Vaba eestlane , October 14, 1982

              VABA EESTLANE neljapäeval, 14. oktoobril 1982 — Thursday, October 14, 1982 Nr. 76
W i l l t l l l l l lW
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANMA
¥AeA£68TLAIIi
VÄUAANDJA: O/ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don Mills,
Ont. M3B 2M3
roiMETAJA: Hannes Oja
TpiMETUSE KOLLEEGIUM: Karl A r r o , Heino Jõe, Oiev Trav,
TELEFONID: toimetus 444-4823, tainas (lellinused, kuulutuseci.
ekspeditsioon) 444-48^2
TELLiMISHINNAD Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.—
ja veerandaastas $13.—,
TELLIMISfflNNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, pool­aastas
$29.—|a veerandaastas. $ 1 5 -
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 c. .
Published by Free Estonian Publisher Ltd.,
1955 LesUe St Don Mills, Ont. MSB 2M3
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
SelleÄt <m möödimud juba lige­male
kümm^
g i d t r i m t oM välja oma väed Viet­nam!^
ja lõpetasid mitu aastat
UüHtiiM kfwlroversjiäake sõja N.
fJidu tr^elõsel võitlevate Põhja-yMmvil
fconimunistidega. Kuid
yhtsmni järellainetused Ühendrii­kidelt
ei ^4eve«^lpraegügi^
riirij{ ü^na ha^eli kerkivad ajalehte­de
veergttdele ning televiisori ekr
raartile vielriaftii sõja veteranide
proWeerriixl ja ülekö käitühii-iie*^
õja^ Via võtnud sõdurid
Ma^ySimeedia kailaletungi ^ i i -
mmekn ohvriks oh endine ameeri­ka
võjavägede ülemjuhataja^^^^^^^^^^
namis kindral William Westmore-lahd,
keda ühendriikide televisioo­ni
saatejaam Golumbia Broadcast-ing
Syjrteni (GBS) siiüdistas hiljuti
sellel, et ta on sihilikult ameerika
avaliku • arvamise ^m
alahinnanud väeüiase jõudusid
Vietnami: soja ajal. 68-aastane er­ruläinud
kindral Westmoreland
vastas s;eUele süiidistusele kohtu-protselssiga,
nõudes televisiooni
Balti laskevõistlusest osavõtjad. Esireas vasakult lätlased J . Toms, Grands, L. Ozels Ja Petersons, seisa- saatejaamalt 120 miljonit dollarit
vad eestlased Evald (Gering, Ivo Rannala, Margus Jukkum, Ans Tüit, Peeter Misler, Mati Gering ja Arvi kahjutasu laimamise ja oma nime
Tmits, kõige ees istub püstölivõistluse korraldaja leedulane B, Savickas, Foto: Tommy Tomson
lääneriikide poliitikud, ^^^^^
rid ja ärimehed on nagu nõiarin­gis
— nad on teinud Liidule ja
Ida-Euroopa riikidele Tiergel käel
isnuri laen^^^^ kuid peavad niiüd
katsuma hoolitseda kõigiti selle
eest, et need riigid vaatamata oma
suurtele majanduslikele raskusile ei
läheks pankrotti ja et nad maksak­sid
tagasi oma võlad. Eriti suur pn
pangameeste dilemma ning nende
seisiikohad praeguise Poola kriisi
toiBtal tunduvad läänes piihaks
peetud vabadusideede maha salga­misena
ning rahapuuga eelistami­sena
kõigile õilsatele põhimõtetele
ja ilusatele ideedele.
Selle omapärase poliitika ajami­sel
ja viljeleinisel pii pankurid ja
ärimehed asunud puhtakujulise
mÄjavellismi liinile, kasutades
kõiki vahendeid oma eesmärkide
saavutamiseks. Raha, äri, profilt ja
inajandusülrad tehingud^^^^^^— kõik
on palju tähtsamad kui terroristli­ke
rezhiunide alla painutatud rah­vaste
kannatused ning nende väba-dusjniiidluste
taotiiisedi
Praegu peavad lääneriikide pan­kurid
läbirääkimM majanduslikult
pidevalt aUamäge veerenud kahe
kommunistlilns riigi Poola ja
meenia suurte võlgade ümberkor-raldamiseks
kommunistlikkudele
valitsustele suurte järelandmiste
I tegemisega. Mõlematele riikidele
antakse võimalusi seni maksmata
jäänud laenusummasid ja pröteente
mitme aasta jooksul tagant järele
maksta. Summad ulatuvad miljar­ditesse
dollaritesse ning nende ta­gasimaksmine
oleneb peamiselt
sellest, kas Poola ja Rumeenia
suudavad oma majandulst niivõrd
stabiliseerida, et nad on võuneli-sed
pma lubadusi täitma ja antud
tähtpäevadel võlasummasid tasu-selleks
öh praegu
siiski võrdlemisi piiratud jä selli­seid
lootusi iaavad helli^da amult
kõige suuremad optimistid. K u i
Poola kommunistlik valitsus lootis
sõjaseaduse rakendamisega ja ela­nikkonna
terroriseerimisega prae­gusest
majanduslikust ummikust
välja rabeleda, siis tegelik elu näi­tab,
et Poola punane riigivankeF
kaldub ikka rohkem ja
kuristiku veerele ja vankrijuhtide
pingutused katastroofi vältimiseks
kannavad väga vähe viljai
Poolas on piiudus toiduainetest,
tarbekaupadest^ rõivastest ja jala­nõudest;
Paljud inimelsed ei ole
enam pikema aja jooksul liha saa­n
i d kuna lihakaüplnsed haiguta­vad
tühjusest Elu pn muutunud
inimestele piinaks ning ükskõiksed
ja tuljpinud näod meenutavad
Ejremli hirmuvalitsuse all elanud
inunesi, kes lihtsalt veeretavad
šivad • DUttustust alkoholi naimas. Elu-.
kallidus Poolas tõusis 1982. aasta
esunese kuue kuu jooksul 100
protsenti kusjuures veebruarid mõ-nmgate
kaupade h^nad isegi kol­mekordistusid,
Või, liha, jsuiikur ja
mõned tei^d toiduained on juba
varem ratsioneeritud, kuid nüüd
viidi ratsioneerimise alla ka jala­nõud,
puuviUane aluspesu ja su­kad.
Sügisel müüjsid farmerid
Varssavi tänavatel tomateid, käp-saidj
õunu ning teisi juur- ja pnu-viEJu,
kuid talve tulekul kaovad
need müüjad seoses sellega jääb
ka linnaelanike toidulaud tühje­maks.
.. ;'
Polütilise elu štabUiseerimiseks
Poolas puuduvad igaisugused välja­vaated,
kuna kommunistlikud või-mud
on loobunud kpmpromissivõl'-
maluste otsimisest Solidaarsuse
juhtidega ja vabaduisvõitiejatega
ning taotievad selle asemel terroriga
kõigi vabadusideede lämmatamist.
Poola kon^nunistliku Sõjaväelise
valitsuse ja sõjaseaduse rakendaja^
te inspiratsiooniallikaks on Kreml!
poliitbüroo, kellel iahvamasside
terroriseerimise ja kõigi inimõigus­te
hävitamise alal on pikaajalised
kogemiiÄsed. Sellega on ka seleta­tav,
et Poolas praegu võimul ole­vad
mehed käivad üksteise järele
tihti Moskvas, kiis neile jagatakse
uusi mstruktsioone ja näpunäiteid
oma juudasetõö jätkamiseks.
Runieenia majanduslik olukord
on sama kriitiline nagu Poolas
ehkki poliitiline olukord on tseal
stabiilsem. Euna diktaatorina va­litsev
kommunistliku partei juht
Ceausescu on võimuohjad kindlalt
oma kätte haaranud. Rumeenia on
oma suurte võlgade tasumisega
lääneriikidele tunduvalt maha jää»
nud ja praega toimuvad läbirääki­mised
rumeenlasteie maksusoodus­tuste
tegemiseks. Väljatöötamisel
olevate plaanide kohaselt loodavad
rumeenlased 1983. aasta lõpuks
oma võlgade maksmisega järele
jõuda Ja lääneriikide usalduse ma­jandusliku
koostöö arendamisel ta­gasi
võita.
Need lootused majandusliku
olukorra stabiliseerimiseks on süSM
seotud paljude küsimusmärMdega.
Bukarestis kalkuleeritakse, et Ru­meenia
mäjanduslüdas kasvu on
võimalik järgnevate aastate jooksul
tõsta 5~5j7 protsendile, suurenda­da
järgmise nelja aasta jooksul
ek!sporti kõva valuutaga maadesse
39 protsendi ulatuses ja piirata sa­mal
ajal impordi kasvu nendest
maadest ainult 18 protsendile. Oli
sissevedu kavatsetakse tunduvalt
vähendada ning asendada Õli Ru­meenia
söekaevanduste produktei-oöni
tunduva suurendamisega •—
^ 5 protsenti käesoleval aastal ja 44
|ärgiaeval aastal.
mustaanise pärast Kuidralniäinibl
et kui kohus talle kahjutasusumma
või osa sellest välja mõistab, siis ei
kavaföe ta seda kasutada pma isik­likkudes
huvides vaid annetab ra-
Biä Vietnanii sõja veteranidele^
Televisiooniprogramm, mida
kindlal Westmoreland^^^p^^ enda
kohta laimavaks, esitati möödunud
jaanuaris CBS saatejaama kaudu
Ameerika Ühendriikide välisministeerium avaldas erirapordi <Special Report No. 101) Nõukogude ning kandis pealkirja: „Arvesse
dokumendivõltsmgute kohta, kusjuures koopiad tuuakse faksiimiles. Nagu märgitakse, on kõik esitatud võtmata vaenlane: Üks Vietriämi
võltsmgud väljastatud pärast möödunud aasta oktoobrikuud. Võltsdokumentide fabritseerimisele välispolü- pettus." Saate esitajaks oli CBS-i
tiliste eesmärkide teenistuses on Moskva poolt antud eri nimetus,, aktüvsed abinõud" (Äktivnoje meropri- löökreporter Mike Wallace, keS
USA paljastab Nõukogude võltsinguid
YõIhdokumeinitBde f^briheerimine väiispoliit^
teenistuses
jatie), mis sisaldab ka igasugust muud desinformatsiooni Lääne suunas.
V,Aktiivsete abinõude" tegevuse Ukud pahempoolsed ringkonnad ei roopas leidsid aset suured rahude-monstratsioonid.
Nii NATO kui ka
USA võimud tembeldasid kirja ko­he
pahatahtlikuks fabrikatsiooniks.
VÕLTSKIKI KREEKLASTELE
Käesoleva aasta jaanuaris ker­kis
Ateenas üles võltsitud kiri ja
gitakse, et ,,Aktiivsete abinõude
eest on vastutavad nii KGB, kui ka
Kömmunistliicu Partei Keskkomi­tee
Rahvusvaheline OsakoDd ja
Rahvusvaheline Informatsioonikes-kus.
tuU avalikkuse ette sensatsioonUise
teooriaga, et Vietnami Sõjakäiku
juhtivad vanemad ohvitserid sõlmi­sid
omavahel kokkuleppe vaenlase
jõudude kohta tagasihoidlikkude
arvude avaldamiseks, et hoida sõ^
da käigus ja mõjutada Ühendriiki­de
avalikku arvamust. Saate vastu
esitas koheselt protesti kindral
Westmoreland ning isegi ajakirjas
T V Guide ilmus artikkel, milles
toonitati, et see saade oli vastuolus
CBS-i senise kõrge standardiga ja
faktide täpsusega.
Kogu lugii on tekitanud Ühend-rükide
avalikkuses ja eriti massi­meedia
ringkondades suurt tolmu,
kuna kohtuprotsessi arutusel tule­vaid
mängu mitmed põhiUsed küsi-arendamisel
levitatakse välisriiki- usu Nõukogude ajakirjanduses esi-deteadeteettevõtte
keskel desinfor- nevaid fakte,
matsioohi, kasutatakse välismaiste Nõukogude „Aktiivsete abinõu-kpmparteide
ja kommunistlike var- de" sihiks ongi siis paigutada
juorganisatsioonide abi jne. Välisr kommunistlikku propagandat min-ministeeriumi
rapordis toodud näi- gisse hea kuulsusega mittekommu-detest
selgub vastuvaidlematult; et nistükkusse väljaandesse. Esiteks
ka väliseestlaste jaoks määratud muutuks see informatsioon siis pai- seUega kaasas käiv uurimus kan-
VEKSA on seUele võltsimistele ra- jude inimeste sümis usutavaks ja des 1981. a. 23. septembri k^upäe-jatud
,,Aktüvsed abinõud" organ, teiseks saaks Nõukogude Liit seda ^a. Kirjal oli tolleaegse väHsmi-
. Välisministeeriumi rapordis mär- materjali siis lõpmatuseni levita- nistri ~ abi Jiidge William Clark'!
^^^gg ^^^^^ ^j^^. ..^^ oli, adresseeritud^USA
mamitud usutavat trükist. suursaadikule Kreekas Monteagle
Välisministeeriumi dokumendis g^^j.jjg|2g
on ära toodud mitu näidet Nõuko- Kirjas jäeti mulje,nagu USA olšks
gude võltsingutest ja väljamõeldis- p^^anud^o^^
test. Möödmiud talvel, näiteks, lij^istel konservatiive ning oleks , . , .
„Aktuvsete abmoude" operatsi- püüdsid Nõük. agendid Washing- sotsialisti Andreas Papandreou '^'''^^^^^^^^^'^^"^^
oorie rakendatakse üle maailma, tonis levitada ajakirjanücele tea^ võimuletuleku puhul nõus toetama sübid. CBS võtab omaks, et saate
toonitab välisministeeriumi aruan- det, et USA ja Rootsi vahel eksis- göjayäelist riigipööret Kreekas Se- ^s^ta^^sel tehti mõningaid vigu
ne. Kahjuks pakub paljude maade teerivat )^ ala j ane kokkulepe, miUe ^^^^ levitati mõni nädal hiljem l^unJJangute andmisel, kuid kinni-ühiskonnäkorraldus
soodsat pinda alusel ameeriklastel on õigus kasu- j^^ Madriidi konverentsil ®* esitatud süüdistused vasta-
Nõukogude subversiivsele tegevu- täda Karlskrona mereväebaasi gj^j^^^^^ võetud tõsiselt ning sid faktiliselt tõele. GBS-i esmda-sele.
oma luuretegevuseks. . Järelikult Ateena ajaleht„Vrathini" märkis, jad raamivad, et nad on valŠais
Võltsitud dokumente saadetakse tahtis Moskva kaudselt õigustada on tõenäoliselt tegemist mingi ^®***"P''*^^^^ ^^'8* nende käes
tavaliselt posti teel ajakirjanikele, oma „Whiskey" tüüpi allveelaeva' ^^i^oijj^^jj^a rügi" luureteenistuse ^^^^^^^^ vahenditega oma seisukoh-ametnikele
ja teistele, kes siis „do-, tegevust sama baasi lähestikus. i võltsinguga ti kaitsma, kuna mängus olevat vädS KWDAS HISPAANIA „VÖETI ' üheks tihti nähtamatuks ..aktiiv- ..ajaldfland^ ise«isvo.e säillta-
Samake valedokumentidega NATO-SSE" ' ! ! ^eks abinõuks" on nn. ..poliitUse «nme . ,
« näidata, et M85d„n„d aL oktoobH lõp.I^ r f NÄ a J Ä t a v a d ir^s^tl^^'^^
rahva silmis oma usaldusväärsuse.
Kindral Westmoreland Pn aga Ilm­selt
ptsustanud kõiki legaalseid va­hendeid
kasutades astuda vaistu
sellele laimukampaaniale, millega
osa ameerika massimeediast on
üle tõrvanud Vietnami sõda ja sel­le
juhte. Kindral Westmoreland
ütleb, et ta juhtis seda ebapopu­laarset
sõda neli aastat ning Selle
eest on teda sõimatud, teotatudj
. järele otsustades tuli NATO Infor- ja mitmesuguse poliitilise infor-kide
valitsusi ]ne. ^ ^ ^ - matsioonikeskusest. Dokumendis matsiooni kogumiseks. Käesoleva
Need „dokumendid kannavad j^^initi, et Hispaania on juba vas- aasta. esimese vüe kuu jooksul on
tav^üselt Valge Maja,-NATO pea- võetud NATO-sse - kuigi His- kümnesti riigist saadetud välja
korten, Vahsmmisteeriumi voi paania parlamendis aUes arutati üheksateist Nõukogude ametnikku,
teiste.a^sutuste kirjapaid nmg pre- Esimust,• kas astuda NATO-sse kuna nad on olnud seotud kas sala-sident
Reagani voi teiste juhtw j^itte. luure või „Aktuvsete abinõude"
isikute võltsitud allkirju. Võltsitud dokumentidega püüti operatsioonidega.
Valedokumentide fabritseerimi- jätta muljet, et NATO juhtkond,
sega käib käsikäes desinformatsi- eesotsas ameeriklastega, ei hooli VEKSA >,KULTUURiSIDEMED"
ooni süstemaatiline levitamine lää- Hispaania demokraatlikust riigi- ROOTSIS
ne ja kolmanda maailma ajakir- korrast ja et nõnda on juba kus-^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^^^^^ , . . . ^. . .
jandusele. Moskva teab väga hästi, kü Itõrgemal pool", seega süs sarnase kujuna on välismi- tema kujusid põletatud ja isegi te-et
ülejäänud maaüm, isegi äärmus- Washingtonis, otsustaW Hispaania nisteeriumi dokumlendis ära toodud ma peale süUtatud. Näib, et, kmd-liitä
NÄTO-ga. v lätlane Albert Liepä/ Nõukogude rali kannatuste karikas on lõpuk
• • • - •' • ••i: : Järgmiselkuul levitati kirja, mis suursaatkonna ametnik, kes saade-j hakanud üle ajama ja ta on otsus-kandis
isegi "president Reagani ^^^evuse eest Rootsist välja tanud sellele pahempoolsetele ele-riikide
asjatundjad peavad neid ar- võltsitud aUkirja. SeUes püüti jät- l^äesoleva aasta kevadeL Ta oli mentide poolt lansseeritud teotami-vusid
utoopilisteks ja ebareÄ^ õhutaks Reagan J ^ j ^ ^ ^ ^ ^ l tp
teks. Hispaania kuningat mitte ainult ^^™^*s^^ni läti pagulasu^^
ühinema NATO-ga, väid ka rõhu--
aastat oh pikk
mõlemal poolel
riidi konverentsil, õnneks ei vot- "^^^dis öeldaqsev oli Liepa oLiüd raske kohtulauale j^anna vajalikke
Riias erüise komitee
sed ja ärimehed pn sattunud raud-eesriidetaguste
diktatnuru-ezhiimi-nud Mspaania^^ ^^^^
dega majanduslikke tehmguid^^^^^^^^^^^
^Kõigest ^ ^ ^ ^ ^ ^ kale, kmia künime
da, et laaneimkide rahandustegela- j ^ ^ ^^
" * t i - ^ -1.- - - ---iepa olnud raske kohtulauale
esimeheks, tõendeid; ja faktiiisll detaile.
mides soisele maastikule, mfevä.^ — — ^ *
lispidiselt on kaetud ilusa rohefe
M d mis selle välise
rikatšioone.
22. aprillil 1982 tõi Belgia pahem-nlls^
seUevähse poolne ajaleht ,,DeNieuwe" võltsi-katte^
yarjus kujutab endast ainult tud kirja, mida NATO komandör
põhjatut sood, kust jalg pärast sis- Alexander Häig olevat 1979. a.jutb
sevajumist enam ei tõifee. Kuld nirgis saatnud
Joseph Lunsile.
elavate lätlastega. Liepa pn sama
asutuse juures nüüd jälle ametis.
Järelikult ei saa enani olla min­git
kahtlust, et kurikuulus VEKSA
a postiametnike kuldsed
ajad on tõenäoliselt möödunud.
Kui Kanada postiteenindus paar
aastat tagasi kroonikompaniiks
' S L ^ ! ? ! ' - " S ^ ^ ^ ^ : " ^ ^ ^ kujundati, SÜ^Wotsid posti-
Lätis, Moskva luure- ja propagan- teenijate ametiühingu juhid eesot-dateenistuste
asutus. (VES).
kummaline kui see ka on •— need
ohud ja tagasUöögid ei heiduta
läänemaailma detente inehi, kes
valmis kommunismi toetami-
Võltsingus oli juttu võimalusest,
et NATO riigid võiksid esimesena
kasutada tuumarelva ning räägiti
„aktsioonidest", müledega pidi pa­saks
läbi raudeesriide pumpama ralüseerima Lääne-Euroona ring-uusi
krediite ja toetussummasid, kondi, kes ei pooldanud NATO tuu-marelvastuse
uuendamist Kiri las-
K, Ä. ti käiku samal ajal, kui Lääne-Eu-on
valvel eesflaskonna
üldhuvide eest!
sas sõjaka lahingumehe Jeah-
Claude. Parrofiga, et nüüd alles
hakkab ametiühingute nisu õitse­ma
ja raha hakkab kontrollimatult
postiteenijate taskutesse voolama.
Kuid asjad ei kujunenud siiski
mi roosiliseks nagu Jean-Claude
ja tema sõbrad seda ette
16. ja
dr.
23. ja 2]
dr.
riigil
^sei
STOKl
nud R(
eestlasis
aastane I
Andres
lil rügip
na esil
praegus(|
Ahrlandj
oktoobril
avamise
Juba
ta kohal
kuvale
levikus
asendad!
Peetei
kaheksai
komia
usub, e\
riigipäe^
148
(j
Telef
kujutasi(
detud
hael WJ
nindus
test puu^
kama k(
polütika
nult llk^
ge ületi
ren ähvj
ku vall!
Warrel
väärne,
vahel. T\
andeks
puudujäi
mööduni
joni do|
loodab
miljoni
gi veel
legl kuil
jääkide
suurelt
tunduv:
Kuid
de käi
pea enai
kokkulu
teid. ül
on Wai
teenindi
ne". Kui
ratamati
esimehe
aegadel
Uku poU|
palgalahj
ganiseerii
Se, seaijij
ruväärist
mcnti.
WarreS
ükstcilso
pest väli
nud senil
sega. K l
nad K M
vad pai
põrkele
Parrov 11
jalt lööd
nada Uill
aegadelej
poliitik li
pp^iteci
pöstikuh|
müjoliftc
selleks,
gu liiki
mis kuic
de tags
lihtsa tö(