Vaba eestlane , September 23, 1980

              Nr. 71
SALU
.NDUSEST
ise H. Sala hilisemast ess^
m Llivi luule lahti mõtesfefc-
[.00, postikulu $1.00
Sl
'•. 0.
Ise" talituses
& EMP /. . V
saateknia §®€
Idasele alli&materjalge. Ta
pat, riigi tänapäeYast ols-lome-
poliiti&at^ Soome valit-mnad,
toues Soome saata-tiiisi
^dmeid.
se talituses
plaat
Saar), üks suu (M. Saar),
Jst (T. Vettifr), Sind tenl-
^daja õhtulaul (X Tall) Ja
LÕju, Kui ma hakkan lan-prkhausi
seades — Kus on
Linakatkuja > J. Seigeri
ist vend.
stikulull.
Iled, talitsedes nood enne siis-thavaikseiks
; ja jättes samal
l i kõik vihmad väljaspbole,
lgu;ta luba aiinäb vaid häma­ks
: päevavalguselgii mida 11-
^urnub sisse ka läbi nelja, vi-
Irves pühapiltidega hiigel
:>aiieeli; mis põraiidalt lakke;
ies liituvad läbipaistvaks,
lks ristiks peakohal. Imeliht-
|.s,eljatugedeta puüpiBke, ' võ-uvatud
altarikorgendik — ei
nikerdusi, kullatud kujusid,
brdtreppidega tcos-kantsleid^'
Igu võimalikest noomitustest,
lispatust, surmast või Õndsu-li
ainsatki hääletut kisendust
l^e järele, nagu saaks siin
ja kummahselt sõredas sa-mdast
otsa kõik merede ja
•murdlainetüsed, nii et kaob
ks kehast j a ei pane tähelegi
lud või seisad ega tule ka
Jt keegi ^siin võiks rängas
585 põlvili vajuda . . . ainult
ja tunned, .ja tunned,
oled ja et. olemisel' on.
: Milline ...•? Võibolla see
inimese suurimaks meta-leks
küsimuseks, • või usklir
Ides — jumala enda saladu-
[irikus pakuta-kse aefajalt
kangemat kui allikavesi..
[ei tundu näotuna astuda
fpetuseks hotelli baari, seda
|t seal istub: vaid. kaks-kolm
pbases hämaruses ja kasi-ples.
rüübates oma • „caipi-.
cächaca-, laimi-mahla- ja
sgust mahedat jooki, mille
Jaks muudavad rohked
tmd, pealegi on päev ol-
|male neikümmend tundi.
; ^ (Järgneb) -
et.
Nr. 71 VABA EESTLAHl teisipäeval, 23. septembr2ll980 ~ Tuesday, September 23,1980 1/
n a r i •[immrmtMyrm t > 111 ii I" "
3BB
Eoom .1012,: Royal 1^^
Toronto DömiiiionCeiBŽr©
Postiaadress; iP.O. 326, Toroiat®
Ont. (Bay &'King) 1K7 ;
Telefoij: 869-im
24-tundi telefoni valveteenistul
: Umbes 20 min. toimuski'mängu-;^ : Hakati tihedas ridades liikuma ..Vaga-vähe .on paguluses .neist ;
käigule vastavalt värava realisee- läbi pargi presidemdi lossi poole, maavõistlustest kirjutatud ja aas-rimine.
Matsalu, võttes Kanepsae^^^^^^^ w.Srfi;v ,nn -
määratud naUi keskiobnel söötis ^^'^ tuhandeid, kes koik soo. jg^gi asjaosaUsed enam täpselt ei
määratud paUi keskjoonel, soq^is. ^. presidendUe viia tervituse, et j^äleta, kes lõid väravaid kes
selle kohe edasi p.a. Siimensomle, ^ TD„„«W^«I WHifi . vardvdiu, .K.t;&
kestemaleomas^ tõmbas Dea õl^^™^ võitnud. Pargiteedel huutr vüemeestena juhtisid mängu nmg
kes^ temake omase^ tombus Pea oi . „Elagu Eesti", tah- suur oli nealtvaataiaskond
gade vahele, alustades kure spur^r^^^g^^^^^^ lugupidamist^^' pealtvaatajaskond.
dig^ pikTparem^
las e^ Lidmams teda takistamas, jõudsime sõpradega Weizenber-kellel
aga ei õnnestunud eestlase
püüdmine. Sümenson'ile vasturu-
133 RichmoKi St. W.;
M5H2L3
Tel 364-7©72
765
S§. Umversity Ave.,
Tel. 862-7115 ^ •
foroQto, Ont M5J 2M
tanud läti kaitsest Simanis'est
„nõksutas" eestlane mööda, liiües
tugeva kaarpalli lätlase väravaesi­sele,
kus- tekkinud suminast Kure­maa
välkkiirelt lõi Tahedalt Beb-rise
võrgu sahisema, ning Eesti
juhtis 1:0. • ;
ž Staadioa rõkkas :pwbli]ku .Juubel-dustest,
mis oli tämuks mängija­tele,
kes ennastsalgavalt mängi­des
olid haaranud iniatsitiivi Ja
, viinud E.esti: Juhtima, •:: •
mis alandas lühtlasi ka seni õhus
püsinud pinget — nii muruvälja­kul,
kui tribüünil. Isegi nõudlikud
treenerid Kaljot, Rein ja Saar noo­gutasid
rahuloldavalt oma hoole­alustele,
kellede ülekaal jätkus ku­ni
poolaja lõpuni.
sama kasinalt on neist
maavõistlustest ka sünnimaal
kirjutatud, pealegi moonutatult,
kus kahe veerulises ja 23-e rea­lises
„broshüüris on mainitud
Tallinnas pealtvaatajate arvuna
:7.000, ega:- „iiässust*.* mitte sõ-.
•nagi- :.
gi ja Poska tänavate nurgale, kus
trammipeatuse vastas asus väike
perekondlikku laadi kohvik. SeUe
esisel seisis ratsapolitseinik, keda
mitmed naeruga pooleks ähvarda­sid
koos hobusega õhku tõsta, hüü­des
samas^:,,Elagu Eesti ratsapo- _
litsei", mülele ratsanik va^as mu- . .^^ ^ ^ ^ ^ ^ jalgpalli-heda
naeratusega, rahustades oma võistlusest Tallimias, kus kohtusid
ratsust, patsutades seHe kaela. g^jaaJal Eestis ohmd ja Venemaa
Oodates kohvikus morsiklaasi- lagendikelt tagasitulnud jalgpalli­de
täitmist, kuulsime äkki püssi- mehed. Võitsid vümased 2:1, kus-või
revolvripauke/ning pisut hil- juures mõlemad võitja väravad
Jem vuras' üks venelaste tank lõi H. Kippar. Tagasitulijäte rivis-välja
Weizenbergi tänavalt, Jää- tuses mängisid: Jaansoo, Smitt,
des risti Foska ^tänava nurgale Saar, Diiman, jüfgens,.. Tonisoo,
seisma. Sümenson, Kesa, Härms, Vilbaum, •
Kippar. — Kodusolnute meeskon-
Tanki. kahuritom oli suletud, . ^^^^ J^Q^^P (surnud 1978. a.
kuid see liikus närviüseU.SO kraadi kestis) Kopü, Roots, Rammal,
DooiaiaioDum sektoris pargi suunas edasi-tag
Mselpookjarahistasid lätlased tuUstamiseks õiget j^^mmal, Linberg, Kass.
taaq kiirptp kombinatsinonidp ia Z^^"^^' Venemaal surid eesti jalgpalli-
S i a S ^ S ^ Miskil ^ ^ ^ ^ meestest kliima /ja nälga ivõl^
vahetamid^v^ä. Jeg^sl Vijupsiga, ees juhtmiud, kuhu k ^ m e i H l i ^ sõjarimitel E. ::Eel^
kuid takerdusid k ä ^
mängivate poolkaitsjate PIsang- «^^ft-? Vastust ei^tuhiud kaua^^^^^sionaal, Heim:ich.: Uukkivi
ESTO-80 kergejõustiku võistlused korraldati ra^iviisvahelise kuulsu­sega
Stokhölmi staadionil. Pildil näeme võistluste kWraldaJaid. Va­ti
Vkve Reinart, peakorraldaja Tanel.Moora Ja Liisi Rand.
Neeris, või püüdis kiired pealelöö
gid väravale hästi mängiv Karp.
Järjekordsel rünnakul, lätlaste vä­ravale
lõi v.š. Veideman e-a. 15
meetirilt tugevalt peale, mille Beb-ris
suutis mahaviskumisega küll
tõrjuda, kuid mitte püüda ja taga­si
Matsaiu.^mitt inmi. Ja m vanei '^^^^^^^ (4?;, Valter Neeris (38),
Freimanis Kaneus- Vanaeas üäa- susammul inimeste hulgad, kes ^^^^^^ j^j^ (33^ Elmar Tepp
Brennams- Ka^eps-, Vanagas^ paa- ^nöödudes Mrusid: „Juba lasevad .20) Grigori Tshut^elov (7) VaL
sesidki neist labi, sus hkvideens ^^^.^^^.r^A^r ) a*- vn '•^^^v v^^S^^^ isnuiseiov i./;, vai
nende riimiakudkaitsepa^ '^m- '^fTV Feüx Kull/(5),
^ . . . ^ . . r r ^ ^ ^ , , A ^ . v i i . ^ . . o i o i « ^ : «^ehed, kes valvasid Kadrioru los- p^^i pig^ar (4), Rudolf Härmates
sis meie presidenti, olid tulistanud^g^y. Koslovski (3), Eduard
lähenevat rahvamassi ja abi saa- papp, August'Kaasik, Richard Kä-des
vene sõduritelt, tankidelt, Ja g^^^j.^^^ Paimets, A. Velisto j.t.
soomusautodelt, arreteerisid mehi- Käesolevas kirjutuses esineb
naisi, keda aga kätte saadi! Vene- j^j^^i^g^^ ^^g^^ See on lünklik ja
oriuüa Kum mitte Duuaa la tasa- ^^^^^ nimetasid seda „massuks", p^^^^y^ amiab süski teatava
S v a ^ a m oli vaid võidujoovastusse sat- ?ievaate meie toUeaegsetest par^ .
K u S a ^ X S ^ ^ spordipubliku spontaaime ^^^^^^ jalgpaUimeestest, kellele
S n S a S ^ väljapurse, ü m U g ^ e ^ r ^ ^ ^ ^ tuhanded spordihuvüised tribiMini-iormmne
apiaus müriseb _umMei g^y^^^^^ küuneviil mone •, . ^^^i^^^prid^ mn^ hõiseteeä
staadioni, kus ei puudunud ka hüü- . ^^^^ aplodeerisid, mng^ noise^ga ^^J:. n.^^^ „ . „ „ „ ^ ^ « i i o . « ^ ^ ^ s l a i s , voi KaeKotis. muruväljakuü ergutasid andma
Psühholoogiliselt oli rahva käi- oma parimameie.Eesti eest^^-^
tumine täiesti arusaadav. Johnny.
„Vaba Eestlase" toimetuse Ja
talituse asukoha-pfeffls
• TOIMETUS JA TALITUS: ;
avatud esmaspäevast
reedeni k^Ua 4-ai.
palli surmamata põrutas meie
Karp'ile püüdmatult paremasse
põiknurka — 1:2. '
Kuigi mäng muutus .mõnevõrra
60. juubelisünnipäeva täliistas 3.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7§7f
Toimetajad kodias
väljaspool 'tööaega:
Karl Arrö 482;^242
Hannes Oja 481-531§
: Knniatnsi võetakse vasto::
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni M -
map.^homm. kella 11-Hi.
. KUULUTAMINE;
' ¥A]^Ä EESTLASES . :.
on tasuv ajalehe laialdane
' leviku tõttu.
Kuulutuste hinnad:
üks tolli ühel Veerul |3.^
esiküljel _ _;. .«r. -
tagaküljel -__ ^.75
ded nagu: „Täna saavad lätlased
sauna'', \^õi „See oli Valga eest"
j.n.e.! Kuid vaevalt oli möödunud
5—6 minutit eestlaste teisest vära- , ..^ . , , ^,
vilausst,a , o-I,Tm h, ui. svo.oa•d•.^ u Vitirsijf£u-. psrK ^saa^,n^ne^^dp i-ss^i. l eaH, axrk^ee^1lsut l an, usVdu urmualata-uns\end daa\ v,. ü a_h Ie.bn kaimsaase idsk,ee udl.e u pdToi •Jnu egd^l^ ua„JT,t u i ^loAe. alIieiO;ldl-/ a -
näinud „võitmatute'* sissemarssi,
seniste tõekspidamiste" ja seaduste
moonutamist ja õitseva Vabariigi
mang^' — s — ^ ^ ^ ^ ^ ^ brutaalset lammutamist, sept. Los Angeleses E.V. aukonsul
agedarnaks, kus Mlased _ üritasid Enist Laur. Sündimid Eestis, valis
vii^vakvat jaeestlased-taas^s^^^^^
f f ? ^ ^ ^ / ^ ^ ^ y ^ ^ ' f naste 6i5nestustööd, et miUeärri-" kutseks politsei^^^^
tulemuseks 2:1 eestlaste kasuks. ^ ^^^^ venelasi:(l)ÄngistamapaneV^^^^^^ kuni Eesti okii-
Lopuvile kõlades, mattus Ead- vait aga. mõjus .selline j,üle-öö peerimiseni N. Vene poolt. Saksa
rioru Staadion seni nähtamatu muutus" noorsoole, kes oü sündi- okupatsiooni ajal põgenes üle lahe
Juübeldusesse, mis paisusid ovat- nud ja kasvanud vabas Eestis rah- Soome. Seal ühines eesti vabatäht-siöonideks,
eriti kui tribüünil, ta- vtislastena. Eesti võit Läti üle va^ like üksusega võitluseks sissetun-gumistest
ridadest hakkas sada- bastas Kadrioru staadionü noored glyate Nõuk. Vene vägede vastu,
ma sini-mest-valgeid lipukesi, kooliõpetajate ja vanemate poolt Sõja lõpu eel põgenes; Soomest
Lugeja leiab sellest raamatust 1028 nime, keda lugedes tel^b
küsimus: kuhu nad on jäänud? Kuigi morn
teekonna lõpetanud läänes, on enamus hävinenud koos Eesti
riikliku iseseisvusega. Selles raamatus on tuhat meie sõjamees­test
leidnud sel vüšiltagasihoidlildai meenutust.
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
ILMUS
•KUULUTUSI
VASTU: -
1. Vaba Eestlase., taütos : /
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadres?- fv>? TO. Ä C
Toronto, Oat. M6J 3M7
Talitus Vjäljaspool tööaega:
Helmi Liivaidi 251-M95
2.' Mrs. Leida Marley. . : •
149 Bishop, A ^ . <
WillowdaleV Ont. M2M 1Z7
Teietan: 223-4)080
- -u- 1 A V rakendatud „suukorvidest", kuid Rootsi. Seal töötas mõnda aega ka
müMseid haarati ohmal ja jaotati^^^^.^j^^j^g.^ selle eest hiljem Eesti Meremeeste ühingu sekretä-
: edasi teistele. Rahvas tormas igast arreteerimiste; küüditamiste, ning ,ina. Mõni aeg hiljem järgnes emi-
Mil^est muruväljakule et onnitle-; .^^g. ^^^g^; : greemmine mendriikidesse, kus
ü m m i S S a d e S ' ^ ^
siis kaelustati, ömiitteti omavahel kauaaegse esimehe Ado Anderi^op- inm^to ^ ' " ^ ^
lähemal viibijat, vaatamata, et P'iga la teisel päeval, 19. juulü lus Regina^dB.^01dsd^ R. B. 01^
oldi võhivõõrad, üks Lasn^mä^lt,W^ ^^"^^"^^^"^
teine Kalamajast, kolmas 'pelgu- komitee esimees.,- sõjajõudude konsuliks Los Angeleses. Tmg^una
linnast^ või Nõmmelt ehk isegi ülemjuhataja kindral Johan Laido- sellest tuli E. Lauril taita: R. ^ B.
1 teistest limiadest. Eesti Mmm"n^^^^^^^ 01dsi_jmires ka aukonsulaadi 5^^^^^
laulmise ajal, millest mainisin ju- paljud teadmata kadmiuks, nende retän^ ülesandeid M korraldada
^ ba eespool, tõstsid politseinikud ja hülgas ka üks meie parimatest vajalikku asekonsuli asjaajamist,
sõjaväelased kä^ kõrva äärde, kel- mootorratturitest ja suusahüppa- Kui R- B. Olds veebruans 1970
lede teguviisile järgnesid ka vene- iatest karikaturist Oskar Velde- määrati aseaukonsulist aUkonsu-
'"^""^ liks, saades sellekohase tunnustuse
USA välisministeeriumilt, määrati
Ernst Laur aseaiikonsuliks. Sellena
ta töötas kuni R. B. Oldsi surmani
Eesti Päevalehe kirjastus Stokholmis 1979. 256 Ik^
Kaas, 20 illustratsiooni ja lay-out Otto Pajult, 17 kaarti Eesti
ajaloo eriaegadest autori visandite järgi joonistanud Vello Kallas.
Raamat sisaldab kroonika kujul (aasta^aastalt) eesti rahva aja­lugu
selle algusest tänapäevani koos tähtsamate sündmustega
maailma ajaloost, eriti seikadest, mis on mõjustanud eesti aja­lugu.
Teos kirjeldab eesti rahva ajaloo põhijooni, sündmaste
esitamise kõrval kommenteerib autor olukordi, teeb Järeldusi
ja oletusi Eriti sobiv noortele kinketeosekš.
:Hind: $26.—:phiss ll.OO.§aateMs.
:::::.MÜÜGn. VABA EES •
lastest komandörid, teadmata, man (OVE).
aimamata, mis toimus nende va­hetus
ümbruses. • •
'Hümnile Järgnesid peatselt tei­sed
rahvuslüml laulud, nagu „Eesi^
•timaa su mehemeel . . ,,Jää
vabaks Eesti meri . . ^Kale­vite
kants" j.n.e.
Tema „raskeks kuriteoks", loe­ti
seda, et ta oli tribüünil jaga-rahvale
sini-must-valge 11-
AARAND ROOSI
ja ka pärast seda, samuti USA vä-lismiriisteeriiiini
sellekohasel tun-
Kolm päeva hiljem, 21. juulil, nustamisel, kuni juunini 1976, mil
vaheldumisi kuulutati endine Eesti Vabarük järgnes tema tunnustamine aukon^
hüüetega „Elagü Eesti", „Elagu sotsialistlikuks ,,töörahva rügiks'' suliks,, asukohaga Los^^^^^^^
Päts", Elagu: Laidoner", kusjuu- ja 6. augustil 1940. a. liideti Mosk- Sellest ajast alates on
res rahvahulk oli rõõmust sattunud vas ametlikult Nõukogude „para- tundega täitnud temale langevaid
nägu ekstaasi, raatsimata lahkuda diisiga"i^BaUikum;^ Eesti Vabariir
~ staaadiomlt! Ja sealjuures polnud seU neelatud vene karu poolt vaa--gi esindamisel. -
5 ^ jalgpaU meiO; rahvuslikuks spordi- tam^pühahkele tõotustele, luba-^^^^^^^^^^^ ^ _
alaks, nagu Ladina-Ämeerika maa- dustele ja lepmgutele;
des kus; jalgpaUiVõistlused vahel Kuidas õnnestus lätlastel välja- © 1. septembrist.^tus oma ules-
2.1^
5.25 m
6.30
põhjustavad verevalamisi, revolut- kaubelda U-es Balti jalgpaUi tur- annetesse Lundi ülikooli eesti kee-sioone
hing isegi riikidevahelist niirRüas 6.-8. septembrini, on le lektormafü. dr, Aarand Roos,
sõda, nagu aEaMrjutaja koges teadmata,; samuti miUised ja kui kes on kmnitatud pensk>nile siu--
I969.'a. El Salvadoris, pärast maa- suured olid ^julgeoleku", jõud et dunud Valev Uibopuu asemel
võistlust Honduras'ega. ei korduks ka Riias ,,Kadrioru uueks soonie-ugri keelte ülikoöli-
— ,yLäheme lossi!" kõlasid äkit-ihäss". Turniiri võitsid läüased. lektori kohusetäitjaks. Eesti keele
selt hüüded. See leidis koheselt T^^^^ ülikoolis sügispool-
Müügil ¥ABÄ EESTLASE jnrares rahvamasside poolehoiu, nagu olek- —Leedu 1:1 ja viimasel päeval Lä-' aastal tohnub jätkuvalt kõigil ta-sid.
nad seda soovitust oodanudki.- ti—Leedu 1:0. •
JÄ g^yRUM
Eestlaste elukäik Türgimaal,
175 Ife. -
Jüri Uluotsa Eestlaste leping võõrastega XIM
sajandil"
Uku.Maasing „Üdu Toonela:jõelt"
::». .:„ • / ,iPiiridele Pyydes" -___.—-_:-——:
„poety: estoiai". — eesti luule antoloogia itaalia keeles
Kalju itepik — Beath has a Child's Eyes : - - - . - 4.31
Salasoo ja Salo ~ Välis-Eest! periooidik^ 2.7§
V. Salo - Rük ja kirikud^^.-.
Anfühnmg zu der Etnišchen Sprach (Eshmene kats©
e^ti keele grammatika ja sõnaraamatu koostami­seks
H. Stahli sulest aastal 1637) ------------^
Reedik WiHem OTmanni ,,Valmii" _
H. Salu — Eesti vanem kujandus
Blaise Pascal — Mõtted ————--———-
Antonio Posseviaö ^ Kiri Mantova hertsoginnal©
Arno Vihalemma — Kunstnik eesti Idrjänänses - _ - _
Aarand Roos -^Juutide kuningas Tallhinas — -__
g.70
210
$41
BStB?
Ml.Mini$3»i!IHHIIiiiiiitnHI^
ii«iiiHiiiiüiii(iiiiiii!üi[iiiii!n^