Vaba eestlane , December 8, 1983

              Lk. 2 vDecember 8, 1983 Nr. 9i
Vaba totlane,
•:;.,Oiit..M3B2M3
: I :\ ; tOIMETMA: Hannes Oja
TOIMETUSE: Ä Karl Arro, Heino Jöe, Olev
TELEFONID: toimems^^^^ talitus (tellimised,
; ekspeditsioon) 444-4832
aasta $5L—, poolaastas
• TELIiMSHINNAP aastas'$65.-—, pool­aastas
ja veerandaastas
Aadressi muudatus 70 e. — t3ksiknumbri Mnd 70 c
üks toll ühel veerul:
kudiity^e küljel $^^^ $5o—, esiküljd $5.
Published by Free Estonian Publisher M .
1955 Leslie St. Don Mills, önt. M3B 2M3
suwl lootsis, Kunglas aigüstikuu lõpMl.
Foto: R. Liiv
IisiraeM peaministri .Yitzhak
SSiamlri äsjasei külaskäigu .ajal
Washingtoni sõlmiti Iisraeli ja
Ühendriikide vahel erakordselt
kaugeleulatuv kokkulepe, mis ei
hõlma mitte ainult pplütilise vaid
ka sõjalise, koostöö. Olgugi, et
Ameerika tJhemdsilgid oh vaata­mata
mõningatele mõõnapedoodi-dele
kahe riigi vahekordades ^aläti
nii poliitiliselt kui ka majandusli­kult
toetanud , üsraeli, peetakse
praegust lepmgirt Washingtoni ja
Iisraeli vahelise ^^Oostöö%psaa-vituseks,
mis annab lisraelüe sil-nmatprkavalt
suured eelised ja pa­neb
Ühendriikide õlgadele ränga
vastutuse ja i ^ e d ko>hustused.
Mõned polütpisedi kommentaato­rid
lähevad isegi nii kaugele, et
Ead peavad Ühendriikide president
Reaganit läbirääkimistel Shamiriga
täielikult kaotajaks pooleks, kes
^listus kõigile Iisraeli nõudmisele.
Ja iõqjoolest kel nend^^
Iwaduste niineldijä vaadata, mille­ga
vfflustatult ShamiF oma tagasi-sõita
Jeruusalemma alustas, siis oli
see võrdlemisi pikk lUing sisaldas
detailselt määritletuu kokkulep­peid.
Nii nõustus Reagan eiilise
lisraeli-Ühehdriikide I konm joni
moodustamis<^ay kelle ülesan< ieks
jääb välja töötada kähe riigi va­heline
IcaiBgeleulätuv poiiitiline ja
sõjaline koostöö ja koordineeritud
planeerimine^ Sõjalise koostöö tõ-littstamisekš
otsustati tulevikus
korraldada ihiseid manöövreid
ling rajada Iisraeli territooriumile
suuremaid Ühendriikide sõjalise
varustuse ladi^d. Kõigele lisaks
aivab Onu Samm mhaMste raskuste
Üdüisis siplevatele iisraelliitidele
täieliknlt oma rahakoti ning varus-tsib
neid uute laei^udega, toetus­summadega
1^ vanade laenude
mahakirjutamisega. Need sum-mad
ei hõlma enam sadu müjo-vaidmillardeid
dollareid.
mülega starditi 1982. aasta sügisel
ja mis seni on jäänud täielikult
- foäkordselt Aeda pdliitlise ja
sõjalise koostöö rajamine Iisraeli­ga,
mis võib viia ameeriklased ise­gi
Bsraeli. huvides Kesk-Idas sõja­teele,
Mnnitab, et Ühendriikide
administratsioon on vaimud maa­ilma
suurimas õlipiirkonnas oma
polütikale uue suena andmisel vä­ga
riskantse tee. Selle suuna vali^
mme nmg Iisrael!^ kah^öö alpš-taniine
ei ole mitte ainult iiUatus-lik
vaid isegi paradoksaalne^ kuna
Iisrael on seni kangekaelselt Rea­gani
Kesk-Ida rahuplaanile vastUB
töötanud ning selle nurjumine on
rohkem lisraeÜi endise peaministri
Menachem Beginn kui Palestiina
.Vabastamise Organisatenooni juhi
:Yasser Ara£ati töö. ' ; ; - j -:'
Ifismel on 'hiinevikus alati oMud
ühendriikide Kesk-Ida mõõdukale
poUitikale komistuskiviks. Amee­riklased
on.taotlenud Saudi Araa­bia,
Jordaania ja Egiptuse abO
Kesk-Idas poliitiUse olukorra sta­biliseerimist
ja nprmallseerimlst,
pooldades ka Falestima põgenikele
elisvõimaluste andmiist ja nende
õiguste taastamist, kuld need kat­sed
on alati põrganud Iisraeli ja
Ühendriikides tegutseva jõulise ja
võimsa juudi lobismi vastuseisule*
Kesk-Ida praeguse kriisi raamides
on ühendriigid samm-sammult
sattunud Iisraeli mõjul üha süga^
vamalt siindmuste keerisesse ja
suurendanud pma vastuolusid
araabia riikidega, mis viis lõpuks
täelikult ummikusse, kust tulid
hakata vällanääsiteed. otsimao
JCanada ppstiteenijate ametiühiM»
gu esimehel Jean-Claude Parrotl!
oli nähtavasti elu muutunud vn-mastel
aastatel igavaks. Ta öü ra-lejndanud
küll oma' ametiühingu
tnbraketi katsetamise vastasesse
võitlusesse, kuid selle asjaga ei
saanud kaugeltki mi palju lõbu ja
nalja, kui omal ajal korraldatud
illegaalsete ppstiteenijate streiki­dega
Ja parlamendi otsuste igno­reerimisega,
mülega Parrpt lõi ko­gu
Kanada postiteeninduse segi
ning tekitas riigile Ja Kanada ma­jandusele
kümnetesse miljonitesse
dollaritesse ulatuvaid kahjusid. ..
Kuid Jean-Claude Parrot ei ole
andnud alla. Ta otsustas nähtavasti
oma igavasse ellu uut vaheldust
tuua ning oma nime ja heal Juhul
ka pildi Jälle ajalehtede veergudele
manööverdada. Ja nagu Kanada
perioodilise trükisõna viimastest
numbritest nähtub on tal see õn­nestunud.
Jean-Claude Parrot on
jälle tehtud mees ning tema nimi
vaatab vastu paljudelt ajalehtede
lehekiügedelt nmg tema nägu il­mub
viimasel ajal üsna tihti tele-visiooniekraanUe.
'
Kuidas see kõik juhtus? Sün lõi
Jällegi läbi Jean-Claude Parroti
omapärane ,,geniaalsus" Ja era­kordselt
orginaalse võtte rakenda­mine.
Selleks võtteks oli kõlavasõ-naline
teadaanne kanad^ rahvale, _
et postiteenijate ametühing teeb
igale kanadalasele tõhusa pühade-kingi,
toimetades kõik kirjad ajt-
MBS1 tetisel sümpoosioni^ üheks osaks oli dr. Ma- vahemikus 11. detsembrist kuni 17J
re\ Taagepera ettekanne ökoloogmste^ 32 sendise margi ase-vad
üleindustrialiseerimist. Eriti on muret põhjustanud Muuga sadama ehitamine Ja sellega kaasas käi- m^l edasi 10 sendise märgiga. Oma
vad keskkonna-ja kultuuriprobleemid. suurt lööginumbrit Ja kingitust
^ ^ teatavaks tehes rõhutas Parrot eri-
Dr, Mare Taagepera juhatas sis- aeglustumisega praeguses yüsaas- dikaevandus, nagu see praegu ek- ti, et see kmk on tehtud peamiselt
se oma ettekande kähe artil^ 70 sisteerib Maardus, on väga raiskav töötavale rahvale Ja tavalisele ka-mis
ümusid kodumaal ilmuvas prots. põlevkivist on kasutatud koi- moodus, aga lama toote^^^ nädalasele, kuna firmad ja ärid
Kommunistliku Partei ajalehes me suurema jõujaama (Tallinn, leb täita, siis pole teist teed selle saavad nagu-nü aasta ringi oiiia
„Rähva Hääl", üks käsitles Muuga Balti ja Iru) energia tootmisel, süs peatamiseks, Lahendus peaks hõi- pQgti edasi saata odavamate tariifi-sadama
ehitanaist, teine maailma-elektriproduktsipon võib ka pe^
merede saastamise probleeme; vü-dada sama aeglustumist/mis üm-mäne
tõusis üles Tallimias peetud nes põlevkivi pTO^ se rohkem efektüvse väetise pro- Kanada postivalitsuses, imis töö-ÜRO
käendusel peetud konverents taseme vähenemine ei kergenda dutseerimiseks. ' tab nüüd kroonikorporatsic loni raa-sil.
saastamise probleeme, kuna suu- On ennustatud, et fosforiidikae- mides, tõusis kohe suur hädakisa,
. . . . . . . . . . , ^ renenud kõrgemäväärtusliku õlikivi Vandus võib saada suurema täht- et postiteenijate ametiühmgu oma-
•1 usna^^markimisvaa^e doto^^^ ammendamine, mis maapinna lä-. suse, kui maailmas kasvab nõud- pärase sammu tulemusena saab
Ilmus 1983 3Uunp,,Ee^tiLoodiivj^g^^j^^^^ järele saamaks suu- Kanada post suurte, miljonitesse
ses . bee oli^esimene^^E^ kasutamist, aga ka sü- remat toiduproduktsiooni,' et toita ulatuvate kahjude osaliseks, ühtla­sega
plaan loodusvarade ^kai^r^ gavamal olevate varude kasuta- suurenevat rahvastikku. si hakati kohe nobedasti samme
ja ratsionaalseks- kasuta^^^^ mõlemad põhjustavad Teine fosforiidikaevamise pür- astuma, et tunnistada Jean-Claude
jarmiseks 30 aastaks. See on wlm- g^^gj^g.^^ kond plaanitsetakse Toolsesse. Parroti uut „idebd*Vseadusevasta.
ment, mis kaitseb piirkondi ]j ala- Toolse fosforiit on rikkam super- s^^^^^ karistada neid isi-sid
Eestis, puudutades koiflikti Tuhk, põleva õlikivi kõrvalpro- fosfaadist ja sellega efektüvsem kuid, kes saavad 10-sendiseid kirju,
Mmaktiivsuse ja looduse tasikaa-dukt jääb s^^^^^ Toolse kaevandused 22-sendiUse lisamaksuga,
lu vahel. Suurim konflikt onfsõige põhjuseks. Arvestatakse, et 30 mil- ^Tiii^^iA hi^: ciinrpnrJada kpsVkon-enam
industridiseeritud alal kes: jon tonni põlevkivi, mis kasutati ^ ^ ^ [ ^ ^ ^ ^ ^ '"2"' Kanada rahvas
kendunud põlevkivi pürkonnäe Ki- 1979. aastal, andis 10 müjonit tonni g^nda pürkonnas Toolse fosforil-viõlis
ja Kohtia-Järvel nmgjfosfo-vt^^ divarude smu^useks arvestatakse
rüdikaevanduse piirkonnas läar- deldud tsemendi jäSeinapaneeM
dus • samuti suuremais
Tallinn, Tartu ja Pärnu. Oi ole- happeliste põldude neütraliseerimi-mas
^,roheline vöönd" kahe kae- seks. Tuha käsutamist tsemendi
Vandüspürkonna vahel. Lahemaa sel tuhahoidla Surguti raudteejaa-seni
arvamisel, et Kana­da
posti korraldab ja postitariife
is jfiaar- ueiuuu iseiiieiitu ja semapaneeuae cn winfL-nAmcnfiMf Tmi 9Rn m i i i n T i i f ''^äärab kroonikorpbratsioon Kana-limades
valmistamiseks või oli kasutatud .ton^ni fsfup^erfiosÄfaaJdir^ika^st f^osfÄorii?t i. « J« Postiteenijate
(Järgneb)
Ja Iisraeli kontsessioonid Ühend­riikidele
vastiDtasisks nendele iuba-dustele?
Nendest palju ei räägita
ja jildiselt jääb arvamine, et Sha-nnir
oli ainult võtja nmg oli väga
Mtsi andmisega. Igatahes ei and­nud
Iisraeli peaihliiister kübetki
järele Iisraeli i ja Liibanoni vahel
möödunud mais sõlmitud kokki^
leppe muutmiseks, millega Jerui-salemmale
tehti suiiri kontsessioon
ne Iisraeli piiride kindlustamiseks.
Selle kokkuleppe muutmine on
Lübanonile vaga oluliseks küsunu-seks,
lama Süüria ei i o f e v a l ^
(i>ma vägesid enne Lübanonist
ja viima |nii see lepusg ning Bs-melUe
antud kontsessioonid tiihis-tatakse.
Lepingis tühisttamist või
;analtiiisimlseks'|a uue
Kesk-Ida poliitika kujundamiseks
toimusid möödunud oktpobris
Washingtpnis pidevalt kahe näda­la
jooksul RilMlku Julgeolekuid
M>gu kbosolekudv!^
äämuslikule otsusele, et Siiüria
ja selle selja iaga oleva N. Liidu
ambitsiopnide pidwdamiseks tuleb
Ilsiraeliga luiiia erakordselt tihe
koostöö. Pärast selle otsuse akt­septeerimist
läkitati vällsministee-riisini
poliitilise" osakonna j
Lawrence Ea^eburger Jeniüsalem
ma, kus ta kohtus Iisraeli uue
peaministri Yitzhak Shamiriga^
kellele tehti teatavaks Washingto­ni
uue kaugeleulatswa poliitika põ-hiJoPned..
Eagleburgeri kphtumiBe
rahvuspark (64.000 ha, asutatil971) valmistamiseks on tehtud ka Sur-oli
esimene rahvuspark N. Uidus. gutis, Ida-Siberis, kus on ehitami-
Park on monument Eesti löbdus- sel tuhahoidla Surguti räudteejaa-kaitsjaile,
kes on päästnud Põhja- mas, et hoida tagavara, kui uued
Eesti selle ökoloogüisest kataslroo- saadetised õigeaegselt Eestist ko-fist
Dokumendiis tehakse ettepane- hale ei jõua.
loüd süstemaatiliseks reastamiseks
raskelt kasutatud piirkondade ja
ICcmadäs 660
iloörkomiiiunisfi
ametiühing. Jääb arusaamatuks,
miks Jean-Claude Parroti samm ei
olnud kohe selle väljakuulutamisel
seadusevastane ja alles nüüd haka­takse
otsima teid Ja võimalusi sel­le
seadusevastaseks kuulutamiseks.
Kas Kanada seadused on tõesti nii­võrd
halvasti formuleeritud Ja sõ-
Uus põlevkivi tehnoloogia ja au-
TORONTO — Kanada kommu-mstlikünoorteühingu,
komsomoli, nastatud, et iga väike ametimees
Hikmete arv olevat viimase koi- võib neid hakata meelevaldselt
. , 1. 4 i T A - Jue aasta jooksul peaaegu kahekor- tõlgendama ning oma rumalaid
kergeit kasutatavatiB pürkondade on^voe- ^istunud, tõustes nüüdseks üle 600. ideesid rakendama? Mis juhtuks
vahel; et säilitada hapniku taset,^"?.^^^''^"^^^.^^'^ kasutamisele, organisatsiooni võetavat vastu Uik- süs kui näiteks autotööliste ameti-õhu
ja vee puhtust, ning eliminee- fV^ IK^^n^l palju pro^essid^^ l3-30-aastais. Sel on oma Ühmg deklareerib, et ta nõuab 11.-
rida keemüisi jäätmeid .See on allorganisatsioonid Manitobas, Sas- 17. detsembrmi rahvale Jõulukmgi
väiksem mudel ÜRO globaalse ula- , l^^^^^^^^^^^^ just tegemiseks autode turule saatmist
tusega Mernatsionäalsest biosfää- ^T!^^^ ^- ^Y^^'^ neis provmts olevat liikmel* aumlt ühe kolmandiku hinnaga,
ride reservide arendamise plaä-^ diskuteerisid suurema ^ t i ^ Juurdekasv märgatav. Kommunist- ütleme 12.000 doUari asemel 4000
nist. Konflikti pürkondi analüüsi- ule produtseerides^asuhl^e kem noorteorganisatsioonü po e dollariga. Seega oleks s^sed au-takse
detailselt selleks, öt leida kaale polevkivist^ Kanaida Atlandi provhitsi-todi isegi odavamad kui vene La-võimalikke
lahendusi.
Eesti on praegu maailma suurim
põlevkivi produtseerija koos selle­ga
lütuvate saastamise probleemi-ti,
et teised teadlased, nende kõr-'
vai kes juba töötavad j^.^ ^^^^^.^ andis Toronto ajk-
Tehmlises ^ I n s M KoMa-Jar- 27.aastane Sylvie Baial-veVpeava(
r sekkuma nemie^yaar- ^^^^ kes Torontos peetud 21.
mslike pn)dul^de^^^^
Seal nmeta 1 ka, et Imn^ peasekretäriks. Te-juba
alati ohmd esmnnas polevki- ^^g^^^^g^j^^ olevat $11.000.
vi tehnoloogias, süs peab ta selle
positsiooni ka säilitama vaatama
daU
Jean-Claude Parroti taoUste
meeste operatsioonid näitavad, et
Kanadas m midagi tõsiselt vUtu.
vai- tööks Iisraeli peaministri
aega. Survet alati^remaik^
duktswomde normideks on mõiieti
leevendatud üldise majandusliku •
F O S F O R H D I K A E V Ä N D U S TE
ühendrlüdde valitsus loobus hil-
•driikide preddendi kohtoml-muotmist
nõudis Liibanoni presi­dent
Gemayel kä ipma äsjasel kõh­numisel
Reaganiga, kuld Ühendri!
Mde presidendi kõrvad
§oovi suhtes kurdiks.
Pärast Shamiri
tornist ei räägitud^ imda^ ka Uis-imeli
irate asunduste i^ainlse 10^
petamlšest Jordani |Õe lääneksilda-ie,
\ mis/kuidulJr^ praegu Iisraeli;
okupatsiooni alla ja kust juudid
imseit ei mõtlegi lahkuda. Iisraeli
Sisiinduste i^jamine okupeeritud
^ädele on teatavasti, üheks suure­maks
takistuseks ^Kesk-Ida tülikü­simuste
lahendamiseks ning on
•ni uras
idas ei ole leidnud Ühendriikides
üldist heakskütu/ President Rea­gan
läks sellega tõenäoliselt kaasa
ijusel, et ta vajab' ameerika
üde hääli ja mõjuvõimu eelolei-vatel
presidendiyalimlstei—
on siin mängus puhtakujulised si-sepolütllised
põhjused^ Tällsmlmis-teeriumls
toetavad seda poliitikat
süsM mõjuvalt välli^miiiister Geor­ge
Shultz ja välsministeeriumi po­liitilise
osakonna Juhataja Lawren­ce
Eagleburger, samuti on selle
pol^tika pooldaja Julgeolekunõu­kogu
juhataja Robert McFarlane.
Kuid sellele poliitikale vaatavad
krifaeriva pilguga kaltssimimisiteir
Konverentsist võttis osa umbes
100 delegaati, kes otsustasid mobi­liseerida
oma energia „võitluseks Juti vüsa andmisest Nikaraagua si-rahu
ja töökohtade" eest. seministrüe Tomas Borge'le, kes
Kanada noorkommunistide ühing pidi sooritama ühendriikides pike-olevat
iseseisev organisatsioon, jma ringsõidu, esmedes loengutega
; I aga saavat oma polütilised juht- Bostonis, Chicagos, New Yw^^
Maardu^ 15 km Tallmnašt idas, nöörid Kanada Kommunistide Par- Washingtonis. Loengud pidid toi-on
peamine fosforiidikaevanduse teüt, kes need omakorda saab muma ülikoolides nmg väüspoUiti-ir
um^ lunenüa-tud
Staapide ülem kindral John „ _ _ _ ^ _ „ „
Vessey. .Seda uilt ppmtikatpeetak- pü^^^ Forforüt muudetakse fos- Moskvast; K^ tuleb peasekretäri kast huvitatud erigruppidele,
se sõjameeste ringkonnis erakordvforiitjahuks,vä
selt nskariteeks ja kontroversiaa!- KeemUises Tööstuses, mis äUub ot- on märgatavalt suur, seda Toronto
seks kuna see halvendab veelgi seselt Moskvale. Kuna fosforut on päevalehele aiitud informatsioonis
suhteid mõõdukate ebaefektne väetis, süs seda lihtsalt
mingvõtahWasfe- veetakse laiaUkolhoosW^^^^
Ingtonilt võunaluse Kesk-Idas era- duktsiooni kaotus, on 15 prots või
popletut ja õiglase rahutooja osa kaks korda nii suur kui ta võiks
mängida. Lõpptulemusena võib olla, kusjuures väga väärtuslik düc-tekkida
isegi ötokord, et Kešk-Ä
jäguneb:^:H
Uus keemiadoktor
On muidugi! huvitavaiks küsimu­seks,
mida on sellisel mehel nagu
seda on Nikaraagua marksistüku
rezhiimi siseminister Tomas Ber­ge
rääkida ameeriklastele, eriti
Ühendrükide üüõpUastele? Kahtle­mata
peamiselt seda, mis mark­sistliku
rezhümi eksisteerimist Ni-
Golumbia ülikoolis New Yorgis t"l^^'12^.^-•^«'^^^u''^^^^^^^
Lüdu-Süüria ning lihtsalt^k^^ karaagiwsoigu^. Seega o^
Ameerika-Iisrädi : mõiuväljadeks, jieemkivi, mis on madala väärtu- kirja Toomas Hans Allik. Doktori- f f^is kavandatod puht propagan-kusjupres
õMrilgId võivad kalduda s^^ aanste eesmärkidega. Õnneks
Iisraeli vallutamispoliitiii:a
Moskva
on
^Süüria-N, Liidw poolele»
da jõujaamades, süttib spontaan- Toomas Allik on sündinud 18.
tulemusena selt kui see visatakse kõrvale põh- märtsil 1956 New Yorgis. Ta kut-Ühendrlikide
valitsus selliste kõne-reiside
tegelikest eesmärkidest lõ-justades
õhu ja vee saastumist. suti uurijana Science Application
See sisaldab ka uraani. Fosforil- Inc. Juurde Virgima osariigis.
s aru saamal hakanud nmg Bor-
(Järg lk. 3)
Nr. 91
VALVEJ
NÄDAL
10. ja 11. dets.
dr. J. Marley,
17. ja 18. dets.
dr. T. Sauks, tl
En^ei Kõks
siirnyd
Eesti kunsthüc Ej
25. novembril oma
Rootsis surnult. Tee
ril päeval nähtud,
uks lahti Ja leiti ci
surnuna tooül ja va|
Endel Kõks oli süi
mi912 Tartus, õppijl
lase** kunstikoolis,
ajal Saksamaale, a;
Rootsi. Ta on sage]
mingulistel tööperh
ja ühendrükides,
nud nimetuse „koh
nik". Vümastel aastj
ne vähemaks, peani]
roopas.
Kõks lõi algul pi
sast maalikunstist
vikas käsitlusviisis I
portreiä, nätüürmoi
teid-HUJe^ on si
dekoratiivsusse ninj
viljelenud ka graal
tuUlustratsiooni. Tel
mitmest Toronto tu|
tegelasest.
Eesti keemlki
tähelepanu
äratdnud uui
Uppsala Keemiki
miska Sällskäpet i
oma koosolekut rootj
du 100. aasta juubelil
Teaduslikuks küh
tud Müncheni tehnS
fessor Ivar Ugi, ke|
avaldas tähelepanu
delli raali ja matei
miselt keemia loogi
uurimisel. Ta pidas]
alalt.
Prof. Ivar Ugi on|
resšaarest pärit.
Kommentaar
(Algus lk]
gele keeldati vüsa v
Kuna NU^araaguas
kommunistUk -mark
vusUkku Direktoraat
selles, et ta ei korr
si, siis on Tomas B|
dffektoraadi liikmet
ülesandeks selgitada
biviimise küsimust
Mulised need valimi
das neid tahetakse k
le kohta andis ühele
nUiule naiivselt ava
se Nikaraagua kom
litsuse n.n. rüginõu
Rafael Solis Cerda.
sitsioonü olev poliiti
et Nikaraaguas korr
limised ei ole sellis
nagu neid ühendrii
Sandinistid ei korral
demokraatlUcke vaU
de arvates kujutava
mu väljaloosimist."
lubatakse, süs peava
dama revolutsioonilis
va eelväeks nimetatu
kaudu.
NUsiis — samad va
kommunistid korrald
peeritud Eesüs 1940
nagu neid organise
pool mujal, kus kom
muie on tulnud.