1985-08-13-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA SEOTLÄNB teisipäeval, 13 ^ygustil 1985 — Tuesday, August 13,1985
• . Laupäeval, 3. aegiistü avati Eesti Laste Suvdkodiis
Jõekäärul eesti mmU spordilaageir põfelmõttega • 9^
£6
Sport on põiminud eesti rahva
elu. j a tegevust juba muinasaegadest,
kuid spordi hiilgeaastad langevad
ühte Eesti riikliku iseseisvuse
ajaga, kus spordiharrastus
saavutas kõlapinna laiades massides.
Selle sportliku vaimu tõid põgenemisel
kaasa praeguste sportlaste
vanaisad ja isad ning pärandasid
selle oma järeltulejatele,
te seda spordilaagrit suure ei-
Masmjga organiseerisid ja seda
praegu
hrd Potsepp, Novek, Šchaer, Salu-rand,
Ingel, Kõresaar, Ti^^
ken, koiga ja Mariott. Kuude vu-si
on spordiplatse kastetud, nnde-tudr
umbrohtu pritsitud Ja teisi
töid tehtud. Ehituse juures on kaasa
aidanud mitmed Kalevi .Võrkpalli
meeskonna liikmed ja lastevanemad
Varustuse juures tänati Heino
Remmelit ja toitlustamises hrd
Röoneeme, Kaijürandi ja Potseppa.
: Edasi J. Schaer tutyustaf spo^^^^
laagri juhatust: „Mina olen laagri
juhataja Jaan Sehäer, juhatusse
kuuluvad Valdeko Novek, Viivi
Hblmberg, RaiVo Remniel, Ilmar
Kaljurand, Tõhu Orav,. Tarmo Ilves
ja Malle Jürinia. Tehnilise komitee
esimees pn Tiit
Jüri Öariiel,-dr. Jaan Roos, Taimp
Pallandi, Arvo^ T^^
niste, ning soovis siis sportlastele
head, lõbusat iaa^ielu ja ilusaid
sooje ilmu. .
õp. Udo Fetersöo oma vaimulikus
kõnes rõhutas sportliku tegevuse
tähtsust, küna selle laagri peamiseks
eesmärgiks on sport, siis ollakse
siin, et harjutada ja arendada
ennast kehaliselt >:
• Ta, soovita!§,. et uöored võtaksid;
oliimpialike arusaamise endaga
' kaasa, kus vandes lubati, aüsali-
. • ž i . ^ ^ õ i s t e l ö a , - y ^ . )^
Lõpupalves ta palus,, ©t Taevane
Isra oleks noortele kehaliseks kui ka
hingeliseks toeks, kaitseks neid õnnetuste
ja raskuste eest, oleks nendega,
kes noori treenivad ja õpetavad,
et nad kõik ^ulaksid üheks tugevaks
eesti noorte; pereks, aga kus
valitseb truu ja õiglane sportlase
Peale jumalateenistust tutvustas
laagri programmijuht Tiit Röomet,
järgneva päeva kava, soovides kõigile
head sportimist.; :
Spordilaagri juhatus tänas To- ^ \
ronto Eesti Naisseltsi, kes on luba- ^ ^ ^ M ^ ^ * - ' ^ ^^
nud neil kasutada nende looduslikult
ilusat maa-ala ja ruume. Samuti
tänati toetajaid Wintario'd,
Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas,
Eesti Sihtkapital Kanadas, mitmeid
teisi organisatsioone ja üksikisikuid,
kelle abita ei oleks üritust
suudetud alustada. Tänati veel töötegijaid,
kohalikke krundiomanikke
MÜÜGIL
Saftdaval ,,VABA fiESTLASjE"* talituses ja ko(
Majas raaBBatote müügUaisaL
» • HI]>n) $6.00postitee! $6.5®
TOETAGE POLIITVANGE
f aba Eestiase talituses on saadaval
Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Klubi peakoosolekul valiti
klubi esimene esimees Johannes Säägi klubi auliikmeks.
Pildil klubi esimees Helmut Riko annab J. Saagile
Üle auliikme diplomi. Foto: Vaba Eestlane
vastopamiüikninl^
ükflUõite hSnd
Mart Nikluse ia Jür! Eake
ifSals kes ei alistonad*^
Mffirt NikhKse ja JfirI Kuke
34 marki poognas, poogna
MäS^ NIMiB^ kkjsfimbriknd
tema nmnitdOTani^a aadreadgii
I jsi n k9ide»
$20.00,
$34.00» saatelcaiA
la $0.50
Laupäeval, kell 11 e.l. langetad
laste suvekodu lipud ja kell 3 p.l.
heisati spordilaagri lipud ja toimus
laagri avamine.: Spordilaagri kasvandikud
ja juhtkond oli üles rivistatud
lippude väljakule, kus
laagri juhataja Jaan Schaer oli
laagri avajaks, rõhutades ajaloolise
päeva, esimese Eesti spordilaagri
avamise tähtsust paguluses.
„Spordil ön tähtis psa inmiese
elus. Ta aitab hoida tervist, õpetab
noorele enesekontrolli ja vastu-
; pidavust. See laager ei ole ettenähtud
selleks, et te hakate maailma
sporditulemusi purustama, vaid
siin on teil võimalus tutvuneda Ja
õppida ning katsetada erinevate
spordialadega nii et laagri lõppemisel
on teie teadmised ja sportunise
tase palju kõrgemal.
Spordilaagri eMtamiee ja valmistamine
Oli näide Isellest kuidas
Moored ja vanad, mehed ja naised
koos töötavad selleks, et mi°
dagi. korda saata eesti noorte ka°
Siia laagrisse kogunenud arvukas
noortepere (75) on olnud vahnis
vanemate kogemustest õppima ja
vanemad on olnud vahnis akseptee-rima
noorte uus! ideid," ütles-J.
Schaer.
kergejSystikgs
meistrivõistlys@ii
sporf laste teated
tiftvdst
Kanada meistrivõistlused peeti
Ottawas.
Tulemmfeist meeste aladel;
lOOÖO m esimene Paul iMcGIoy
28.35,44; 20 km käimine Guil-laume
Leblanc 1:32.16,25; kuulitõuge
— Mike Spiritoso 18.96; 100
m tõkkeid — Mark McKoy 13,27;
100 m - - Ben Johnson 10,02; 400
m — Andre Smith 46,31; 1500 m
— Dave Reid 3.48,19; 3000 m
takistusjooks — Gratme Fell
8.29,97; kaugushüpe Kyle Mc-
Duffie 7.90; kettaheide — Rob
Gray 59.04; teivashüpe :— Francois
Bolduc 5.05; odavise — Laslo Ba-bits
T7.82; kõrgushüpe —- Alain
Metellus 2.28; 200 m — Ben Johnson
20,41; 400 m tõkkeid — John
Graham 49,86; 800 m — Simon
Hoogenwert 1.46,90; 5000 m —
Rob Lonergan 13.48,17; Vasaraheide
Valentin Chumak 60.40;
kümnevõistlus — Greg Hayden-luck
7404 punkti, kolmikhüpe >—
George Wright 16.52 (uus Kanada
rekord).
10000 m — Jacqueline Gareau
33.47,94; kettaheide — Gale Za-phiropoulus
54.50; odavise ~ Ge-line
Ghartrand 58.34 (uus Kanada
rekord); 100 m — Angela Bailey
11,21; 100 m tõkkeid — Gecelia
Branch 13,42; 400 m — Molly
Killingbeck 52,15; 5 km käimine
Janice McCaffrey 22.55,00;
viievõistlus Alison Armstrong
5543 punkti; 1500 m — Debbie
Toronto Eesti õngitsejate ja Jahimeeste
Klubi liikmete vaheline
laskevõistlus haavlipüssist korraldatakse
laupäeval, 24. augustil, algusega-
kell 10 hommikul Läti Jahi-klübi
„Berzaine" laskerajal. Võistlus
toimus rändkarikale ja klubi
poolt väljapandud auhindadele.
Laskemoona on saadaval kohapeal.
Palume kõikide laskehuviliste osavõttu.
•••• •
Järgmise klubi üritusena korraldatakse
kolmas kalapüügivõistlus
sel aastal Simcoe järve Royal
Beachi vetel pühapäeval, 25. au-gustü.
Võistlus toimub klubi juhatuse
poolt väljapandud auhindadele.
Kogunemine kell 7.00 honami-kul
Park Motelli restorani parkimise
platsil. Võistluse : algus kell
8.00 honmiikul. Peale võistluse lõppemist
palutakse koguneda Royal
Beachi Roadi ja 48 HWY nurgal
asuva, eestlaste hulgas hästi tuntud,
Hõbe talu õuele. Paadid palutakse
vette lasta Virginia Beachist
või Provincial pargist. Lähemat informatsiooni
võistluse korra kohta
antakse kogunenaise kohal.
Ussgi Nikluse, Ena Tarto» Lfitfe Ptfekl»
Madfesoni, A h^
vabastamisenõudega postkaardid saatmisdcs
ENSV ase&aldurile Karl Vainolo Tallinnasse Js)
NSVL ülemvalitsejale Mihhail Gorbatshovü©
Tasuta teüimistele Sisada $0.50 «rtefask
HMUS SUURTEOS
„EiST9 VABADUSRISTI KAVALERID"
Kordustrükk samanimelisest teosest, mii ibm» /Minnas aastal
1935 Vabadusristi Vendade Ühenduse Keskjuhatuse vÄIjawidel.
Suures formaadis, eeskujulifaia trükitehnikas, nfigosaa köites,
405 Ichekttige. Eesti Vabadusristide origfeaalkujutMsed vÄrvi-tfttkia.
Teos sisaldab elulood koos piltidega kõige v^jramatcst
kangelastest ja poliitikutest, kes löid iseacisva Eesti Vrfariigiv
aamuti vÄlismaiste ajalooliste isikute nimed, kes rahviÄ?aheIi-sdt
kaasa aitasid Eesti iseseisvuse teostumisele. Teos on tegelikult
Eesti iseseisvus© sUnnilu0QF, mille omamine Sceetatud
Eestis on poliitiline kuritegu.
Kir|€isftts Väüs-Eesti & EMP S t o ^^
TeOiniJne saata VABA htenaga $50^
KÄAMAT SAADETAKSE VilUA WUPOStiGA RQOHSföT
Scott 4.12,26; kuulitõuge —Rose
Hauch 15,41; 200 m — Angela
Bailey 23,02; 400 m tõkkeid—
Gren Wall 57,28; 800 m — Renee
Belanger 2.04,60; 3000 m — Ulla
Marquette 9.02,41; kaugushüpe- —
porina Smellie 6.72 (taganttuulega);
kõrgushüpe Jeannie Cock-croft
1.94. :
leste sõduri kangelaslik xõUlus
40 aastat tagasi '
kgejate sooril eriräljamidenas
1944. AASTA
Kodumaal kirjutatud Tastupanuraamat saadaval
,,YABA EESTLASE^ taUtosefe ja EiÜL kiiikeäris
; miOT $3.00 pluss saateknlo $^^^^
i3}!iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii]ii[iiiiiiiiiüiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Tooiiifeerg
mõeldes
Haridusnõunik Joh. Kiivet kirjutas
„TL Naiskutsekool künmeaas-tane"
(lk. 3): ,Asudes niumiliiselt
viletsates oludes, on kool sellele
vaatamata saavutanud palju.
Euid vaatamata tagajärjekale tööie,
väärib kool ikkagi väärilisi nraime
~ oma kümneaastase töö üiinus-teena."
Anni Varma enda artiklist loeme,
et ta on teinud kümme aastat
eeltööd kodukultuuri hoone ehitamiseks
ja kool oleks üks lüli Tallinna
linna asutiste reas, mis ko-handaks
tegev-elu nõudeid ning
suunaks uutele tegevusväljadele
kodukultuuri mail. .
Eesti-Vabariigis algas haritlaste
'üleproduktsioon, aga: 500 noort
kutsekooli lõpetanud ohd tööl, igaüks
omal kohal kandmas töö eest
vastutust Ja pälvides rahulolu, pluss
teenides omale ülalpidamist. Anni
Varma läks oma ideedega kuni rü-giyanemani
välja. Kool sai platsi
Tõnismäele. Uue koolimaja nurgakivi
panek oli 1936. aastal.
TALLINNA
SUURSÜNDMUS ' .
Ihn oli Vilu, aga meie südamed
olid ^ soojalt rõõmsad, kui läksime
Tõnismäele uue kooüjr.ajä nurgakivi
panekule, kuhu kogunes mitmeid
tähtsaid tegelasi ja valitsuse
liikmeid. Meie allkirjad pandi me-talHst
ihnastikukindlasse karpi, mille
oli vaknistanud metallikunstnik
Otto Tammeraid (Riigi Kunstikooli
õpetaja). Tammeraid kogus etno-graafüisi
vanu ehteid ja" varustas
Tallinna Linna Naiskutsekoolis valmistatud
rahvarõivaid hõbeehetega.
Uus hoone kerkis kiiresti Tõnismäelt,
möödudes peatusin hetkeks
voi aeglustasin samme, et kerl(ivät
suurt ehitust vaadata, j^jnd paisus
rõõmust ja mõte fantaseeris rõiva-omblemise
osakonna asukohta
Maja.valmides kuulus selle «J»»'
tase idee algatamine ainuüksi Anni
Varmale ja mitte kellelegi tleisele.
Tõnismäe uus koolimaja murdis aga
Anni Varma südame Ja teiri ta va-nemaU
Olime kõik hingepõhjani
pethinnd mo„i isegi pi?^, et
meie kool ei saanudki sügisel sinna
sisse kolida. Suve jooksS ia ettekavatsetult
asus simia Kodmaian-duse
Instituut, mis oli teatud mõttes
rivaaliks meie majanid^ise
o^akomiale. See o l i k a Ä n i
Varma Ideesid, et dieetika^a haigete
toitlustamine viia neljandasse.
tulevasse TnainT»i,qo«.:.^ j j ^ "
Töötasin 1936/37. õppeaastal ka
Roosikrantsi tänaval Kodumajanduse
Instituudi ruumes, niis oli
Reite erakooli hoone. Reite kool
likvideerus, Sähne Masso oli juhataja
ülesannetes. Vastasutatud Kodumajanduse
Instituudil _ oli seal
tõesti kitsas. Juhatajaks oli haiglane
Marie Reisik. Kõik Amii Varma
vastased olid ühte punti kogunenud
jä näitasid oma võimeid,
peapõhjus oli vast kahe energilise
naise mittesobivus. Haridusministeeriumi
tuli mag. agronoom Alma
Martin, kes oli Ameerikas ülikooli
lõpetanude Tema tegevusest on ka
vähe kirjutatud. Ta asus Eesti kut-seharidust
ja teisi nõunikke suunama.
Oli laialdase silmaringiga, kuid
mitte sõbraliku iseloomuga nmg
vastand Linda Eenpalule.
Kuna liikusin agronoomide seltskonnas,
siis puutusin temaga kokku-ja
vestlemise! leidis ta alati, et temal
on Õigus. Kahtlemata oli ta
tark, kuid väga isekas ja järeleandmatu
kui Pedagoogiumis tulevasi
majapidamise õpetaj aid suusõnaliselt
eksamineeris. Anni Varma
ignoreeris Aima Martinit selles
osas, mis puutus meie tekštiilkooli
või õpetajate valikusse. Lühidalt:
need kaks naist pidanuksid käsikäes
töötama. Kodumajanduse Instituudi
seljataga oli Ahna Martm,
kes näitas mida võis. Sinna Tõnismäe
uude koolimajja sai siiski meie
pesuosakond neljandale korrusele
sissekolida, kus oli palju valgust,
palju õhku ja akendest oli kaanis
pealinnale.
ISESEISVA OMAKULTUURI
ARENDAMINE KÕIKIDEL
A I ^ E L : - . .
Nägime oma lühikesel iseseisvuse
ajal, et ühe rahva rahvapärane
looming saab sündida vaid vabaduses.
Seda loommgut oli vaja ka
välismaailmale tutvustada. Selle
ülesande läbiviijaks sai Anni Varma,
kuna ta oskas mitmeid keeli.
Tema korteris, kirjutuslaua ümber
põrandal olid lahtised mitmekeelsed
ajakirjad jä raamatud. Ta õppis
ja uuris ise pidevalt ja oli elavas
ku-javähetuses põhjamaade ko^
dutööstuse aladega, nii et ka Eesti
võeti 1931. aastal Kopenhaagenis
Põhjamaade täisõiguslikuks liikmeks.
Tekkis tarvidus tarbekunsti
ja kodukultuuri ajakirja järele.
Anni Varma asutas Eesti Kodutööstuse
Edendamise Keskseltsi.
Rootsi ajakirja „Hemslöjdeni" ees^
kujul hakkas ilmuma ,,Kodutöös-tus"
j neli korda aastas, mille tegev-vastutavaks-
toimetajaks õli ta ise.
Teised toimetuse liikmed olid J.
Maisma, J. Kiivet ja keeleline
korrektor Joh. Aavik. Kaastöö lubajaid
olid minister O. Kask, ministriabi
V. Päts, Kodümajandus-koja
juhataja ^ Linda Eenpalu,
kunstnik R. Paris, kunstikriitik R.
Kangro-Poöl, muinsuskaitse mspek-tor
E. Laid, kunstikriitik H. Kompus,
haridusnõunik Alma . Martin,
rakenduskunstnik E. Taska ja mit-|
med oma kooli õpetajad. Ajakirjale
tuli kaastööd ka Soomest, Taanist,
Norrast ja Islandilt.
Eesti kodukultuuri pidi rahvale
selgitatama. Peagi tekkis palju aktiivset
elementi naiste seas, kes kutsekoolides
ja ajakirjades olid esimesed
selgitama, et meie peame
egiteks väga põhjalikult ttundma
oma esiemade-isade ajalooUsi saa»
vutusi. Alguses käis vaiksem selgitustöö,
Jtuid; aastatega muutus nais-käsitöö
alade rõhutamine ikka julgemaks
ja laialdasemaks. Iseloomustav
on rahva omapära, mis bn
igal rahvusel erinev ja tõstab ta
teiste seast esile. Eesti sunduslik;
koolikohustus tegi meie noorte seas
tänuvä-ärse tÖö.
KURSUSED JA-ESINEMISED
.
Haridus- ja Sotsiaalmmisteeriumi
toetusel korraldati 1927. aastal
Tallinna Linna Naiskutsekoolis esimene
kutse- ja täienduskoolide suvekursus.
Kursuste juhatajaks oli
eranditult Anni Varma, lektoriteks
olid vilunud naiskutsekooli õpetajad,
kes oma teadmisi olid hankinud
välismaade õppeasutustes, nagu
A. Varma, L. Kilgas, M^ Püü-man
Ja J. Heimbergi Esimesel kursusel
oli suur menu ja teine kursus
järgnes juba 1928. a.
õpetajate suvekursused jätkusid
pidevalt, sest need tõid värskust
õppetöösse. Aeg oli see, mis dikteeris
uusi võtteid, uusi materjale
tuli pidevalt turule ja meil puudus
vastav kirjandus. Võõrkeelsed raamatud
olid koolidele raskesti kättesaadavad
majandusliku olukorra
tõttu.
f ABA EESTUNE itD
m
Nr. 60
Edu
Ju
kiriku-
Eduar
sünnip;
konds
ju?
Anija
se t^i
duse oi
tas
teenis
seejär
siistel
lipnik
U leki
nan<
kõrge
kooli
reie S
mitme
vallan
maale,
; kui sa
tagasi
Sisemi
Sisedii**
Ja
. Saks^
aasta
, siirdus
bus 4.
kohtut
hüjem
Kanad
1M8, r
kirikliki
Peetri
nõukoi
amuke
ni.
Leidij
rial Lh
konnas,!
sionüe
kõdujal
ma fcor
niseeris
oli miti
jaks neil
misel.
kogudu^
noditel
mis 19?
praoštk^
sekretä
luse Nc
teelükr
abiesiml
elus ja
Enn
E. Kil
ronto
gusse,
Koguss^
Koguss^
ja heac
TOI
Teie
tiksi
esil
Kl
nädal
esmj
nädal
mi
LeiJ
Posi
9P|
Wi
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 13, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-08-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850813 |
Description
| Title | 1985-08-13-06 |
| OCR text | VABA SEOTLÄNB teisipäeval, 13 ^ygustil 1985 — Tuesday, August 13,1985 • . Laupäeval, 3. aegiistü avati Eesti Laste Suvdkodiis Jõekäärul eesti mmU spordilaageir põfelmõttega • 9^ £6 Sport on põiminud eesti rahva elu. j a tegevust juba muinasaegadest, kuid spordi hiilgeaastad langevad ühte Eesti riikliku iseseisvuse ajaga, kus spordiharrastus saavutas kõlapinna laiades massides. Selle sportliku vaimu tõid põgenemisel kaasa praeguste sportlaste vanaisad ja isad ning pärandasid selle oma järeltulejatele, te seda spordilaagrit suure ei- Masmjga organiseerisid ja seda praegu hrd Potsepp, Novek, Šchaer, Salu-rand, Ingel, Kõresaar, Ti^^ ken, koiga ja Mariott. Kuude vu-si on spordiplatse kastetud, nnde-tudr umbrohtu pritsitud Ja teisi töid tehtud. Ehituse juures on kaasa aidanud mitmed Kalevi .Võrkpalli meeskonna liikmed ja lastevanemad Varustuse juures tänati Heino Remmelit ja toitlustamises hrd Röoneeme, Kaijürandi ja Potseppa. : Edasi J. Schaer tutyustaf spo^^^^ laagri juhatust: „Mina olen laagri juhataja Jaan Sehäer, juhatusse kuuluvad Valdeko Novek, Viivi Hblmberg, RaiVo Remniel, Ilmar Kaljurand, Tõhu Orav,. Tarmo Ilves ja Malle Jürinia. Tehnilise komitee esimees pn Tiit Jüri Öariiel,-dr. Jaan Roos, Taimp Pallandi, Arvo^ T^^ niste, ning soovis siis sportlastele head, lõbusat iaa^ielu ja ilusaid sooje ilmu. . õp. Udo Fetersöo oma vaimulikus kõnes rõhutas sportliku tegevuse tähtsust, küna selle laagri peamiseks eesmärgiks on sport, siis ollakse siin, et harjutada ja arendada ennast kehaliselt >: • Ta, soovita!§,. et uöored võtaksid; oliimpialike arusaamise endaga ' kaasa, kus vandes lubati, aüsali- . • ž i . ^ ^ õ i s t e l ö a , - y ^ . )^ Lõpupalves ta palus,, ©t Taevane Isra oleks noortele kehaliseks kui ka hingeliseks toeks, kaitseks neid õnnetuste ja raskuste eest, oleks nendega, kes noori treenivad ja õpetavad, et nad kõik ^ulaksid üheks tugevaks eesti noorte; pereks, aga kus valitseb truu ja õiglane sportlase Peale jumalateenistust tutvustas laagri programmijuht Tiit Röomet, järgneva päeva kava, soovides kõigile head sportimist.; : Spordilaagri juhatus tänas To- ^ \ ronto Eesti Naisseltsi, kes on luba- ^ ^ ^ M ^ ^ * - ' ^ ^^ nud neil kasutada nende looduslikult ilusat maa-ala ja ruume. Samuti tänati toetajaid Wintario'd, Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas, Eesti Sihtkapital Kanadas, mitmeid teisi organisatsioone ja üksikisikuid, kelle abita ei oleks üritust suudetud alustada. Tänati veel töötegijaid, kohalikke krundiomanikke MÜÜGIL Saftdaval ,,VABA fiESTLASjE"* talituses ja ko( Majas raaBBatote müügUaisaL » • HI]>n) $6.00postitee! $6.5® TOETAGE POLIITVANGE f aba Eestiase talituses on saadaval Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Klubi peakoosolekul valiti klubi esimene esimees Johannes Säägi klubi auliikmeks. Pildil klubi esimees Helmut Riko annab J. Saagile Üle auliikme diplomi. Foto: Vaba Eestlane vastopamiüikninl^ ükflUõite hSnd Mart Nikluse ia Jür! Eake ifSals kes ei alistonad*^ Mffirt NikhKse ja JfirI Kuke 34 marki poognas, poogna MäS^ NIMiB^ kkjsfimbriknd tema nmnitdOTani^a aadreadgii I jsi n k9ide» $20.00, $34.00» saatelcaiA la $0.50 Laupäeval, kell 11 e.l. langetad laste suvekodu lipud ja kell 3 p.l. heisati spordilaagri lipud ja toimus laagri avamine.: Spordilaagri kasvandikud ja juhtkond oli üles rivistatud lippude väljakule, kus laagri juhataja Jaan Schaer oli laagri avajaks, rõhutades ajaloolise päeva, esimese Eesti spordilaagri avamise tähtsust paguluses. „Spordil ön tähtis psa inmiese elus. Ta aitab hoida tervist, õpetab noorele enesekontrolli ja vastu- ; pidavust. See laager ei ole ettenähtud selleks, et te hakate maailma sporditulemusi purustama, vaid siin on teil võimalus tutvuneda Ja õppida ning katsetada erinevate spordialadega nii et laagri lõppemisel on teie teadmised ja sportunise tase palju kõrgemal. Spordilaagri eMtamiee ja valmistamine Oli näide Isellest kuidas Moored ja vanad, mehed ja naised koos töötavad selleks, et mi° dagi. korda saata eesti noorte ka° Siia laagrisse kogunenud arvukas noortepere (75) on olnud vahnis vanemate kogemustest õppima ja vanemad on olnud vahnis akseptee-rima noorte uus! ideid," ütles-J. Schaer. kergejSystikgs meistrivõistlys@ii sporf laste teated tiftvdst Kanada meistrivõistlused peeti Ottawas. Tulemmfeist meeste aladel; lOOÖO m esimene Paul iMcGIoy 28.35,44; 20 km käimine Guil-laume Leblanc 1:32.16,25; kuulitõuge — Mike Spiritoso 18.96; 100 m tõkkeid — Mark McKoy 13,27; 100 m - - Ben Johnson 10,02; 400 m — Andre Smith 46,31; 1500 m — Dave Reid 3.48,19; 3000 m takistusjooks — Gratme Fell 8.29,97; kaugushüpe Kyle Mc- Duffie 7.90; kettaheide — Rob Gray 59.04; teivashüpe :— Francois Bolduc 5.05; odavise — Laslo Ba-bits T7.82; kõrgushüpe —- Alain Metellus 2.28; 200 m — Ben Johnson 20,41; 400 m tõkkeid — John Graham 49,86; 800 m — Simon Hoogenwert 1.46,90; 5000 m — Rob Lonergan 13.48,17; Vasaraheide Valentin Chumak 60.40; kümnevõistlus — Greg Hayden-luck 7404 punkti, kolmikhüpe >— George Wright 16.52 (uus Kanada rekord). 10000 m — Jacqueline Gareau 33.47,94; kettaheide — Gale Za-phiropoulus 54.50; odavise ~ Ge-line Ghartrand 58.34 (uus Kanada rekord); 100 m — Angela Bailey 11,21; 100 m tõkkeid — Gecelia Branch 13,42; 400 m — Molly Killingbeck 52,15; 5 km käimine Janice McCaffrey 22.55,00; viievõistlus Alison Armstrong 5543 punkti; 1500 m — Debbie Toronto Eesti õngitsejate ja Jahimeeste Klubi liikmete vaheline laskevõistlus haavlipüssist korraldatakse laupäeval, 24. augustil, algusega- kell 10 hommikul Läti Jahi-klübi „Berzaine" laskerajal. Võistlus toimus rändkarikale ja klubi poolt väljapandud auhindadele. Laskemoona on saadaval kohapeal. Palume kõikide laskehuviliste osavõttu. •••• • Järgmise klubi üritusena korraldatakse kolmas kalapüügivõistlus sel aastal Simcoe järve Royal Beachi vetel pühapäeval, 25. au-gustü. Võistlus toimub klubi juhatuse poolt väljapandud auhindadele. Kogunemine kell 7.00 honami-kul Park Motelli restorani parkimise platsil. Võistluse : algus kell 8.00 honmiikul. Peale võistluse lõppemist palutakse koguneda Royal Beachi Roadi ja 48 HWY nurgal asuva, eestlaste hulgas hästi tuntud, Hõbe talu õuele. Paadid palutakse vette lasta Virginia Beachist või Provincial pargist. Lähemat informatsiooni võistluse korra kohta antakse kogunenaise kohal. Ussgi Nikluse, Ena Tarto» Lfitfe Ptfekl» Madfesoni, A h^ vabastamisenõudega postkaardid saatmisdcs ENSV ase&aldurile Karl Vainolo Tallinnasse Js) NSVL ülemvalitsejale Mihhail Gorbatshovü© Tasuta teüimistele Sisada $0.50 «rtefask HMUS SUURTEOS „EiST9 VABADUSRISTI KAVALERID" Kordustrükk samanimelisest teosest, mii ibm» /Minnas aastal 1935 Vabadusristi Vendade Ühenduse Keskjuhatuse vÄIjawidel. Suures formaadis, eeskujulifaia trükitehnikas, nfigosaa köites, 405 Ichekttige. Eesti Vabadusristide origfeaalkujutMsed vÄrvi-tfttkia. Teos sisaldab elulood koos piltidega kõige v^jramatcst kangelastest ja poliitikutest, kes löid iseacisva Eesti Vrfariigiv aamuti vÄlismaiste ajalooliste isikute nimed, kes rahviÄ?aheIi-sdt kaasa aitasid Eesti iseseisvuse teostumisele. Teos on tegelikult Eesti iseseisvus© sUnnilu0QF, mille omamine Sceetatud Eestis on poliitiline kuritegu. Kir|€isftts Väüs-Eesti & EMP S t o ^^ TeOiniJne saata VABA htenaga $50^ KÄAMAT SAADETAKSE VilUA WUPOStiGA RQOHSföT Scott 4.12,26; kuulitõuge —Rose Hauch 15,41; 200 m — Angela Bailey 23,02; 400 m tõkkeid— Gren Wall 57,28; 800 m — Renee Belanger 2.04,60; 3000 m — Ulla Marquette 9.02,41; kaugushüpe- — porina Smellie 6.72 (taganttuulega); kõrgushüpe Jeannie Cock-croft 1.94. : leste sõduri kangelaslik xõUlus 40 aastat tagasi ' kgejate sooril eriräljamidenas 1944. AASTA Kodumaal kirjutatud Tastupanuraamat saadaval ,,YABA EESTLASE^ taUtosefe ja EiÜL kiiikeäris ; miOT $3.00 pluss saateknlo $^^^^ i3}!iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii]ii[iiiiiiiiiüiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin Tooiiifeerg mõeldes Haridusnõunik Joh. Kiivet kirjutas „TL Naiskutsekool künmeaas-tane" (lk. 3): ,Asudes niumiliiselt viletsates oludes, on kool sellele vaatamata saavutanud palju. Euid vaatamata tagajärjekale tööie, väärib kool ikkagi väärilisi nraime ~ oma kümneaastase töö üiinus-teena." Anni Varma enda artiklist loeme, et ta on teinud kümme aastat eeltööd kodukultuuri hoone ehitamiseks ja kool oleks üks lüli Tallinna linna asutiste reas, mis ko-handaks tegev-elu nõudeid ning suunaks uutele tegevusväljadele kodukultuuri mail. . Eesti-Vabariigis algas haritlaste 'üleproduktsioon, aga: 500 noort kutsekooli lõpetanud ohd tööl, igaüks omal kohal kandmas töö eest vastutust Ja pälvides rahulolu, pluss teenides omale ülalpidamist. Anni Varma läks oma ideedega kuni rü-giyanemani välja. Kool sai platsi Tõnismäele. Uue koolimaja nurgakivi panek oli 1936. aastal. TALLINNA SUURSÜNDMUS ' . Ihn oli Vilu, aga meie südamed olid ^ soojalt rõõmsad, kui läksime Tõnismäele uue kooüjr.ajä nurgakivi panekule, kuhu kogunes mitmeid tähtsaid tegelasi ja valitsuse liikmeid. Meie allkirjad pandi me-talHst ihnastikukindlasse karpi, mille oli vaknistanud metallikunstnik Otto Tammeraid (Riigi Kunstikooli õpetaja). Tammeraid kogus etno-graafüisi vanu ehteid ja" varustas Tallinna Linna Naiskutsekoolis valmistatud rahvarõivaid hõbeehetega. Uus hoone kerkis kiiresti Tõnismäelt, möödudes peatusin hetkeks voi aeglustasin samme, et kerl(ivät suurt ehitust vaadata, j^jnd paisus rõõmust ja mõte fantaseeris rõiva-omblemise osakonna asukohta Maja.valmides kuulus selle «J»»' tase idee algatamine ainuüksi Anni Varmale ja mitte kellelegi tleisele. Tõnismäe uus koolimaja murdis aga Anni Varma südame Ja teiri ta va-nemaU Olime kõik hingepõhjani pethinnd mo„i isegi pi?^, et meie kool ei saanudki sügisel sinna sisse kolida. Suve jooksS ia ettekavatsetult asus simia Kodmaian-duse Instituut, mis oli teatud mõttes rivaaliks meie majanid^ise o^akomiale. See o l i k a Ä n i Varma Ideesid, et dieetika^a haigete toitlustamine viia neljandasse. tulevasse TnainT»i,qo«.:.^ j j ^ " Töötasin 1936/37. õppeaastal ka Roosikrantsi tänaval Kodumajanduse Instituudi ruumes, niis oli Reite erakooli hoone. Reite kool likvideerus, Sähne Masso oli juhataja ülesannetes. Vastasutatud Kodumajanduse Instituudil _ oli seal tõesti kitsas. Juhatajaks oli haiglane Marie Reisik. Kõik Amii Varma vastased olid ühte punti kogunenud jä näitasid oma võimeid, peapõhjus oli vast kahe energilise naise mittesobivus. Haridusministeeriumi tuli mag. agronoom Alma Martin, kes oli Ameerikas ülikooli lõpetanude Tema tegevusest on ka vähe kirjutatud. Ta asus Eesti kut-seharidust ja teisi nõunikke suunama. Oli laialdase silmaringiga, kuid mitte sõbraliku iseloomuga nmg vastand Linda Eenpalule. Kuna liikusin agronoomide seltskonnas, siis puutusin temaga kokku-ja vestlemise! leidis ta alati, et temal on Õigus. Kahtlemata oli ta tark, kuid väga isekas ja järeleandmatu kui Pedagoogiumis tulevasi majapidamise õpetaj aid suusõnaliselt eksamineeris. Anni Varma ignoreeris Aima Martinit selles osas, mis puutus meie tekštiilkooli või õpetajate valikusse. Lühidalt: need kaks naist pidanuksid käsikäes töötama. Kodumajanduse Instituudi seljataga oli Ahna Martm, kes näitas mida võis. Sinna Tõnismäe uude koolimajja sai siiski meie pesuosakond neljandale korrusele sissekolida, kus oli palju valgust, palju õhku ja akendest oli kaanis pealinnale. ISESEISVA OMAKULTUURI ARENDAMINE KÕIKIDEL A I ^ E L : - . . Nägime oma lühikesel iseseisvuse ajal, et ühe rahva rahvapärane looming saab sündida vaid vabaduses. Seda loommgut oli vaja ka välismaailmale tutvustada. Selle ülesande läbiviijaks sai Anni Varma, kuna ta oskas mitmeid keeli. Tema korteris, kirjutuslaua ümber põrandal olid lahtised mitmekeelsed ajakirjad jä raamatud. Ta õppis ja uuris ise pidevalt ja oli elavas ku-javähetuses põhjamaade ko^ dutööstuse aladega, nii et ka Eesti võeti 1931. aastal Kopenhaagenis Põhjamaade täisõiguslikuks liikmeks. Tekkis tarvidus tarbekunsti ja kodukultuuri ajakirja järele. Anni Varma asutas Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi. Rootsi ajakirja „Hemslöjdeni" ees^ kujul hakkas ilmuma ,,Kodutöös-tus" j neli korda aastas, mille tegev-vastutavaks- toimetajaks õli ta ise. Teised toimetuse liikmed olid J. Maisma, J. Kiivet ja keeleline korrektor Joh. Aavik. Kaastöö lubajaid olid minister O. Kask, ministriabi V. Päts, Kodümajandus-koja juhataja ^ Linda Eenpalu, kunstnik R. Paris, kunstikriitik R. Kangro-Poöl, muinsuskaitse mspek-tor E. Laid, kunstikriitik H. Kompus, haridusnõunik Alma . Martin, rakenduskunstnik E. Taska ja mit-| med oma kooli õpetajad. Ajakirjale tuli kaastööd ka Soomest, Taanist, Norrast ja Islandilt. Eesti kodukultuuri pidi rahvale selgitatama. Peagi tekkis palju aktiivset elementi naiste seas, kes kutsekoolides ja ajakirjades olid esimesed selgitama, et meie peame egiteks väga põhjalikult ttundma oma esiemade-isade ajalooUsi saa» vutusi. Alguses käis vaiksem selgitustöö, Jtuid; aastatega muutus nais-käsitöö alade rõhutamine ikka julgemaks ja laialdasemaks. Iseloomustav on rahva omapära, mis bn igal rahvusel erinev ja tõstab ta teiste seast esile. Eesti sunduslik; koolikohustus tegi meie noorte seas tänuvä-ärse tÖö. KURSUSED JA-ESINEMISED . Haridus- ja Sotsiaalmmisteeriumi toetusel korraldati 1927. aastal Tallinna Linna Naiskutsekoolis esimene kutse- ja täienduskoolide suvekursus. Kursuste juhatajaks oli eranditult Anni Varma, lektoriteks olid vilunud naiskutsekooli õpetajad, kes oma teadmisi olid hankinud välismaade õppeasutustes, nagu A. Varma, L. Kilgas, M^ Püü-man Ja J. Heimbergi Esimesel kursusel oli suur menu ja teine kursus järgnes juba 1928. a. õpetajate suvekursused jätkusid pidevalt, sest need tõid värskust õppetöösse. Aeg oli see, mis dikteeris uusi võtteid, uusi materjale tuli pidevalt turule ja meil puudus vastav kirjandus. Võõrkeelsed raamatud olid koolidele raskesti kättesaadavad majandusliku olukorra tõttu. f ABA EESTUNE itD m Nr. 60 Edu Ju kiriku- Eduar sünnip; konds ju? Anija se t^i duse oi tas teenis seejär siistel lipnik U leki nan< kõrge kooli reie S mitme vallan maale, ; kui sa tagasi Sisemi Sisedii** Ja . Saks^ aasta , siirdus bus 4. kohtut hüjem Kanad 1M8, r kirikliki Peetri nõukoi amuke ni. Leidij rial Lh konnas,! sionüe kõdujal ma fcor niseeris oli miti jaks neil misel. kogudu^ noditel mis 19? praoštk^ sekretä luse Nc teelükr abiesiml elus ja Enn E. Kil ronto gusse, Koguss^ Koguss^ ja heac TOI Teie tiksi esil Kl nädal esmj nädal mi LeiJ Posi 9P| Wi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-08-13-06
