Vaba eestlane , August 13, 1985

              ^ABÄ E M l - A N l teisipäeval, 13. augustil 1985 — Tuesday, August 13,1981
UBom
¥ABA
: o/ü Vaba Eesüane, 1955 LealieSi
Õat. M3B 2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETAJAr Olaf KopviUem
IHJEFÖNID: Ummm 4444823/ taBtU8(teimJM kmüutiMed;
444-4832 ;
TEilJMlSfflNNAD Ka^iadas: a
- aastas $37.-^ ja -v^B^rsä^^ $19*—-
Aadressi muudatus 70 c. —- tMkumibri hind 70^©^
: Ä toll ühd veerul: $5.00,
\ % -N •» ^
. EllSTÖWilA:
P^iWii^ed by Free Eato^ M)Iisher Ltd.
1955 LesUe St. Xk^ Mills, Ont M3B 2M3
Järdmõtteid
färelmõtetele
Eelmises ,,Vaba Eestlase" numfe-lis
kommenteerisime pikemalt oku­peeritud
Eestis ilmunud ajalehes
avaldatud , Järelmõtteid". Neist ei
saa siiski mööda minna vaid ka­nada
eesti ühiskondade iseloomus­tuste
ära toomisega. Et see ulatus­lik
artikkel lasti ilmuda üheksa
kuud päi*ast sellekohaseid sündmu­si
toob tahtmatult küsimuse: miks
see oH nüüd vajalik? Miks olid va­jalikud
esile tima asjaolud, et vä­liseestlased
ei salli, kui otse mitte
ei vihka kodueestlasi? Kuigi see
süü pannakse väliseestlaste ladvi­kule,
on ometi selge,' et samas lad­vikus
nähakse väliseestlaste anti­kommunistliku
võitluse tugevat
vastürinnet ja Eesti iseseisvuse-ideede
kontinuiteedi kandjaid.
Artikli ilmumise ajal oli kaks
sündmust, mida saab kuidagi sidu­da
vajadusega, et okup. kodumaal
olevaile eestlasile oli vaja meelde
tuletada väliseestlaste hulgas ole-
Vaade Helsingi Jätkäsaare kaUe jäänud saatjaUe, kui laev alustas tagasiteed Stokholmi. vat vihkamise ja saiumatuse vak
Foto: A . Raudkivi mu.
Kas see yõis kuidagi olla seotud
laulupeoga ja rahvatantsupidustus-tega,
inis puhul sealse rahva mee­leolud
ja rahvuslikud emotsioonid
võisid luua sealolijaile jidgemaid
ideid, mille tugevdamiseks võis
tekkida lootusi väliseestlaste kui
mitte enamale, siis ometi moraal-
ILõppcnM Balti Mahu^^^
düsrisflemist !on nipetatud suud-nnakSs
meedias tähelepanu leidnud
sündmuseks pärast Balti riikide lüt-iaiišt
N. piduga; Tulemused näita­vad,
et baltlastel pn võimalus hästi
kpnraldätiid aktsioonidega oma
onaade vabaduse eest saavutada tä-lielepaiiu
jä mitte üksnes Läänes,
ta me usume endil olevaid häid
Jiitlasi, vaid ka yalstase poolel, kus
Tass oina pressiüiformatdoönidegä
Ja koguni süüdistustega aitas jjsuu-ffemeelselt**
kaasa baltlaste iirituse°
Je veelgi laiema tähelepanu andmi­seks.
Kogeimusedön saadud, tee om
lahti uuteks samaleidlikdssalgatu-siks,
pealegi kui on loodud teatud
kontakt Mfieedia esindajatega, ehkki
sündmusel oli lätlannast reporteü
väljenduse kohaselt 5,vähe värvi".
.Vabaduse/ vaim oli I^nemere
ikohal U Kõi­gepealt
mälestustseremooMa Eesti
satute kohal, põgenemisel hukku-mute
mäle^misel ja teine kord ku!
lialti nooired said aru, et selliste
edul^te ja Memusrikaste šsiavutus-on
vaja koostöpdo perekoffldlikloi pla- sele ja v
Helsingist Stokholmi poole sõites
läMmal distantsil Eestist (45 km)
loodi Balti Noorte Föderatsioon
kohne töögrupiga, üfcs igalt maalt
Iga rahva töögrupile moodustatakse
häruosakonnad igas riig^, kus on
eesti ühiskonnad. Sellise laialdase
liikmeskonnaga jä poliitiliste suu­nitlustega,
organisatsioon ehitab
oma järgneva töö esimese ürituse
uskumatult tulemusrikkale balti
badusidee rahvusvahehsele ioorunii-le
viimisele. Balti riikide noored
näitasid oma algatusvõimet, uusi
ideesid, viies läbi tunnustustteeni-nud
ürituse, miile mÕjii on suur laü
siin 1^1 sealpool ^^r^^
Eeennust mhanduslikes ku^ anda näpimäiteid nende kü­simustega
seosesolevatepr^^
KAFITAL, LHTPROTSENT, varandust ja investeerimise-pro- Kui näiteks maksumaksja on aasta
INFLATSIOON J A -
TULUMÄKSÜB . ^
riikide toetussõnadele, mida sageli
eestikeelseist raadiošaateist on kat­kutud
välja lugeda.
Võib^)lla partei juhtkond pidas
grammi mõjütäYäd, nimelt inflat- jooksul dividendidena ^ teeninud vajalikuks näidata kuivõrd^tühised
^ on need lootused, km vauseestla-sed
ei siiudä taluda väiksemagi
Kord Misitl ühelt rikkalt ^^a^^^
läselti et mi& oii tema rikkuse sa- tuleküstj olgu see saadud palga
ladus. Ta Ahastas, et sdadus seisab näol või kapi^^^ -
selles,- et kõigepealt maksa raha ^ - V t •
iseenesele, mis tähendab, et pane^^^^^^^^^"^^^^^
raha kõrvale säästuna ning siis pa- ^^tsioon obud.keskmiselt umbes
^ 6 % aastas. Rakendades „number
külas-ne
see sääst tööle uut raha teeni-sioon
ja tulumaksud. Inflatsioon: 2,000 dollarit, peab ta oma sisse-sööb
meie raha ostujõudu ja valit- tulekuna näitama 50% rohkem, s.t. « x 1, f * •• *
sus tahab oma ösa saada me sisse- 3,000 dollarit. SeUe-eest aga võib mujisikute-rabvatantsyate
ta otse tulumaksust 33% saadud ^ projekteerides seUe salUma-dividendide
väärtusest ehk käesole- <^se.kogu eesti rahvale,
vai juhul 660 dollarit maha võtta. Tehie ja konkreetsem põhjus
Kapitaliväärtuse tõus on uue ka- võib olla Balti Rahu- ja vabadus-nada
riigieelarvega maksuvaba ristiemise mõju vähendamine. On
_ ..... ,. , . $500,000 ulatuses iga maksumaks- J^ba teada milHste tunnetega jälgi-ma.
Teiste sõnadega, investeeri "^f^^'''^.^'^'^^ eluajal. See seadus ti vabadusristlejate laeva Eest!
säästetud raha. Investeeritud raha ta ™ rakendatakse elhi järkjärgult. ranniku läheduses ja milUst vai-
>^ selle aja vältel on vähenenud:, , < , ' , ° ,
eesflaskond plf sellel 72:6 = 12
väga väheselt esindatud, e! ühtki
moort, ainult EKN esindajana |a
rohkem vaatlejana A. i . Raudkivi.
On kahju, et meil pohnid ühtki sel­lisele
vaimustavale
kaasaminejat, kellest saanuks To­ronto
eesti töögrupi rajaja ja vaim­ne
aluse
teenib uut raha 24 tundi päevas,
seitse päeva nädalas.
mustust see inimestes tekitas:
detakse algkapitalile, et omakorda
uusi intresse või dividende teenida.
l
See on pilt TV yalgusruudült.
Lapis vaatab kürvalt meile otsa^ ja
prgney reklaam annab informat-dooni
kuhu raha saata. Inimesed,
lelle südame nälginud lapse pUk ja
paluvalt väija-sirutatud käsi peh­meks
lööb, saadavad oma tsheld.
Nendele, kes ei uuri asja tagapõhi
Jsij ongB määratud fiee reklaam.
Ja mis on asja tagapõhi?
Teatud piirkondades elunevate
primitiivsete inimeste: saatuis käib
Moloogilisetsüldi järgi, n^
judd loomadelgi. Kui ueid šighi^
rohkem kui leidub toitu, siis toimub
Buassiline nälga-suremine. Mitte
kaugel ajaloos on Mviisinälja-lai-ned
tabanud Indiat ja see Ä pole
seal praegugi väKstatud.
Nälja-| sun-iiiikontroU
ja siginemine ületab iga-sugulse
võimaliku toidu tootmise
püri. Abi ei lahenda sisuliselt prob­leemi,
vaid suurendab seda ja lõpp^
Memus on, et nälgijad seal suuda­vad
rohkem isSgimeda,,. kui teised:
õuavad abiistada.
polütüsele plnmale,' 'MiiM siiani m
see enamasti rahvuslik. See võitlus
on julm, kuid see on üks ja vist
ainus tee Aafrika kujunemisel rah­vusriikideks
või föderatsioonideks
arenenud maailma eelskujul. Sageli
on piissikuul lüga kallis vahend sel­les
võitluses ja võimu pool kasutab
nõrgemate häyitamiseis odavamat
'Belva.--\Eälga.:.;: /.^
See omakorda tähendab, et n.n.
Aafrika^abi nendesse riikidesse ei
lähe mitte hädalistele, vaid vastu­pidiselt
häda tekitajatele. Saadetud
toiduained söödetakse võimul ole­vale
grupile^ nende Isõjaväele või
realiseeritakse mustal turule Eaiia-da
Aafrika-abrkasiitas selle eba^
õigluse yältimiseks toiduainete ma­ha
pildumist lennukitelt otse nälja-pürkoiidadesse
ja me nägime sa­mast
TV-st, kuidas luukeredeks
nälginud mustad kaapii^d jahu ja
piimapulbrit pakendite pMnemise
tõttu maast tolmu seest.
1985-ndai tulumaksuaastal
. , ... , . 20,000 dollarit maksuvaba, mis >»^idP<>le veel unustatud
T W . . . r-. . ^- / aastal takse nieie rahvale ja maale vaba-
Ilmnen on, et lutprotsendi (com- raha ostujõud jaanud poole vahe- ^^^Q dust. Esmakordselt tekkis enneole-poünd
interest) suurus hiääraB in- maks, ehk 30 aasta eest ostis 17 Kabitaliväärtüse tõus või langus matu ühistunne raudeesrüde isihisel
vesteerii^^ edukuse. liitprotsendi ^^^^^^ sarfiapalju kui praegu tiks ^ ja sealpoolsel olijate hulgas. See
ai ()nmoeWud^seda,e^ müüakse omandiõiguse vä^rtpabe-põhju^^^^
sm ^enitucv intresse vor dividenc^ Viimase kümne aasta keskmine reid nägu aktsiad, eelisaktsiad, in- la mattuvas rahvuskoldes.
ei. võeta ^Jiiwe. va^, v a i d . 8 . 8 % vesteerimisfondide osatähed/või ot- , See oH ka põhjus miks venelane
aastas,niis tähendab, et meie raha sest kmnisvara nagu maa, majad, sattus laevasõidu pärast paanikas-ostujõud
on poolitunud umbes ka- suvilad, paadid või esemeid, mille sel nagu tuhiüks kes teab kui suur
Lutprotsendi suuruse tähtsuse heksa aasta järel. väärtus tõuseb või langeb nagu näi- armaada moodsaimate relvadega
mõistmiseks tutvume «number 72" Kui meie investeeringud teenisid teksmargikogud, kunstiesemed, eh- Balti riikidesse uivasiooni tegema,
reegliga. Selle reegli kasutamine viimase 10 aasta jooksul keskmi- ted jne. Vaenlane teadis osava propaganda-näitab
meile mitme aasta jooksul selt 8.8% (liitprojtsenti) aastas, siis Et tulumaksude mõju meie sisse- Dieistrina, et vaba sõna invasio(Hf
algkapital kahekordistub eri liit- oleme parajasti säilk^ pma ra- tulekule paremini mõista, oh vaja pole, mitte väiksema tähtsusega,
protsendi suurustega. - Kui jagame ha ostujõu. See muidugi eeldab, et teada, mis iga maksumaksja margi- kui tegi katseid Taani, Rootsi ja
,,nuniber72-e" aastase liitprotsen- meil pole tarvis olnud teenitud ra- näal-tulumaksuprotsent (marginal lõpuks ka Soome valitsusi mõjuta-di
määraga, siis annab vastus meile ha pealt tulumaksu maksta. K^^ täx rate) on. Seda mõistet kirjeldab da keelamaks nende phmal de-aastate
arvu, mille jooksur algkapi- oleme teeninud vähem, oleme tege- järgmine näide. Kui maksumaksja monstratsioonide pidamise. Siis
tal kahekordistub. Näiteks, kui alg- likult kaotanud, kui oleme teenhiud teenib ühe doUari oma sissetuleku- mitmete võimaluste otsimisel ja
kapital on investeeritud kuue prot- rohkem, on meie varandus tõus- le juurde ja sellest dollarist võib ta kaalumisel avastati nn. Kanada
sendiga aastas, kahekordistub alg- nud. . enesele jätta^ 6 40 kultuurireis, mis partei meelerõõ-kapital
(72 :6 — 12) kaheteistküm- teatavasti teeb kanada tulumak-^'šenti valitsustele saatma tulumaksu muks kanada eestlaste hulgas oli
ne aasta jooksul. Kui äga algkapi- suseädus vahet selle vahel, kas ka- näol, siis tema marginaal-tulumak-' „kodusÕja" käima pannud. ... .,
tal on investeeritud 12 protsendiga pitalipeal^^ suprotsent on 40%. Tabel #2 näi- See sobis tuua näiteks kuivõrd
aastas,-siis algkapital kahekordis- nud intressina (pangaprotsendid), tab marginaakülumaksuprotsente väliseestlased vihkavad kodueest-tub
(72 :12 - 6) kuue aastaga. intress^ kuidas sallimatuse vaim on
hlp^amf- TiäUp1c< et vanpmad S®^' võlaobligatsioonidelt (bortds) able income) juures. Maksustatava kõigi vastu, kes elavad kodumaal,
l ä p s e ^ ^ i d ^ i n ^ riigikassa^ võlatähtedelt (trea- sissetuleku aU on mõeldud sissetu-kW seal rahvuskultuuriUst
nimpip l;i nnn rtiihflt Hniiarif^ 19 syry bills), või on see laekunud lekut, mis läheb- otseselt maksustä- tegevust võimaluste kiuste viljele-pp^
hK ehk ka- mišd^" Näiteks, kui keegi teenib da. Et just Kanada näiteks <»odi,
S ^ l s t riäem^ef aastas 40,000 dollarit, siis tema oli see ju amus kus sellme vahe-saamid
66 aastaseks on see a^a- maksustatav sissetulek on tunduvalt juhtum komparteUe nii suupära-
' ^ Kui raha on laekunud intressina, vähem, kuna tulumaksuseadus lu- seks tehti. Rootsist, kus sellised
siis võib iga tulumaksu maksja tee- bab teatud summasid maha võtta, grupid on sagedased enam nii te-nida
mtresside näol 1,000 dollarit nagu isiklik mahaarvamine, maha- ravat sallimatuse näidet ei leita,
aastas enne kui seda maksustatakse, arvamine kooliskäivate laste pealt Parteijuhid ei jäta ühtki võima-pitäi
kasvanud 2j048^000 dollarile.
Algkapital on kahekordistunud 11
korda.^
•6
12
18
Aafrika mõnekümnes iseseisvas
riigis elab vähemasti iümme korda
irohkem kultuuriiiiselt, keeleliselt jä
Ika antropoloogiliselt erinevaid rah­vaid.
Kuna; need On primitiivsed,
süs nunetatakse neid neegri-sügu-
Iharudeks; mida need tegelikult ei
ole. SMneväd rahvad ühes riigis
enamasti e! moodusta mingisugust
iFöderatsiooni, väid võim on ühe
enam-arenenud rahva käes, või toi­mub
võitlus ja kodusõda ^aari nii­suguse
rahva vahe!. Kommumsni
püüab-sekka lüü& ja võitlust vüa
Kõige tõhusam lahendus oleks
seUe probleemi lahendainata jätmi­ne.
Meie abi ei suuda kaitsta hävi"
nemisele määratud rahvaid. Kas
see pn õige humanistlikul 20. sa­jandil?
Humanistliku sajandi juurde
ei kuulu mitte ainult h^ali^e aita-mme^
vaid eelkõige riiklik ja ühis­kondlik
organiseerimine, haridusta­seme
tõstmine, sünnikontroll ja
miiud, miš väldivad nälja-häda ü-ma
kurva neemlapseta
30
36
42
48
54
60
66
Summa
$1,000
2,000
4,000
8,000
; 16,000
32,000
64,000
128,000
256,000
512,000...
1,024,000
2,048,000
Aktsia Osakasu ehk dividende kä- jne.
sitleb tulumaksuseadus soodsamalt, {SlkgXk. 3)
lust selle eraldatuse esiletoomise
märkimiseks, sest nii kaua kui lei­dub
kodueestlaste mittesallijaid ja
neid seal elamise pärast hukka
mõistjaid, võib partei lakkamatult
korrata juttu pagulasladviküst, kes
peale kodueestlaste sallimatuse
sunnib maha ka välisriikide eesti
tis ei ole abistamise ysiso
ujTöuu mõistuse poolt.
Heino Jõe
VARSSAVI — Poola parlament muu^^ ühiskondades olevaid „nõukogude
deše seadust tiheiidamaks valitsuse kontrolli ülikoolide fsti olukordade hästi tundjaid" st.
"1 1 j « - J x - j 1 1 J n 1.•• kodumaa külastajaid ja sealt ülis- Ule, kus dlSSldentlde,^^^te^^ tustega tagasi tulijaid.
tajate liikumine pole ved l ä ^ Vabadusristiemise juures on veel
„ - , eriaspekt,seUe korraW^^
mu ;^ ^ . - ' \ Uus seadus keelab polutihse ak^ valitud ülikoolide poolt ja poo- peamiselt noored, keda N. Ludu
ülaltoodmi ^^-tiyiteedi Mkoolides,^^^^
seda, et mida pikem on investeeri-^^^^^^^^^^ Poola haridusminister "Benon keelsete väljaannetega , valgusta-mise,
aeg, seda mõjuvõimsamalt jäid, ametivõimudele võunalikuks Miskiewicz ütles seaduseandjaile, nud nõukogude elu tundmiseks",
tõotab lutprotsent meie kasüks. poliitiliselt vastuvõtmatute valimise et seaduse muudatus olivajalik tõ- raisanud defitsütlikku paberit pro-
KÄuvõttes näeme ülaltoodust; juhataja jM)hale, toob ta-^ kestamaks märgatavat õppetöö pägandamäterjaHdele, kutsunud
et investeeringul ph kolm üõhiH^ standardi aHaminekut. 1982. a. keh- mitmest rügist noori keelekursus-tegurit:
algkapital,-liitprotsendi suu- > tima pandud hariduse seadust, mi- tele ja ringsõitudele, nmg nüüä
rus ja aeg. Kui ühel investeerijal Muudatused on põhjustanud ra- ^^^^ muudeti, peeti andmise need noored kipuvad! Helsingis N.
on palju aega oma investeerimis- hutusi akadeemilisis ringkondades pu^ul eriti liberaalseks, andes üli- Ludu saatkonna juurde ja hõika-eesmärgim
jõudmisega, võib algka- vaatamata valitsuse arvamisele, et ^^^^^^^^^ ja teistele õppeasutustele vad „Njet, njet Sovjet!"
pitäl olla väikene, Kui aega on%ä- suurem osa õpetajaist toetab seda .laiaulatusliku autonoomia. Uus sea- See kõik kipub hävitama pikema-he,
peab algkapital sWem olema ja et ainult 34% o^^^ dus keelustab õpilasile osavõtu üli- aegset korduvat juttu kodumaa
ehk liitprotsendimäär kõrgem Vi • ^ ^ooh^e juhtkonnast ja annab rek- eesüastest eraldumisest, hoopis
Tegelikus elus tuleb meil tegele- akadeemikud, 75-liikmehne kor- rohkem voimupiiri iseseisvalt tegut- sealsete noorematega See teeb' N
da kahe põhilise teguriga, mis meis gema hMduse mõukogu, kes ®n s^^ Liidu närviliseks.