Vaba eestlane , March 31, 1977

              m.2 VABA EESTLANE neäjapäeval, iiiÄSl ~ Nr. 25:
VABADE EESTLASTE HÄÄUEKANDJA.
¥ABÄ MSTLÄNi
ViMAANBJÄ: o/ü Vaba Eestiäne, 135 Tecumsefö St TorontDS.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Oat. M6J 3M7
TEIiEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,-
• ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $28.—, poolaastas $14.50 ja
vm-andaastas $8.-, kiripostiga aastas $46.—, poolaastas $23.50
ja veerandaastas $12.50
laLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $30.—, poolaas­tas.
$15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$51.—, poolaastas $26.^ ja veerandaastas $14.—
LENNUPOSTIGA iilemere-maadesse: aastas $60.—, poolaastas
$30.50 ja veerandaastas $15.50
Aadressi muudatus 30 c.:— Üksiknumbri hind 35 c.
Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth St.,
Toroirto 3, Ont. M6J 2H2
Meil ou seni põhjust olla väga
uhked oma kultuuriliste, vabadus­võitluse
ja seltskondlike organisat­sioonide
tegevusele, mis aastaküm-
Mete kestel on üles näidanud rs^uge-matüt
elujõudu ja visa võitlust
meie kultuuripärandi, keele ja
eestfaise säilitamiseks. Need orga­nisatsioonid
loodi pagulusaastate
alguses initmel mandril paljudes
suuremates ja väiksemates kes­kustes,
kuhu eestlasi oli viinud nei­le
pealesunnitud ränduri teekond.
See on nüüd tagantjärele vaadates
imestamisvääme, et oma kodu­maa
kaotanud ja võõrsile paisatud
eestlastel, kelledel olid kõik käed
tööd täis omale uue elu rajamise­ga,
Jafeus nii palju energiat Ja al­gatusvõimet
meieühiskondÜku elu
orgaBiseerimiseks ning loodud or­ganisatsioonide
juhtimiseks ning
loodud organisatsiooiüde juhtimi­seks
ning nende tegevuse välja-arendamiselts.
Kuid need ajad on nüüd selja ta­ha
jäänud. Aastad on teinud oma
too ja seniste pagulasaastate aJg-
Ja keskperioodi energiline tegelas­kond
on juba jõudnud või jõudmas
pensioni ikka, kus nad on rohkem
pealtvaatajad ja nõuandjad kui ak­tiivsed
tegelased ja töötajad. Mõ­nedele
organisatsioonidele on raske
juhatusi kokku saada isegi eest­laste
suuremas ja senises elujõuli­semas
keskuses Torontos, rääki­mata
väiksematest keskustest. Nii
näiteks oli raskusi vümasel pea­koosolekul
Toronto Eesü Sdtsüe
uue juhatuse moodustamisega ning
palju kergem ei olnud olukord vii­masel
Eesti Maja peakoosoleku!,
kus terve rida seniseid juhatuse
liikmeid toonitasid, et nad on juba
oma töö teinud ning aeg oleks oma
ülesannete üle. andmiseks noore­male
generatsioonile.
Veelgi kriitilisem on olukord
väiksemates eestlaste keskustes,
kust noored siirduvad mujale suu-rematesse
tsentrumitesse ning.va­nemad
inimesed jäävad üksi oma
kokkukuivavate orgsnisatsioonide-ga
ning pirunenud ootuste ja loo-
Kui Kissingeri mälestuste e©st pakutakse müjoneid dollarefid..
Eesti Liit Kanadas rakendab
nüüd nende tagasilöökide vastu
võitlemiseks tänuväärt algatuse,
korraldades maikuu pikal nädala­lõpul
Trenti ülikoolis Peterbo-roughi
lähedal ühiskondliku semi^
nari, mis on mõeldud noorte kaa-miljonit
poHltvangi põhja-alade
KENT: Mehed nagu teie, nagu väljaehitamisel oma elu olid kao-satõmbamiseks"
mel7 i
ku ellu ning neile vajalikkude ju- väljaspool Nõukogude Liitu See oli tõesti kohutav eksisamm,
histe ja näpunäidete a n d m i s e k s ] ' ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ * "
seltskondlikuks ja organisatsiooni- p^^^iguste eest võitleva liikumise
de tööks. Eesti Lüt Kanadas esi- T^^"^^^^-^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ filmis,
mees R. Kreem põhjendas seda ai- ^^^^ tundmatute
gatust väga tabavalt ja pUtliknlt vähetuntud dissidentidega, ma
kui ta ludu üldkoosolekul mainis, h^^^®" väljaspool
e t „ m e ! e tulevikku ei otsustata ^^'^ögude Lütu ei tunta? Nende
mitte üksi eestlaste magamistuba- ^"..^^^ kergem, nende karistu-des/
vaid meie peame teadlikult ja
mõistvalt tegutsema seUes Suunas, BUKOVSKI: E i , meid ei karista-et
uued käed võiksid üle võtta ad- ^^^"^ kuulsuse jäi-ele. Otse vas-ra
hoidja ning lükata seda vajaU- P^P^^^' ^^^^ ^^^^ ^ dissident
kus suunas". ^Kõneleja rõhutas väljaspool Nõukogude Lütu tuntud
veel, et Eesti Lüt Kanadas esindus- seda enam kardavad nad teda
kogu koosolekuga algab meie noo- karistada.
rema generatsiooni ühiskondlik Ameerika president Gerald Ford
mobilisatsioon ja meie vaimi^ef^^l^^s vastu võtmast Solzhenit-
Narva lahing, mida meie ei tohi ^'^Jem oli ta sunnitud tunnis-kaotada.
tarna, et see oli viga. USA praegu-
Vanema generatsiooni väsimi- P^^sident Jimmy Carter seda
sest'ja noorema generatsiooni adra | y^S'^ eikorranud,/ta võttis Bukovs-taha
saatmisest on juba pikema
aja jooksul palju kõneldud kuid
seni ei ole selle probleemi lahen­damisel
Jõutud praktiliste sammu­deni.
Eesti Liit Kanadas eelolev
seminar on esimene tõeline
praktiline katse selles suunas tööle
ki vastu. Samuti oli Buikovskile
võimaldatud kokkusaamine ülie
ma ei oska seda teisiti nimetada
kui eksisamm, see tuli teadmatu­sest.
Kui härra TrudeauNorilskis-se
saabus, siis nimetas ta seda
ilusaks linnaks ja ütles, et just nii­suguseid
moodsaid linnu kavatseb
ta hakata rajama Kanada põhja-territooriumile.
Ta muidugi ei
teadnud, et Norilsk oli üles ehita­tud
poliitvangide poolt.
KENT: Moodsa aja orjade poolt?
BUKOVSKI: Jah, orjade poolt.
Nü paljud, miljonid ja miljonid,
surid. See oli, ma mõtlen teie pea­ministri
suhtumine ja arusaamine,
hirmus eksitus.
Meile oli see leijiapäev, kohutav,
kuna meUe sai selgeks kui vähe
väljaspool tunneb Nõukogude
Liidu tõelist olemust iihe riigi
peaminister.
Kurb oli, väga masendav.
KENT: Mida te peaministrile
oma vestluses tagasi. Te mainisite
ennist, et Solzhenitsõni ajast on
palju muutunud. Kui Solzhenitsõni
ajal dissidendid saadeti gulaagi,
siis praegu saadetakse nad vaimu­haiglasse.
V ^ a paljud väidavad, et
kui Nõukogude kodanikud, nagu
näiteks teie, lakkavad olemast dis­sidendid
ehk teisitimõtlejad, kui
nad lakkavad võitlemast nõukogu­de
süsteemi vastu, saavad iiad ela­da.
Kuidas te sellele vastate? ;
BUKOVSKI: Minu jaoks ei olnud
teist teed.
See OÜ ainuke võimalus, ainuke
võimalus oUa mina ise, mitte
kaotada oma isiksust, mitte olla
vaimne ori, ühineda ja aidata
i^eid, kes on minu kaaslased.
Kui mma rieid ei aita, ei aita neid
keegi. Nii mõtlevad kõik Nõukogu­de
Liidu dissidendid ja m e i d on
USA senati erikomiteega ja ase- kavatsete ütelda?
presidendi Mondale'iga. Ainuke
asi, mille Carter keelustas, oli
[pressifotograafide juuresolek tema
ja Bul^ovski kohtamise puhul.
asuda ja meü jääb ainidt soovida, Am^^ika pr^ident arvas, et see
et see täielikult õnnestuks ning et võiks kahjustada Nõukogude Liidu
nooremad generatsioonid erksaltp Ameerika vahekordi,
reageerivad häirekeUade heUdele. Bukovski on avaldanud soovi ka
Kui se Eesti Ludu algatus hästi Kanada peaminister Trudeauga
õnnestub, süs on vanemal generat- kohtamiseks,
sioonil kahtlemata põhjust vaada- P^^^ seda kohtamist väga oluli-ta
senisest optimistlikumalt tule- peks. Bukovski soovib Kanada pea-vikku
ja loota ka vaimse Narva "^^J^^strile selgitada ta eksitust. Ni-lahingu
võitmist. • meli kuv Trudeau 1971. aastal kü-
' K.Ai I laiutas Nõukogude Liitu, et sealt
KENT: Härra Bukovski, mida te
praegu teete? Kas teil ol^s või­malik
tagasi minna
Vastavalt Speeri raamatule „Spandauer Tagebücheir" (1975),
Eitleril kaugeleulatuvad kavad Saksamaa enese kui ka okupeeritud
idaalade ümberkujundamiseks Ukrainas, Valgevenes Uuralini väljä.
Ta kavatses ehitada täiesti uusi asulaid fieskaegsete Saksa linnade
eeskujul: kitsad, kõverad tänavad ja madalad majad kokkusurutult
piiratud maa-alale.
Sead pidid olema tiigid, murud, las pidi leiduma peatuselamu sa^
eeskuju ja kogemusi tagasi viia
Kanada põhja-alade asustamiseks,
kiitis ta Nõukogude edusanmie
Norilski?. Bukovski luges sellest
Pravdas.
BUKOVSKi:: Ma oü sel ajal van­gis
kui härra Trudeau Moskvasse
saabus. Juba saabumisel ütles ta,
et ta Oli siin, et Nõukogude Liidu
kogemustest Arktikas õppida. See
oli kohutav, see õli nagu piitsa-hoop
näkku meile kõigüe, ma ei
mõtle siin poliitvange, ma mõtlen
tervet Nõukogude Liidu elanikkon
da.
Meie kõik teadsime kui- mitu
palargoonid akna all kastide,
pärnapuud ja tammed teede ää^
Tes. Ta nimetas neid ,Mitsöaila.
deks", pidi arvestama kalla^
letungide ja röövüsalkadega. Mi­da
lühemad linnamüürid, seda
korgmi on elanikel end kaitsta.
Kõik see pidi olema i^ütsa-pä-
' moe ja seega andnm mnsasa-katele
koduse tunde ja julge-
Valietus lälsedušes tülöiks e h i ^
mjseüe tööištused, sest tooraineid
ja sütt leidiis ju püramata hulgal.
Sõjavarustust õli vaja, ©t arme^
Aasia püriniažl poleiks järeiveo
raskusi.
Hitlefr arvestas ka iiaklu^ega.
Näiteiks vajas safc^ talupoeg sõi­dul
Volkswageniga Küeivlsit Odes­sasse
30 tundi. Igas suuromas kii­ma
nimega: ,,Gasthof ziir Post".
Uued raudteediinid tulnuks raja-misele
4 m rööpalaiusega, suurte
mugavate kupeedega kahel kor^
nisel ja restoranvaguniga, sest
reisijad pidid seal oüema mitmed
päevad.
Hitleril on suur tarvidus ka üu
järele ühenduses puutumata ja
roostumata loodusega, mis mõni­kord
võis isegi lüale mirma. m;^-
nuMes postkaardil idülli, see
võis tunduda kõrvalejuhtkiiise
manöövrina valitsuse hoolimatu­sele
ja ebainimlikkusele masside
vastu, kuid peapõhjus oli süski
Hitleri isiklik maitse ja tahe teh­nilise
arengu paratamaitu looduse
ilu rikkumist vältida.
Nü keelati talumajadele kor-rugeedtud
plekk-katuste tege­mine,
autoteed Üustati ristpuu-stiilis
ehitustega, kasemetsade­ga
ja kunstlike järvedega üüri-kasarmuie
juurde.
Speeri ülesandeiks oleks olnud
valutatud idaaladele linnade
planeerimine ja ehitamise järel
valve, toetuspunktide ja mootori-teede
mjamine. Majandusminis­ter
Punk omakorda pidi pürkon-da
majanduslikult ekspluateeri­ma
ja valuuta desvalveerimisega
loodeti arendada seadusepärast
majanduslikku kumamist.
Need plaanid jäid teoataanata,
sest sõda võttis teise pöörde. Kas
samad plaanid oleksid tulnud ra­kendamisele
k a Balitikumis, seda
Speeri raamaitust ei selgu.
EPL/H. M.
BUKOVSKI: Igaüks eksib, see
on inimlik. Ma loodan, et härra
Trudeau mind vastu võtab, et ta
ön kui]alt suuremeelne ja on val­mis
ser teemal minuga vestlema.
Tal ei ole Nõukogude Lüdu kohta
küllaldaselt informatsiooni. Selleks
ma olen sün, ma tahan kohata või­malikult
palju inimesi, ma tahan
neile jutustada, mis juhus Nõuko­gude
Liidus ja kuhu viib välja
kommunistlik diktatuui'. Ma tahan
neile selgitada Nõukogude prae­guste
juhtide psühholoogilist palet,
et läänemaailm oskaks teha õigeid
järeldusi läbirääkimistel Nõukogu­de
Liiduga, et tä teaks missugused
on paratamatud tulemuste liüsu-guste
läbirääkimiste puhul.
K E N T : Missuguseid muudatusi
peaksid lääneriigid ette võtma
oma välispoliitika arendamisel
Nõukogude Liiduga. Teil nähtavas­t
i pi^udub, usk läbirääkimistesse ja
lepingutesse. Aga mida muud? -
BUKOVSKI: Vümase kümne aas­ta
. kestel on sõhnltud Nõukogude
Liidu ja teiste Ida-Eiu*oopa riikide­ga
palju lepinguid. Need on jäänud
siuTiud kirjatähtedeks.
Mitte lepingute sõlmimine pole
oluline, oluline on et läänerü-gid
nõuaksid, jah lakkamatult
nõuaksid nende lepingute pida­mist
ja täitmist
Enne peab olema garantü, et seda
lepingut austatakse, siis alles tu­leb
alla kü-jutada.
KENT: Kas te püüate väita na­gu
oleks Helsingi kokkulepe täiesti
väärtusetu?
BUKOVSKI: Jah muidugi, täies­ti
väärtusetu. See oli samm tagur­pidi.
Täielik mõttetus. Lääneriiki­de
kohuseks on nõuda selle kokku­leppe
täitmist. Võtame näiteks
Inimõigused... Helsingi kokkule­pet
pole selles osas Nõukogude
Liidu ppolt täidetud ja.seUe täit­mist
pole ka lääneriigid nõudnud.
Soe cn lääneriikide nõrkuSj see on
koluitÄVste ta^aiärgedega eksitus..
KENT: Läheme
Äsja Torontos toiniunttd Eesti
Liit Kanadas Esiaduskogu boosofie-kui
andsid Mikmesorgai^atsioonld
aru oma tegevuse kohta ning nes-dest
sõnavõttudest koorusid valjcv
nii mõnedki huvitavad seigad. Näi­teks;
•! ;•• \ •
© Kanada Eestlaste Äjalookömls-
Jõnile on raskemaks ülesandeks
ajalooraamatu „Eestiased Kana-das"
Jatkuteosele toimetaja Jeid-snine.
Aruandes kurdetakse, et
meie ise ei ole teadlikud kui vähe­sed
on meie rahvusgrupi humani-taar-
ala resurssld.
<9 Hamiltoni Eesti Selts on vist ai­nuke
eesti selts paguluses, kus
seltsi Juhtimine oh täielikult pagu­luses
hariduse saanud noorte kaes.
Tegevus noorte Juhtimisel on iiua-selt
olnud edukas, .kuna seltsi liik­mete
arv on möödunud aasta Jook­sul
paisunud 204-Ie.
® Ühegi eesti organisatsiöom juht­kond
ei, oska vist oma inimeste
võimete kapatsiteeti nii JäagituSi
ära kasutada kui Eesti Etnograafi­line
Hing Kanadas. Ringi amaadc.s
kmnitatakse, et ringi däanidd hari­likult
eelistavad oma koosoSekuid
pidada töötades, pidades silinas
põhimõtet: käed käivad Ja suud
liikvad.
BUKOVSKI: Kui mind Nõukogu-^
de Liidus oleks vaja, 'kui ma seal
saaksin oma sõpru aidata, ma kat­suksin
sinna tagasi pääseda. Ma
usun aga, et ma Olen, neile väljas­pool
Nõukogude Lutu palju kasu­likum.
Siis olen ma vaba ja saan
nende heaks palju enam korda saa­ta
kui ma seda saaksin Nõukogude
Liidu vanglas voi karistuslaagris.
ÄVKria.g tseu agrev askeelg,, ietat jdm a uiln s•iüm ne sk1tee1rl eg,e moni•s. '\ V il'j eleda eesti m«»uMuuasxi*k. aait.7.,
tähendab täielik vabaduse puudu­mine,
mis tähendab elu Nõukogude
Liidus, nad ei saa sellest aru, sest
nad on alati vabad obiud.
Kui mind välja vahetati, pidin
ma ennast tükk aega koguima, et
aru saada, et ma võin siin vabalt
rpkida, ütelda, mida ma õigeks
pean ja mind ei panda treüide
9 Eesti Kunstide Keskuse Eam-merorkester,
mis loodi viiulikunst­nik
Hubert Aumere poolt sihiga
on ikka
Veel kujnnemisvaludes. Ebaühtlase
koosseisu tõttu kasutatakse esine­misteks
abijõude kanada muusika­ringidest.
Tulevast aastast alates
on lubanud orkestri juhtimise iile
võtta Roman Toi.
Ma kavätslen veel käesoleva aasta
joolLSul oma kogemusist raamatu
kiriutada. VÕib-olla see ütleb ehk
enam kui mu intervjuud ja kõne-reisid.
KENT: Teil õnnestus välja saa­da,
kuid teie olete üks nendest vä­hestest,
kes välja lasti.
BUKOVSKI: Jah. Minu kaasla-^
sed ja sõbrad on seal. Ma tean. See
kohustab. '
KENT: Kas te usute, et kunagi
saabub aeg, kus inimõigused Nõu­kogude
Liidus taastatakse?
BUKOVSKI: Jah, ma usun. Inim­õiguste
taastamise liikumine Nõu­kogude
Ludus muutub iga aastaga
ikka tugevamaks ja hõbnab nüüd
sealse klassideta ühiskonna iga
Massi. See liikumine :on laiali val­gunud
jüle kogu maa. Meie vägi ai­na
kasvab. Kui see seesmine^ liiku­mine
leiab väljaspoolt toetust, kui
läänemaailm meid meie võitluses
toetab, kui ta on valmis tundma
õpoima Nõukogude Liidu õiget pa­let,
tema terrorit ja selle salakava­lat
rakendamist, siis võib tõesti
loota inimõiguste taastanüst Nõu­kogude
Lüduš. On vaja koostööd,
•meie seal jä tde siin, väljas.
( J ^ g lk. 7)
Q) Tartu Wtituudi aruandes mai­nitakse,
et eesti-aineliste teaduste
levitamiseks keskkoolides > Ja üli­koolides
õppivate noorte eesti-ai-neiiste
tööde esitamine Ja auhin­damine
näib kannatavat reklaami
ebaedukuse all. Ajalehtedes ilmii-nud
teadetele toetudes on seni saa-buliud
kolm tööd, kaks neisi Que-becist,
üks Ühendriikidest. Olu­korda
iseloomustab asjaolu, et ühe.
töö saatis poisi isa, teise tütre
ema ja kolmanda saatis tütar ise
vanaemalt saadud ajalehe väljar-lõike
alusel.
« Spordiselts Kalev, mis on asu­nud
energiliselt tööle noore esime­he
Riid Rassi Juhtimisel, on raja­nud
A. TruUverti algatusel ehitus­fondi,
mis taotleb Jõekäärule Kale­vi
krundile oma maja ehitaMÜsi^.
® Toronto Eesti Rahvatantsurühm
Kungla tegevusega on lütunud era­kordselt
palju noori ning rahva­tants
on ilmselt üks populaarse­maid
eesti noorte koondajaid. T(h
ronto rahvatantsijad kavatsevad
lähemas tulevikus pikemat Euro©-
pa-reisi ning nende tegevuskava on
võrdlemisi intensüvne Ja ülekoor­matud.
Rahvatantsijate suurem
mure: tuntakse^ puudust headest