Vaba eestlane , March 31, 1977

              m. 25 m. 2§ VABA ESSTLAJSnS nfiljapäeval, .31. mäittsll ~ 'Riurs<iay, March S l , Wl
»
is toimunud Eesti
sindaskogtt koosole-lesorgänlsatsioonid
fse kohta ning nes-lest
koorusid väljii
itavad seigad. Näi-plaste
Ajalookomis-imaks
iil^andekH
^Eestlased Kana^
(le toimetaja leid-knrdeiakse,
et
jadlikud kui vähe-ivusgrupi
hnmaai-
5ti Selts on vist ai-paguluses,
kus
lon täielikult p ^ u -
laanud noorte kaes,
I juhtimisel on üm~
}, kuna seltsi Üik-bdunud
aasta jook-
2e.
[ganisatsiooni juht-ät
oma inimeste
|teeti nü jäägitult
Eesti Etnograaf i-
». Ringi amandes
igi daamid hari-oma
koosolekuid
pidades silmas
käivad ja suud
\t Keskuse Eam-loodi
yiiulikunst-lere
poolt sihiga
füüsikat, on ikka
iudes. Ebaühtlase
[asutatakse esine-
; kanada muusika-aastast
alates
[tri juhtimise üle
pi aruandes mai-leliste
teaduste
tkooüdes ja üli­noorte
eesti-ai-
[amine ja auhin-latavat
reklaami
LJalehtedes ilmii:
Mes on seni saa-kaks
neist Que-idrükidest.
Olu-asjaolu,
et ühe
|isa, teise tütre
saatis tütar ise
ajalehe välja^
[ev, mis on asu­mile
noore esime-fcimisel,
on raja-jlgatusel
ehitus-lõekäärule
Eale-laja
eiütamist.
[ahvatantsurühm
on liitunud era-
)ri ning rahvs-üks
populaarse-koondajaid.
To-jad
kavatsevad
[pikemat Euroe-tegevnskava
on
Ivne ja ülekoor-ksijate
suorem
raudust headest
(JŠrg. ^.3)
I
I
•V I
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
2. ja 3 apr. ori valveaa-stiks
Leesment, tel., 487-68S4.
PRESIDENT KEKKONEN:
Liidu
LOS ÄNGELES - lÄerükide ajakirjanikud on pidevalt kirjeldanud elu Balti riikides; mis
oma läänelikkusega tikduvalt erineb N. Liidu teiste osariikide hallist ja igavast elust. Nüüd Urnus
Järjekordne sellelaadiline kirjeldus ühendirMkide ajalehes Los Angeles Tünesis korrespondendi
Robeirt G. Toth'j sulest ning selle afftikli võttis üle ka Kanada ajaleht Kitchener-Waterloo Record. j
Kui v e n e l ^ d cürdiivad süda­maalt
Balti 'riikidesse -suvitama,
süs lAainivad nad üldsõnaliselt,, et
nad ilähevad läände. Viimasel
HELSmGI—&K)me ja N. Lühiajal <m.mäargata, et venelaste
vahelistes suhete arendamisel on I^ti ja Eestisse pidevalt
^'eel palju teemata t§öd ja lähen- r ^ ^ ^ " ® ^ siirdutaikse
elamata ülesandeid lenne kui need aüaüsedt elama või puMcusede.
hafckafeid funfotsioneerima ooda- Peamisteks põhjusteks selleks
tud viisil. «Isiklikult qletan, et mi-1 ^ on kõrgem elustandaM m
teistes N. Liidu pürkondades Ja
suuremad palgad ning samuti
on seal kättesaadavamad liha
ja alkohoolsed Joogid.
nu k(^emuste alusel on mul mõne­võrra
võdmaük seda laiendavat
koostööd elütada", ütles president
Kekkionen Tamminiemel kui ta
nõustus 1978. aastal ettenähtud
presidendi valimistel uuesti kandi-1 Veneiased tulevad Eestisse ja.
deerima. Lätti sageli ika, lõbutsema ja ^ker-
Presidendi juures käisid teda gemait elu elama, tarna nendes
kandidaadiks palumas seitsme liikides feidub mugavaid ikohvi-parted
esimehed, kes andsid talle M d j a veinibaare, mida Vene-üle
kõikide parteide poolt heaks ole. Mõned venelastest
kiidetud avalduse, 'kus teised par- tuievad lihtsalt seüleks, et jaluta-teid
pärast nõupidamist kõmmu- da romainitilisitel TaiHinna j a Rüa
Fiistid^a esimest korda samas do- vanaüinaa munafidvidega šiHuta-kumendis
teatasid leppimis^t tud tänavatel, m^is meenutavad
KÄoseniga, ja Soomeisenise väga Hansa aegu ning Liivimaa rüüt-efctevaatliku
väüspolütikaga. I leid.
Pr^ident Kekkonenile üleantud, ^ ^ ^
avalduses kimütatakse, et 1978. a. , .^^..f^^^ laanes,V maims
ime lügipea valimisel on fejmus ^ ' ^^
Soome rahva põhilise heaolu eest r ^ ^ ^ . ^ ^ ^ ^ n n a , vü^ates Uk-vastutavast
ja rahvusvaheliselt ^^^^ L w i l e , ,;kuid kes
t i n m i ^ t u d Soome väü^liitüise' ^^^^ lõbutsema?"
liini jätkuvast 'kmnitamisest. Aval-dusde
olid aUakirjutanud kõik
seitse parteid.
oome miiiirsepp
kodydesse i
Venelaste suuremaks lõbus-tuskohaks
Balti rannikul suve­kuudel
on Jurmala suvituskoht,
mis kasvab väga kiiresii Ja
mida nüüd juba võib pidada
suurimaks suvituskohaks kogu
N.Lüdm
See ikoosneb asiaatest, mis alga­vad
20 m i i l i lõuna pood Rüga ning
kulgevad poolkaares 20 'miili pik­kuselt
p M Rüa lahte. Jurmala on
üiiendaltud Rüaga kuue-lünilise
I asMteeritud iteega.
O n i M44 3K7. Telefen 4Ž3.9194.759-3935
Tallinn oma vanade tornidega ja munakivi sillutisega on venelas­tele
suureks
tav, mjJline parteiorgan
oma healkakiidu andis?"
selleks
O.
pämsf
ESTO MOTJAL FüND, LTO.
/iMsia hind reedel, 25. märtsü $4.94
m King St. E , Süite 207
Toronto, M p 1C4
Telefon päeval 364-1131
õhtul 925-6812
Jurnialas elab
umbes 50.000 inimest, kuid suva-perioodü
paisub olanilse arv su­vitajate
arvol 300.Õ004e. Ilusated
nädaüalõppiudel Imi Rüast saabub
üheiEräieva suvitajaid, võib Jurma-la
ranna (kasutajate arvu arvesta-,
da 600.0004e. Juiinala raama ibõm-benumbriks
on ööMubi Juras
Perle (Merepäiil) ikus viie rubla
eest võib näiha tüdrukuid tantsi­mas
canrcani. ^
RobeiTt C. t o t h mainib, öt Tal­linnas
on lõbustuskohad rohkem
rikutud, t t e venelane, kes jäügis
Talinnas ühes ööMubis erootilist
tantsu, iküsis sosistades: „Huvi-
TalliuEa ööklubides on k a Mu­nad
tunduvalt kalHmad kui
Riias.
Siin maiksab sissepääs, mlHe
juurde kuulub ka toit, S dollarit
ja pileteid on väga rasike saada.
Soomlased saabuvad igal näda-
Mõpul heeringaparvena üle 50
miili laiuse Soome lahe Tallinna,
et nautida odavat viina j a eiu.
tiks Taaiiraia turismiala juhtidest
kurtis soomlastest rääkides:
„Mei8 Qlem<8 n^sisit tüdinenud, iku-na
nad on alati purjus ning alati
on (nendega sekeldusi."
ICuid Ameerika ajäkirjaniiku
arvates Scostis nendest sõnadest
läbi ifca sümpaatset jocfnt.
Eesti ja soome keele sarnadus
aitab ka kaasa, et eestlased jää­vad
'läänemaailma. Eestis on näh­tavad
Helsingi televisioonisaated,
milede kaudu eestlased on infor­meeritud
maailmasündmustest
ning ei'ölene N. Liidu tsenseeri­tud
saadetest. Ameeriklane mai­nib,
et Taillinna raadio- ja tele­visioonisaated
on liberaalsemad
kogu N. Ludus.
Kuid heal eiul cai Cka oma vairju-soomlastel
Ja eestlastel
on samalaadne soome-ugii keel
ning eestlased Ja soomlased
peavad mõlemad
joogist.
Oktoobrirevolutsiooni 60. aastapäeva on osavalt hakatud kasite-ma
suurema surve avaldamiseks töölistele. Lisaks hoogtööle liss^
Eormide täitMiseks, toimub 16. a|iiiBiI kommunistlik laapaeraiE,
dete eeskujulik kvaliteet, - töötada
kokkuhoitud tooraine, kütuse ja
elektrienergia arvel ja päeva jook­sul
teenitud töötasu anda viisaas-takuföndi^
üks Tallinna elanik
ameeriklasele, ©t eesti noorsu­gu
ei tunne enam sellist huvi
hariduse saamise vastu
seda tundis vanem
See on juba vana komme töölis-telt
rohkema väljapressimiseks.
Juba Lenin ise olevat näinud selles
„kcmmunismivõrseid'Kui esime­sest
selletaolisest aktsioonist 1919.
a. võttis osa 15 inimest, siis nüüd
on seda vahepealsete trikkide ja
nõksude, propaganda ja surv^a
suudetud viia nii katkele,
et kuni 144 miljonit inimest on
jpandud sel päeval tööle, kuna
see päev olevat saanud nõukogu­de
rahvale väga südamelähcda-
, seks. ;
Tänavu tegid selle ettepane&ü
Moskva ettevõtete töölised, kes
kutsusid üles sel päeval andma re-kordiüsel
hulgal „eeskujuliku kva­liteediga
toodangut, saavutama
suurt tbövüjakust ning säästma
elektrienergiat, toorainet ja mater­j
a l i " . Sel päeval pidavat mõni et­tevõte
töötama seniste säästetuc
materjalide ja elektrienergia va­ral.
Kollektiivsete ettevõtete devii­siks
sel päeval, mis olevat tööliste
ja see on praegu kiõige suuiemalks
sotsiaalselcs probleemiks. Noored
lähevad sageli ülikooli ainult va­nemate
sundimise tagajärjel ning
nad ei arveista seda> et haridus
annab hiljem parema ja huvita-varna
elu.
Alates 28. märtsist asub minu
büroo UUTES RUUMIDES
J, 3fõ Bay St., Süite
Toronto, Ontc
M5H2Y2
Tel. endine 363-3201
ADVOKAAT ANTS KERSON
1. KIRIK
Insurance
Agency
KINDLUSTUSED
K 23 WESTMORE Dr., Süite 200
RexdaJe, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
Groningeni ülikool on ainus kõrgem õppeasutus Hollandis, kes
on soome-^g^i keelte professuur. Selle 10. aastapäeva tähistati
Soome-Ugrs päevadega, õppetooli juhataja prof. Kylstra oli kut­sunud
sümpoosionile soome-ugri rahvaste teadlasi ja esindajaid
ning koriraldatl ka näitus eesti, lapi, soome j a ungaFi osakonda
peatudes pikemjailt Juhan Liivi ja
G. Suitsu juures j a tutvustas ika
Marie Underit. Luulet e i 'saa tõl­kida,
seda pealj iimber üuuietama,
mäirikis kõneleja. Prof. Virtaran-ta
Soomest kõneles soome mur­deist
jne.
(Algus-lk. 2)
0 Möatreali Eesti Selts annab väS-ja
oma väikest häälekandjat
, ,Meffiö-eäli SÕnumed", mis on tõe-näoöselt
mõeldud korratute posti-olude
tõttu hilinemisega saabuvate
«esti ajalehtede aseamks. Mont­reali
Eesti Selts lubab eestlaste
huvides energiliselt edasi tegutse­da
vaatamata separatistide tege­vusele
ja erakordsele polütiiisele
r>iuk»«*ale. |
Need pisisõnumid kinnitavad, et
koigi eestlaste ühiskondlik elu ei
kai Igas sektoris laias ja kõrges
kaar^, süs ometi ei ole praegu
veel näha tegevusinnu raugemist
ja lacie ühiskondliku elu mitme-värvüise
mosaiigi tnlsmumist.
Ettekanded kestsid 4 päeva
I ühes filmide, diapositiivide, väija.
sõitude jm. Kuigi selles ülikoolis
I ei saa õppida eesti keelt, o l i prof.
Kylstra reserveerinud aja ika ees­ti
i^feraadile. SeMeks pöörduti
I Hollandi Eesti Seltsi esinaise V i i ­ma
Saidlo-Belinfante poole, kes
ka korraldas näituse eesti osa­konna.
Ta tegi aga tänuväärse töö,
mistõttu eesti osakond oli sa­maväärne
teiste osakondadega.
Ettekannetega esinesid prof.
Kylstra, kõneledes õppetooli
10-a. tegevusest. Soomlastest re­fereeris
prof. Itkonen Helsingist
soome ikeelesit. Näidati k a soome
fikni ^„Tundmata sõdur" (Vaino
Linna romaani järeile).
Eesti kirjandusest refereeris
Jaan Purga Kölnist arvukaile ikuu-lajaskonnale.
Ta maiikis, et po­le
filoaoog j a teiseks, ©t eesti kir­jandus
on nii laialdane, et seda on
võimata ühes ^attd^andes käsita­da.
; • ..
Ta jättis 'kõrvale proosa, mida
ümunud itõlkeis lääne keeltes ja
käsitas luulet.
Selle raames kõneles ta eesfö
rikkaUkest rahvaluule kogu­dest,
Kalevipojast, Lydia Eoi-
NooF-E^tisi
ILMAR HEINSOO
mSURÄNCi
Eesti Majas "
958 Broadview Avenue, ruum 2®2,
Toronto, Ontario M4K 2E6
Telefon 461-0764
tööpüha, on kujuindada laupäevak
töörekordite päevaks; tagada too-
Nü et töölistele jääb selfiest tiS©-
pühast ainult
Ka Eestis on ettevõtted alusta­nud
lubaduste andmis^a. Taitu
ri&monditehases lubatakse laupae-,
vakul kapitaalselt remontida 5
traktori mootorit ja muid sead­meid.
Tallinna õmblustootmisköcö-dises
on eesmärgiks sel päeval val­mistada
lOöO kleiti, 350 maatlit,
200 joppi ja 700 plMsi.
Samasuguseid, lubadusi pressi­takse
välja igalt ettevõttelt oktoob­rirevolutsiooni
60.
histaraiseks.
Toronto Eesti P^ätelistide Sal^te^
järgmine 'l^>kkutülek toimub nelja­päeval,
7. aprillil Eesti Majas klas­siruumis
nr. 10. Algus kell 758 õh­tul.
;
Soome suursaadik'
oli kutsimud päevade toorraida-jad,
soome-ugriilieelte õppejõud,
referendid ja neid keeli õppivad
üüõpüassd einele saadiku majja,
väljaspool linna.
PärasitiõunaseH näituseil, imille
avas prof. Kylstra, kõneles k a iga
esindatud rahvuse esindaja, eest­laste
poolilt Viilma Belinfante, kes
eestikeelsele kõnele lisas k a lühi­kese
holiaridikeelse sõnavõtu.
VES .
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS j
. L Ä T i R & C © .
B &«S 1
LtÖe
."INSURANGE"
1482 Bathurst St., 4 kord
(Bathurst-St. aaü-)
Telefon kontoris 653-7815 ja
653-7816
Märtsi esimesel poolel asetati
soome kunstniku Aljo Leivo koetud
.gobelään alalisele näitusele Scar-boro
raekotta. Mõõüidelt on töö
suurus 85x145 sm. Selle avamistali-tus
toimus koos Etobicoke filhar­moonia
prkestri kontserdiga, kes
mängis „Pmlandiat", mille ajal
publik seisis püsti. Töö õli tellinud
Town Centre ärimeeste ühing ja
selie . valiuistamisega alustas
kunstnik möödunud sügisel toimu­nud
Soome näituse ajal. Pärast
kontserti ja avamistalitust linna­pea
Gosgrove kutsus kunstmku
ema tööruumi, ims kunstnik kirju­tas
oma nime linna külalisraama­tusse.
.••
TORONTO Mõni aasta tagasi
toimus Torontos Ontario Science
Oentre kinosaalis soome filmipi-dustus.
Tänavu kevadel tuleb tei­ne
seOlJne korraldamisele aprilli­kuu
lõpul ja maikuu alul. Kino-etendused
toimusid kaks korda nä­dalas.
Täpsemad i ^ v a d ja kellä-a'
'
KIRIPOSTIGA
$30
$15.50
USA-s:
$51.°
$26.
$14.
Poölciöste $23.
¥eerciiid^€isfcis $I2.5@
• ' . LENNUPOSTIGA iÜemere-maatese:: •
Aastas $60.—, poolaastas $3®.50. veerandaastas I15.5d
Aadressi muudatus 30 centi. üksiknimbn hind 35 c ö ^
Kanada aailressidele palume märkida ,JPOSTAL^ |a
USA aadressiMe >.Z1P CX)ip^^ •,
Pangatshekk või posti rahakaart kurjutada
iFree Estoniaffl Prablisliers nimele.
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastsJis/
veerandaastaks — tavalise / kiri|MÄtigä alates -j
197--.. Temmise katteks lisan $ - - - - _ - - - simjum^^
rahas / tshekiga / ra
Nimi —-~