Vaba eestlane , July 13, 1978

              ¥ÄBÄ EESTLANE neljapäeval, 13. juulil Uiursday, July 13,1978 Hr. 52
SANTA CLARA, Kalifornia -
Siin 30. juunil jtoimujiuä rahvusva­helised
ujumisyõistiusel ülM^
Tiiiiä Lusik feõik^ kaasaarvatud
^^eennast. Ta pääses finaali 100 ih
selili ujumises ning tuli ameerika
meistri ja öljimpia ujujate järel
viiendaks ajaga 1.08,69. Tulemus
on üle sekundi parem tema enda
nimel olevast Välis-Eesti rekor­dist,
ujutud neli lädalat tagasi sa­mas
^asseinis.
Järgmisel päeval, 1. juulil Tiina
Lusik püstitas teise Välis-Eesti re­kordi
200 m selili ujumises ajaga
2.32,25. Endine rekord kuulus E v i
Kosediraniüsele (2;37,63), ujutud
VahcoüVeris 1975. a. Samadel võist­lustel
sai Tiina ICO m vabalt uju­mises
M^ks 1,03,00.
Meie aina tõusva ujumistähe
Järgmine suurem võistlus toimub
augusti kuul kus ta läheb kokku
ameerika noorte ujujate paremiku­ga
Santa Olaras toimuval National
Junior Championship vöistlusei.
Uus mci€illi?icarek@rd
16i juunil hüppas 19-äastane ve­nelane
Vladmiir Jastshenko kõr-uue
maailmarekordi tu­lemusega
2;34. Ta ületas kõrguse
2.20 alles kohnandal katsel ja 2.24
teisel. Selle järgi tõsteti latt uue
maailmarekordi kõrgusele, mille ta
ületas teisel katsel. •
Maaihnarekord kõrgushüppes on
viimastel aastatel kiiresti arene­nud.
Aastal 1960 hüppas ameerik­lane
John thomas maailmarekor­diks
2.18 ja parandas ^ m a l aastal
tulemust veel sentimeetri võrra.
Venelane Valeri Brumel aga tõstis
järgmisi aastal selle rekordi 2.23-
le ja parandas samal aastal tule­must
veel esiteks 2.25-le ja siis
2.26-le. Järgmisel aastal ta paran-
' das oma rekordi sentimeetri võrra
ja laaštal 1963 tõusis rekord 2.28-le.
See rekord kestis kaheksa aastat
kuni ameeriklane Pat Matzdorf
X hüppas uueks rekordiks 1971. a.
2.29. 12173. a. aga hüppas ameerik­lane
Dwight Stones uueks rekör-^
diks 2.30 ja aastal 1976 parandas
seda veel kahe sentimeetri võrra.
Möödunud aastal hüppas venelane
Vladimir Jastshenko 2.33 ja isüüd
v i s "selle veelgi ühe sentüneetri
võrra kõrgemale.
Oslos, Bisleti staadionil jooksis
ceenialane Hehry Rono oma nel^
janda maailmarekordi sel aastal,
seekord 3000 m. / f e n a tugev Jõpu-v
spurt andis ituiemuseks 7.32,1, tet
seks jäi inglane Brendäri Foster,
kes^ kordas oma isikliku rekordi
7.35^2, mille ta jooksis Jiba 1974.
aastal Gateshead'is. ^
23-aastane belglane Ronald Des-melles
jooksis Äntverpeni lähedal
Merksemis 100 m' käsitsivõetud
ajaga 9,9.^ Abiks oli tagant tuul,
kuid see o l i eeskirjade poolt luba­tud
tugevuses. Kui tulemus heaks
kiidetakse^ on see uueks Eurocpa
re<lbrd3l{s.^ •••
19-aastane helsinglane Ärto
Härkönen * viskas jaanipäevaman-gudes
oda 85.70, mis on uueks Eu­roopa
noorterekordiks. Ka kaks
teist HärkÖnem viset ületasid 80 m
piiri, olles 83.28 ja 8338. Teivas­hüppes
hüppas Timo Kuusisto uue
noorte Soome rekordi 5.10.
Euroopa rekordi 10.000 m jooksus
püstitas inglane B. Foster Londo­nis,,
tulemusega 27.30,5.
Miss Karavaniks kroonitud Miss ToMo — Noreen Hoita, Onta­rio
leitnantkuberner Paullne McGibboh ja Karavani idee aiidja
/Z^a:Kossa]r'Eoyal Yörk'is jDeetud Karavani lõpubaM.
• Foto:'J.:-Kreilis
Wessing viskas oda' 84.96, teiseks
jäi ungarlane Boros 83.^, kolmas
Nemeth 83;10.
0
Vilniuses N. Liidu, Idä-Šaksa ja
Poola kergejõustiklaste võistlusel
püstitas V. Trofimenkö N. Lüdii
rekordi teivashüppes tagajärjega
5.61, millega ta ületas eelmise re­kordi
2 sm võrra.
Keuruu kergejõustikuvõistliastes
tõukas Reijo Stählberg kuuli 20,80
jä võitis A l Feüerbachi kelle tule­mus
oli 20.30. Antero Toivonen vis­kas
oda 85;20, ismo Toukonen
sis 300Ö m ajaga 7.59,L
Poolakas Wladyslaw Kozakie-vvicz
hüppas teivast 5.62, mis on
tänavune Euroopa tipptulemus.
Ida-safcslane Udo Beyer tõukas
kuuü 21.79^ mis on uus Ma-Saksa
rekprd, aasta tipptulemus ja kõigi
aegade neljas parim kuulitõuke tu­lemus,
WolfgangSchmidt heitis ke­tast
68.10. Ungarlane Ferenc. Pa-ragi
viskas oda, 83.52 ja Miklös
Nemethi 83.16. Ida-sakslane And­reas
iBusse jooksis 800 m ajaga
1.45,5, mis ori uus noorte rekord
Euroopas j a tänavune tipptulemus
maailmas. Brasiillane Joao Oarlos
de Oliveira hüppas kolmikut 17.44,
võites Viktor Sanejevi 84 senti­meetriga.
De Oliveira hüppas kau­gust
8.13.
Saari järve jaanipäevavõistlüstel
tõukas Al Feuerbaeh kuuli 20.51
võites ühe sentimeetriga soomlast
Röijo Stähibergi --- 20.50. Kettahei^
te võitis Mäe Wükins 66.30. Oda­viskes
kaka ungarlast MiMos Ne­meth
ja Sandor Boros mõlemad
saavutasid 85.00, kolmas soomlane
Antero Puranen 84.90.
Kölnis peetud võistlusel lääne­sakslane'
Carlö Thränhardt jä
ameeriklane Dwight Stones hüppa­sid
mõlemad kõrgust 2;21, kusjuu­res
sakslane osutus võitjaks. Ko-zakiewioz
hüppas, teivashüppes
5I50," võites ameeriklast Dan Hip-
10 sentimeetriga. Michael
Vilniuses peetud N. Liidu, Ida-
Säksam^^a ja Poola vahelisel ket-gejõustikuvõistlustel
tegi kaasa ka
Enn Seliik, kes 10.000 m jooksus
saavutas tugeva lopuspurdiga esi­koha
ajaga 28.42,4.
Tartus algasid Eesti kergejõus-tikumeistrivõistlusea.
Esimese]
päeval oli parhnaks tulemuseks
Ramon Lindali tänavuse hooaja
parim saavutus teivashüppes 5.30.
Tartlanna Ene Jürisnia võitis 400
m tõkkejooksu uue Eesti noortere­kordiga
62,4. Helgi Parts tõukas
kuuli 16.89,
® Eesti PEN-Khibijuliatus valis
uueks eestir<poplseks klubi liik­meiks
luuletaja Liidia Tuulse
Stökholmist. Sellega tõuseb klubi
liikmete arv Rooitsis. 16-le. Klubi
jiiiiatus asub IJSA-s.
®- Štokliolmis tähistas 80-a. sün­nipäeva
4. maü naetsateadlane Bo­ris
Kuldvere, pärit Raikverest;
Võtnud osa Vabadussõjast, õppis
ta ülfeoolis agronoomiat j a siis
meisateadiüst. Viimati oli ta Ees­tis
Karjalasma metsaülemaks.
Rootsis töötas ta metsaülikoolis,
metsahindajana Ujyplandis ja
muijal ning lõpuks riiklikus met­satehnilises
kontoris-;
^ Kristlikiku abiellu laulatati lau­päeval,
10. juunil pruudi kodus
KalifomiaiS, Mission Viejos, Ene
Simpson j a Grnm&r Puldas. Tali­tuse
pidas õp, Rein Neggo. Gun-nai"
Puldas on elukutselt insener
ning huvialalt miaailikunstniik. Ta
elas mitmed aastad Baltimores
emie Kalifornia osariiki asu­mist.
Gimnar Puldase isa oli Põl­vas
postkontori ülem. Teenistu­sel
viibisid ka pruudi sugulased
Vilja ja Toomas EllerbUsch $t.
Catharineslst, Kanadast. •
-Urne Ivandi — Pargi
Ei&ldne tammetõru Näiaeidid
ettekanded noortele i
L. Wahtras — iJivaklass
EayimtfMed, 256 retsept! . \
Enn Nõu — Vastuvett. . . ^ :
Anna Ahmatova — Marie ündey — Eeslkviejüa
H;Michelson — Skaotlikul t©^
H. Miehelsön — Noorsootöö radadel
H/Michdson ~ Eesti radadelt
Edu£u*d Krants ~ Liimemtlased(lu^^
Eona Laaman--Mis need sipelgad
(luuletuskogu)
EsMaa Oificia] Goidd
Paul Laan — Mõttelend — Pilte Ja pesgeldaaä
Karin Saarsen — Lohengriiü lal Isxaaim
Herbert Salu — Utoopia ]a ImituToioogia
Triinu" üksilmambreid
A. Kubja Kadunud kodud •-mälestuski
A. Kub ja — Mälestusi kodnsasF®HI
A. Kubja — Palukesed
E. Uustalu ja R. Moora — Soomepoisii
426 lk. + «4 %. fotGsM
Leho Lumiste — Alamuse Amdrns — biograafi-line
jutustus kirjanik Oskar Lutsust v
L. Lumiste— Atlandi aknal
Lv Lumiste — Killad külas
A. Vomm — Ristsõnad 5 j
A; Vomm --Ristsõnad XI
A. Vomm Wstsõnad III
A. Vomm ~ Ristsõnad IV
Aiits Vomm — Minu hing (hiuletuskogis)
l/Eerme--Surnud laevad ja elavad
K. Eerme — Päevata päevad ja ööta
Š. Ekbama — Äjätar (luuletuskogu)
Aarand Roos — Jumalaga, lars Ja E r m w
J. Pitka — Rajusõlmed j
A. Käbin—V&im ja muld
Urve Karuks — Sodakondnr (luuleiuskogu)
H. Oja — Eoputased eneses (luuletuskogu)
H. Oja Tunnete purdel (iutiietuskogu)
A. Küng~-Mis toimub Soomes?
E. Sanden — Mitme näo ja nimega
Aarand Roos — Juntide kuüngas Talliniag
RAAMATUID LASTELE:
1
•2.50 . 18 .
2.50 1 3 : ;
5.- 40
350 85
3:- 35
.4.30 .35
3.-
5.- 40
0.—
450
sa
15
4iö :^ /
1.50
• < ! » ' • • • •
.25 :^:
1 ^ •'
m
:i4.--:; - • m,.
(3.6e
2.1c
40
40
550 40
:i5o. . : 26 •
255 ^0
2.25 20
2.25 > . \,2o.:- • •
20.- • 40'. .,
1.50 • 13 .
A ••••
40
A A 4.—
fifSO
30
30
/Ml
3 —
SU
40
1.50 .25 •
2.75 , : 25 \
14.-• 50
• W • :
.4®.
Vipeta mind lugema I — (Õppa ja tööraamat
edkooliealistele lastele värvitrükis)
õpeta mind lugema n - - Õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele i^WtrüMs)
Eesti keele Harjutustik | ,
4.' 40
33
Auto jäi seisma, umbes meeter Ja pane järgmisel golfiklubi pea-
Riek kritseldas;midagi^oma kü--
jutlistabletile. Astusin ligemale. ,
v^ohn tahmanägu", üttes Eick,
sellest hoolünata et ta ise ka mus­ta
jumega oli, „kolm Lõunasaarte
lõngust, keda eehnine taksojuht oli
golfiklubisse viinud — sealt olid
nad välja visatud, nad olid omale
uue taksoauto tellinud ja siis selle
minema vuranud — ja see
cüi seesama masin s i i n ! " Ja Riek
viipas pöidlaga takso poole, poo­lest
saadik teekraavls.
V-õitsin rinnataskust oma tasku-raamatu
ja pastapliiatsi.
'„Okei, Rfck, lase tulla."
,,Kohn meessoost rastakat, mus­tad
jumedj rullis juyksed, umbes
kuusteist^kaheksateist, .. räägivad
Lõunasaarte aktsendiga."
, ,Mida sa sellega mõtled — kolm
rastakat?"
,,I|;astafarilased, seersant
kohn noort nuiameest skalpe küt-ttmas.
Sa tead ju mis on juhtumas,
mees? Rastakad bn valgete peale
verised, tahavad kõik teise ilma
saata ja ise Aafrikasse välja rän­nata.
RasTafari usulahu liikmed,
arvatavasti Jamaikast. Seal on
neid kõige rohlceni."
,ia oled ju ise ka Jamaikast,
või kuidas?"
l„Seepärast ma tunnengi neid nii
häsüi,-:seeršant.^ .^Nad visati -tehva-
— seepa­rast
läksid nad ja tegid esimese
kahvanäo külmaks, kes neile vastu
juhtus. Seillesama siin taksosohvri,
kes neile midagi halba ei olnud
teinud. Äga selline on juba kord
nende usk. lias Tafari, nagu ehk
tead, on Abessiinia keisri pfivaat-h
i m i - ^ enne kui teda Haü^
sie'fcs'hakati nimetama. Rastakad
peavad teda jumalaks ja tahavad
tema maale välja rännata."
maad mmušt eemal.
Autos oli kaks inimest — punase-näoline,
tüse; meeskodanik, ja ta
teravaprof iililine, blond naise-nääpsuke.
>,Mis viga on, võmm?"
,,Kuhu te tõttate, kodanikud?"
,,Tulmie niõrvakohta va;atama?"
„Ah nii — ja see teid ei seganud,
et tänavaristil asuv konstaabel
püüdis teid kinni pidada" '
„Ma olen maksumaksja ja see
siin on vaba maa — võin minna'
kuhu ma tahan — pea seda mee­les!
Seersant või mis asi sa oled."
„Pean meöles. Riek, on sul pile-tu-
aaniät kaasas?"
Mu jamaikäläsest kolleeg irvi­tas,
valgete hammaste Välkudes.
„0n kaasas, seersant!"
„Siis anna sellele heale kodani­kule
üks vaba maa liikluspilet —
„Siis miks nad ei rända - miks pisike kohtukutse politseisignaalide
nädpeavad siin öösM ringi sõitma ignoreerünise eest. Okei, härra
ja pahandust tegema?" 1 Kodanik? Kas annaksite lahkelt
„Abessiimas pole taksoautosid,
seersant, seal pead kaameli seljas
sõitmas; Ja heaolu abu-aha ei saa
seal ka. Kui nad sinna läheks, ar-sellele
konstaablile oma sõiduloa,
et ta saaks vastava informatsiooni
maha kopeerida?"
Punasenäoline meeskodanik ei
vätavasti peaksid nad päeva otsa paistnud asjade käigti üle eriti õn-suhkruroogu
lõikama või kohviube nelik olevat. Ta ähvardas mind ja
noppima." [konstaabel Riek N a 3 t e ' i t i^
Nojah, ega ma ei teadnud vaie^
da, poisil võis õiguski olla. Kust
pidin mina fepüc neid tähmanägu-de
salaseltse teadma?
Auto tuli mäest alla, suured tu­led
peal. Valguskiired langesid tee­kraavls
asuvale taksole, vereloigu­le
ja klaasikildudele teel ja ka
taksiauto taha pargitud politsei-^
masinale. Pückamööda k i i auto li­gemale.
Astusin tee keskele ja
guste koledate tagajärgedega. Po­litseiülem
mr. McGillicuddy ole­vat
ta isiklik sõber; Ta naine üind-vat
parlamendiliiget Joe Palooka't;
Ta olevat mitmekordselt dekoree­ritud
sõjakangelane. Peale selle
olevat ta golfiklubi diige ja tal ole­vat
täielik õigus siin ringi sõita.
„Tore on^', arvasin mina,: „siis
koosoilekul ette, et politseil tuleks
golfiklubist mööda mineva tee pii­rides
liiklusjuhatuse õigus ära võt­t
a ; " . ; ' • / ' • ^ ^ . . . y ^ - ;
Punasenäoline meeskodanik vis­kas
autole tagasikäigu sisse ja ajas
tagurpidi jälle mäest üles — kitsa
tee tõttu ei saanud ta ringi pööra­ta
ilma ojasse libisemata, ja läbi
me teda ei lasknud.
„Rk:k", kamandäsin ma • oma
konstaablit, ,,võta, raadioühendus
Tööosakonna meestega ja lase
neil süa mõned barrikaadid kohale
tuua, et teeotsad kinni panna. Neid
uudishunulikke ihnub siia tosinate
kaupa, kui asi kord raadio peale
läheb.".-/;
„Yes Sir,.seersant", .vastas Riek,
sõnakuulelik sõdur.
^„Ja küsi järgi, kuhu see mõrva-meeskond
on jäiänud — selle aja
peale peaksid nad juba siin ole­ma."-^
v;-: ••;;:•.;.;.•;
;„Yes Sir.".;, ; • • • ...
Aga mõrvameeskohd oligi juba
kohal. Sest järgmine masin, mis
mäest alla tuli, väigutas meile tu­lesid
ja jäi sus Riek Naylor'! kol­lase
politseunasina taha seisma.
Kaks tüsedat selli vihmamantlites
ja vi'Iifckübarais, kohvrid-kastid
käes, astusid autost välja. Esunene
neist, punasenäoline, hõbehaBide
juustega staabiseersant ' Robert
Cluff urises mulle midagi suunur­gast.-;
: ;
,,Kus on siis see surnukeha.
te kõrgemal. Eriti veel kuna ta
meie linna eliit-mõrvameeskonnä
liige oli.
„Ambularitsi-mehed vedasid ta
minema. Arvasid, et sellü oli veel
pisut eluvaimu sees. Aga minu
meelest oli ta - - eh, Looja karjas."
,,Sus miks sa lasid neil ta mme-ma
viia? Kas sa ei oska oma au­toriteeti
kasutada? Sa tead, et
mõrvakohta tuleb originaal-olukor-ras
alal hoida, Või mitte?"
,,Ära ärritu, Bob — niiviisi lõh­keb
sul veel veresoon ja meil on
kahe surnuga tegemist", manitses
ta kaaslane, naerunäoline Doug
Mcintyre, keda tundsin ajast, kui
veel. D-tänaval, alUmnas, postil
käismie. ,^Harv on asjadega kur­sis,
ta teab, küll, mida võimalik ja
mida võiihatu on teha."
Aga vihane staabiseersajit Cluff
ei lasknud end nii kergesti rahus­tada.
Muidugi oli see vihastama-panev,
kui ambulantsimehed kõik
tähtsad jäljed ära tallavad.
„Midagi ei tea ta — ja sina, kol­lanokk,
ära tule mind õpetama,
ma oim süs juba politseimees, kui
te kaks veel seltsis seakarjas käi­site.
Vähemalt kriidijoonise oleksi­te
võinud tänavale tõmmata, seer-santKork!"
'
Plammustasin huulde. Tõepoo­lest,
olin selle unustanud. Aga au­to
öli ju veel kohal, midagi muud
ei olnud liigutatud kui taksojuhi
laip. J a ilmselt oli Cluff vale jala­ga
voodist välja astunud — ta
paistis tahtvat ihaühega tüli nori­da,.
.•;- ;• • •
,,Mul põhud kriiti käepärast,
Ma olin temaga koos kunagi ui­mastusmürkide
osakonnas teeni-:
järgmine, kord, kui chief McGilli- nud, mitmed head aastad tagasi, staabiseersant — seepärast jäm
cuddy't näed, vii tervisi minu poolt ja me tundsune teineteist päris ise kohale, et teile täpselt päidata,
1 ja teata talle, et teen tublisti tööd hästi. Aga muidugi oli ta nüüd kus kdia lamas — niiviisi ^im, ja-klaasikildude
vahei, vasak näopool
vastu asfalti."
Cluff urises ja võttis oma port­fellist
tüki^ kriiti, millega ta mmu
näpunäidete järgi tänavasillutisele
jooni vedas; Siis tõi ta oma mõr-vakastist
välja kaamera, sõrme­jälgede
pulbri ja paar peene kar­vaga
pintslit. Need ulatas ta seer­sant
Molntyi^e poole.
„Sün, <sa kollanokk — tee end
kuidagi kasulikuks."
Mcintyre oli vahepeal oma tas-kuraämatu
välja võtnud jä sinna,
midagi joonistama hakanud — ;
muidugi, mõrvakoha skits.
„Iga asi omajagu parajal ajal
või nõks hiljem", naei*atas ta,
oma otsese ülemuse paha tuju i g ­noreerides^
,Jias ma märgin enne
mõned, detailid üles. Mis informat­sioon
on sul asja kohta olemas,
Harv?" •
Andsin siis aru. Taksosohver kol­me
neegripoisi poolt kohale kutsu­tud,
keda golfiklubi tantsupeolt
välja visati. Neegi-id nähtavasti
kuuluvad Jamaika rastafarilaste,
ususekti ja on valgete vastu vae­nulised.
Ihnselt otsustasid nad
oma pahameele esimese vastujuh-tuva
valge peale välja valada, ja
seetõttu tulistasid taksojuhüe ta-gaistmest
kuuli kuklasse, üheain­sa,
mist juuste serva alt sisse läks
.ja paremast põsenukist välja tuli.
Taksojuht pidurdas masina ja kuk­kus
siis koos purukslastud aknaga
ukseraami vahelt välja. Mustadel
poistel polnud isegi aega teda röö­vida,
sest ta taskud olid pahempidi
pööramata. Paistab, et nad põge­nesid
jalgsi üle golfiklubi aasade
ja läbi lähedase madala võs^.
välgutasin oma signaal-lambiga. ja ootan selle eest aukõrgendust; staabiseersbt ja seega minust as- vereloik,
<
Nr. 52
Kust
E r i t i
seks
nevad
tüümid),!
iiüjem
—- ikust
kirjutat
taikse sel
on
tihti ,J1
Dzhünl
mesi li3
mesist i
„de N i i
keeles
tälieite ei
,denim".
Baieri [
1850 pail
tugeva,
riide; TA
se. Ta õ j
riet pr
Nimi
meie
pükse „j
kasutasid
vajasid
tulid sii
neeitidegj
ikltsad ,\
vasest n
sed.
Room 11
Tori
PasUaat
Ont (I
24-tund
HETI
S65 Bay
-õhlutil
mm
Cli
55 U
To
Teen kõj
. 3323 Di
RK
eh
• Saa
UOÜ
553 UI
M5V
(Järgneb)