmselt küsivat; kas me ei hülga koduküla liige - togekäeliselt, sest „kui paJ-ju on neis kodudes olnud lihtsat, inimlikku soojust!'* Lisaks fotocMe-oli näitusel ka helitaust, mis moodustanud pil^ tidega ühtse terviku. Luuletused, laulud javkülahääled oli valinud näituse koostaja, lindistanud aga helioperaator Toivo Hme. jä see kestvat kaiks tundi. Hando Runneli luulet lugenud Vüu Härm ja Lembit Ulfsaik, kodu laule laulnud Jaak Joala, Andres Ots, Tonu Tepahdi ja: Peeter Randmia. P. Toominga oma fotode kõrval oli näituse!: ka kunagise Läänemaa Karuse valla ajnatöorfoto-graafi Karl Tähti (1896-1958) töid/-':: iu-läilailislahkusest. Ajalehe toimetus: ön vaadelnud külalisraamatut ja avaldab märkmeid, milles tulevat esile autori Cfotograafi) sõnum. M näited: ,,Ilus, >kurb ja meeddejääiv' ;,ÜIdmulije kuidagi kurvameelne ja pessimistlik", ,^aneks silmad kinni ja nutaks. Lihtsalt", „Väga väljapeetud ja sealjüuires maseri-davalt mõjuv'^ „Kurb jah, kürb, et kaob või ongi kadunud see, mis teeb meid eestlasteks — koduta-lu> koduituime", „Kurbus tuleb kallale, nähes linna keskel ko-diu!", kuni paar argessiivsemat seisukohta nende poolt, ,^es ei ole nõus näituse ja sõnalisimuu-sikalise kompositsiooni vaimuga.;.:' ^ V •'•^ Toimetusliige kirjeldab näitust. „Trepist laskumisel saadavad idi-lastaj ait sünkmustad, plldisama-sed laudplaadid, mis riputatud seintele. Ekspositsioon algab heleda fotoga murtud puust ja lõpeb sama motiiviga öises tumeduses. Heliprogramm suundub kevadest talve. :,,Masendus matab veristab haavu hinges rusune inimvare nõnda kui talutare ikka see talutare"' ja teisal linlik suusašõitja jõuab maal äratundmisele: . tabasin, Eesti, Sus varjütatudi valu;—'•;•:• valgete lumiste nõlvade taga on üksikud hüljatud talud". Edasi öeldaikse: ,;Kaduviku meeleoluline näitus ei ole tagasi-pöördumine koju, vaid ära pöördumine kodust.. Leiva xnaitse — see.on esivanemate töö ja lootuste maitse. Talu on kodu," Pessinüstliimd mõtted jä tunded on näituse „T^asipöördumi-ne koju" . puhul pealetükkivad. Ori see autori kavatsus, sõnum? Kui mitte, sus lon see erinevate kunstialade ühendamine väljunud näituse koostaja kontrolli alt, arvab ajalehe kommentaa^ tOr. : . Eesti Vangistatud Vabadusvõžtle-jate Abistamiskeskusest Stokhol-mist on saabunud „Vaba Eestlase" toimetusele kiri, miUes palatakse lehe veergudel avaldada kodumaalt E W Abisfamiskeskusele telefoni teel üle antud läkitust eestlastele Eesti Vabariigi aastapäeva puhul ning teateid poliitvangide kohta. Kirjas on iihtlasi lisatud uuemad fotod Eesti dissidentidest Mart Niklus^t ja Ja Enn Tartost. Telefoni teel Eestist üle antud läkituses tervitatakse välismaal elavaid eestlasi Eesti Vabarügi väljakuulutamise 61. aastapäeva puhul ja soovitakse välismaal elavatele eestlastele raugematut jõudu ja edu ühises töös Eesti maa ja rahva ning inimõiguste heaks. Lõpuks mainitakse: Kasutame juhust, et tänada kõiki rahvuskaaslasi võõrsil, kes on meid sõna ja teoga meeles pidanud. Läkitus kannab Mart Nikluse, Ena Tarto jä Erik Udami allkirju. Meie arvates oisi sellesarhase läkituse Eestist telefoni teel välismaailma saatmine enam kui kahtlane ja tekib paratamatult küsimus — kas siin ei ole tegemist KGB kõige jämedama provokat-sioottiga, et mustata kolme Eestis tegutsevat dissidenti? Meile jääb mõistmatuks, kuidas on kolmel isikul, kes pidevalt on kommunistlike võunude poolt taga Musatnd ja vangis istunud/ võimalik Eestist telefoni teel edasi anda välismaale läkitust, mille eest okupeeritud Eestis kohtulikult karistatakse? Meie teadmisel alluvad kõik Eestisse saabuvad ja sealt väljavad telefonikõned KGB kontrollile ning ametivõimud ei laseks sealt ilma tagamõtteta üalgi välismaailma saata läkitust, milles tervitatakse Eesti Vabariigi aastapäeva puhul eestlasi. Teatavasti kommunistlikud võimud ei tunnista üldse Eesti Vabariigi perioodi ning nimetavad seda väikeseks ajaloo „vahepa-laks", mis oli lavastatud välismaa interventsionistide poolt. Kui Eestist seQelaadUine telefonikõne välismaailma tuli, siis peab seal taga oleika võimude kuri kasi ja ausad mõtted. Esitamiseks .on valitud raske», meelsed luuletused, mida näitlejad loevad samas tundelaadis. Luuletused vahelduvad looduse ja maa%i taustaga": Tänapäeva leitavat ainult disso- Kas meie ei peaks tulevikus siiski olema ettevaatlikumad selliste läkituste avalikuks tegemisega või vähemalt katsuiha asja uurima? Voi on Abistamiskeskusel Stokhol-mis tõesti kindlad andmed» et olukord N. Ludus on põhjäliktüt muu-tunnd nmg et iga kodanik võib nüüd telefonitoru kätte võtta ja Rootsi või Kanadasse helistada nmg eestlastele head Vabariigi üldse olevat kogu näituse lim-1 aastapäeva soovida?» ber valitsenud mingi anonuümr 1 sus, nü polevat külastajad teadnud, kes on luuletuste autorid, esitajad, lauljad jt. kaastegelas^. „Tagasipöördumine kojuV on suuri pettumusi valmistanud sealsele avalikule silmale, nagu on tagasipöördumine koju tekitanud pettumusi ja valu neile vä-lis- eestlasile, kel on võimalus ol-neerivas masinlikus helitaustas, nud oma kunagise kodu varemei-agahoanset? Silmatorkav on oi- le pääseda. Mõlemal pool leitak-nud vastandamine meie kaasaja- se, et kadunud on see, mis teeb le. Maa oleks nagu välja surnud, meid eestlasteks: kodutalu, ko-teda samastatakse taluga: dutuxme: K. Ä. N. Vene ametlikus ITO. a^ka-iendris on toodud jälle Stalihi püt geoses tema sajanda sümipäevaA- •ga detsembris. Eelmisel aasta! see kalender Stalinit^^n^ vAmietllk kalender on N. Venes soosiMiise baromeetefT; See on iga nõiakogüde ametniku ta vaadata, kes on tunnustatud ja kes on ^.^on-person". Paul Wohl, ameerika aijakirjanik Moskvas kipjuitab, et Stalini 'küsimus olnud poliitbüroos : ikaalümiseil. Olevat leitud, et i Stalinile; samasuguse tähelepanu cmiÄnine tema sajanda! sun]^ Leninile ei tule k t e alla:>Kuid itema taie^ gä palju tähei^Äu ämtianud vvaitaie Tennai. ligi;, 20Ö.0''. Maasnegatiivi säilitavat H.Polherg, millest F. Tooming ori valinud ja koptee- ^ rinud teatava.;osa. : Ctoapärane oli näituse avamine. Kõigile külalistele anti ti^Pi alguses põlev küiinay 'Laskudes mööda iidset keerdtreppi keldrisse, valgustasid külalised seda ise. Keset ruumi asetseval väikse' lauail oli vana küünlajalg põleva te küünaldega, kopsaikas maaleib ja saviriõu soolavõiga. Pärast Kiek in de Köki per^aisele ja Tallinna Linnamuuseumi direk-torüe Mvaviilukate andmist võisid MOSKVA N. Liitu ei ähvarda snitte ainult SelvavSlja nappus, vaid juha vüendat aastat järjest On ka karutlisaak aua loodetud kvantumi. Seda küshnust käsitab oma veergudel nädalaleht ,J4- (teratumaja Gazeta", kes mainib, et probleem ei ole mitte ainult väheses saagis vaid ka kartulite hoidmises; Ajaleht kinnitab, et N.Lüt vajab laoruumi 21 miljoni tonni kartulitele, 'kuid käsutada oley laoruum suudab mahutada ainult 12 miljonit tonni kartulit. . Edasi' selgub ' ajalehe artiklist, et 20 prot. kartulisaagist läheb kaduma hooletult teostatud k©- ristussöö tõittu, • . . kuna 30 prot. saagist hävib laoruumide puüdimiisel ja viletsal transpordil ning 5 prots. mädaneb ebasobivates ladudes. Nende andmete ipõhjai läheb 55. pröts. kartulisaagist kaduma lohakuse^ hooletuse ja laoruumide puudumise tõttu. Kartuli produktsiooni ..tõstmiseks on valitsiis otsustanud tõsta 38 protsendi ulatuses kartulite hulgimüügi hinda, mida maksetakse kolhoosidele ja sovhoosidele. Jaemüügi hinnad on jäänud muutmata, kuna .kartuleid müüakse ärides Ikka veel 7 cendiga naeL';. • Ehkki kaiptulite kasutamine N. Liidus toiduna on 1950-nei5t aastast peale tunduvalt länge-moodustab kartul ikka veel elanikkonnale tähtsama toiduaine kuna 1Ö77. aastal sõi iga nõukogude elanik aastas keslaniselt 170-na^la kartuleid. / . Betente polntikä raamides tehakse Ühendriikides imeasju. Nii näiteks ilmub lähemal ajal Chicagos kahe vene akadeemiku poolt ku-jutatud ajaloolme teos, milles kirjeldatakse Ühendriikide ja N. Liidu vahekordi 1917. a?stast kuni praeguse ajani. Teose kirjastamiseks kestsid nõupidamised kaheksa aastat ning lõpuks võttis selle ülesande enda peale University of Chicago Press. Ülevaade kannab pealku-ja ,,Bussia and the Ünifced States" ning selle autoriteks on venelased Nikolai V. Sivatshev ja Nikolai N. Jakovlev, kelledest esimene juhatab Ühendriikide õppeprogramme Moskva ülikoolis ja teine peab rahvusvaheliste suhete alal loenguid Moskvas Teaduste Äka- ^emias. Lühidalt: väga kõrged ja kvalifitseeritud seltsimehed. Professoritel pole kahji&s Ämee-rika kohta midagi head lausuda— pigem võiks ütelda, et kogu teos on algusest lõpuni sisemine ja ameeriklaste kritiseerimme. Nii süüdistatakse Ühendriikide „impe. raüstlikke rmgkondi'* ristisõja organiseerimises bolsheyismi vastu pärast Esiniest maaUmasõda, Lend-Leasel saadetistega koonerdamises, Euroopasse maandnmis-operatsioonidega venitamises jä parast maandumist ä^^ases edasitungis. Akadeemikutel on oma se-letus* ka 1939. aastal N. Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungi lepingu kohta; üheks selle lepingu $õhnimise põhjuseks olevat olnud ühendriikide neutraalne hoiak nmg teiseks olevat natsi Saksamaa Jä Jaapani vahele Nr. 16 5 lk. 3) VALVEAR! X Ja 4. märtsil dr. « 921^7777. 10. Ja 11. märtsil dr| ment, tel. 481-6834. [uhatusVcai VANGOÜVER (VE) ja küresti kasvav VäncoJ Pensionäride tJhing valj maril toimunud pej ühingule uueks esünehJ söidukapten Albert Kruj yalimist ümuski teadef et uus jühteid on sobi\ le. Nii on tüürimeest Tutti ja Richard Sukmit | hed), peastjuaardiks (kassapidaja), telegrafii Suurkask (seki*etär), Hilda Joasalu (abisei pootsmaniks Alec Kalbuj vanem liige). Tartu Institni ergutab ja ai eestiainelisf üi ja oppetöi Tartu Instituut pall ja testamendis meei raamatuil Informatsioon: Dr. tel. (416 ) 447-8J ILMAR HEINl INSURAN< Eesti Majasl |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-02-27-02
