Vaba eestlane , December 2, 1982

              Nr.
riikide president Reagani
|ja M X tüüpi uue kaügra-monteerimiseks
Wyomin-
[gis on tekitanud suure re-nii
kodupinnal ühendrii-lid
looinulikult ka ameerik-llaste
ning nende vaenlaste .
J[Jüte rakettide üiesseadmi-
Isteks ühendriikides on
llt need teadlased ja poliiti-pidevalt
on Reagani rei­se
poliitikat rünnanud ja
tritiseerinud, tembeldades
Idi rahu vaenlaseks. N; Lii-
)initakse Reagani otsuse
bt see kujutab endast
Ikide tuumarelvastuse tun-jiurendamist
praeguse jõu-lakaalu
kõigutamiseks, kiisr
]:esidendile heidetaksie ette,
loma otsuse avaükükstege-lereerinud
USA ja N. tiidu
lvastust hinnates vale and-
[Lääne-Saksamaa ja Inglis-tivates
poiiitilistes ringkon-
MX raketid saanud üldi-avate
kommentaaride osa-gnt
Reagani otsus uute ra-liiles
monteerimiseks tuu-ie
alal tasakaalu saavuta-m
kahtlemata põhiliselt
la senised kogemused näi-kmnitavad,
et kolmandat
Isõda on võimalik ära hoi-
\t tugeva relvastusega ja
ise tuumarelvade terrori-agressoril,
kes söandab
leist riiki oma tuumalaen-
[ünnatä peab selge olema,
antakse samasugune ja
[tugevamgi vastulöök, ning
ongi kõige tähtsamaks te-lis
paljude strateegide ar-suutnud
venelased vaos
lg sundinud neid vaatama-suurele
relvastusele kalla-laanide
teostamisel ette-tele.
.
mt Reagan tegi oma läki-
[gu maailmale selgeks, et
raketid ei ole mõeldud
iigiks vaid kaitseks. Kui
tgid oleksid tahtnud tuuma-lasutada
vastasele surve
liiseks ja kallaletungiks, siis
lad võinud seda teha kõige
£ It sel ajal, kui nad olid'
la maailmas tuumapommi-likiid
ja venelased tegid al-jne
nende relvade produt-
|eks,
mte rakettide kasutamisele
ei ole probleemiks ja val­iks
teemaks mitte ainult
iide sõjaline jõud ja sel-
)ses võimaliku tuumasõja
bialuse suurenemine, vaid
tiised küsimused rakettide
[misel ja nende paigutami-li
president Carteri ajal
äti neid superrakette vaen-
[naku vastu ' kaitsta maa-
Itunnelites ringi sõidutami-ts
nüüd kavatsetakse kasu-yõtta
kontroversiaalne
Ise Paek süsteem, mille ra-
Isel raketid paigutatakse
üksteise lähedale, 22 kUc^
Pikkusele maa-alale Wyo-ma
Cheyenne lahedal. Pen-
^kspertide teooria kohaselt
esimene MX rakettidele
fd rakett osa ameerika ra-
|uid samal ajal hävitab ta
esimesele ründavale rake-liienud
vene raketid või an-le
hoopis teise suuna. Sel
p küllaldasel arvul amee-lette
järele, mida on võima-pse
vastu välja tulistada.
Isti omapärane ja huvitav
Imis näitab, et asjale oh tõ-liieldud.
Paljude kritiseeri- -
jates on aga omaette prob-kas
see fantastiline kait-
|m kavandatud kujul töö-sieem
on praktiliselt sõja
|s katsetamata ning selles
leda ootamatuid lünkasid,
projektile ettenähtud 30
dollariline hügelsumma
läha visatud.
jresident on oma otsuse tei-
|iüüd on palav pudrulusikas
Kongressi liikmete kätte
undajatelt nõusoleku saa-opositsioon
rahvaesinduses
Jvat erakorraliselt tugev ja
te väljavaadete juures on
lisi suured võimalused, et
Idi ettepanek kukutatakse
(Järg lk. 3)
venelased. Nad ei juhi,
olid oma viha tõttu .vaen-
Istu. meeleldi nõus teenima
peosades, kes kuulipilduja-rene
soldateid seljatakka
igile ja rünnakule ajasid.
(Järgneb)
•m t •
I
I
f
i
t r
Nr. 80 VABA EESTLANE neljapäeval, 2. detsembril 1932 - Thursday, December 2, 1982
VALViARST
4. jä S. dete.
.dr.;A. Mae,:itel. 493-7231 ' •';
•li;jal2i-det&;'- : • v
dr. R. Pahapill, tel. 921-7777
Kaasmaalased
TELEVIISORIiE^
Toronto Eesti Võitlejate Ühingu korrald^^^ õhtul, 27. novembril^ Toronto Eest! j STEREOD JCI
keskmiseis saalis Eesti Yabadussõja alguse 64. a astapäeva iähistanuse koosviibimine, saali mahutavu­sele
sobivas arvis
mm
il
^iüERŠTI^PINNA;
Lõpetas RyersoiaPolyteichnical Ins
titute j„Marketiiig management
haru ja töötab Sears'ipeakoÄtoriš
sel alal. Sündinud Eestis, alghari­duse
saanud Štokholmi Eesti alg-kpojiis,
keskhariduse Torontos, kus
lõpetanud kolmeaastase kursuse
York ülikoolis prantsuse keele alal.
Xopetanud EELK Usuteaduse Ins­tituudi.
Praegu prooviaastäl kandi­daadina
rootsi ja eesti kogudustes.
BQBBBannnn
Väfkseinaid
dekt^, iHRiloõd, tomtõSd
Helisse — J. MEIUSI 22S-32^
Koosviibimise . aktuslikus osas
toodi lipukandjate poolt saali eesti
sini-must-valge ja ühingu lipp.
: ühingu abiesimees Räffi Moks
meenutas avasõnas, et 64 aastat ta­gasi
algas Eesti Vabadussõda kom­munistlike
sissetungijate vastu. See
sõda viidi võidukale lõpule,, müle
järel riigis algas suur ülesehitamise
ajajärk; Selle sõja; veterane ön
praegugi veel meie hulgas. Ta kut­sus
rieid rivistuma lippude juurde
ning palus aupeakonsul Ilmar
Heinsood neid dekoreerida elavate
õitega. Sõj aveteranidest olid kohal
B. Leeman, A. Nüüd, j . Säägi, A.
Tomander, E. Uduste jä A. Veel-ma.'-:';'
Aktuse kõnega esiiiesE.V.tJ.
Liidu esimees Kalju Tori, kes lühi­keses
Vabadussõja ülevaates , ja
kaasaegsete kohustuste esitamisega
andis värvirikka tausta selle aasta­päeva
tähistaniise traditsioonile.
yabadussfõja alguse tähtpäevaks
loetakse 28. novembrit 64 aastat
'pagasi, kui vaevalt formeerimist
alustanud eesti kaitseüksused astu­sid
Narva rindel vastu sissetungi­nud
kommunistlikele jõududele.
Lahkuvad maad okupeerinudi
saksa sõjaväelased ei andnud
etötlastele mingit abi või toetust,
.vaid; pigem, sõbrustasid; venelas-
. :.'iegä,;-"
Lõuna-Eesti oli peagu ihna ühegi
kaitseta, kuid ka Põhja:-Eesti rindel
tuli esimesel kuul taanduda.
12. detsembril Tallinna jõudnud
Inglise laevastiku ja Soomes ning
Taanis organiseeritud vabatahtlike
kohale jõudmine aitasid kaasa, et
7. jaanuaril 1919. aastal võidi alus­tada
Eesti vägede üldise pealetun- Kolm Eesti Vabadusristi kavaleri Peetri kirikus peetud langenute mä-giga.
Maa puhastati kiiresti vaeii- lestuspiaevaL Vasakult kaptenmajor N. Valge, kolonel Ä; Tomander Ja'
lastest, kuid selles sojas tuli võidel- major B; Leeman, Foto: Vaba Eestlane
da veel teisel rindellõunast ähvar-daya^
Palti^paruiiite-p jalid, mis võiksid mõjutada koha- ning lisapalana ,;Nöorte laulu",
J . ... rahvameelsust. saatjaks oli. Georg lital.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas Aktuse lõppsõna oli ühingu
seeritud saksa Landeswehri vastu.
Täna kohal viibiv major B . Lee-man
on yõidehud mitmes sõjas ja on asutatud meie v a b Ä v õ i ^
O (t t, seda alati vabatahtlikuna.
Eesti noorus oli kandvaks jõuks
VabadusõjaSj kuid samuti aastatel
1941—1944. Võitlused Narva rin-enam
aktiivselt protesteerima ko­dumaal
valitseva olukorra vastu.
N. Liidus on uute võimumeeste
pukki upitamisel järsku moodi läi­nud
KOB inehed. Nagu üldiselt tea­da,
kombineerisid partei tippmehed
surma läbi lahkunud partei :pea-sekret^
Brezhnevi asemele uueks
peasekretäriks ja N. Ludu suure­maks
võimumeheks endise KGB
ülema Juri Andropovi, kes on nüüd
asunud võimupositsioone täitma
oma meestega ja KGBrS kannuseid
Heehmud kommunistidega.
Andropovi esimese soosikuna tõu­sis
pärast Brezhnevi surma oma"
kohalt tagandatud poliitbüroo liik­me
Andrei Eirilenko asemele Jä
peaministri esimese asetäitja ko­hale
kürelt 59-aastane aserbaidz-taanlane
Geidar Alijev Ja tulevi­kus
võib sellelaadilisi ninietusi
veelgi oodata. Älijev on N. Lüdu
kommunistliku partei lüge alates
1945. aastast ning suurem osa tema
karjäärist on möödunud Äserbaidz-haani
Julgeolekuprganites töötami­sel
Ja kohaliku elanikkonna terrori­seerimisel.
1956. aastal oli ta enda
Juba üles töötaimd ,,vabarügi"
Eükliku Julgeolekukomitee esime­he
asetäitjaks. 1967. aastal nimeta­ti
ta sama asutuse esimeheks.
KGB ülema köhalt viis teda kar- ; " - .'
Jäär 1969. aastal Aserbaidzhaani
kommunistliku partei keskkomitee gesff QA vjfS@rMe M^Ogfil
esimese sekretäri kohale. Kahtie-mata
kiire tõus 45-aästase mehe
koHta. p i d Alijev ei jäänud sinna
peatuma. 1971. aastal oli ta juba
N. Liidu kommunistliku partei
keskkomitee liige ja aastast 1976.
poliitbüroo liikme kandidaat.
Üldse näib, et asjad hakkavad
N. Liidus viimasel ajal kiirelt
muutuma. Šänial ajal kui lääne­maailmas
räägitakse liberaalsest
Andropovist Ja oodatakse pikisilmi
N. Liidus partei surve nõrgenemist,
viitavad paljud asjaolud sündmuste
arengule hoopis vastupidises suu-mas.
Nii näiteks on N. Liidu üldise
entsüklopeedia viimastes väljaan-netes
kustutatud need kärped, mis
viitasid Staluii isikukultusele Ja
terrorile. Jääb vaid oodata, mida
tehakse Eestis ilmunud eestikeel­sete
entsüklopeediatega, küš Stali-ni
äjal mõrvatud silmapaistvate
eesti kommunistide elulooliste and­mete
taha on paigutatud lakoonili­ne
lause „Hukkus ebaseaduslikult
represseerituna; posthuumselt re­habiliteerituid
V:-;
kuks organisatsiooniks,
selles ülesandes on see
kes rõhutas eesti sõdurite vap-^
rust, ükskõik kus tandril ka
m.e ^ie.^ k ,oi.kiJd e k,o h,u stu, s ia. peak,s võitlms on toimunud, V n „ * o * 1 J 1 iv , \'A'A Vaatamata kodumaal valitsevale
väljenduma uteesfeooswos, elab seal edasi vabaduse-see
olgu meie kõi- vaim nende hingedes. Olgu see ka
Ärytleti iciif ik9imD
kSsimusi
^ ™ J ; Anactused, testamend^pä^ , STÖKHOLM (EPL) — Stokhol-ja
Bfiäkstusfondid on tuiumak&uv mis toimus Eesti Vabadusfondi ja
Peame paguluses nende noorte " " ^ ^ ' ^ . ' ^ ^ ai»,<^sed Ida-Ewoopa^^^^S^^
võitlust moraalselt toetama ja " " ^ ^ ja astele eesü orgamsat- poolt korraldatud ühepäevane se-sioomdele
Meie noori saadetakse võitlema ka?8^ tulumaksuvaba kvöümgi
Afganistaanis ja meie rahvast vii- saamboks. Eesti Maj{
akse orjatÖÖlistena Siberit ülesehi-Bimclview /Ave. TowMito,
tarna. Uue seaduse alusel on piiri- M4K^6
valvele antud õigus konfiskeerida
igasugused Läänest tulevad mater-
AUTO RAADIOD
W A L K M A N ' S
ostate kõige
soodsamalt
Eesti ärist BERKLEV CENTRE PLÄZA
128 Queen St. S.
(Mississauga Rd.)
Streetsviile, Ont.
del, Krivasoos, Sinimägedes jne.
kõnelevad meie noorte sangarlik- Vaba Eesti
kusest. kide ühine eesmärk ja ülesanne, meile teejuM^^^
Nõukogude Vene ja Eesti Vaba- lõpetas kõneleja. . ba. Lõpuks esimees avaldas tänu
nigi vahel sõlmitud rahulepmgu järgnevalt esinesid kahel kandlel esinejatele j
aluseltunmstasesmiene Eestit su- Peeter Lääniste jaAlfred Kuus, Aktuse osale järgnes koosvübi-veraanse
riigina ja ütles lahti oma kes esitasid ,,Leegiomlaulu^ ,,Tä. mine, kus rikkahk õhtusöök oli
Õigustest selle maa ule. Kuid juba na me liigume", „Kõik Eesti ran- vahnistatud prouade Alavere ja
aastal 1924 ta tegi katset Eestis nikule" ja ,,Tirgutamise polkad Kirsi poolt. Peale õhtusööki
kehtiva riigiyoimü kukutamiseks. Teiseks tenor Meinhard Niinvee koosviibimist jalakeerutamisega G.
See vaim mis viis Vabadussõtta laulis „Eesti on mu isamaa", „Ko- Iltali muusika saatel,
isa, poja ja pojapoja ning mille dunõmm" jä «Koduigatsuse lau^ -estt
eesmärgiks õli vabadus Eestile, sa­ma
vaim peaks edasi elama meis
paguluses.
.Eesti iio^ ei de»
monstreeri ja protesteeri pare­mate
elamistingimuste
seks, vaid nõuab kindlameelselt
\ vabadust EesfilCa
Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas korraline üldkoosolek toimus 25.
novembril 1982 Eesti Majas. Rohkearvuline liikmete osavõtt koosole­kust
andis juhatusele võimaluse arutada mitmesuguseid küsimusi seo­ses
edaspidise tegieivusega.
Sellel koosolekul valiti kodukor­ra
alusel
minar ,,Tulipunkt Baltikum". Kuin-lajaskonuas
ei puudunud noore­mad
eestlased, kusjuures kohal
oli ka rootsi, läti, leedu ja poola
rahvusest huvilisi. Viimane asjaolu
' tingis, et Iseminari ettekanded .pee­ti
rootsi keeles. Kõik referendid,
Staffan Teste, Ülo Ignats, i^ndres
Küng, NiMavs Lapuldns ja Ants
Kippär viisid kuulajad „kommu-itistliku
diktatuuri kulisside taha'^
hoolikalt kogutud materjalide p
pildimateriaSi põhjal.
Ettekannete sarja juhatas sisse
„Dagens Nyheteri" endine Mosk-va-
korrespöndent Staffan Teste,
kes sealt „liiga põhjaliku raportee­rimise
pärast" pidi võimude sunnil
5ahkuma möödunud aastal. Oma
ettekande j^Nõukogude juhtkonna
kriis" kõrval jutustas ta N. Liidu
argipäevade elust, demonstreerides
paljude diapositiividega kuivõrd
.. Eesti •.Ohvitseride Kogui aalük-meiks
teadaolevad eesti Vaba­dussõjast
osa võtnud ohvitserid
ja.E.V. aupeakonsul nimar Hein-soo,
kellel -on suuri teeneid eest-luše
eest poliitilisel tegevuspin-nai.,
: .. • ^
Auliikmeiks valiti koi. August To­mander
VR I/III kapten-major, Ni­kolai
Valge VR 11/3^ major Boris
Leemari VR II/3, kapten Konze VR
II/3, kapten Karl Tamm, leitnant
Peeter Kass VR II/3 ja sanitaar-leitnant
August Erikson.
Samal koosolekul otsustati kor- on klassivahed rioukogude
raldada laupäeval, 30. apriUil 1983 ^^isKonnas sabadesseisvate kodam-
E V. Sõja- ja Lennukooli lõpetajate ^^^"^ funktsionääride koorekihi va-ball,
kus leinant Rudolf Lipp lubas
hoolitseda lõbusa balli meeleohi
eest..-' •
Praegusesse^ tagasivalitud juha­tusse
kuuluvad
Eda^i Ülo Ignats, tänavu kahe
raamatu autor, vaatles Venelaste
ösa ISJ. Liidu rahvastiklls^ Andres
Küng käsitles Leedu olukorda ja
esimees kapt. mjr.-Nikolai Valge"!"'^'^^ tagakiusamist Balti riikides.
VR n/3, abiesimees leitnant Lati olukorda vaatles Niklavs La-
' Ralph Viksten, sekretär Itn. En- P^^'^^s ja Eesti Vangistatud Vaba­del
Remas, laekur Itn. Elmar ^^svõitlejate Abistamiskeskuse
Silm,juhatusliikmed kapten Tõ- ^^^^ Ants Kippar.
nis Nõmmik Ja En. Johannes T ;., ^ . . '
Lluk; Värskemad uudised loete
Koosolek toimus väga sõbralikus :VÄBÄ EESTLASEST"
vaimus ja lõppes hilisel õhtutunnil.
TOOMAS SOOTS TEL. 8 2 6-4 846
North Kensington Market
leamery & Appetizers
3S21 B^thurst St. Downsviow, O n i
Telo782-2nS
B.C. SMOKED SÄLMON
HoUaad herring kegs 4 lll>s
Danish Havarti Cheese .......
Outch Couda cheese ....
$7,25 Ib., reg. $16.
$9.99, reg. $12.99
$2.79, reg. $3.59
$2.89, reg. $3.49
00 Ib.
oue picMed herring fiUetget one free.
Buy one tim of caviar get öne free — save
With thls ad specials tiU Dec. 31.1982
Building 1 AuthorizedDeätof
A L C A N
VIHMAVEERENNID JA TORUD
ALÜMÜNIUM AKNAD J A UKSED
RÄÄSTAALUSED J.A PÄIKESE
V A R J U D ;
20 AASTA GAMANTM
LÄTI ETTEVÕTE
2226 Dnndas St W. Toronto, Ont. M6R 1X3
Telefoii 534-2864
Omanik AMXJRS MEVIE
Võtke ühendust firma omanikuga. ->^i mingit vahemeest
rnxD
V A B A EESTLANE
Maksab Kanadas: •iii;ifi>,;r'!;«
Aastas $48..
Poolaastas $26.-
¥eerandaastas $14.-
$58..
$31.-
$16..
KmiPOSTIGA > SAATEKULU
$52.--- + $39.-^
$2iB.— + $19.50
veerandaastas $15.~ + $9.25
• VÄUASPOOL KANADAT ja USA-d:
LENNUPOSTIGA aastas $52.—, poolaastas $28.— ija
aastas $15.— + SAATEKULU —
$33.— ja veerandaastas $16.50
Kanadots
$44.—
$22.—
$11.—
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 60 oenti
Eauada aadressidele palume märkida „FOSTAL COD£<*
.. USA aadressidele „ZIP CODE"
Fangatshekk või rahakaart Ikirjutada
Free Estonian Pttblishers nimele.
If 551esii@ St., Don Mills, Ont. M3B tm
Palun muUe saata VABA EESTLANE aastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates .....
19........ Tellimise katteks lisan $.........
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata akMt
Nimi
Aadress
/
siinjuuros