1977-03-31-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLAHB i ^ i a ^ t o a i , Sl. siÄPtsU i977 — Thussday, Märch 31,1977
UNUSTAMATA ARMAST
mälestavad kurbuses
Hmn Põld
.EDÄ,.HANS j a MIKI.TREÜMÜTH valematega
Lakewood, N J .
surnud 20. märtsil 1977 Rootsis
mälestab leinas
E E S T I NAISTDLIÕPJLASTE S E L TS
4812 YONGE STREET
WMiöWDALE
HAUAKIVI:
Eesti ettevõte
YONGE MEMORIALS LTD.
2019 Yonge Sfc., Toronto 7
(Davisville & Eglintoni
vahel)
^87-2147, 447-1206
Nigul Virro
eelis^tud ja tractitsioosülis^ks
M Ä T U S E M A M
MatusemajroQ Üle aasta teeoimid MatropoMtaQ ToroQtot
•^ama peräEonna poolt väljakuiunenud traditfiicMinidega.
Modeniis«^riM avarad ruumM^ kval^tseentud persõBal ja
idUlald&sdt parkizs^iseruismi.
Vöärikas teeaimiie
467 Sherbõume S t , Toronto 5, Oaft.
Tdefon 924-M08
•i
muusikalise t@g@¥yse
27. märtsil tähistas Maret Pank
Eesti Majas, Mimieapolises oma 40
aastast elukutselist muusikalist te-^
gevust laulude õhtuga Minneapolise
Eesti Seltsi ikorraldusel.
Maret Pank'i, kes on praegu
Minnesota ülikooli õppeiõud, muusikaline
karjäär on olnud mitme-kiilgne,
pingerikas ja tegevusrdi-ke.'-
1935. a. astus noor laulja Tallinna
Konservatooriumi Ludmilla
Hellat-Lemba lauluklassi. Järgmisel
aastal laulis ta juba Riigi Ring-häälii^
us, millele järgnes rida esinemisi
ringhäälingus j a konserti-
L ^ t a n u d konservatooriumi 1940.
a. hellkunstniku diplomiga, sõlmis
ta lepingu Estonia teatriga koori-lükme-
solisti kohustustega, Hakkas
õppima Güda osa „Rigolettos'',
mis pidi Aarne Viisimaa lavastusel
lavale tulema, aga see katkestati
Miüditamiste ja vangistamiste läbi.
Maret Pank kaotas oma sõjaväelasest
abikaasa, samuti isa ja
venna.
1941. a. kutsuti ta „Vanemui-se'st**
lahkunud Elsa Maasik'u.asemele
,,Rigolettos" Gildat laulma.
Kuigi hingeliselt, murtuna/võttis
ta selle pakkumise Eino Uuli soovitusel
vastu ja Tartu ta jäigi, lauldes
peaosi „Rigolettos", „Mart-has",
,J.a Bohemes", „Pajatsi-dss",
,J)on Päsquales" ja op. „Lõ-q
bus Lesk". Samal ajal q>etas ta
ka Tartu Kõrgemas Mmisikakoolis.
1944. a. põgenes ta oma kahe pisitütre
ja emaga Saksamaale ja
asus 1950. a. Ameerikasse, asudes
kaks esimest aastat Tacomas,
Washingtoni osariigis läänerannikul.
Samas alustas ta ka lauluõpe-tamisega
ja kontsertidel ešinemis-t&
ga. 1952. a. asus ta Mianeapolis-
EVÄNGEELNE K0GUDUS
Stone Church, 45 Davenport Rd.
Jutlustaja H.Rüdmik
P. 0. Box 234, Toronto 18, Oat.
Tel. 233-5390
ÜSUSÕNUMI RAADIOJÜMALA-TEENISTUSED
igal pühapäeval,
hömm." kell 9.30—10.00 lainel
CHIC.790ke,
Tollal kui me Vancomveda Ees-ti
Raadiotanis kultuufsaateid
„tegime", tutvuti Naan Põllu lauluga
küll vist 5gas eesti kodu§
Vancouveris. Nüüd oli siMsel
eestlaskonnal — kellede hulgas
Naan Põllul m hulgaliselt sugulasi
— võimaJus teda tsikKkult
kuulda, tundma Õppida Ja tänada
eesti laulu(dle tutvustamise nai^
salvestamise eest.
Maaja B>uesherg-Roosl klaveri»
saatel esines Naan Põld reede, 27.
märts! phtul Johm Oliver»! gümnaasiumi
auditooriumis. Pühapäe-vai,
20. märtsil, olid mõlemad
kunstnikud kaastegevad eest! l u -
teriusu koguduse piiskoplikul jumalateenistusel
j a andsid vaimuliku
kontseriii õhtupoolikul Eesti
Kirikus.
Juba avataktid Thomson-
Sinunl laulust „Kan]fflel" tõenda
sid allakirjutanule, et ta võlgnes
lauljale vabanduse: ta oli Naan
Põllu heliplaate kasutanud raadios
kümneid kordi, Põllu laulud
„Põhjamaa lapsed" olid olnud
saate sissejuhatuseks kui ka lõpetuseks,
kuid tai oli täiesti vale
ettekujutus Põllust kui kimstni.
kust! ..•
Heliplaadid annavad edasi \ Põllu
hei canto tenori ümara tämbr
i , tema selge diktsiooni ja väljapaistva
modulatsioonitehnika,
kuid Jätavad üldmulje, et Naan
Põld on ,,Kanmiersänger" oma
hääle kandvuse poolest.
IsIMikiil esinemise! on Põllul
kõike seda pakkuda, mida kont^
sertlauljalt oodatakse, s. t. l i saks
eeltoodud voorustele on ta
häälel kandvust, resonantsi ning
ettekandmisel tugevat sisseelamisvõimet
kui ka j.stage pre-r.
Ontario parlamendi troonikõnest selguh, et
J^&vatseh pikendada üürikontroUl anda rohkem
keele õpetamiseks, muuta s^iiseid eeskirju aatpjohiiniise lobe^
väUaandmisel ning ahistada vaOceettevõtteld.
Opositsiooni ringkondadest
mainitaü^, et 'troonikõnes puudutatakse
paljtisid paikilisi probleeme,
mjHest võib järeldada, et
peaminister Bavis arvestab par-iamendivailimistega
lähemas tulevikus.
Lisaks eehnainitud küsimustele
lubati troonikõnes töökohti
töötutele noortele, anda paremaid
teenindus! pensionärid^e.
tüvustada korterimajade ehitam
i s t ning võidelda saastamise
vastu.
Praegu kehtivat üürMidade
kontrolli, mis pidi kehrtSma &imi
käescdeva aasta juulini, pikEodö-takse
kuni järgmise € ^ t a lõpuni.
M s (puutub autojuhtimise hibaife
välja amlmisesise uubel^ juhstide-ie,
siis paamaks uued juhšd pioo-viajale,
mis on tõenäoliselt kafe
aastat.
Kui juhiloa omanikud sdB®
prooviaja kestel saavad teaiud
a r n i miinuspunkte Uikhssinäa-ruste
rikkumise ^aist,
võivad nad kaotada õlgose aoto-
• NEW YORK (VES) — New YorgiEesU Majas viibisiä .kaM§ Op>
osanlgi Kenti ülikooli professorit, pidades eesti orgaiüsatsiooDidega
läbirääkimisi eesti'osakonna sisustamise iile nimetatud nikllfais ülikoolis.
Eesti organisatsioonide poolt lubati kõikvõimalikka kaastööd
ja osteti suurema snmma eest Eesti kohta l^ivaid raamatuid M-kooli
jaoks> kuna õppeasutis sedaliiM ieoseid ise, s t . riigi särama^
dega ei soeta.
e f f e k a n d e l d i u f f c i bs
New Yorgi riiklikus ülikoolis
Buffalos toimus slaavi ja germaani
osakondade korraldusel veebruaris
ja märtsis seeria ettekandeid keele,
kirjanduse ja kultuuri aladelt.
SöUes seerias esinesid loengutega
ka eesti teadlasi.
24. veebruaril kõneles Buffalos
prof. Viktor Terras Brown'i ülikoolist
sotsialistlikust realismist —
selle algusest, arengust ja praegusest
olukorrast. 3. märtsil pidas
prof. Felix Oinas Indiana ülikoolist
seal ettekande sampü*ismist euroopa
rahvaste i-ahvaluules. MõleWaid
ettekandeid oli tulnud kuulama
saalitäis üliõpüasi ja õppejõude.
Viimasel ettekandel vübis ka rühm
eestlasi Urne Teene eestvõttel.
Peale ülahiimetatud eesti teadlaste
oH selles seerias ette nähtud
veel loenguid õppejõududelt Ford-hami,
Michigani, Texase, Columbia
ja Harvardi ülikoolidest.-
Raadiojutluse teema 3. apr.:
, JCBISTOSE KANNATUS JA RIS-TISURM".
Laup., 2. apr. kell 7 õ. PIIBLI-TÜND.
Kõneleb dr. M . Leesment.
Pühap., 3. apr. ikell 3 p. l PAL-MIPUUDEPÜUA
JUMALATEE-NISTUS.
Lauluettekandeid, juti.
G. Pitka.
TORONTO EESTI
. ÄDVENTKOGUDUS
CJhristuskirches,
804 Broadview Avenue
(Eesti Maja lähedal)
Laup., 2. apr; M . 11 hosmm. teemal:
„JSESUS VAIKIS'*.
Laup., 2. apr. üd. 7.30 Õ. teemal:
„JEESUS JA NOORED^'.
Teisip., 5. apr. M . 7.30 õ, teemai:
„JEESUS PROHVETI E N NUSTUSTES".
Neljap., 7. apr.: kl.'7.30 õ: teemai!:
JEESUS JA PÜHADE PIDA-sencel".
Eesti heliloojate paladest tuleks
esile tõsta vähekuuldud kuld
huvitavaid Mart Säar'e laulusid:
„Pilved sõudvad", «Ennemuiste"
ja „Tuulehõlmas'*. Need laulud
annavad ,,tööd" ka klaverisaatjale.
Maaja Duešherg-Eoos näitas
end siin mitte ainult tehniliselt
ideaalse, vaid ka sharmikalt
graatsilise saatjana. Tema löök
on kindel ning graatsilisus väha^
üleliigsetest ornamentidest.
Teised eesti komponistide palad
olid enamtuntud ~ ja peamiselt
Naan Põllu heliplaatide ning raadiosaadete
kaudu. Mõistusega ei
saa väljendada, kuidas vaikus
saaks heliseda ning meid saata,
kuid süda tunneb seda — eriti
kui Naan Põld ja Maaja Dues-,
berg-Roos vaikuse helisema panevad.
Süa ehk vahemärkuseks, et
Kalifomia ülikoolis toodeti hiiju-heliplaat,
mUlel on umbes
se, alustades tööd lauluõpetajana,
kellena töötanud tänaseni.
1954. a. kuni 1967. aastani toimusid
igaaastased kontsertreisid
USA-s ja Kanadas. Töötades praegu
35 õpilasega on ta andnud nimekaid
õpilasi, nendest on üks
Metropolitan Ooperi kohapealse
„autitiom- võitja.
Maret Pank kuulub „Fidentia"
peresse, kuid on ka ameerika nais-muusikute
korporatsiooni „Mu Phi
Epsilon" eriliige, lauldes möödunud
kevadel „Mu Phi Epsüon'i''
konverentsil , ,Fargo-Moorhead's''
eesti laule.
Palju jaiksu ja jõudu lauljatarile,
tublüe eesti naisele ka edaspidiseks
tegevuseks.
• • ' •JS.R.
V
MISED".
Laup., 9. apr. M . 11 homm. teemal:
JEESUS SURMAVALLAS".
Laup., 0. apr. 'kl. 7.30 6. iteemal:
JEESUS JA RIST".
Kõneleb õp. E d . Mägi Kaüifor-niast.
Kõžk on lahkelt teretulnud!
® Bailtimore Markuse koguduse
koosoldc toimus 27. veebr. Kogu-dujse
õpetaja, abipraost M. Saar
teenib ika Markuse abikogudust
Washingtonis, Bergen County ja
Patersoni 'kogudusi. Peaikogudu-sel
on 211 liiget, abikogudusei 78,
kokku 289, neist leeritatuid 236
1976. a. aruamie näitas sissetulekuid
$9.402. Kogudusel ei ole
liikmemalksu ja ituiud on peamiselt
annetu&ümbrikest. Tuleval
aastal loodetakse saada väbataht-lilcest
ainnetustest keskmiseit
$35 isikuilt. Uueiksi^imehefes valiti
Pred Poldemami.
H. KIVI
mCöMi T A X & mVEST
C O N S Ü L T Ä N T
TEL. 759-3588
50 MÜNSON CR. SCARBORO, ONT.
limus nr.
" talitiQises
91,25
AastateUimine
I
4000 aastat vana ugarlidi-keelne
aul. Heliplaadi tütel: „The
Sounds from Silence".
Klassikutesit esitas Põld ooperiaariaid
\Mozart'iIt, Donizettflt
jne. Neist nõudlikum vast oli .,11
mio tesorö" — Don Ottavio II
aaria „Don Giovanni'st". Sihi oli
pisut tunda forseerimist, kuid see
oli kadunud järgnevate laulude
juures.
Kontserdi lõppedes nõudis puh-iik
niikaua lisapalu, kuni kunstnik
oli sunnitud ka oma motto
laulma „Ma e l a n . . . , ma laulan,
sest Looja muid laulma j u lõt".
Vancouveri E^sti Selts! poolt
andsid kunstnikele roose
Allas ja Alar Suurkask.
Kirikukontserdi — mga
mistelgi kirikukontsertidelegi —
kuulamist segasid välised mürinad;
K u i kirik ehitati, o l i lüMus
tänavanurgal väiksem. Aastate
jooksul on aga liiklus suurenenud
Kenti ülikoolist lendasid New
Yorki eesti kesksete organisatsioonidega
koostööd looma Ethnic He-ritage
programmi direktor prof.
John Cadzow ja ajaloo-osakonnast
prof. Glee E; Wilson.
Anieeriklased oa huvitatud
Eesti kohta käivatest raamatutest,
peamiselt inglise keeles»
ajalehtedest, ajakirjadest, heti-pläatidest
ja nootidest, fotodest
Ja igasugusest materjalist, mis
iseloomustavad eesti rahvast,
maad ja kultuuri. '
Eestlaste, poolt võtsid läbii*ääki-misešt
osa ülemaailmse Eesti
Kesknõukogu esimees Alfred J .
Anderson, kes on ühtlasi ka Eesti
ning mürin s€^ah nüüd juba j u malateenistusi
kui k a kontserte.
See mida kuulda oli, oli aga suure
usulise veendumusega lauldua^
E r i t i tuleks esUe tõsta Händeli
,3Iuümber öö" j a Haydnl ,,Äu
kõrgus, üu, tugevus". Eesti lauludest
oli eriti köitvalt ette kantud
M. Lüdig'! „Mhiu altar". Earindi
.,Mu südames on pühapäev^' oreli-saade
kadus aga välismüra sekka.
Maaja Buesberg-Roos oli imet-lusväärsedt
lühikese ajaga Eesti
K i r i k u oreli iseärasused ületanud.
Tema soolodest kandis H . Tobias-
Dueshergi ,3Ia tahan jätta maha"
erilist südamlikku alatooni.
Beethoveni ülivõimas^ „Kõik
taevad laulvad" lõpetas kontserdi.-
^
Tuleks tänada k a meie publikut,
kes järjekordselt näitas oma
head kasvatust lüng loobus aplodeerimisest
kuni kog. esimehe Rudolf
OUjuml ettepanekul kunstnikud
j a publik kõrvasaaü olid kogunenud.
Publikut oli mõlemal kontserdil
üsna rohkesti. Kaugemaist külar-lisist
vübis püskop Raudsepp mõlemal
kontserdil, kuna pühapäevasele
kontšerdUe oli tulnud ka
end. ministriabi V . Raudsepp abikaasaga
Victoriast, ooperijuht
Ghita tlager San Fnuiciscost jne.
Abistamiskomitee peascäonetär, ja
Eföti Rahvuskomitee asetöijqaees
Paul Saar, kes on ka T ^ Nördib
Press, Inc. esimees. Nende nelja
organisatsiooni pjolt pandi kokiii
vajalik summa Eesti kohta käivate
raamatute ostmiseks.
Teaduslikest raamatuilt Eesti
kohta, rais Kenti ülikoolüe üle anti,
võiks märkida prof. dr. ALrthuj-
Võõbuse uurimust Studies in tht)
History of the EsÄonian PecpJe 1.,
2. ja 3. köide ja The Department
of Thö)iogy at the Umversity oi
Tartu. Kenti professorid olid bu\4-
t^tud saamast ka prof. dr. VõpbU"
se üht Belgias ilmunud suuremat
teost, mis küU ei käsitle Eestit,
kuid mille suhtes ülikooli teadlased
tunnevad suurt huvi, nimelt „His-tory
of tiie Schot^ oi Nibisis"
Ameeriklased said ka mitmes keeles
avaldatud teese Jdiann Kõi^,
Estonia Ghristiana. Mitmeid antud
teoseid ei ole ^ m m ü ü g i l .
Kollektsioon broshüüre ja muld
trüldseid, nende hulgas ka raamatud
Estonia — Story oi a
Nätioh" ja „Graves Without
Crosses" anti tasuta Eesti Rahvuskomitee
varudest.
Kenti ülikoolile antavatest trükistest
kõige uuem on just trükimasinast
välja tuhud teos „ESTO '76
Media Coverage", mis sõnas ja
pudis annab edasi ajalehtede informatsiooni
ülemaailmsete Eesti
Päevade sündmustest Baltimo-res
möödunud suvel.
Kenti ülikoolis õpetatakse soovijatele
ka eesti k ^ t ja vastavalt
antakse üliõpüastele; krediiti ülikooli
lõpetamiseks. Samuti võetakse
arv^se Metsaülikoolist osavõtmine.
•
® Phoenixis, Arizonas ^toev
Maire Oiav-Šiniiiigton, toes h i ^ u -
ti lõpetas seal üiliikxjoli induse
keale alal magistrtoaadiga, töötas
samad ajal. k a õpstajana
mas ülskoolis. Nüüd siirdus ta
vastavalt oma huviaüale Hioenixis
ilmuva .,Arizona' Magazine"
TOIVOLÄÄNEMÄiE 'juurde assistant editoriks.
Meie telefoni number on muudetud alates 21. märtsisit 1$77
CANADA MMGRATION TELEPHONE INFORMATION (CENTRE
Torontos
EõaetuiOBidl: esmaspäevast reedeni kella 3. küM 4. päevaU
Manpower and
Imrpigration
dlmmigratior)
duCarida
Ma|n-d'ceuYre et ;
Idlinigraiipn
iran
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 31, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-03-31 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770331 |
Description
| Title | 1977-03-31-04 |
| OCR text | VABA EESTLAHB i ^ i a ^ t o a i , Sl. siÄPtsU i977 — Thussday, Märch 31,1977 UNUSTAMATA ARMAST mälestavad kurbuses Hmn Põld .EDÄ,.HANS j a MIKI.TREÜMÜTH valematega Lakewood, N J . surnud 20. märtsil 1977 Rootsis mälestab leinas E E S T I NAISTDLIÕPJLASTE S E L TS 4812 YONGE STREET WMiöWDALE HAUAKIVI: Eesti ettevõte YONGE MEMORIALS LTD. 2019 Yonge Sfc., Toronto 7 (Davisville & Eglintoni vahel) ^87-2147, 447-1206 Nigul Virro eelis^tud ja tractitsioosülis^ks M Ä T U S E M A M MatusemajroQ Üle aasta teeoimid MatropoMtaQ ToroQtot •^ama peräEonna poolt väljakuiunenud traditfiicMinidega. Modeniis«^riM avarad ruumM^ kval^tseentud persõBal ja idUlald&sdt parkizs^iseruismi. Vöärikas teeaimiie 467 Sherbõume S t , Toronto 5, Oaft. Tdefon 924-M08 •i muusikalise t@g@¥yse 27. märtsil tähistas Maret Pank Eesti Majas, Mimieapolises oma 40 aastast elukutselist muusikalist te-^ gevust laulude õhtuga Minneapolise Eesti Seltsi ikorraldusel. Maret Pank'i, kes on praegu Minnesota ülikooli õppeiõud, muusikaline karjäär on olnud mitme-kiilgne, pingerikas ja tegevusrdi-ke.'- 1935. a. astus noor laulja Tallinna Konservatooriumi Ludmilla Hellat-Lemba lauluklassi. Järgmisel aastal laulis ta juba Riigi Ring-häälii^ us, millele järgnes rida esinemisi ringhäälingus j a konserti- L ^ t a n u d konservatooriumi 1940. a. hellkunstniku diplomiga, sõlmis ta lepingu Estonia teatriga koori-lükme- solisti kohustustega, Hakkas õppima Güda osa „Rigolettos'', mis pidi Aarne Viisimaa lavastusel lavale tulema, aga see katkestati Miüditamiste ja vangistamiste läbi. Maret Pank kaotas oma sõjaväelasest abikaasa, samuti isa ja venna. 1941. a. kutsuti ta „Vanemui-se'st** lahkunud Elsa Maasik'u.asemele ,,Rigolettos" Gildat laulma. Kuigi hingeliselt, murtuna/võttis ta selle pakkumise Eino Uuli soovitusel vastu ja Tartu ta jäigi, lauldes peaosi „Rigolettos", „Mart-has", ,J.a Bohemes", „Pajatsi-dss", ,J)on Päsquales" ja op. „Lõ-q bus Lesk". Samal ajal q>etas ta ka Tartu Kõrgemas Mmisikakoolis. 1944. a. põgenes ta oma kahe pisitütre ja emaga Saksamaale ja asus 1950. a. Ameerikasse, asudes kaks esimest aastat Tacomas, Washingtoni osariigis läänerannikul. Samas alustas ta ka lauluõpe-tamisega ja kontsertidel ešinemis-t& ga. 1952. a. asus ta Mianeapolis- EVÄNGEELNE K0GUDUS Stone Church, 45 Davenport Rd. Jutlustaja H.Rüdmik P. 0. Box 234, Toronto 18, Oat. Tel. 233-5390 ÜSUSÕNUMI RAADIOJÜMALA-TEENISTUSED igal pühapäeval, hömm." kell 9.30—10.00 lainel CHIC.790ke, Tollal kui me Vancomveda Ees-ti Raadiotanis kultuufsaateid „tegime", tutvuti Naan Põllu lauluga küll vist 5gas eesti kodu§ Vancouveris. Nüüd oli siMsel eestlaskonnal — kellede hulgas Naan Põllul m hulgaliselt sugulasi — võimaJus teda tsikKkult kuulda, tundma Õppida Ja tänada eesti laulu(dle tutvustamise nai^ salvestamise eest. Maaja B>uesherg-Roosl klaveri» saatel esines Naan Põld reede, 27. märts! phtul Johm Oliver»! gümnaasiumi auditooriumis. Pühapäe-vai, 20. märtsil, olid mõlemad kunstnikud kaastegevad eest! l u - teriusu koguduse piiskoplikul jumalateenistusel j a andsid vaimuliku kontseriii õhtupoolikul Eesti Kirikus. Juba avataktid Thomson- Sinunl laulust „Kan]fflel" tõenda sid allakirjutanule, et ta võlgnes lauljale vabanduse: ta oli Naan Põllu heliplaate kasutanud raadios kümneid kordi, Põllu laulud „Põhjamaa lapsed" olid olnud saate sissejuhatuseks kui ka lõpetuseks, kuid tai oli täiesti vale ettekujutus Põllust kui kimstni. kust! ..• Heliplaadid annavad edasi \ Põllu hei canto tenori ümara tämbr i , tema selge diktsiooni ja väljapaistva modulatsioonitehnika, kuid Jätavad üldmulje, et Naan Põld on ,,Kanmiersänger" oma hääle kandvuse poolest. IsIMikiil esinemise! on Põllul kõike seda pakkuda, mida kont^ sertlauljalt oodatakse, s. t. l i saks eeltoodud voorustele on ta häälel kandvust, resonantsi ning ettekandmisel tugevat sisseelamisvõimet kui ka j.stage pre-r. Ontario parlamendi troonikõnest selguh, et J^&vatseh pikendada üürikontroUl anda rohkem keele õpetamiseks, muuta s^iiseid eeskirju aatpjohiiniise lobe^ väUaandmisel ning ahistada vaOceettevõtteld. Opositsiooni ringkondadest mainitaü^, et 'troonikõnes puudutatakse paljtisid paikilisi probleeme, mjHest võib järeldada, et peaminister Bavis arvestab par-iamendivailimistega lähemas tulevikus. Lisaks eehnainitud küsimustele lubati troonikõnes töökohti töötutele noortele, anda paremaid teenindus! pensionärid^e. tüvustada korterimajade ehitam i s t ning võidelda saastamise vastu. Praegu kehtivat üürMidade kontrolli, mis pidi kehrtSma &imi käescdeva aasta juulini, pikEodö-takse kuni järgmise € ^ t a lõpuni. M s (puutub autojuhtimise hibaife välja amlmisesise uubel^ juhstide-ie, siis paamaks uued juhšd pioo-viajale, mis on tõenäoliselt kafe aastat. Kui juhiloa omanikud sdB® prooviaja kestel saavad teaiud a r n i miinuspunkte Uikhssinäa-ruste rikkumise ^aist, võivad nad kaotada õlgose aoto- • NEW YORK (VES) — New YorgiEesU Majas viibisiä .kaM§ Op> osanlgi Kenti ülikooli professorit, pidades eesti orgaiüsatsiooDidega läbirääkimisi eesti'osakonna sisustamise iile nimetatud nikllfais ülikoolis. Eesti organisatsioonide poolt lubati kõikvõimalikka kaastööd ja osteti suurema snmma eest Eesti kohta l^ivaid raamatuid M-kooli jaoks> kuna õppeasutis sedaliiM ieoseid ise, s t . riigi särama^ dega ei soeta. e f f e k a n d e l d i u f f c i bs New Yorgi riiklikus ülikoolis Buffalos toimus slaavi ja germaani osakondade korraldusel veebruaris ja märtsis seeria ettekandeid keele, kirjanduse ja kultuuri aladelt. SöUes seerias esinesid loengutega ka eesti teadlasi. 24. veebruaril kõneles Buffalos prof. Viktor Terras Brown'i ülikoolist sotsialistlikust realismist — selle algusest, arengust ja praegusest olukorrast. 3. märtsil pidas prof. Felix Oinas Indiana ülikoolist seal ettekande sampü*ismist euroopa rahvaste i-ahvaluules. MõleWaid ettekandeid oli tulnud kuulama saalitäis üliõpüasi ja õppejõude. Viimasel ettekandel vübis ka rühm eestlasi Urne Teene eestvõttel. Peale ülahiimetatud eesti teadlaste oH selles seerias ette nähtud veel loenguid õppejõududelt Ford-hami, Michigani, Texase, Columbia ja Harvardi ülikoolidest.- Raadiojutluse teema 3. apr.: , JCBISTOSE KANNATUS JA RIS-TISURM". Laup., 2. apr. kell 7 õ. PIIBLI-TÜND. Kõneleb dr. M . Leesment. Pühap., 3. apr. ikell 3 p. l PAL-MIPUUDEPÜUA JUMALATEE-NISTUS. Lauluettekandeid, juti. G. Pitka. TORONTO EESTI . ÄDVENTKOGUDUS CJhristuskirches, 804 Broadview Avenue (Eesti Maja lähedal) Laup., 2. apr; M . 11 hosmm. teemal: „JSESUS VAIKIS'*. Laup., 2. apr. üd. 7.30 Õ. teemal: „JEESUS JA NOORED^'. Teisip., 5. apr. M . 7.30 õ, teemai: „JEESUS PROHVETI E N NUSTUSTES". Neljap., 7. apr.: kl.'7.30 õ: teemai!: JEESUS JA PÜHADE PIDA-sencel". Eesti heliloojate paladest tuleks esile tõsta vähekuuldud kuld huvitavaid Mart Säar'e laulusid: „Pilved sõudvad", «Ennemuiste" ja „Tuulehõlmas'*. Need laulud annavad ,,tööd" ka klaverisaatjale. Maaja Duešherg-Eoos näitas end siin mitte ainult tehniliselt ideaalse, vaid ka sharmikalt graatsilise saatjana. Tema löök on kindel ning graatsilisus väha^ üleliigsetest ornamentidest. Teised eesti komponistide palad olid enamtuntud ~ ja peamiselt Naan Põllu heliplaatide ning raadiosaadete kaudu. Mõistusega ei saa väljendada, kuidas vaikus saaks heliseda ning meid saata, kuid süda tunneb seda — eriti kui Naan Põld ja Maaja Dues-, berg-Roos vaikuse helisema panevad. Süa ehk vahemärkuseks, et Kalifomia ülikoolis toodeti hiiju-heliplaat, mUlel on umbes se, alustades tööd lauluõpetajana, kellena töötanud tänaseni. 1954. a. kuni 1967. aastani toimusid igaaastased kontsertreisid USA-s ja Kanadas. Töötades praegu 35 õpilasega on ta andnud nimekaid õpilasi, nendest on üks Metropolitan Ooperi kohapealse „autitiom- võitja. Maret Pank kuulub „Fidentia" peresse, kuid on ka ameerika nais-muusikute korporatsiooni „Mu Phi Epsilon" eriliige, lauldes möödunud kevadel „Mu Phi Epsüon'i'' konverentsil , ,Fargo-Moorhead's'' eesti laule. Palju jaiksu ja jõudu lauljatarile, tublüe eesti naisele ka edaspidiseks tegevuseks. • • ' •JS.R. V MISED". Laup., 9. apr. M . 11 homm. teemal: JEESUS SURMAVALLAS". Laup., 0. apr. 'kl. 7.30 6. iteemal: JEESUS JA RIST". Kõneleb õp. E d . Mägi Kaüifor-niast. Kõžk on lahkelt teretulnud! ® Bailtimore Markuse koguduse koosoldc toimus 27. veebr. Kogu-dujse õpetaja, abipraost M. Saar teenib ika Markuse abikogudust Washingtonis, Bergen County ja Patersoni 'kogudusi. Peaikogudu-sel on 211 liiget, abikogudusei 78, kokku 289, neist leeritatuid 236 1976. a. aruamie näitas sissetulekuid $9.402. Kogudusel ei ole liikmemalksu ja ituiud on peamiselt annetu&ümbrikest. Tuleval aastal loodetakse saada väbataht-lilcest ainnetustest keskmiseit $35 isikuilt. Uueiksi^imehefes valiti Pred Poldemami. H. KIVI mCöMi T A X & mVEST C O N S Ü L T Ä N T TEL. 759-3588 50 MÜNSON CR. SCARBORO, ONT. limus nr. " talitiQises 91,25 AastateUimine I 4000 aastat vana ugarlidi-keelne aul. Heliplaadi tütel: „The Sounds from Silence". Klassikutesit esitas Põld ooperiaariaid \Mozart'iIt, Donizettflt jne. Neist nõudlikum vast oli .,11 mio tesorö" — Don Ottavio II aaria „Don Giovanni'st". Sihi oli pisut tunda forseerimist, kuid see oli kadunud järgnevate laulude juures. Kontserdi lõppedes nõudis puh-iik niikaua lisapalu, kuni kunstnik oli sunnitud ka oma motto laulma „Ma e l a n . . . , ma laulan, sest Looja muid laulma j u lõt". Vancouveri E^sti Selts! poolt andsid kunstnikele roose Allas ja Alar Suurkask. Kirikukontserdi — mga mistelgi kirikukontsertidelegi — kuulamist segasid välised mürinad; K u i kirik ehitati, o l i lüMus tänavanurgal väiksem. Aastate jooksul on aga liiklus suurenenud Kenti ülikoolist lendasid New Yorki eesti kesksete organisatsioonidega koostööd looma Ethnic He-ritage programmi direktor prof. John Cadzow ja ajaloo-osakonnast prof. Glee E; Wilson. Anieeriklased oa huvitatud Eesti kohta käivatest raamatutest, peamiselt inglise keeles» ajalehtedest, ajakirjadest, heti-pläatidest ja nootidest, fotodest Ja igasugusest materjalist, mis iseloomustavad eesti rahvast, maad ja kultuuri. ' Eestlaste, poolt võtsid läbii*ääki-misešt osa ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimees Alfred J . Anderson, kes on ühtlasi ka Eesti ning mürin s€^ah nüüd juba j u malateenistusi kui k a kontserte. See mida kuulda oli, oli aga suure usulise veendumusega lauldua^ E r i t i tuleks esUe tõsta Händeli ,3Iuümber öö" j a Haydnl ,,Äu kõrgus, üu, tugevus". Eesti lauludest oli eriti köitvalt ette kantud M. Lüdig'! „Mhiu altar". Earindi .,Mu südames on pühapäev^' oreli-saade kadus aga välismüra sekka. Maaja Buesberg-Roos oli imet-lusväärsedt lühikese ajaga Eesti K i r i k u oreli iseärasused ületanud. Tema soolodest kandis H . Tobias- Dueshergi ,3Ia tahan jätta maha" erilist südamlikku alatooni. Beethoveni ülivõimas^ „Kõik taevad laulvad" lõpetas kontserdi.- ^ Tuleks tänada k a meie publikut, kes järjekordselt näitas oma head kasvatust lüng loobus aplodeerimisest kuni kog. esimehe Rudolf OUjuml ettepanekul kunstnikud j a publik kõrvasaaü olid kogunenud. Publikut oli mõlemal kontserdil üsna rohkesti. Kaugemaist külar-lisist vübis püskop Raudsepp mõlemal kontserdil, kuna pühapäevasele kontšerdUe oli tulnud ka end. ministriabi V . Raudsepp abikaasaga Victoriast, ooperijuht Ghita tlager San Fnuiciscost jne. Abistamiskomitee peascäonetär, ja Eföti Rahvuskomitee asetöijqaees Paul Saar, kes on ka T ^ Nördib Press, Inc. esimees. Nende nelja organisatsiooni pjolt pandi kokiii vajalik summa Eesti kohta käivate raamatute ostmiseks. Teaduslikest raamatuilt Eesti kohta, rais Kenti ülikoolüe üle anti, võiks märkida prof. dr. ALrthuj- Võõbuse uurimust Studies in tht) History of the EsÄonian PecpJe 1., 2. ja 3. köide ja The Department of Thö)iogy at the Umversity oi Tartu. Kenti professorid olid bu\4- t^tud saamast ka prof. dr. VõpbU" se üht Belgias ilmunud suuremat teost, mis küU ei käsitle Eestit, kuid mille suhtes ülikooli teadlased tunnevad suurt huvi, nimelt „His-tory of tiie Schot^ oi Nibisis" Ameeriklased said ka mitmes keeles avaldatud teese Jdiann Kõi^, Estonia Ghristiana. Mitmeid antud teoseid ei ole ^ m m ü ü g i l . Kollektsioon broshüüre ja muld trüldseid, nende hulgas ka raamatud Estonia — Story oi a Nätioh" ja „Graves Without Crosses" anti tasuta Eesti Rahvuskomitee varudest. Kenti ülikoolile antavatest trükistest kõige uuem on just trükimasinast välja tuhud teos „ESTO '76 Media Coverage", mis sõnas ja pudis annab edasi ajalehtede informatsiooni ülemaailmsete Eesti Päevade sündmustest Baltimo-res möödunud suvel. Kenti ülikoolis õpetatakse soovijatele ka eesti k ^ t ja vastavalt antakse üliõpüastele; krediiti ülikooli lõpetamiseks. Samuti võetakse arv^se Metsaülikoolist osavõtmine. • ® Phoenixis, Arizonas ^toev Maire Oiav-Šiniiiigton, toes h i ^ u - ti lõpetas seal üiliikxjoli induse keale alal magistrtoaadiga, töötas samad ajal. k a õpstajana mas ülskoolis. Nüüd siirdus ta vastavalt oma huviaüale Hioenixis ilmuva .,Arizona' Magazine" TOIVOLÄÄNEMÄiE 'juurde assistant editoriks. Meie telefoni number on muudetud alates 21. märtsisit 1$77 CANADA MMGRATION TELEPHONE INFORMATION (CENTRE Torontos EõaetuiOBidl: esmaspäevast reedeni kella 3. küM 4. päevaU Manpower and Imrpigration dlmmigratior) duCarida Ma|n-d'ceuYre et ; Idlinigraiipn iran |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-03-31-04
