1983-12-08-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 91 Nr, 91
btaarid
teenijate ametiühin-lan-
CIaude Parrot^il
elu muutunud vii-
I igavaks. Ta oli ra-oma(^
ametiühingu
litamise vastasesse
selle asjaga ei
li nii palju lõbu ja
ajal korraldatud
[stiteenijate streiki-
Jendi otsuste igno-
Uega Parrot lõi ko-kstiteeninduse
segi
[iie ja Kanada ma-jtesse
miljonitesse
ivaid kahjusid. ..
jude Parrot ei ole
lotsustas nähtavasti
l/lu uut vaheldust
lime ja heal juhul
lehtede veergudele
Ja nagu Kanada
dsõna viimastest
ib on tal see õn-plaude
Parrot on
|s ning tema nimi
iljudelt ajalehtede
lg tema nägu i l -
tal üsna tihti tele-juhtus?
Siin lõi
-Claude Parroti
iaalsus^* ja era-e
võtte r akenda-eksolikõlavasõ-kanada
rahvale,
ametühing teeb
e tõhusa pühade-kõik
kirjad ajÄ-itsembrist
kuni 17.
ndise margi ase-e
margiga. Oma
irit ja kingitust
ihutas Parrot eri-tehtud
peamiselt
ja tavalisele kä-firmad
Ja ärid
asta ringi oma
avamate tariifi-itsuses,
mis töö-rporatsiooni
raale
suur hädakisa,
metiühingu oma-tulemusena
saab
rte, müjoMtesse
osaliseks, ühtla-
[obedasti samme
tada Jean-CIaude
d" seadusevasta-istada
neid isi-lO-
sendiseid kirju,
ksnga.
mada rahvas oli
lamisel, et Kana-ja
postitariife
}oratsioon Kanav
postiteeni] ate
arusaamatuks,
IParroti samm e!
väljakuulutamisel
alles nüüd haka-ja
võimalusi sel-
|s kuulutamisekSo
Ised on tõesti nii-luleeritud
ja sõ-väike
ametimees
meelevaldselt
oma rumalaid
i? Mis juhtuks;
[totööUste ameti-lot
ta nõuab 11.—
|hvale jõulukingi
turule saatmist
mdiku hinnaga,
iri asemel 4000
lleks siinsed au-
Id kui vene La-irroti
taoliste
lid näitavad, et
tõsiselt viltu.
tsus loobus hil°
Nikaraagua si-s
Borgele, kjes
ndriikides pike-des
loengutega
New Yorgis ja
gud pidid toi-ing
välispoliiti^
uppidele.
itavaks küsimu-
Isel mehel nagu
|a marksistliku
br Tomas Bor-riklastele,
eriti
lastele? Kahtle-
|äa,/mis mark-jsisieerimist
Ni-
|. Seega oli Bt)r-puht
propag^n-
|ga. õnneks on
is selliste kõne-lesmärkidest
lobanud
ning Bor-aärglk.
3)
'Jtesday, December 8, 1983 Dc 3'
.ja 11. dets.
dr. I, Marley,
17. ja 18. dets.
dr. T. Sauks,
tel ni-iiii
. 461-0912
Skautüksus Lembitu Maleva aastapäeval, laupäeva 26. septeml^.J
ühele edukale skautluse aastale. Poiste osavõtt Alberta jamboreesM^^^^ õnnestunud laagrid ^^o
kinnituseks, ett poiste vahvus Ja Juhtide oskused ning kohusetunne v«^^^^ flemate p
abi. Aastapäeva pidustusel hinnati poist® edukust, võeti vastu toetusu Prnsatpidu.
iM^x' siavigatsioonihooäja
ioln/^^iöiub Lembitu purje-
S!'^'^^"^^^' saab üks neist
'^«leks „Ets Trei".
KasK,
Madisepäeva lahingu aastapäeva jälgedes esitas ukuleele saatel lau-puhul
igas allüksuses ainult üks, lUnMängi mulle seda vana viit",
n I • -1 iro« ^^5, olemises "^^^.t^ogu to^^ ja hüjem
sellele ^ ' ^ ^ ^ ' ^ ^ ^ ^ ^ saalitäis rahvast kaasa laulis. Saa-:
p tegevuses k^^^^^^^ tegid poisid
vastab Lembi^ " ^ ^ ^ ' ^ ^
abivanem.Vello Soots andis f skaudiknondustel oU käsitieüid
bes led ule ff^^^f^"^^^ -laulu, mille
Mootepoiss Heino Jõe
mukutt Heiki Sillaste ja sojasoii ^ ^ . ^ ^ ^ runolaulu.
Eesti kunstnik Endel Kõks leiti
25. novembril oma kodus örebros,
Kootsis surnult. Teda ei oldud paaril
päeval nähtud, mistõttu murti
uks lahti ja leiti et kunstnik istub
surnuna toolil ja vaatab tv-d. .
Endel Kõks oli sündinud 21. april-lill912
Tartus, õppis 19341-40 „Pal-lase**
kunstikoolis. Põgenes sõja
ajal Saksamaale, aastast 1948 asus
Rootsi. Ta on sageli asunud loo-mmgulistel
tööperioodidel Kanadas
Ja ühendriikides, mistõttu on saanud
nimetuse „ikolme maa kunst-
' mk".Vümastel aastatel jäi reisimi-ne
vähemaks, peamiselt Lõuma-Eis-roopas.
Kõks lõi algul prantsuse moodsast
maalikunstist inõjustatud värvikas
käsitlusviisis olustikupilte,
portreid, natüürmorte ja linnavaateid.
Hiljeiii on süvjenenud kallak
dekoratüvsusse ning pop-fcunsti. On
"^ilielemiA ka, graafikat ja raama-ituillnstratsiooni)
Tema portreid on
mitmest Toronto.tmtüimast vaimu- .
tegelasest
Aastapäeva pidustus algas Peet- Lembitu skautrühmades toim
ri kirikus, kus Lembitu õpetaja pidev võistlus. Kõige korralikuma^
praost Andres Taul pidas palvuse poisiks ülevaatustel oli Allan^y^^^
ja koguduse organist Roman Toi mann, 2, Margus Kask Ja 3. "'^
mängis orelil. Andres Tauli noorte- Kruus. Salgavõistlusel tuli eJ
pärane lühijutlus käsities häid ja le salk koosseisus: Margus ^^;";''Eöi\l[ staabi katiriu i ^ n V n n i i J " ^ ^^
halbu harjumusi. Erik Lõugas. Robert Kruus^Ken- kaudu laekunud toe-
Pidustus jätkus- all kiriku saalis net Lees ja Martin Tabur. Tubüüu Lõppsõnad' tänu osavõtiaile
skautliku aktusega, mille avasõnad se auhindadeks antakse LemTO ^eel rohkem kõir^^^
ütles maleva juht Harold Kivi. poistele skaudiMrjandust, mis aitao ^^^j^^^^^^.^^
Küünlad süütas noolepoiss Margus Mevikus veel tublim ^^^^^ •
Koiga. Noolemurdmise tseremoo- Lembitu malevas on poiste Kor-^^ Järgnesid kaks huvitavat ette-niaga,
mida korraldas maleva va- geimaks tunnustuseks Lembitu ns- kannet poistelt. Noolepoiss Hanno
nem Heino Jõe, algas noolepoiste ti hõbesoled, mida antakse vaija Raudsepp oma laülukunstiiikü^
lubaduse andmme.
Esmakordselt seoti
kud kaela uutele poistele • Taavo
Vesterblom, Kalev Christae, Erik
Eeppo Ja Miku Linkruus.
Pidulikku toimingut korraldasid
noolepoiste juhid Tormi Jõgeda,
Anne Linkruus j Vivian Holmberg
ja Erik Konze.
Skauditõotuse andmise pidulikku i •
toimingut korarldasid juhid Evald SeUe järel rulliti" lahti Stokholmi
Oder ja Viktor Vessmann. Tõotuse Kaleviga sõlmitud vereveiidluse
andsid sõjasõitjad Kalev Kaup ja lepingu -tekst, mida kantakse üm-
Peeter Vesterblom, ning ammukü- ber lipuvarda. Ott Naelapea luges
tid Aare Voitk ja Martin Roos, ette lepingu teksti, miUegä^^s^^^^^^
Martm Roos oli sedapuhku noole- tomaatselt pikendati üheks aas- Runolaul oli esmakordselt skaudi-poiss,
kes oli hundu ajal sooritanud taks. = töö kavas ja kukkus välja omapä-kõik
võimalikud katsed ja sai Tor- Lembitu Maleva laskespordijuht ^^SQM ning huvitavalt. Alberta
mi Jõgedalt hõbeplaadiga aukirve. Rein Reinoja, kes pidevalt höolit- jam]3oj.ge eesti esindusrühma juht.
Eesti Skautide Maleva Kanadas seb sellest alast huvitatud poiste Ants Evard, kellele publik avaldas
ringkirja luges ette maleva juht treeningu eest, kutsus välja need jj^tust, esitas liihikese yalguspilti-
Egbert Runge ja andis, üle teenete- laskurid, kes olid saavutanud Im- valiku möödunud suursündmu-märgid
ning edutamised: perial Shooting Sports Program- sest, mille juurde Andres Nurm
mi „Marksman Crest'^märginor- püü^j^^j^^j^ gg^^^g^^
mid: Andres Loorits, Tarmo Soots,
Mark Evard, Aldrek Meipöom, Ott Järgnes rikkalik kohvüaud ema-
Naelapea, Paul Pede, Mihkel Sadul de paolt kaasa toodud magusaga,
ja Urmas Kori. mida korraldasid Lembitu pere-
Aktuse lõppakordina teatas ma- emad Hilja Varik, Loori Teas, Eda
leva vanem .Heino Jõe Lembitu loo ja Reet Kruus. Kõike head ei
Maleva juht-andis üle ka maleva paadifondi laekunud $2000.- aniie-iöütuaki ära siiüa, nü noolepois-staabi
ja teiste skautüksuste tervi- tusest, müle saatis Sudburys elu- te jõulukoonduseks laks veel paras
tused Lembitu sünnipäeva puhul, nev noortesõber Ets Trei. osa külmutusse. .
ja Allan Vessmann.
Selle ettekanne toimus trummi
saatel, eeslauljaks laulu autor Ja
kooris poisid ning kogu kuulajaskond
— ,,Mida skaudis tehtanek-se,
mida skaudis õpetakse . . .**
: skaudi hoolsusmärk- >~ Marcus
Silmberg ja Tõnu Voitk, eeskujuliku
skaudi märk — Ott Naelapea,
nooremskautmasteriks Peeter
Vilde Ja skautmasteriks Jaam
loos.
iähelepanu
Uppsala Keemikute Selts (Ke-miska
Sällskapet i Uppsala) pidas
oma koosolekut rootsil keemikuteüi-du
100. aasta juubeliga ühenduses.
Teaduslikuks külaliseks oli kutsutud
Müncheni tehnikaülikooli professor
Ivar Ugi, kes juba a. 1973
avaldas tähelepanu äratanud modelli
raali ja - matemaatika kasutamiselt
keemia loogilise struktuuri
uurimisel. Ta pidas' loengu sellelt
alalt. I j
Prof. -Ivar :Ugi.oiieestlane, -Ku^
ressaarest pärit. i
« o ©
(Algus lk. 2)
gele keeldati viisa väljaandmine.
Kuna Nikaraaguas võimul olevat
kommunistlik -marksistlikku Rahvuslikku
Birektoraati süüdistatakse
selles^ et ta ei korralda üldvalimi:
sl, süfs oa Tomas Borge Ja teiste
direktoraadi liikmete peamiseks
ülesandeks selgitada valimiste lä-bivliniise
küsimust Nikaraaguas.
Millised need valimised on |a kuidas
neid tahetakse korraldada, selle
kohta andis ühele välisajakirja-mikule
naiivselt avameelse seletuse
Nikaraagua kommunistliku valitsuse
la-n. riiginõukogu sekretär
Eafael Solis Cerda. See kõrgel positsioonil
olev poliitikamees väitis,
et Nikaraaguas korraldatavad valimised
ei ole sellised valimii^ed,
magu neid ühendriikides tuntakse.
Sandinistid ei korral^a„kodanIisi"
demokraatlikke valimisi, mis nende
arvates knjutiavad endist ,,v5i-mu
väljaloosimist." Kui valimisi
lubatakse, siis peavad need suurendama
revoMsiooniJiist võimu rahva
eelväeks niipietatud sandimstide
kaudu.
Niisiis — samad valimisedl, nagu
kommunistid korraldasid neid okupeeritud
Eestis 1940. aastal ning
Biagu neid organiseeritakse igal
pool mujal, kus kommunistid või-
MÖcdunud laupäeval korraldas
T.E. õngitsejate ja Jahimeeste
Selts oma traditsioonilise sügispeo,
mis («avõtjate arvult oli käsina-voitu,
kuid tuju põiest vägagi menukas.
Seltsi esimes H . Kiko tervitas
lühikeses sõnavõtus peolisi ja soovis
kõigile head peotuju, andes ka
teada, mis on eeloleval õhtul kavas.;
Taritsuvaheaegadel lauHs bass-baritoni
Andres Äaudsepp kuus
meeleolulaulu, Rene Uferi laulule
„Biskäia laheP' laulis ka rahvas
kaasa. Laulja saatis end kitarril,
rohket aplausi laulis lisapa-
Ti Korki sõnadele kirjuta-
[u„Järveneid", mis on va-selaulud
ka tema heliplaa-
Pärast
laks JJ
tud lau
rem sij
dil. :
Muus osas oli koosviibimisel või"
tuderohke loterii, pr. Kirsi juhtimisel
töötas einelaud, kuna A. Luklc
hoidis, baari käigus ja seltsi laekur
E. Saar tegeles muude majanduslike
asjadega. ;
Seltsi sügispidu on olnud seltsi
tegevuses aasta teise poolaja sündmuseks,
tuues järvedel ja vetel kogenud
kalasportlased tantsupõran:
"'v'"' . ' .• J . S-gi
Eolm rahvarõivas kaastegelast E. Etnograafilise Ring!
Ä^t,*„i M, Salme Vesija Älja Mürk.-
tlMONTTÖlP
majade juures:
TSsf kt Slehindü v5l sylgeBi väline© f©e
iSslistage---1.1^ 225-3283
BEIRUT — Iraan
Pärsia lahe maadest, kui
rit vaadilt järgmisel
hoiatanud JäHe, et ta blokeerib õSivälJavco
OPEC ei nõustu õliWnna tõstmisega 5 doÜa-toimwval
õlimaade kokkutulekul.
Iraani parlamendi spiiker Hashe-mi
Rafsanjani ütles Teheranis, et
tema riik tahab suurendada OPEC
õlitiinda vähemalt $34-le praeguselt
|29-lt, käesoleva nädala kolmapäeval
toimuval kokkutulekul Genfis.
OPEC-maadest Iraak ja Ekuador
olid Iraanile vastu ja soovitasid
omalt poolt praeguse hinna juurde
jääda vähemalt aastail 1984—85.
Iraan on rikkunud OPEC-maade
vahelist kokkulepet õliproduktsioo-kuid
nad vajavad raha oma nel-
Ja-aastase sõjapidamise ünan^
seerimiseks.
Iraan on hoiatanud, et kui teised
maad ei nõustu temaga, ta blokee-riks
Pärsia lahe suudme Hormuzi
kitsuse, miile läbi igal päeval voolab
8 miljonit vaati ÕU Läände.
õliblokaad oli kõne all ka Kanada
peaministri Pierre Trudeau
araabia riikide külaskäigu ajal.
ÄiiiiiiiiiSliiiiill^^^
RATAS OPTICÄL
219 DANFORTH AVENÜE
TORONTO, ONTARIO M4K
465-6251
TäWame täpsete igat iilM prilli-retseptc, nait „cataracf* tüttpt
Sonr valik lasteigame, spordi kaitseprille ja psuimas kvaliteedis
päikeseprille.
Raamid peamiselt Enroopastj alates $12.— taini $200.—-
Hüuiaalsmdus kaasmaalaside 10%
Täid^e ka kodumaiseid retsepte ja soovikorral saadame ära.
K A T Ü S E T Ö Ö D
- tel.(4T6J42S.507S
SEPA HOME IMPROVEMENTS
Metro Lic. B-5374
Tere tulemast tutvuma
1093 Victoria Park Ave.
(St. Oaii'! juures) '
SUURES VALIKUS: Tel.759.1341
-^Kleidid * Pluusid
^Seelikud Jr Püksid .
kostüümid ja mitmesugused neljap., reedellO—9.
kombinatsioonid laup.pjo—5
E S T L Ä N E
Maksab Kanadass Väljaspool Eanada^
^ ^ ^^
Foolaastas $28.
feerandacisfas $15.
$65.
$35.
$18w
miPOSTIGA + SAATEKULU
Kanadas: Väljaspool
Kanadats
$56.
$30.
weeremdacistcas $16.
» I $47r
-[- $21.— I $24.^
+ $10.50 I
LENNUPOSTIGA aastas $129.--, poolaastas $67.— ja ^ veerandL-
'aas(as''$35.',•/•>'•• \
Aadressi muudatus 70 centio Üksiknumbri hind 70 centi
USA aadressidele „ZIP COÖE**
FaBgatshekk või rahakaart kirjutada
Free EtstonianPnblishers nimele.
MÖÖBLI
SSINAST-SEINA JA iAITJriM^
KRnt LOKBIK — 447-9834
TeffifiBfue saafo:
VABA EESTLANE
955 LesiieSl, Dan Mills; Ont.M3B
saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
— tavalise / kiripostiga alates
..... . lisan $........ siinjuures
iga / rahakaardiga. (Raha sasita siinislt tähtkirjas).
Nimi .....
M plaanitsetavast õlijwbtmesti-a
õü
JJII:;iü:.k^^ Pärsia lahte,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 8, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-12-08 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e831208 |
Description
| Title | 1983-12-08-03 |
| OCR text | Nr. 91 Nr, 91 btaarid teenijate ametiühin-lan- CIaude Parrot^il elu muutunud vii- I igavaks. Ta oli ra-oma(^ ametiühingu litamise vastasesse selle asjaga ei li nii palju lõbu ja ajal korraldatud [stiteenijate streiki- Jendi otsuste igno- Uega Parrot lõi ko-kstiteeninduse segi [iie ja Kanada ma-jtesse miljonitesse ivaid kahjusid. .. jude Parrot ei ole lotsustas nähtavasti l/lu uut vaheldust lime ja heal juhul lehtede veergudele Ja nagu Kanada dsõna viimastest ib on tal see õn-plaude Parrot on |s ning tema nimi iljudelt ajalehtede lg tema nägu i l - tal üsna tihti tele-juhtus? Siin lõi -Claude Parroti iaalsus^* ja era-e võtte r akenda-eksolikõlavasõ-kanada rahvale, ametühing teeb e tõhusa pühade-kõik kirjad ajÄ-itsembrist kuni 17. ndise margi ase-e margiga. Oma irit ja kingitust ihutas Parrot eri-tehtud peamiselt ja tavalisele kä-firmad Ja ärid asta ringi oma avamate tariifi-itsuses, mis töö-rporatsiooni raale suur hädakisa, metiühingu oma-tulemusena saab rte, müjoMtesse osaliseks, ühtla- [obedasti samme tada Jean-CIaude d" seadusevasta-istada neid isi-lO- sendiseid kirju, ksnga. mada rahvas oli lamisel, et Kana-ja postitariife }oratsioon Kanav postiteeni] ate arusaamatuks, IParroti samm e! väljakuulutamisel alles nüüd haka-ja võimalusi sel- |s kuulutamisekSo Ised on tõesti nii-luleeritud ja sõ-väike ametimees meelevaldselt oma rumalaid i? Mis juhtuks; [totööUste ameti-lot ta nõuab 11.— |hvale jõulukingi turule saatmist mdiku hinnaga, iri asemel 4000 lleks siinsed au- Id kui vene La-irroti taoliste lid näitavad, et tõsiselt viltu. tsus loobus hil° Nikaraagua si-s Borgele, kjes ndriikides pike-des loengutega New Yorgis ja gud pidid toi-ing välispoliiti^ uppidele. itavaks küsimu- Isel mehel nagu |a marksistliku br Tomas Bor-riklastele, eriti lastele? Kahtle- |äa,/mis mark-jsisieerimist Ni- |. Seega oli Bt)r-puht propag^n- |ga. õnneks on is selliste kõne-lesmärkidest lobanud ning Bor-aärglk. 3) 'Jtesday, December 8, 1983 Dc 3' .ja 11. dets. dr. I, Marley, 17. ja 18. dets. dr. T. Sauks, tel ni-iiii . 461-0912 Skautüksus Lembitu Maleva aastapäeval, laupäeva 26. septeml^.J ühele edukale skautluse aastale. Poiste osavõtt Alberta jamboreesM^^^^ õnnestunud laagrid ^^o kinnituseks, ett poiste vahvus Ja Juhtide oskused ning kohusetunne v«^^^^ flemate p abi. Aastapäeva pidustusel hinnati poist® edukust, võeti vastu toetusu Prnsatpidu. iM^x' siavigatsioonihooäja ioln/^^iöiub Lembitu purje- S!'^'^^"^^^' saab üks neist '^«leks „Ets Trei". KasK, Madisepäeva lahingu aastapäeva jälgedes esitas ukuleele saatel lau-puhul igas allüksuses ainult üks, lUnMängi mulle seda vana viit", n I • -1 iro« ^^5, olemises "^^^.t^ogu to^^ ja hüjem sellele ^ ' ^ ^ ^ ' ^ ^ ^ ^ ^ saalitäis rahvast kaasa laulis. Saa-: p tegevuses k^^^^^^^ tegid poisid vastab Lembi^ " ^ ^ ^ ' ^ ^ abivanem.Vello Soots andis f skaudiknondustel oU käsitieüid bes led ule ff^^^f^"^^^ -laulu, mille Mootepoiss Heino Jõe mukutt Heiki Sillaste ja sojasoii ^ ^ . ^ ^ ^ runolaulu. Eesti kunstnik Endel Kõks leiti 25. novembril oma kodus örebros, Kootsis surnult. Teda ei oldud paaril päeval nähtud, mistõttu murti uks lahti ja leiti et kunstnik istub surnuna toolil ja vaatab tv-d. . Endel Kõks oli sündinud 21. april-lill912 Tartus, õppis 19341-40 „Pal-lase** kunstikoolis. Põgenes sõja ajal Saksamaale, aastast 1948 asus Rootsi. Ta on sageli asunud loo-mmgulistel tööperioodidel Kanadas Ja ühendriikides, mistõttu on saanud nimetuse „ikolme maa kunst- ' mk".Vümastel aastatel jäi reisimi-ne vähemaks, peamiselt Lõuma-Eis-roopas. Kõks lõi algul prantsuse moodsast maalikunstist inõjustatud värvikas käsitlusviisis olustikupilte, portreid, natüürmorte ja linnavaateid. Hiljeiii on süvjenenud kallak dekoratüvsusse ning pop-fcunsti. On "^ilielemiA ka, graafikat ja raama-ituillnstratsiooni) Tema portreid on mitmest Toronto.tmtüimast vaimu- . tegelasest Aastapäeva pidustus algas Peet- Lembitu skautrühmades toim ri kirikus, kus Lembitu õpetaja pidev võistlus. Kõige korralikuma^ praost Andres Taul pidas palvuse poisiks ülevaatustel oli Allan^y^^^ ja koguduse organist Roman Toi mann, 2, Margus Kask Ja 3. "'^ mängis orelil. Andres Tauli noorte- Kruus. Salgavõistlusel tuli eJ pärane lühijutlus käsities häid ja le salk koosseisus: Margus ^^;";''Eöi\l[ staabi katiriu i ^ n V n n i i J " ^ ^^ halbu harjumusi. Erik Lõugas. Robert Kruus^Ken- kaudu laekunud toe- Pidustus jätkus- all kiriku saalis net Lees ja Martin Tabur. Tubüüu Lõppsõnad' tänu osavõtiaile skautliku aktusega, mille avasõnad se auhindadeks antakse LemTO ^eel rohkem kõir^^^ ütles maleva juht Harold Kivi. poistele skaudiMrjandust, mis aitao ^^^j^^^^^^.^^ Küünlad süütas noolepoiss Margus Mevikus veel tublim ^^^^^ • Koiga. Noolemurdmise tseremoo- Lembitu malevas on poiste Kor-^^ Järgnesid kaks huvitavat ette-niaga, mida korraldas maleva va- geimaks tunnustuseks Lembitu ns- kannet poistelt. Noolepoiss Hanno nem Heino Jõe, algas noolepoiste ti hõbesoled, mida antakse vaija Raudsepp oma laülukunstiiikü^ lubaduse andmme. Esmakordselt seoti kud kaela uutele poistele • Taavo Vesterblom, Kalev Christae, Erik Eeppo Ja Miku Linkruus. Pidulikku toimingut korraldasid noolepoiste juhid Tormi Jõgeda, Anne Linkruus j Vivian Holmberg ja Erik Konze. Skauditõotuse andmise pidulikku i • toimingut korarldasid juhid Evald SeUe järel rulliti" lahti Stokholmi Oder ja Viktor Vessmann. Tõotuse Kaleviga sõlmitud vereveiidluse andsid sõjasõitjad Kalev Kaup ja lepingu -tekst, mida kantakse üm- Peeter Vesterblom, ning ammukü- ber lipuvarda. Ott Naelapea luges tid Aare Voitk ja Martin Roos, ette lepingu teksti, miUegä^^s^^^^^^ Martm Roos oli sedapuhku noole- tomaatselt pikendati üheks aas- Runolaul oli esmakordselt skaudi-poiss, kes oli hundu ajal sooritanud taks. = töö kavas ja kukkus välja omapä-kõik võimalikud katsed ja sai Tor- Lembitu Maleva laskespordijuht ^^SQM ning huvitavalt. Alberta mi Jõgedalt hõbeplaadiga aukirve. Rein Reinoja, kes pidevalt höolit- jam]3oj.ge eesti esindusrühma juht. Eesti Skautide Maleva Kanadas seb sellest alast huvitatud poiste Ants Evard, kellele publik avaldas ringkirja luges ette maleva juht treeningu eest, kutsus välja need jj^tust, esitas liihikese yalguspilti- Egbert Runge ja andis, üle teenete- laskurid, kes olid saavutanud Im- valiku möödunud suursündmu-märgid ning edutamised: perial Shooting Sports Program- sest, mille juurde Andres Nurm mi „Marksman Crest'^märginor- püü^j^^j^^j^ gg^^^g^^ mid: Andres Loorits, Tarmo Soots, Mark Evard, Aldrek Meipöom, Ott Järgnes rikkalik kohvüaud ema- Naelapea, Paul Pede, Mihkel Sadul de paolt kaasa toodud magusaga, ja Urmas Kori. mida korraldasid Lembitu pere- Aktuse lõppakordina teatas ma- emad Hilja Varik, Loori Teas, Eda leva vanem .Heino Jõe Lembitu loo ja Reet Kruus. Kõike head ei Maleva juht-andis üle ka maleva paadifondi laekunud $2000.- aniie-iöütuaki ära siiüa, nü noolepois-staabi ja teiste skautüksuste tervi- tusest, müle saatis Sudburys elu- te jõulukoonduseks laks veel paras tused Lembitu sünnipäeva puhul, nev noortesõber Ets Trei. osa külmutusse. . ja Allan Vessmann. Selle ettekanne toimus trummi saatel, eeslauljaks laulu autor Ja kooris poisid ning kogu kuulajaskond — ,,Mida skaudis tehtanek-se, mida skaudis õpetakse . . .** : skaudi hoolsusmärk- >~ Marcus Silmberg ja Tõnu Voitk, eeskujuliku skaudi märk — Ott Naelapea, nooremskautmasteriks Peeter Vilde Ja skautmasteriks Jaam loos. iähelepanu Uppsala Keemikute Selts (Ke-miska Sällskapet i Uppsala) pidas oma koosolekut rootsil keemikuteüi-du 100. aasta juubeliga ühenduses. Teaduslikuks külaliseks oli kutsutud Müncheni tehnikaülikooli professor Ivar Ugi, kes juba a. 1973 avaldas tähelepanu äratanud modelli raali ja - matemaatika kasutamiselt keemia loogilise struktuuri uurimisel. Ta pidas' loengu sellelt alalt. I j Prof. -Ivar :Ugi.oiieestlane, -Ku^ ressaarest pärit. i « o © (Algus lk. 2) gele keeldati viisa väljaandmine. Kuna Nikaraaguas võimul olevat kommunistlik -marksistlikku Rahvuslikku Birektoraati süüdistatakse selles^ et ta ei korralda üldvalimi: sl, süfs oa Tomas Borge Ja teiste direktoraadi liikmete peamiseks ülesandeks selgitada valimiste lä-bivliniise küsimust Nikaraaguas. Millised need valimised on |a kuidas neid tahetakse korraldada, selle kohta andis ühele välisajakirja-mikule naiivselt avameelse seletuse Nikaraagua kommunistliku valitsuse la-n. riiginõukogu sekretär Eafael Solis Cerda. See kõrgel positsioonil olev poliitikamees väitis, et Nikaraaguas korraldatavad valimised ei ole sellised valimii^ed, magu neid ühendriikides tuntakse. Sandinistid ei korral^a„kodanIisi" demokraatlikke valimisi, mis nende arvates knjutiavad endist ,,v5i-mu väljaloosimist." Kui valimisi lubatakse, siis peavad need suurendama revoMsiooniJiist võimu rahva eelväeks niipietatud sandimstide kaudu. Niisiis — samad valimisedl, nagu kommunistid korraldasid neid okupeeritud Eestis 1940. aastal ning Biagu neid organiseeritakse igal pool mujal, kus kommunistid või- MÖcdunud laupäeval korraldas T.E. õngitsejate ja Jahimeeste Selts oma traditsioonilise sügispeo, mis («avõtjate arvult oli käsina-voitu, kuid tuju põiest vägagi menukas. Seltsi esimes H . Kiko tervitas lühikeses sõnavõtus peolisi ja soovis kõigile head peotuju, andes ka teada, mis on eeloleval õhtul kavas.; Taritsuvaheaegadel lauHs bass-baritoni Andres Äaudsepp kuus meeleolulaulu, Rene Uferi laulule „Biskäia laheP' laulis ka rahvas kaasa. Laulja saatis end kitarril, rohket aplausi laulis lisapa- Ti Korki sõnadele kirjuta- [u„Järveneid", mis on va-selaulud ka tema heliplaa- Pärast laks JJ tud lau rem sij dil. : Muus osas oli koosviibimisel või" tuderohke loterii, pr. Kirsi juhtimisel töötas einelaud, kuna A. Luklc hoidis, baari käigus ja seltsi laekur E. Saar tegeles muude majanduslike asjadega. ; Seltsi sügispidu on olnud seltsi tegevuses aasta teise poolaja sündmuseks, tuues järvedel ja vetel kogenud kalasportlased tantsupõran: "'v'"' . ' .• J . S-gi Eolm rahvarõivas kaastegelast E. Etnograafilise Ring! Ä^t,*„i M, Salme Vesija Älja Mürk.- tlMONTTÖlP majade juures: TSsf kt Slehindü v5l sylgeBi väline© f©e iSslistage---1.1^ 225-3283 BEIRUT — Iraan Pärsia lahe maadest, kui rit vaadilt järgmisel hoiatanud JäHe, et ta blokeerib õSivälJavco OPEC ei nõustu õliWnna tõstmisega 5 doÜa-toimwval õlimaade kokkutulekul. Iraani parlamendi spiiker Hashe-mi Rafsanjani ütles Teheranis, et tema riik tahab suurendada OPEC õlitiinda vähemalt $34-le praeguselt |29-lt, käesoleva nädala kolmapäeval toimuval kokkutulekul Genfis. OPEC-maadest Iraak ja Ekuador olid Iraanile vastu ja soovitasid omalt poolt praeguse hinna juurde jääda vähemalt aastail 1984—85. Iraan on rikkunud OPEC-maade vahelist kokkulepet õliproduktsioo-kuid nad vajavad raha oma nel- Ja-aastase sõjapidamise ünan^ seerimiseks. Iraan on hoiatanud, et kui teised maad ei nõustu temaga, ta blokee-riks Pärsia lahe suudme Hormuzi kitsuse, miile läbi igal päeval voolab 8 miljonit vaati ÕU Läände. õliblokaad oli kõne all ka Kanada peaministri Pierre Trudeau araabia riikide külaskäigu ajal. ÄiiiiiiiiiSliiiiill^^^ RATAS OPTICÄL 219 DANFORTH AVENÜE TORONTO, ONTARIO M4K 465-6251 TäWame täpsete igat iilM prilli-retseptc, nait „cataracf* tüttpt Sonr valik lasteigame, spordi kaitseprille ja psuimas kvaliteedis päikeseprille. Raamid peamiselt Enroopastj alates $12.— taini $200.—- Hüuiaalsmdus kaasmaalaside 10% Täid^e ka kodumaiseid retsepte ja soovikorral saadame ära. K A T Ü S E T Ö Ö D - tel.(4T6J42S.507S SEPA HOME IMPROVEMENTS Metro Lic. B-5374 Tere tulemast tutvuma 1093 Victoria Park Ave. (St. Oaii'! juures) ' SUURES VALIKUS: Tel.759.1341 -^Kleidid * Pluusid ^Seelikud Jr Püksid . kostüümid ja mitmesugused neljap., reedellO—9. kombinatsioonid laup.pjo—5 E S T L Ä N E Maksab Kanadass Väljaspool Eanada^ ^ ^ ^^ Foolaastas $28. feerandacisfas $15. $65. $35. $18w miPOSTIGA + SAATEKULU Kanadas: Väljaspool Kanadats $56. $30. weeremdacistcas $16. » I $47r -[- $21.— I $24.^ + $10.50 I LENNUPOSTIGA aastas $129.--, poolaastas $67.— ja ^ veerandL- 'aas(as''$35.',•/•>'•• \ Aadressi muudatus 70 centio Üksiknumbri hind 70 centi USA aadressidele „ZIP COÖE** FaBgatshekk või rahakaart kirjutada Free EtstonianPnblishers nimele. MÖÖBLI SSINAST-SEINA JA iAITJriM^ KRnt LOKBIK — 447-9834 TeffifiBfue saafo: VABA EESTLANE 955 LesiieSl, Dan Mills; Ont.M3B saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks / — tavalise / kiripostiga alates ..... . lisan $........ siinjuures iga / rahakaardiga. (Raha sasita siinislt tähtkirjas). Nimi ..... M plaanitsetavast õlijwbtmesti-a õü JJII:;iü:.k^^ Pärsia lahte, |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-12-08-03
