Vaba eestlane , November 25, 1980

              Nr. 8B
lEERD
.Nr. 88 :
mn
?ABA EESTLANE teisipäeval, 25. novembrü 1980 - Tuesday, November 25,1980 Lk. 5
. OktOOlj-: • •
läbi iali-teaduslik
?x officio).
iid: Ants
Raimo
m: Kalju
lennö Len-kolm
uut
• ^ • • • , *
fengro, Au-
[ase.
Iie üldtun-listeadlase
lõnastatud
takse
cku poee-likku
ning
Teid kui
Iri mitme-toimeta-fcse
,,kui
lapaistva-ma
laia-jsoöjalt
ja
Id elusaa-minevi-
|,kui tead;
ühtlasi
lg tvnde-.
it ja tut^;-
Kti eesti
|se ringi-'
jiste rah-emakeel-ivilaul
vestlps
kong-augustis.
t:ongressiI
iri areng
Irof. Mik-tturaal-
3st uura-ootsi
an-kordin^
i doku-le
lanls
iäb mui­et
koon-ise
küsi--
ia järel-k:
irjadest
[ale tdo-id
siiski
dmiseks,
It nõud-adis
ane olla'
lisaga ja
sõjaväe­line
pidi
jgooriM-taviiS-
7 K ) .
Möödunud reede õhtul toimus Eesti Etnograafilise Eimg! Juba tava­kohaseks
igasügiseseks sündmuseks saanud rahvakünstiõhtu. Osavõtt
oli veidi davam eelmisest aastast, kuigi väljapanekuid oli vähem.
Õhtu kavalise osa pas ringi esi- kes maalimist harrastasid,
naine Ene Runge, iseloomustades Etnograafiline oli äga Karl Ka-rahvaktinsti
väärtuseks, mida pear sekamp'i puutöö, kus oli väiksem
me hoidma ja edasi kandma. Eda- eesti tüüpi pukktüulik täiesti välja
si§es õhtuses kavas vennad Leo ja ehitatud ja ühe avatud külje kau-
Toomas Säägi esitasid kahel akor- du veskisisustus nähtav. Pühkepal-dionil
meeleolumuusikat, sopran gal olev meister on teinud selle ko-
Tamara Norheim laulis Imbi Medri dumaal oleva tuuliku plaanide ko-klaverisaatel
neli laulu ja Ene Run- haselt kümme korda vahendatuna.
§e ise esitas diapositiivide pro- Veski asub taluõues, kus on minia-grammi,
mille kaudu .nähtus loo- tüürsed suve- ja talvešõidukid, mit-duslike
lilleõite eesti j rahvariide- mesugÜsed põllutööriistad, tarbe-mustreiks
kujunemist, mis nüüd on esemed, kooguga kaev ja ehtsuse
nii iseloomustavad, et nende kaudu mõttes loomadki. Ning taluõue üm-võib
õisi ära tunda. I ber eesti laadi aed. Kogu selle.ees-
Oma väljapanekutega esines es- tl talu ta on valmistanud tänavuse
makordselt Nora Nõmmik-Luik; suve jooksul. Ta on oma tööga kai­kes
puitegemeid põletustehnikaga hud demonstreerimas Ontario koo-kaunistab.
Ta pn võtnud oma mo- Iides kaasas Nora Nõmmiku eesti
tiivid eesti rahvarõivaste käsiraa- rahvarõivais tütar ja on saanud
matust. N. Nõmmik asub Trento- elava huvi osaliseks, misi kirjeldab
nis, kus ta abikaasa on sõjaväelanei kunagist elulaadi kauges Eestisr —^'^^^^
R-iietusesemete poolel oli siiur
valik kootud esemeist, ühes Elfrie-de
Seeblumi sein^vaibas oli kasur
tatud^^eitse sukamustrit, teises 19
kindamustrit. Ž^^"^
Väljapandud kindad Ja sukad olid
näited käimasolevast kudumis-
: kursusest, kus.mõni töö alles- lõ-tal
on kohalikke inimesi,
mistavad mitmesuguseid
tarbeesemeid, mida ta
tehnikas kaunistab.
ilu- Ja
Inge Kao von ammune esineja ol^
nud neil õhtuil oma keraamüiste
esemetisga ja- seekordki olid tal^
rikkalikud väljapanekud väga de­koratiivsed;
mitmesuguses suuru­ses
ja maitsekates värvitoomdes.
Aasta tagasi avastas E^
graaafüine Ring asjaarmastaja
kunstniku Oadi omapärase Kihnu
saare elu kirjeldavad maa,lid.
Tänavu ®li neist nauesti tehtud va­lik,
kus otse imetletav oli maali-
' Ja oskus liäha oma saarerahva
elu selle a
•STO-SO
MöödimndptiiapäevaõhM kogunes Eesti
levate liikmeid Eesti Maja Noortemumi, kus toimus läiiind snvel male­vate
esindosüksuste Rootsi sõida „Põhj^6tka Lend '80" meenutosõhtiB,
millele elasid kaasa need, kes sellest osa võtsid ja teised, kes sellest d
olnudsaanisd osa võtta.' • ^ ^' " • i
Diapositiivid olid Ants Küttilt, te elukohtadesse ja -komnietesse.,
kes oli olnud agar fotomees ja tei­nud
kuni paartuhat võtet. Neist oli
ta abikaasa Tiia Kütt valinud um­bes
700. õhtu esimesel poolel oli
300 diapositiivi «Vikerkaare"
skautlikust nortelaagrist. Ülejäänud
osa aga ESTO-80 sündmusist, Nor­ra
reisist
Rootsis.
Pildid püstkojast, palkehitosesl,
õlgkatusest andsid selle keskkon­nal,
kus seinte vahel aga toimus
elav töö, ketramine, kudumine,
taimedega värvimine,
kus Endel Ruberg tegi oma naha­tööd,
kõrvallaual puidust eesti õUe-ja
muudest kohtadest kannud rahvusliku puiitöö esihda-jaina.;
õhtu avas Eesti Skautide Malev , taagri elust toodi pilte Ameeri-
Kanadas juht skm Silver Kask, ka eesti noorte oma maa sünnipäe-öeldes
et meenutusõhtu on samal va .tähistamisest 4. juulil, kuid sün-ajäl
ka noorteajakirja „Tulehoid- nipäevi tähistasid ka mitmed teised,
ja" tuluõhtu, milline vajab suure- ttheks osaks oli ESTO-80 ava-mat
majanduslikku tuge. mmt, kus rongkäigus^id ka eesti
Ta andis üldjooned järgnevale pro- rnüinaskangeh Vanemuine, Va-grariimile
ja tänas Toronto skautli- napagan jt., suur osa aga rahvarõi-ke
noorte esindusüksuse juhte skm yais ja vormides,
Enn Kiilaspead ja gdr Anne-Mari Külalispäev tõstis 700 elanikuga
Kaunismaad, laagripere suureks. ^
Tiia Kütt seletas .kava ja sellejä-rel
alustatigi diapositiividel matka
Rootsi piltidega lennujaaniäst, len-
Samaaegselt Eesti Püssi- Ja Püstoliklubi koosviibimisega toimus Arved nukist. Rootsi ja sealt edasi Metsa-tinitsa
korraldusel väljapanek ta isiklikust relvade kollektsioonist. Pudil koju jõudmist ning tutvumist une
vaade osale väljapandud relvadest, paremalt A. Tinits, ajalehe „Võitle- keskkonnaga. Teatavasti sõitis
Seinale oli: kinnitatud vaipu, muhu |a" loimetäja A.:.EaIa Ja Eesti' Maja Juhatuslüge I. Rpandi.
Viimasteks võteteks oli suurlõke
selle esinemistega. Tulevikku
vaatamise päeval anti hõõguvad
söed koldest Kanädale, kui maa­le
kus on järgmised Ülemaaünni'-
sed Eesti PäeVad,
susse, naisterõivaid, haapsalu rät-
•le, laudadel patju ja ehtekarpe.
Naiste rahvarõivad' olid Viru- Jaa-kopist,
Šarjü Ristist, Raplast, Vil­sandist,
Muhust ja Alutaguselt.
Foto: Vaba Eestlane
Pärast koolitunde toodi näitusele
ka t.E. Täienduskeskkooli õpilas­pere,
kes suure huviga tutvusid
just eesti maakodu kujundusega ja
Kihnu maalijate grupp on leidmas tööriistadega, aga ka rõivastega,
omale kohta eesti kunstiajaloos, ku- kuhu nende esivahemad oli katke­na
J. Öadi kõrval on olnud teisigi, nud oma ilumeele.
Ivar l^cisk
!se
Rootsi 106 skauti-gaidi, kellest kuna siis er teatud, et Austraalia
täisajaga olid laagris 80. need omale saab. Viimasteks võte-
Teadmine sajurõhkeist laagripäe- teks ori asjade kokkupanek, lahku-vist
ön üldine, mised, kuni Vikerkaare laagrivärav
agp et seal sai enamuse ajast oHä jääb selja taha ja siis vaade selle-vaid|
vihmakuubedes ja soojades le veelgi kaugemalt kuna pilvisele
rõivastes, tuleb jist neil diapösi- taevale vormub tõeline v
Pärast Miliikestvaheaegäv
et külalised saaksid osta ja süüai
Maido Silma ppöU,,Tiriehoidja"
heaks annetatud röstitud maisi-teri,
jätkati pidustusi Stokltolmis,
esile. V ; ;
Vahetevahel näis siiski päiksepais­tet
olevat ja selle nautimist. Roh­kesti
oli vaateid Metsakodu kauni­le
maastikule ja Luigejärvele.
Võtetel on kirjeldusi noorte laag- pärast käidi Norras kuni jälle Põh-rialasest
tegevusest, pikemast 15 i jakotka turjal tagasiteed alustati.
Möödunud nädalal toimus Eesti Majas nende Toronto eesti orga- matkast, mis jäi saju kattev iViimane pool on äga tuttav 'juba
miisatsiooni esindajate nõupidamine, kes on aastaid olnud kaastegevad I°°^i.""^r^J?^^^^^^^st söögid ja varemnähtud filmide põhjal,
selle rahvusliku siindmuse sisustama
olnud Toronto Eesti Selts. ^; sid Toronto noored erilist puudust.
Gale Research Company poolt
väljaantavas „Gontempörary Lite-rary
Criticism" avaldatakse; välja­võtteid
tänapäeva romaanikirjani­ke^
luuletajate, draamakirjanike ja
Lõpuks esitas Jaak järve veel
oma pooletunnise diapositiivide
Kuid Kanada eesti skautidel oli eri- programmi,, Vikerkaare" laagrist,
liišelt tähtis osa laagrielus täita, see kuhu ka heli oli juurde sünkroni-oli
oma 17-liikmeline orkester, kes seeritud.
andis sündmusile brävuurust ja rüt- Esitatud diapositiive kommentee-
Arutlüsel oli ruumide küsimus, damine, et senisest shablooniseks
kuna viimastel aastatel, kasutusel oi- muutunud vormist välja saada^
ICorp! Vironia 80. aastapäeva nud Toronto ülikooli Gpnvocation Oma lubaduse kõnelema tule-toimub
neljapäeval, 27. no- Hall oma^h^^ on andnud tulihingeline rah- mi. rimisel oli taustal pidevalt noorte
vembril kell 19.30 õhtul jümalatee- tuska esineväile kooridele ja vüslarie Vaike Lugus Ameerika Osa võtteid oli Ränikivi külast, skaudilaule, mis selle pika piUide-
^nistus Vana Andrese kirikus armu- solistidele. Ruumid on aga igal ju- !ce,luule.ajate^;draamak^^ üliendriikidest, kelle rahvuslikud kus noored viidi nende esi omapäraga rikastas.
avaldatud kriitikast. Mahuka, ligi
700-leheküljelise teose viimase, 14.
köite toimetajaiks on Dpdria Bry-fonski
ja LaurieXanžen Harris. 1
Teose eessõnas öeldakse^ et kir­janduskriitika,
on asendamatu asja-tundmatule
või teadlasile loova kir- ^
mõistmisel.
gekoor vii! R. Tol juhatusel.
gustavad ja meelekindlust sisenda-ga
kalliks läinud, või nende sood- vad, mistõtu tema valik ja temalt
sama hinna muudab kalliks ruumi saadud nõusolek tagavad aktuse si-kasutamisega
seotud inimeste pai- sule tugeva alus©,
karhine nagu valvurid, tnletõrje jt. • ' •/ • • • ,
Kava suhtes on olnud kontaktide
võtmisi mitme kooriga ja solistiga,
:, kuid need on ales läfolrääldinlste
käigus ja peaks selguma lähemal .ui v
ajal peetavÄ jä^niseks koos- ^^^^^^^^^^^^^^^ ^
jasõna hindamisel ja
Šrjanduskriitikä on iseenesest koi- Torontos Bei Air tänaval (nr. 25)
lektiivne termin, mitmet liiki kriiti- asuvas International: Fine Art Gal-listele
kirjutistele. Kriitika võib oi- lery's on juba teist nädalat olnud
la normatiivne, kirjeldav,
elav, teksti uuriv, hindav ja iildme. suse impressionistide joomstuste ;
Teäkikud õpilased peavad konsul- kõ^^^
teerimä mitmeid allikaid selleks, et kunstnikku ja meie kunstnik And-saada
tuttavaks oma ainete kohase rea Kingissepp kahe süuremõõtme-kriitikaga.
„Co«temporäry Literary lise tööga, olles oma realismiga tu-
Criticism" ongi selle eesmärgiga, gevas kontrastis vanameistrite joo-avaldades
kriitikat hästi tuntucffkir- nistustele. v
janike loomingu kohta. Iga köide
hõlmab kuni 150 autorit, kelle Ä
ta avaldatakse kuni viis väljavõtet
nende töödele kirjutatud kriitikast.
Gale Research Company juures on
• rohkem kui 57.999 kirjaniku bio­graafilised
andmed, kes on elanud
pärast 1960. aastat;' '
0 Stokholmi Stadtshusetis promo-veeriti
92 uut tehnoloogia doktorit
ning Kuningliku Tehnikaülikooli 9
eestlane f il. Iie. Erik Saare j kes
aastaid on töötanud sama tehnika-uurijana.
a r i e Uiicieri boiningule
Näituse avamise puhul müüdi
kobe A. Kingissepa suurem 150 x
200 centimqetri suurune õlimaal,
mille hinnaks oli 6000 dollarit. Tei­ne
maal on pisut väiksem ja mak­sab
$5,500. Neis töödes on Kingis­sepp
täiesti uued vormid leidnud
maastiku kivistusest, kuhu pinnale
Esimeseks balti kirjanikuks keda on efektuse; absoluutsemaks saami-selles
sarjas vaadeldakse on meie- seks kinnitatud kõrstaimi. Esimese
luuletaja Ivar Ivask; Talle on antud töö müügi puhul tekkis koguni tea-ruumi
kolmel tavalise raamatu laivtus võistlus kahe pstasoovija vahel,
usel veerul. Iväsk jagab oma haab- : '
Tust maailmakuulsa Christopher Is-lierwoödiga.
Ivaski biograafilistes
andmetes öeldakse, et ta on eestla­sena
sündinud poeet ja teadlane,
kes elab praegu Ameerikas. Tenia Ühel vargapoisil, kes „külastas"
armastus ja koduigatsus kodumaa üht eesti abielupaari nende Villas,
loodusliku ilu juurde on ta luule- oli palju õnne. Sel ajal kui pere-ölemuseks
Ta värss õn kombatav! rahvas, kaks pensionäri, aias tööta-füüsiline
lüürika akuutse looduse sid, läks vargapoiss tuppa, kuna
sensitiivsusega; Ta pnWLT toime- villa uks oli lukustamata. Seal võt^
taja. 1 tis ta köögi laualaekast ära nende
, , . , n^^
Esimesena on avaldatud ^atke ^^^^^ aga järgi peenema va-
AlexanderAspelikrntika^t Ivaski j^^^^^^^^^^ Prouale, kes mõned mi-lDuletuskogu„
Tahtede tähendus j^y^id peale varga köögis viibimist
puhul, teisena Mall Jurma kriitika ^^^^ guel kohtas, vabandas varas,
luuletuskogu „Verikivi kohtaja on aadressiga eksinud jä jalutas
kolmandaks Valev Uibopuu kriiti- rahulikult väravast välja. Eestlased
ka viimase valikkogu »Elukogu gj^^j^j^^
üle. Need. on varem ilmunud^ aja- tabamiseks ei ole suuri lootusi,
kirjas Books Abroad ja
terature
2420 Lawrence Ave. E.;
Scärboffo, Ont. MIP 2RS
Telefon 751-3201 :
Suur valik mitmesuguseid kinke Soomest: põhjapÕdira-, lamba-ja
muid nähku © „Flokati" vaipu © lambanahkseid mütse, kin­daid,
susse ® klaasksmspU' ©' ,,Fisfei" nukke—• ainulaadne kol­lektsioon
Kanadas. .
BULOÖI)(aknakatted) valmistage ise ja säästke! Ostke meetrl-viisi
— iljBsad mustrilised puuvillased ja linasedmaterj^d Soo­mest
mitmesugustes laiustes. ette nputamiiseks samas ^a-
9-osalise imporditud tiik söögitoamoöbli Munad, mis kramagi EGA
KüSAGtt. EI KORDU.
EegJiind
$T99.00
$895.00
7rV,^iitch"7r^,---».--.^--
ud.- 10-le—- - — — -
;:,Tooi:,__.,-__._..___.:_..._-_-^
: -SeinariiuiXvalge) 87" 162"
: .Seinariiul (valge):96" s^72";——
Laos elu- ja magamistoa mööbel. Valik roosi- ja tükpuust šeina-rüuUd.
Mööbliriided. Tiik 4' x 8' s W\ ,>plywood". Tulge „statioÄ
$498.00
Müügihind
$298.00
$445i00
$ 98.00
$198.00
wagon'iga" või mis on teil trans;
raha
,73 Jonešville Cres.p • • ^
tel. 757-5923
Eglinton ja Victoria Park
vahendiks Ja
SCÄNDINAVIAN FÜRN.
.Mati Vaher V
Käesoleva aasta veebruarikiius täitus 25 aastat Eesti Gaiderite Ko>|
gu Kanada Koondise asutamisest. Kuna äsja möödunud tegevuisaasta
oli eriliselt juubelite ning suur-üritnste rohke, tähistati koondise vee­randsaja
juubelit 9. novembril k.a. ainult
Olgu selgituseks mainitud, et möödunut ning vaadati tulevikku
Eesti Gaiderite Kogusse; kuuluvad ja maitsti juubelikringlit, mille
kõik nooremgaideriks ja gaideriks oli küpsetanud ngdr Ellen Kütti,
edutatud juhid. Koondise ülesan- Maitsva kohvilaua eest hoolitses
deks on abiks olla Malevale eesti gdr õie Puimo.
gaidlusse ja eesti noorte rahvuslik- Vahetult enne juubeli koosviibi-kü
kasvatusse puutuvais küsimusis mist toimus Eesti Gaiderite Kogu
Õigete seisukohtade leidmisel ning Kanada Koondise korraline pea-majandusiiku
kandepinna miuretse- koosolek. Koosoleku avas palvuse-misel.
ga ngdr Laine Loorand ning hilju-
Veerandsaja juubeli tähistamise ti lahkunud Koondise vanimat lii-koosviibimine
kujunes meeleolurik- get ning Maleva lugupeetud auva-kaks
ürituseks. Öeldi tänusõnu nei- nemat gdr Elsa Haudseppa, mäles-le
paljudele, kes on aktiivselt osa tas Maleva juht ngdr Tüa Kütt.
võtnud koondise tegevusest ning Marie Underi mälestuseks lauldi
kõigUe endistele juhatajatele^ kes ühiselt „Kus on eales eesti tüt-ise
kohal vübisid, kinnitati tänu^ reid", laul, mille poetess oli loonud
täheks rinda lilleõis. eesti gaididele.
Koondise tegevust on 25-e / aasta Asjalik koosolek, mida juhatas
; jooksul edukalt juhtmud gdr'id Fri- koondise juhataja, kinnitas möödu­da
Kasper, Irene Väu-Ruus, Leena nud tegevusaasta aruanded ning
Aare, Lisanne Vaher, Inga Toomes, seadis ülesse eelseisva tegevusaas-
HildäKuutma, Juta Tammik nmg
praegu on juhatajaks gdr Hüja
Kuutma.
Aatekaaslased lõunapool püri
kinkisid juubüarüe enda valmista­tud
Rõuge rahvarõivastes nuku.
Kirjalikud tervitused Ühendriikide
Eesti Gaidide Malevalt ning Gai- üksmeelselt otsustati pühendada
derite Kogu Koondiselt ja gdr Lee- Talüiarja eeskava kadunud -suur»
na Aarelt saabusid paar päeva poetessi, Marie Underi, loomingu-peale
juubeli tähistamist. le.
Gdr Irene Vau-Ruus, kes kohale Traditsioonilises sõprusringis lõ-saabus
Ottawast, esitas humoorika petati koosolek eesti gaidide hüm
ning väga iilevaatliku lugulaulu niga, „Eesti, mu armas, kallis ko-kopridise
25 aastasest tegevusest^ dumaa". ^
• fassi kölhvl: juures^ • meenutati . ; '. .: Hilja .Kuutma,..gdn;
Muu hulgas on eelmiste aastate
eeskujtil kavas korraldada gal-derpäevad,
jüripäeva kokkutulek
koos Skautmasterite Kogu Kpon^
disega ning populaarseks saanud
Taliharja pealelõuna.