Vaba eestlane , December 8, 1983

              •I i
• \
Nr. 91
mi
musid 11. , maailmameistrivõistlu­sed
nioodsa rütmilise võistlusvõim­lemise
alal. Võistlejaid oli 21-st
riigist, neist aga. eriti silmapaistvad
Bulgaaria sportlased, kes saavuta­sid
7 kulda, 2 hõbedat ja 5 pronk­si.
Teisele kehale tüll N. IJit 7
medaliga. Kanada võistkond tuli
12. kohale, in&viduaal-aladel oli
parim Lori inmg Vancouverist,
kes saavutas 22. koha, -järgmine
parim kanädalaMä oli 67. ja kol­mas
81. 'kohal Neist kvalitšifeerü-sid
olümpiamängudele esimesed 50
parimat, kuid igalt ~ maalt kaks,
millega järgmine kanadalanna tuli
49. köhale. See ei tähenda siiski
veel, et nad plöksid Kanada esin­dajad
öl'ümpiamäng:udel, enne
peetakse veel treenmgvõistlüsed,
kui kindlad kandidaadid leiutakse.
Maäihnameištrivõistlusel olid
eriti silmätoricayad bulgaariannadi
kelle edu OÜ ihnhe ka rühniaharjü-tustes,
mida krooms maailma­meistriks
tulek. Praeguse tugevai­ma
moodsa lütinilise võistlusvõim­lemise
esindajaile;x)li omane ka­vade
dünaamilisus ja elurõõm, va­hendite
käsitlemise virtuoossus.
Rahvusvahelise i Võimlemisliidu
president märkis võisthiste lõpul
kolme šelgepiirilist| suunda rütmili­ses
võimlemises: klassikaline, mo­derne
ja fportlik. Rütmilist võist­lusvõimlemist
kannustab praegu
saiüf stiimul — olümpiamängudele
emine 1984. aastal
Tuleval aastal saab olümpialinn
Los Angeles 203-aastaseks. Sinna
kulgeb olümpiatuli, mille 19000
km teekonna alguseks on New
York ja mis läbib kõik TJSA osa­riigid
(Havaisse ja Alaskass^ kust
tüli viiakse : ära lerinukil!); Tule
teekond kestab 82 päeva, 8. maist
28. juulini, tuntud tipp- ja tervi-sejooksjad
kannavad tül4 9000 km
ühe4ilomeetriris!tes i etappides.
lÖOOO km on jäetud soovijatele,
kel on $3000 välja anda kilomeet­ri,
eest ja kes võivad tõendada, et
läbivad kilomeetri \^hemalt 7-mi-nutigav
Teenitud 30 miljonit
dollarit kingib organiseeriv komi-^
tee tervisesportlastele. Esimese
kahe jooksuetapi õigus on antud
Jini llioipel pojap^
Thorpe'ile ja JesseÖwens'! tütre­tütrele
Gin Hemj^illile.
Helsingi MM-il oli suuiüllatu-seks
19-aästane ukrainlane Sergei
Bubka, kes võitis teivashüppe. Ta
hakkas treenima 10-aastaselt.
Treeningul kasutab täielikku lioo-^
jooksu, kakskümmend pikka sam­mu,
93-kilosele sportlasele ette­nähtud
leivaga, kaaludes ise ainult
76 kg. Praegu teeb Bubka 100 m
10,6-ga, hüppab kaugust 7.60 ja
kõrgust 2.00 m.
EESTLASE" TALITUSES
Etind Saato-
Võistlustel ;oli silmapaistvalt
tubli 17-aastan© leedu tüdruk^ Da-iia
Kütkaite, kes oli väga lähedal
absohiutše tütli võitmisele. Üldse
olid; tagajärjed väg^ tasavägised.
A
Eesti SIhtkapM Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused
jä mäiestusfondid on tulumaksu­vabad.
Suüiiake oma annetused
noortele ja teistele eesti organisat-
•;i-siodnidele;.>-;-
Eesti Sihtkapital Kanadas
käüdu tulumaksuvaba kviitüaigi
saamiseks. ^ — Eesti Maja, 958
Broadview- Ave." -Toronto, Ost.
Osavõtt Toronto Eesti Maleklu-bi
novembrikuu maleõhtust pii
rohkearvuline. Kohapeal otsustati
pidada välkmaleturniir (2x5
min.), mis toimus 14 voorus.
Need, kes turniirist osa ei võtnud
mängisid sõprusmänge. Turniiri
juhatas L. Joselin. Võitjaks tulid
J. Järve, A. KÕresaar ja V. Puna,
kusjuures kõik saavutasid 10
punkti 14-st võimalikust. Neile
järgnes A. Loorits 9,5 punktiga.
Kohal olid veeiH. Aavik, O. Nae­lapea,
E. Pajo, E. Talve, X . Tam-berg,
V. Pikkand ja E. Türner.
Fõikreads 1. IsikHk asesõna, 3.
Kella heli, 6. Naisenimi, 10. Mit­te
õige, 11. Jäme nöör, 12. Vee­lind,
13. Viljasaagi nurjumine, 15.
Kuju Vanas Testamendis, 17. Kü­simus,
18. Ese voodis, 19. Kolm
ühes. koiisonanti, 21. Mitte haige,
24. Sugulane,; 25. Kala, 27. Mingi
grupi zhargoon, 29. Jjühend arsti
tiitlis, 3 ly Läbematu, 33. Osatäht,
36. Tema — saksa keeles (naissu­gu),
37. Kuulus norralane, 39.
Sademed, 41. Kolmikkönsonant,
42. Mitte ,vasu, '44. Artikkel sak­sa
keeles, 46. Mehenimi,, 48. Ko­duloom,
käändes, 50. Mitte lahku,
52. Eesti; kultuuritegelane: 19. ša-
Alfred Kuus Võttis osa Toronto
Maleklubi ,,Remembrance 0ay"
lahtisest inalevõistlüsest, niis toi­mus
-viies voorus üle saja osavõt­jaga
kaJies klassis, A, Kruus män­gis
„booster'' klassis (alla 1800
reiting) väga edukalt, saavutades
kaks võitu, kaks viiki ja ühe käo-
;tuse..: ;•.V' . ; , ;
Bmnswick House valljm^^^^^
niirist võtsid o'sa P. Smeelen ja Vv
Puna, kes saavutas 8 võitu, toid
jäi auhinnata.
Austria MaleMubis jäi eestiaste-austerlaste
vaheline meeskoniia-võistlus
ära, kuna halva ilma tõttu
oli liiga vähe osavõtjaid ja nii
mängiti sõpnxsmänge. Osa Võtsid
Jõseiin, V. Puna, P. Smeelen
ja E. Türner. •
Järgmised TEMmaleõhtud õn
15. detsembril jä 19. jaanuaril al­gusega
kell 7 Õhtul. Tere tulemast!
$
2.—
3.—
5.—
10.—
$ 1 -
.50
.70
•70
.70
•50
.50
6
aeg
54. Prohvet Vanas Testa­mendis,
55. Eesti kirjanik, 1891-^
1950, 56. Vene mehenimi.
Füstreadg 1. Omaaegne õllevab­rik
Eestis, 2. Kaunata, 4. Jõualli­kas,
5. Mitmekordne eesti minis­ter,
6. Osa korterist, 7. Täht alfa­beedis,
8. Liituma, 9. Ülistuseks,
kiitusdks, 10. Eesti ooper, 14. Sa­ma,
mis 44 põiki, 16. Pühapilt,
20. Osa auto käigukastimehhanis-mis,
22. Emane koduloom, 23.
Tööriist, 26. Ootamatult, 28. Eesti
luuletaja ning lastekirjanik, 30.
Parem, murdesõna, 32. Number,
34. Hfaimuvalitsus, 35. Sama, mis
üpsilon, 38. Ajajärk, 40. Eesti
naiskunstnik Kanadas, 43. Kanada
hokikuuisus, 45. Küsiv sõna, 47.
Ainult — saksa keeles, 49. Naise­nimi,
51. Kaassõna, 43. Sidesõna.
MSTSõNANM.im . ' ;
LAHENDUS
Põikreads 1. Koraal, 5. Ohakas,
9. Starter, 10.: Kama, 11. Savi, 13.
Golf, 15. Odav, 17. Uba, 18.
Vaist, 21. Uni, 22. Renee, 23. Ui­nak,
24. Sigar, 25. Kirik, 27. Sac-he,
30. Osi, 31. Eelik, 34. Oit, 35.
Okse, 37. Okas, 38. Telk, 40.
Laie, 42. Veepall, 43, Katarr, 44.
Püstread? 1. Kangur, 2. Asaf,
4. Laava, 5. Otsas, 6. Hea, 7. Ar­vo,
8. Sarvik, 10. Klan, 12. Idun,
14. Obelisk, 16. Anarhia, 18. Ves-
, 19. Ingel, 20. Tursk, 25. Koo-ik,
26. Kist, 28. Coke, 29. Et-sing,
32. Ekker, 33. Islam, 36. Ee­va,
37. Oils, 39. Ler, 41. Ala.
EESH SKAUTLUS VHSKÜMMEND
ESTONIAN SraUTING...::.......^
Fred limberg U ISAMAA EEST
EDUARD RÜ(^A graafik Ja maatijsü
A. Käbin — VAIM JA MULD ..........
Ivar Ivask — ELUKOGU
Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.—
Johan Kangnr — VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.50
Hanno Kampiis — KUSTUTAMATA NÄLG
KUNSTI JÄRELE IW
Anna Ahmatova—Marie Under — REEKVIEM 3.50
HerbertMichelson--- KODUMAALT VÕÕRSILE 10.—
Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL 3.—
Herbert Micfaelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Herbert Michelson — EESTI RADADELT 9.—
ESTONIAN OFFICIALGUIDE : . 5^
Pani Laan — MÕTTELEND — pilte ]a pieeg^iisi 5.—
A. Küng — A DREAM OF FREEDOM . 18.—
Angnst Knbja — KADUNUD KODUD—
mälestused .... 4.—
August Knbja — MÄLESTUSI KODUSAARELT %
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA
• ERZURUM
Antu Vomm — VARJUD (LmdetoskogD) . . . .
S^e Ekbamn — AJATAR (hndetoskogn) ...
Ants Vomm — MINU HING (liroletiiskogB)
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS |
" • TALLINNAS
Johan Pitka — RAJUSÕLMED
Urve Karuks — KODAKONDUR 0miletiis&ogis) 6.—
Haimes Oja — KOPUTUSED ENESES
fluuletuäsogo) .
Hannes Oja—TUNNE
Omdetnskogn) ;
Andres Kting — MIS TOIMUS SOOMES? .
Emar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST :
V. Veedam — LÜRICH AMEERIKAS
E. Uustalu — TAGURPIDI SÕUDES
(Mälestusi 1914—1943)^^^^ J
A. Roos — RÄNDAMAIE (luuletut^kogn) . . .
Prof. Felix Oinas — KALEVIPOEG KÜTKES
j.m. esseid ......................
E. Sanden „StDA JA KIVID" ... 19.50
L KüKet — NÄITEMÄNGURAAMAT
(5 n^dendit) ! . ..|. .^^ 15.—
H. Rajamaa — MARIE UNDER INBVIESENA 4.—
Arvi Tinits — VÄLGUMÄRGI KASVANDIKUD 47.—
Šaatekida Kanadassse $1.50, mujale $3
.50
•50
.50
.50
.50
.50
.50
o70
.50
.50
.50
4 ^ !50
20^ $1^
8.80
1.
.2.75
16.20
8.—
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.70
.70
.70
.70
.50
18.—
7.-
Gisela McBride — TALES FRQM ESTONIA 5.75
V. Kimberg-Kotkas luuletuskogu
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL 7.—
E. Uustalu — FOR FREEDOM ONLY
REHVrrUD PURJEDEGA H . . . J .
NAER ON TERVISEKS — IMjutt©
Ilniar JAKS — NEPTUN
Ivar Ivask — VERANDARAAMAT
IsBuletuskogu ......................................................
RAAMATUID LASTELE;
KALEVIPOEG (õppe- |a tööraamat lastele) . ..
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- Ja tööraamat
eelkooliealistele lastele varvitrii&is)
ÕPETA MIND LUGEMA n (õppe. Ja toöraamsig
eelkoolieali^le lastele värvitrükis) ......... .....
EESTI HEaM: HARJUTUSTK I . „
PIKKE MIKKE — Tnttsaba Ja vnttsaba ....
^0
7.— .70
14.— 1.—
.70
1 -
5.—
3.—
2.50
<;50
.50
.50
.50
iKiiffiit«8iHNMiiiiniiiiiiin
€ifie""ci¥Cildcib dokämendiii
Eesfis koostatud jc^ kaesid
še katse 1M4
sSndmuste kir
© ^0
ea o »9
Ja -kuipalju siis ,,teisel poolel"?
jjEesti Laskurkprpüs Suuras Isar
maiasõjas*' ütlebv et 1942 a. lõpul
teenis Punases Eesti v Korpuses
27.311 jmeest, jaotatult jäi-gniiselt;
7; Laskuri 10.052 meest,
249; Läsliurdiviisis ^10.2J5^^^
lagavärapoljgus 6617 meest, eriük­sustes
%<ö puse 'juhatus ja poliitll^
sed üksused) 300 iheest, sõjakoo­lides
19r meest. Nendest olid 65
—70 pibtsenti teinud läbi sõjaväe­teenistuse
Eesti Vahariigi „kodan-Ükus
armees", kuna 22 protsenti
olid t^ništiKt teii^^^
ja ülejäänud olid „algajad", kes
enne sõjaväes ei olnud teeninud.
Seega oli Nõukogude poole peal
kindlasti rohkem j„kogenud" sõja-jnehi,;
sest saikslaste poolel teeni­nud
poistest oli kindlasti väiksem
protsent eime sõjaväes teeninud,
vähemalt „vabatahtlike" hulgas,
kelledest suurem osa olid süüdi-mid
1921—1927.
; Need ,,vabatahtlta^ suu­remalt
osalt 1944. a. suveks sattu­nud
Relva-SS komando alla, ja
Bender-Taylbri „WaffenrSS" viies
köide annab nende kohta järgmi­sed
andmed: 20. Relva-SS diviisi
tugevus (stärke) 15. 9. 1944 —
ohvitsere 439, allohvitsere 1978,
reašõdureidl2.965v kokku ^^1^
juurde kuuluvad ka mehed
iates ja. puhkusel, teenistusrei-sidel
ja sõjakooli kursustel.
Arvatavasti on siia juba „sbo-mepoisid"
juurde rehkendatud, I
Tartii; all ja[II, ..pataljoE.
Kehras, samuti 1926. aastakäik pataljoni („Närvä" ja „Sakala").
väljaõppelaagris Kloogal. Neid üksusi paiskas fashistlik väe-
Seesama Eesti Laskurkorpuse ji^atus kordamööda^ ^
raamat kiijutab, lk. 145:^^^^^^^^^
masse kohtadesse, kus nad sageli
j,yõitlustes Saksa 16. armee suuri kaotusi kandsid. Fashistlik
koosseisus Neveli all tõsiseid kao- väejuhatus andis neile väeosadele
tusi kandnud 3. SS-jälav^ebrigaad okupeeritud Euroopa riikidest kok-formeeriti
Eesti NSV meeskodani- ku riisutud viletsa trofeerelvastuse.
ke sundvärbamisega ümber 20. 1944. a. augustikuul formeeriti 9
SS-jalaväediviisiks ja toodi seejä^ territoriaalpataljoni baasil rüge-rel
üle operatiivgrupi „Narva" mendid. Nende võitlusmoraal oli
koosseisu Narva rindele, Rinde^^^^^ madalam, kui teistel saksa
kumisega Narva lähistele kuulutas, fashistliku armee eestlastest koos-fashistlik
käsilane Eestis, H. .Mäe nevatcl väeosadel. Fashistliku ar-
1. veebruaril 1944 "s^ja koigi niee jesti väeosade võithismoraal
1904--1923 sündinud meeskoda- oli suuresti erinev,
nike üldmobilisatsioohi, ohvitserid Nende hulgas oli niisugu-aga,
saniuti ka sõjaväeametnikud seid üksusi, na^ü timukatest koos-ja
aistid kutsuti väeteenistusse va- nev „Narva" pa;taljon, kes rahvus-nusega.
60-aastani. Mobilisatsioon vahelistest fashistlikkudest avantü-vüdi
läbi 1944. a. veebruarikuu ristidest Icoosnenud kurikuulsa di-jpbksul.
1944 a: suve jooksul viisi„Viiking" koosseisus võitles
laiendati mobilisatsiooni kuni nõukogude võimu vastu, kui ka
1926. a. sündinuteni (viiniased selliseid, nagu näiteks tagavararü-kaasa
arvatud) kuna 1927. a.sün^geme isikulise koosseisu
dinuid kavatseti kutsuda nn. „len- moodustasid seks puhuks vanglast
nuvä«abiteenistüsse*Vs.o. tagala- (Kas meil oli tõesti 10.000 „ka-üksustesse.
Samal ajal tehti 17— ristusalust", kes Viljandis Tagava-
60 aasta vanustele mobiliseerimata rarügemendis olid?) vabastatud ka-jäänudmeeskodanikkudele
suri- ristusalused..."
duslikuks teenistus ,,omakaitses," Nagu Nõukogude Liidu ürikud
Nii läks fashištlikul väejuhatusel ikka, on see lõige moodustatud
korda kokku klopsida mõned Sak- tõe, liialduse ja lausa vale kokku-sa
armee eesti rahvusest väeosad, põimimisel, veidi halenaljakat sek-kelie
isikulise koosseisu üldarvu ka raputades. Mõningad jämedad
võib (seisuga 15. august 1944) vead ja võltsimised: Muidugi kan-umbkaudselt
hinnata 35.000 me- dis Eesti Brigaad Neveli all kaotu-hele.
Nendest moodustati riiuuhul-si, ja iga kaotus pn ,,tõsine".„Ees-gas
kaks jäläväediviisi (20. SS-di- ti NSV kodanike sundvärbamine"
viis jä. 300. jalaväediviis), kaks pi^ võiks ümber nimetata j,Eesti Var
rikaitse rügementi (1. ja 5.), 15 bariigi meetodanike mobiliseeri-kaitsepataljoni,
8 politseipataljoni, miseks^ ja tähendus oleks sama.
2 politsei käitsepataljoni, 4 terri- Voi võtsid Nõukogude võimud
tori^alrügementi („Peipsi järv", oma soldateid teenistusse ainult
Pealinn", „Harju omakaitse" ja vabatahtlikkuse alusel? 1927 -
kavatsetud võtta „nn. lennuväe-abiteenistusse",
vaid päriselt võeti
ka, 3000 poissi. Ja üldarv
,,35.000" on ilmselt vale, sest see­sama
lehekülg loeb üles kaks ja-laväedivüsi
(umb. 25.000 kuni
30.000 meest) ja siis veel 15 käit­sepataljoni,
8 politseipataljoni, 2
politsei kaitsepataljohi, 4 territo-riaalrügementi
ja kaks territoriaal­pataljoni
—^ need oleks, ütleme
iga pataljon vähemalt 500 meest
ja vähemalt kaks pataljoni rüge­mendis,
kokku 35 pataljoni ehk
17,500 meest — see viiks arvu ju­ba
vähemalt 45.000 meheni. Lä­hema
analüüsi tarvis on tõenäoli­ne
kapt. A. Purre loetelu eesti ük­suste
kohta saksa poolel, 1944.
aasta suvel, kus arvud ja ka ük­suste
nimed enam-vähem õieti on
üles märgitudi Muuseas, see nõu-:
kogude ürikuis nimetatud ,,300.
jalaväediviis" koosnes tegelikult
2., 3., 4: Ja 6. Piirikaitserügemen-dist,
mis saksa diviisistaabi all
,,300. diviisiks eriülesannetega
(300. Division z. b. V)" nimetati.
a.
jyVabaj Eestlase" järgmises numl)-
ds alustame Aili Helmi romaani
„Kimimelite suvi" avaldamisega.
See kirjeldab 1980. a. sündmusi
kodumaal, eestlaste võitlusi Afga­nistanis,
kuhu eesti mehed viidi
^paraadi pidama". Need on kar­mid
ja masendavad pildid olukor-
)rast, kuhu nad võitlema viidi ja
kust paljud puusärkides, hiijem
plastkottides kodumaale toodi.
Kuid saima aasta oli Eestile veel
teisitigi märkimisväärne. Poola
ametiühingu ^Solidaarsuse" mõju
ulatas üle püride ja sütitas ka
Eestis julgemaid meeleolusid, mida
väljendati meeleavaldusena laulu-
Autor Aili Helm on meie lehe
lugejaüe tuntud, paar aastat tagasn
avaldasime tema jutustuse „Kirjaä
pimedusest**, mis käsittes eestlaste
elu Siberi sunnltöölaagreis. Ka on
temalt kaks romaani ilmunud
EKK kirjastusel, „Kuradü ei ole
varju" (1979) ja „Vägivallamaa**
(1982), mõlemad eesti nooxte vap»
rast vastujKinuvaimust orjastajaile»
Autor usub veendunult eesti
rahva väsimatusse vastupanujõus-se,
ka neis olukordades, kus nad
praep on. See on otse pärimisega
edasi antud isamaa-armastns, mis
püüab igal sammid end väljenda­da
ega hooü järeldusist. Erimeel­sete
liikumine koosnebki sellistest
ja
Nr. 91
ADVQ
CDKB
ENN
KUI
ADVOl
1 FiUrt Canac
Tel. konte
kodus
IGA!
axD
ADO
HETHERIN(
Advokaal
365 Bay St., sJ
õhtuti 447-20
aasa
TÕNU
B.A.S(
ADVOKAi
¥orkdale.Piacc,|
Suit
^ Toronto, Oj
Telefoni
kodus
JOHNE.
Chiirtered
181 Unlveisltyl
Toronto, OI
Tel.8<
Kö]
KINDLUS
H. LATI
Li
1482Batiii
(Bathurst-
Ttkfon kontoil
ELE
«Mcd ehmu
Halting 1
UfiMDtSlJ
VABA El
TOIMETUS
avatud esil
reedeni kel
Toimetaja HJ
tel. 48]
Tdefonid: toü
taliti
KUULI
VABA
on tasuv ajall
leviku
tiks toU ühel
kuulutuste kUlJl
tekstis ...
esiküljel .
Kmdntosi võc
nädala esimesse
emasp. homm.
nädala teise &}{
map. homm.
tel 44^
Väljaspool!
Leida Marley
Postiaadress:
9 Parravano
Willowdale, Oi
g'. ..