1981-09-24-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 67 Nr. m VABA EESTLANE neljapäeval^24. septembrü 1981 -^Th^^ lk. 5
Büaasaucaoi
ESTI EV.-LUTERI USU
Rl KOGUDUS TORONTOS
MbPleasantRd., Toronto
P 2L1. Kiriku tel. 483-5847
õp. Oskar Puhm
Dinnick Gres., Toronto
14N 1L8, tel. 483-4103
ALATEENISTUS 27, sep-il
—. 11 homm. — kell 10.45
harpsikordil Karin Ilves,
ateenistusel teeb kaasa leeri-
0 koor Margit Viia juhatusel,
elsed kell 11 homm.. Püha-.
kool. Teenib õp. 0. Puhm, pr-
R. Toi.
UMAALT LAHKUMISE JA
ENUTE ]\IÄLESTUS-JUMA.
ENISTUS; pühapäeval, 4. ok-.
kell 11 hommikul. Leerieel-
TAJA KÕNETLWID: teisi-
1 ja neljapäeviti keU 6—8' õh-uul
ajal kokkuleppel.
ei Kool suri
chesteris, Gonn. suri 11. sep-il
vereklambi südamesse lii-e
tõttu seltskonnategelane,
juhatuslüge, juhatüsliige
jäte Ühingute Liidus ja selle
ailmses keskuses, Connecti-v
. .Võitle] ate Ühingu esimees,
sliige sealses Eesti Seltsis ja
eas teistes organisatsioonides
Kool. •
. 1924 Viljandis Põllumeeste
e häälekandja^ „Oma Maa.".
aja F. Kooli pojana, lõpetas^
jandis- gümnaasiumi, Edasi-'
ise katkestas sõda, mis te-
.^aasa haaras, millest ta õn-;
bei väljus" eluga. Põgeniku-:
veetnud Augsburgi laagris,
eerusid Koolid sealt üSA-sse,
elama ConnecticutL Tööta-iul:-;
mitmel alal, viis. teda
anne osariigi teenistusse. ^
ie Tahevali
lolmis ' Danderydi • haiglas
augustil Adeie; Tahevali,
okholmi eesti koguduse õpe-raost
Aleksander Tahevali
peapiiskop Konrad Veemi
Tahevali on sündinud 25.
1893. Oma. pika eluaja jook-ta
aktiivne paljudes Idrikli-ilmalikes
organisatsioonides,
hulgas • Eesti Naisklubi, kus
tses • juba kodumaal ja jat-lle
rekonstrueerimisel Stok-teateld
steris suri 31. augustil En-sündinud
4: veebr^iaril
atskivü. ~
maal, Derbys suri Anna
Taling, neiuna. Olem, sündi-oktoobrü
1903 Pada vallas,
ai.
leris suri 16. augustil; Au-aarmaa;
sündinud 4. det-
Are vallas, Pärnumaal.
sis suri^ August Tomson.
onis, N..J. suri 12; augustil
•• Treumuth, sündinud 9.
1 1932 Antslas.
r^orgis suri 8; augustil Evi:
neiuna Vaher, sündinud
obril 1929 Paistus,
ys, Austraalias suri 13. juu-man
Mölder, "sündinud 17.
il 1915 Puurmanis. • ' ^•.
ys suri; Elmar (Käbi) Ki-^
aalias suri 29. augustil Hei-le^
r,. sündinud 19. jaanuaril
urne'is suri 29. juulil Vera
; sündinud 10.;^märtsü" 1896,
s.
is suri Adelaide Berg, sün-
'98.
nas suri 29. juulil Toomas
sündinud 6. . septembril
Hinnas.
MÜÜA
TER 2368 Queen St. E.
korter nr. 20.
R. Kuus, tel. 781-0021
Kcskkaitse Cffdoost Eestis enne m müd
Vana ja uue rooma õiguse järgi loeti kõiki looduses vabalt elavaii loomi peremeheta varaks, Ja seepärast^
olid ka jaht ja kalapüük kõigile vabad. Seda ka Eestis, sest meie veekogud olid kuni X Vm sajandini
väga kalarikkad. Näiteks kirjutab Russov oma ,Xiivimaa kroonikas", et„kogu Livoonias ja eriti
Eestimaal ei ole sõna otseses mõttež'ühtegi lossi, alevikku, mõisat ega küla, kus ei leiduks häid järvi või
voolavaid jõgesid või ojasid, kus kasvavad mitmesu9[iJ*ed kalad j^ vähid; ja seda niisuguses külluses, et
vaevalt ühelegi talupojale keelatud on püüda kalu. Ja vähke Ja neid oma soov! Järgi müüa."
SiMCOE JÄRVE
| : A M I I . V T n u S T C O O P O P a T I O I M R E A L T O n
Üldse käsitlesid vanemad seadu- määrati loodusteadlane akadeemik
sed kalapüüki kui tuluallikat. Ka K. E. v. Baer. Uurimisele kuulus
Hupel jutustab, et veel XVIII sa- Peipsi järv, Soome lahe ja Lääne-jandil
maksid-rannamehed enami- mere kalanüügi olukord. Uurimis-peaaegu
igal aastal venelased,
kes müüsid ka vakavösi väikesi
särgi ja. ahvenaid.'
Et kalakaitse määrused olid
ku oma maksudest kalades. Maksu tööd algasid 1851. ja'lõppesid rahvale raskelt kättesaadavad,^
arvestamisel vastas leisikas (8,19 1859. aastal, kusjuures uurimise kalakaitse selgitamisel suureks
kg kuivatatud sarge ühele kuuen- käigus esitas Baer 7 aruannet, sammuks edasi oli esWs^
dikule taalrile, leisikas kuivatatud Nendes pidas ta kalavarude vahe- keelsete kalaraamatute ilmumine
latikat voi siiga kahele kolmandi- liemise põhjuseks Peipsi järves ti- Neist kõige oluiisemariaesi^
kule taalrile ja leisikas kuivatatud hedasilmaliste püüniste kasutamist. Spuhl-Rotalia Kodumaa kalad"
ALAN HENRY TALLMEISTER haugi või ahvenat poolele taalrile. Kalade kasutamise osas selgus, et (139^)^ oli ühtlasi ka esimene
i. J^^^uL^^1^^^7.^^^\ }^ 1 ^evadistest, mesilasesuurus- eestikeelne .määramis- ja käsiraa-kaitse
osas üheks
tähtsamaks sündniuseks oli esirrie-üksnes
Pihkvasse umbes 10.000 rahvusvaheline Läänemere ka-tündrit
aastas, sest neid kalu ka- ^^^^^^^e; kongress, mis peeti ^Riiaš
^ sutatr paastutoiduea. ^ 1910. Sellest kongressist
võtsid osa Liivi- ja Eestimaa, Pe-
Merekalanduse kohta^; Ä Rootsi, Taani ja
Baer, et olukord on eriti halb lõ- Saksamaa kalateadlased. Kbngres-kuna
tünder sbolakala asend.. püünistega lõigatakse: sii;käsitleti .kalade^
60--90 jalapäeva võr 45---68 I^D; lonilaste paas koelmutele, määramist, räime ja kilu kaitset,
hobusepäeva ^ ^ Näiteks leidis ta, et Luuga jõe. hüljeste vastu võitlemist ja muud.
• ; suudmes püüdis üks ettevõtja oma
Kui kala- ja loomavarud vähe- 76^^ÕQlisegä löhilasi kevadest tal-nesid;
hakati ulukeid ja kalu maa veni ööd ja päevad läbi kahe p c ^ -
viljaks pid|ama, mille tõttu ka jahi- Jani Ja kaldast.^:^M^ ulatuva
ja kalapüügi õigus läksid maaoma- noodaga. ^ • •
nike kätte. Aastast 1644 on tea^ Isiklike uurimuste põhjal koos- ^^^^ olid tollal ainsad organisatsi-da
esimene korraldus, mille järfji tas Baer Eesti alade kohta esime-: te kalakasvatuse ja ^tiigi-laevatatavais
jõgedes pidi keskele se kalakaitse seaduse, mille tsaar kalanduse kõrval tegelesid ka kala-jääma
vähemalt 12 küünart (6,4 kinnitas 23. novembril 1859 nime-^^^sega. ; ; • / - ;
m) ja teistesv jõgedes ning ojades 6 tuse all „Määrused kalapüügi pij. Omariikluse .aastail kehtesta^^^
küünart vaba vett. Liivimaa maa- ramiseks Peipsi.ja P'ikhva järves." ^^^^^^s^^^t^^^^ oludele
Ka määrati kindlaks karistused.• vastavad kalapüügi / ja kalakaitse
3 taalrile ning 1000 kuivatatud veeti kuivatatult mujale,
hariduse saaraid Birchmoiint ^Col- räime poolele taalrile. Et taalris
Jegiate Institute's, mille lõpetas oli 90 krossi ja jalapäev maksis 3
aastal 1874. õppis keemiat McMas- ning hobusepäev .4 krossi, siis võis
ter ülikoolis IlamiUonis, saavuta- rannamees leisika kuivatatud kalades
B.Sc. kraadi aastal 1977. Äka- dega tasuda 5—20 jalapäeva või
3 miili Beavertonist põhja
poole. Müügil kaks väga heas
korras kolme magamistoaga
talvekindlat elumaja, ehitatud 8 aastat tagasi, ja üks 100*
lai järveäärne ehituskrunt.
Esimene maja asub 100' laial järvekrundily kaasaarvatud 95'
jalga järveranda (ebaühtlane krunt). Majaga kaasas eraldiseisev
kahe auto garaash. Küsitav hind $84.500.
Teine mja on 100' laial krundü, õigusega kasutada prkaat parki,
millel on 290' järveranda. Maja on ehitatud koos ühe auto
garaashiga. Elutoas sissehitatud kamin. Küsitav hind $50.900.
Kinnisvarad asuvad kõrvuti kruntidel. Ehituskrundi küsitav
hind on $38.400, asub otseses läheduses.
Veel müügil mõned suuremad maatükid Gollingwoodis ja Wa-saga
Beachi läheduses, Nottawasaga ja Saugeen jõgede kallastel.
Head kalapüügi võimalused.
Neid maju ja krunte on võimalik näha igal ajal.
Lähema informatsiooni saamiseks helistada
VICTOR LIBE tel. kontoris 694-3336
kodus 488-0129 1
Beavertönis (705) 426-9155
deemiliselt kuulub Korp! Fraterni-tas
Estica's§e.
4—15 hobusepäeva.
Asukohaga Tartus ja Riias tegutsesid
ka Keiserliku Vene Kalapüügi
ja Kalakasvatuse Seltsi
kalandus! abiseltsid.
PANGE KÜTTED KORDA ENNE TALVE
^Ahjude gaasiküttele vahetamine. Kasutage dSklikkQ toetust.
^ Igasugused kütteseadmete parandused.
^ Mõõdukad hinnad, ^skustega töömehed.
- Tel. (416) 275-1280
,,Süvitushöoaeg Pärnus oli tänavu menukam kui kunagi yärem/'
ütles vana pärnulane sügava irooiüaga. „Mitte ainiüt, et| linn on kogu
seaduses, mis pärineb 1671. aas- Ka määrati kindlaks karistused.- ~ ^ Kaiapuugi 3a KaiaKaitse ^"ve kubisenud külalistest .kaugematest vennasvabarükidest". See on
tast, esineb aga juba esimene säte. Näiteks noorkalade püüdmise ja määrused. Praegu Eestis kehtivad 5>ar«" «us juba aastakümneid ja sellega ei harju kunagi, sest tege-mis
viitab kalade kaitsele. Nimelt müümise eest karistati ühe setve- ^-^lapüü^i eeskirjad pärinevad mist on kutsumata kuialssl 3ga,
ei tohi keegi jõgesid ja ojasid kai- riku (26,23 liitri) puhul 3 rublaga, ^/^S. aefstast. Kuid neile eeskirja- ^^^^^^^ eestlased läänest, kes
dast> kaldani tõkestada, sest kala- kahe setveriku puhul 6 'rublaga ^^'^ .^^^
del peab olema vaba läbipääs i^- jne. neb. Ka põldudele külvatud'kemi-paatidel
ning parvedel vaba läbi- ^ y ^ i • , . ^^'^^'^^ valgumine koos vihmavee.-
söit - Keelatud võrkude Seidmnsel ka- ga veekogudesse põhjustab sageli
XVIII ja XIX sajandil korralda- • süüdlast kuni 10 rublaga, kalade massilist hukkumist." L i -
sid kalapüüki oma valduste piiri- Rahatrahvist sai poole ülesandja ^^^^ „viimase paari aasta
des kohalikud maaomanikud, kel- või süüdlaste kindlakstegija enda- murkkemikaalide, ve-ledest
igaüks pani selleks maksma Ie, teine pool kuulus avaliku järel- ^^l^^^^^se ja -kütuse asjatundmatul
oma s-eadused. Seepärast esineski valve asutusele, ^ hooletul ümberkäimisel tekita-
Eesti alal kuni X X sajandi algu- va. o . ^ o „ ä . o „ . .t: ..11. ^-^-A kalastikule ränka kahju palju-amatavetereostus
suure- j^^^^^-^^. ^^^^^ ^^^^ .^^j^g^^ p^^^^^^
puhkuste p^rioodü rootsi Ja soome
turistide lemmücpaigaks
külastanud, kaovad täielikult „ida-külaliste"
laia. jutu hulka.
Kuid ka lähematel naabritel pole^
elu kerge.
Teatavasti on Rnas ammu lätlased
muutunud vähemusrahvus eks. Toit-
.. .... .a.a..x.u.. xc^uxva . . a u j u pa.ju- l"solukord Riias on praegu isegi
Vaga omapärane oli selle maa- ^ ,g j . halvem kui Tallinnas, kus vahest
ja hõrgutavate - roogadega kaetud
lauad igalpool olid endastmõistetav
asi nü maa kui mere andide
poolest".
Nõnda lausujs vanem - pärnulane
õhtute pimenedes;
(Valis Eesti)
seni nii palju mõisnike, linnavalit^ ruse § 16, milles üteldi: „Kui kee- , .. - . ' ^ ikka-i on i^oest rasvast liha saada
A t A i^uumu bcibLi^estie, mis poie Vdoas- ^^^A.i^t^ ; „ o c „ m , « ^ t^imns npli Vnrda nähvas siis iinvs-'
aer .saaaa. tatud ihunuhtlusest, siis rahatrahv,
Kalavarude vähenemise koMf^ "^is ulatub 10 rublani, asendatakse
esitas Liivimaa kuberner 1848, vitsanuhtlusega 5-25 hoobini,
aastal kaebuse Vene tsaarile j^; ^'^^^ ^"^^^ asendatakse 25
süüdistas kalureid, kes kasuta- vitsahoobiga."
vad tihedasilmalisi või koguni Paljudes Balti kubermangude
linasest riidest võrke, milledega linnades kehtis veel täiendavaid SmnHCSÜHhTlySl'
hävitatavat ka kalade järelkasv, kohalikke eeskirja kalade kaitseks, p^^^^,,,, j , , , ^ , , .
Et vältida kalavarude täielikku hä- faiteks oh^ Tallinnas lohe puuk ^^^^ ülemkohtunik Sandra Day
vimist, tegi kuberner, ettepaneku: "^..^ 1 ? -T ' 0'Connor ütles Senati ülekuulami-piirata
kalapüüki teatud aastaajal, ^^l^^V v T .^''""^''^.H' sel, et ta pooldab surmanuhtlust,
määrata kalavõrkudele kindel sil- ^^^^^^^^^^ ülemkohtunik on ka seisukohal,
kalavarade kahanemise tokestami-seks/
•v''^;. •
omaduste igasugune
veekogudes."
muutmine toimus neli korda päevas, siis unus
tasid:riialased oma ilusad Kemeri
rannad jä sõitsid
eesti tiitcirlastel^
Toronto Põhjala Tütred alusta:
Pärnusse kus vad uut tegevusaastat-aVäkoondu-toiduolud
lahedamad. Niisugune on f kõigile alakestele gaidide-praegu
meie olukorra tegelikkus, e Ja vanemgaididele. A^^akoondus
- ' toimub Eesti Maja Noorteruumis
Räägin vahest
danlikust
Paremaid Ja ilusamaid karusnahkia made suurus ja sisse seada range
on MINK. [ kontroll kalapüügi üle. .
Võite valida muidugi endale ka SgHg ettepaneku — ja kogu kü:
rebase, swakara, pesukasu, piisami si^use — selgitamiseks saatis Riivol
mitmetest teistest karusnahka- givarade Ministeerium Eestisse
dest kasuka. ^ erikomisjoni, mille esimeheks
Valmistame kasukaid ka tellimise
peale Teie oma maitse ja soovide
kohaselL Kasukate ümbertegemine. j f g j l i ^ ^ ia
Suur valik moodsaid sügismamt^
leid, uued värvid ja tegumoed
villased Ja mohäär.
lastelastele „ko- neljap., 1. okt. 1981 kell 7.30 õhtüf.
kui Pärnu oli Edaspidised hellakeste koondused
peetakse laupäeva honimikuti Eesti
• : • •••• • ~ Maja Noorteruumis. Uute hellakeste
registreerimiseks ja informatsiooniks
helistada Astrid Jõ-valüiistamise
kursus ^^'^^ - ^87-2094 või Margot
Nortmaale —tel. 759-7230.
7
90»
Ostke : nüüd, soodsad: liinnado
Eelmiste aastate eeskujul toimüb-tud.
Tema vaatekoha järele tuleb ka sel sügisel rahvarõiva valmis-
. arvesse võtta politsei poolt esita- tamise kursus Northern Secondary
Ka puudus tõhus järelevalve, tud tõendeid, kui politsei ei olnud SchooPis, 851 Mt. Pleasant Road,
ning nll kestis röövpüük' edasi, teadlik, et ta juhtus nende saami- Toronto : haridusosakonna finant-
Näiteks : kalastasid Saadjärve) seks tegema põhiseaduse vastase seerimisel. Kursusele registreeri-
• -• • • • •- • • • läbiotsimise. / mine toimub 28. ja 29. sept.; kell
Sandra Day 0'Connor ütles veel, 7.00 õhtul ja esimene töötund toi-
Gt ta ei poolda kooliõpüaste veda- müb kolmapäeva õhtul. 7. okt., kell
mist bussidega ühest piirkonnast 7.30—9.30 (on võimalik ka n
teise, et saavutada rassilist tasa- tud õhtul/registreerida);^' '
kaalu". Ta ütles, et tegelikult on
KÕIKIDEKS
ai.NDLUSTUSTEKS
191 Eglilnton Ave. E»
488-1701
Kell 9.30 e.l.—6.00 p.l
Neljap. kuni 7.00 p.l.
Laup. 3.00 p.l.
Charg^x, Master Gharge
12. septembrü toimus New Jer- ERKU juhatus oma koosolekul '^^^ ainult noorte häirimine,
seys tänavune etniline festival, pühapäeval, 13. sept. otsustas aval-rähvusgruppide
esindusgruppide dada tehtud eduka töö eest tänu
omakultuuri ülevaatus mitmesu- ning tunnustust ESTO-80 USA pea-gustel.
loomingualadel. Eestlased kömiteelo eesotsas esimehe Peeter
võtsid juba kolmandat; aastat osa Kiikiga. Peakomitee pidas oma
pidustusest, mis korraldati Liber- ^viimse koosoleku asjaajamise lik-ty
State pargis Jersey Citys, Hud- videerimiseks 29. aug.
soni jõe kaldal. Esines Lakewoodi /uhatus nimetas. ESTO-84 USA
lektoriks
STOKHOLM - Fil. dr., kirjanik
Ärand Roos on' ülikoolivalitsuse
' Kuna järgmised Ülemaailmased
Eesti Päevad toimuvad jällegi Torontos,
siis on soovitav juba varakult
hakata õigete rahvarõivaste
valmistamisele mõtlema. Nende
valmistamine võtab rohkern . aega
kui osiatakse ette arvata. Eriti on
soovitav nooremal generatsioonil
1482 Bathurst St., 4 kord
^Cathurst-vSt. Clair)
«I nion kontoris 653-781£i J2
. ^5^7816
otsusega määratud ülikoolilektoriks kursusest osa võtta, sest varsti
t, , T , . , i , soome-wgri keelte alal Lundi üli- kaovad vanaemad ja rahvarõivas-esto
rahvatantsiigrupp Fred Rikka .peakomitee esimeheks Veljo Aren- kooli juures. Ärand Roos töötas 4. te valmistamise tundjad nins
juhtimisel. gu Rockvillest Marylandis. Veljo Juulist 1980 .sel kohal asetäitjana, noortel tuleb meie rahvusliku
Liberty Park Festival nime all ^ ^ ^ ^ ^^^^'^^ ^SA peakomi-ai]><>
«»0«BEK)«ZDO«XCH>aD4>4ia>04QSO<!Z]M>«IZ»0<nQX><ISM><
iesfbsed Rahvus-vahelise
Arhitektide
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused
ja mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused
noortele ja teistele eesti organisat- asuvas
toimuvat pidustust korraldab New aseesimees Temal tuleb eesti
Jersey kuberneri nõuandev kogu, ü»^**/'^'"']''^ ™ S kogudustega
kuhu eestlaste poolt kuulub ki.ber- lab'raagitult moodustatud peako-neri
poolt nimetatuna ERKU esi- "^f"^^"^ ' t»»^'*^^
mees Juhan Simonson. txansport, majutamine jne.) juha-
V ; : ^ ' tajateni esitada kinnitamiseks
.Pidustus toimub otse Manhatta- ERKU juhatusele. Peakomitee laie- 1^- kongressist võttis osa kaks eest-ni
kohal teiselpool Hudsoni jõge ma koosseisu liikmete väi-bamine ^ast: tehn. dr. Ervin Pütsep Stok-
700 aakri suuruses pargis, ning rakendamine toimub peako- -^o^^ist ja Toomas Rein Tallinnast.
Rahvusvahelise Arhitektide Liidu
siqonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
du tl
saamiseks. Eesti Maja,
Broadvidvi' Ave. Toronto,
M4K 2R6
958
Ont.
meie ranvusiiKu pärandi
edasikandmise eest hoolitseda
ja näputööd^', õppima hakata.
Suureks abiks: rõivaste' valmista.-
misel on möödunud aastal ümunud
Helmi Kurriku ,,Eesti Rahvarõivad"
uustrüki ilmumine, mida on
veel võimalik muretseda (laos 100
eks.), kuid üma juhtnöörideta on
algajal võimatu raamatu järele
rahvarõivaid etnograafüiselt õigesti
valmistada. Kavva on võimai
iik soovikorral võtta lisaks ka teisi
käsitöö-alasid nagu hõretikand,
vöökudumine, jne.
TEIE
õppetöö on I edukam ja huvitavam
, kasutades SAKSA
K\ ALITEET
Läheduses asub kuulus Vabadus- mitee enda äranägemisel. • Ervin Pütšepait oli; ettekanne
_ sammas, Statue of Liberty ja Ellis- ERKU juhatus ühtlasi määras ka mõningatest haiglaplaneerimise
kaudu tulumaksuvaba kviitungi ^s^^"^' eestlastest sisserändajal- toetussumma peakomitee esialg- aspektidest tänavuse handicap-aas-
.a^micpVo — PPC^; Mpin Q^R tuutud „pisarate saar". Rahva- seteks kuludeks, nagu büroota^ ta taustal. Toomas Rein kõneles
tantsu ja teised esinemised toimu- -bed, postmargid jm. Peakomitee teemal väikelinnade ja maaasulate
sid restaureeritud .suures raudtee- asub varakult tegema eeltöid UŠA elukeskkond Eestis.
jaama hoones, kusi läbi käisid kõik eestlaste massüiseks osavõtuks Paralleelselt: paljude näitustega kelle poole võib pöörduda; era
sisserändajad, kes Ellis Islandilt IV Ülemaaümsetest Eesti Päeva- näidati ka lastejoonistusi. Kümne- liseit igaiiks, kes ori
praamiga saabusid USA mandri dest Torontos, Kanadas 1984. a. aastane Almar Pihelgas Tallinnast dus rõivaid valmistama
pinnale. sUvel. oli joonistanud oma kodulinna ki- saada "asjatundlikke ja-täps
• ( V E S ) ' ' ' • ^ / (VES ) rikuid. • ..--.MsÄ \::' ^
Kursust juhatab Endla Komi,
Värskemad uudised loete
„VABA EESTLASEST"
286 Eglinton Ave. West
Toronto. Tel 481-5673
M4R 1B2
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 24, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-09-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810924 |
Description
| Title | 1981-09-24-05 |
| OCR text |
Nr. 67 Nr. m VABA EESTLANE neljapäeval^24. septembrü 1981 -^Th^^ lk. 5
Büaasaucaoi
ESTI EV.-LUTERI USU
Rl KOGUDUS TORONTOS
MbPleasantRd., Toronto
P 2L1. Kiriku tel. 483-5847
õp. Oskar Puhm
Dinnick Gres., Toronto
14N 1L8, tel. 483-4103
ALATEENISTUS 27, sep-il
—. 11 homm. — kell 10.45
harpsikordil Karin Ilves,
ateenistusel teeb kaasa leeri-
0 koor Margit Viia juhatusel,
elsed kell 11 homm.. Püha-.
kool. Teenib õp. 0. Puhm, pr-
R. Toi.
UMAALT LAHKUMISE JA
ENUTE ]\IÄLESTUS-JUMA.
ENISTUS; pühapäeval, 4. ok-.
kell 11 hommikul. Leerieel-
TAJA KÕNETLWID: teisi-
1 ja neljapäeviti keU 6—8' õh-uul
ajal kokkuleppel.
ei Kool suri
chesteris, Gonn. suri 11. sep-il
vereklambi südamesse lii-e
tõttu seltskonnategelane,
juhatuslüge, juhatüsliige
jäte Ühingute Liidus ja selle
ailmses keskuses, Connecti-v
. .Võitle] ate Ühingu esimees,
sliige sealses Eesti Seltsis ja
eas teistes organisatsioonides
Kool. •
. 1924 Viljandis Põllumeeste
e häälekandja^ „Oma Maa.".
aja F. Kooli pojana, lõpetas^
jandis- gümnaasiumi, Edasi-'
ise katkestas sõda, mis te-
.^aasa haaras, millest ta õn-;
bei väljus" eluga. Põgeniku-:
veetnud Augsburgi laagris,
eerusid Koolid sealt üSA-sse,
elama ConnecticutL Tööta-iul:-;
mitmel alal, viis. teda
anne osariigi teenistusse. ^
ie Tahevali
lolmis ' Danderydi • haiglas
augustil Adeie; Tahevali,
okholmi eesti koguduse õpe-raost
Aleksander Tahevali
peapiiskop Konrad Veemi
Tahevali on sündinud 25.
1893. Oma. pika eluaja jook-ta
aktiivne paljudes Idrikli-ilmalikes
organisatsioonides,
hulgas • Eesti Naisklubi, kus
tses • juba kodumaal ja jat-lle
rekonstrueerimisel Stok-teateld
steris suri 31. augustil En-sündinud
4: veebr^iaril
atskivü. ~
maal, Derbys suri Anna
Taling, neiuna. Olem, sündi-oktoobrü
1903 Pada vallas,
ai.
leris suri 16. augustil; Au-aarmaa;
sündinud 4. det-
Are vallas, Pärnumaal.
sis suri^ August Tomson.
onis, N..J. suri 12; augustil
•• Treumuth, sündinud 9.
1 1932 Antslas.
r^orgis suri 8; augustil Evi:
neiuna Vaher, sündinud
obril 1929 Paistus,
ys, Austraalias suri 13. juu-man
Mölder, "sündinud 17.
il 1915 Puurmanis. • ' ^•.
ys suri; Elmar (Käbi) Ki-^
aalias suri 29. augustil Hei-le^
r,. sündinud 19. jaanuaril
urne'is suri 29. juulil Vera
; sündinud 10.;^märtsü" 1896,
s.
is suri Adelaide Berg, sün-
'98.
nas suri 29. juulil Toomas
sündinud 6. . septembril
Hinnas.
MÜÜA
TER 2368 Queen St. E.
korter nr. 20.
R. Kuus, tel. 781-0021
Kcskkaitse Cffdoost Eestis enne m müd
Vana ja uue rooma õiguse järgi loeti kõiki looduses vabalt elavaii loomi peremeheta varaks, Ja seepärast^
olid ka jaht ja kalapüük kõigile vabad. Seda ka Eestis, sest meie veekogud olid kuni X Vm sajandini
väga kalarikkad. Näiteks kirjutab Russov oma ,Xiivimaa kroonikas", et„kogu Livoonias ja eriti
Eestimaal ei ole sõna otseses mõttež'ühtegi lossi, alevikku, mõisat ega küla, kus ei leiduks häid järvi või
voolavaid jõgesid või ojasid, kus kasvavad mitmesu9[iJ*ed kalad j^ vähid; ja seda niisuguses külluses, et
vaevalt ühelegi talupojale keelatud on püüda kalu. Ja vähke Ja neid oma soov! Järgi müüa."
SiMCOE JÄRVE
| : A M I I . V T n u S T C O O P O P a T I O I M R E A L T O n
Üldse käsitlesid vanemad seadu- määrati loodusteadlane akadeemik
sed kalapüüki kui tuluallikat. Ka K. E. v. Baer. Uurimisele kuulus
Hupel jutustab, et veel XVIII sa- Peipsi järv, Soome lahe ja Lääne-jandil
maksid-rannamehed enami- mere kalanüügi olukord. Uurimis-peaaegu
igal aastal venelased,
kes müüsid ka vakavösi väikesi
särgi ja. ahvenaid.'
Et kalakaitse määrused olid
ku oma maksudest kalades. Maksu tööd algasid 1851. ja'lõppesid rahvale raskelt kättesaadavad,^
arvestamisel vastas leisikas (8,19 1859. aastal, kusjuures uurimise kalakaitse selgitamisel suureks
kg kuivatatud sarge ühele kuuen- käigus esitas Baer 7 aruannet, sammuks edasi oli esWs^
dikule taalrile, leisikas kuivatatud Nendes pidas ta kalavarude vahe- keelsete kalaraamatute ilmumine
latikat voi siiga kahele kolmandi- liemise põhjuseks Peipsi järves ti- Neist kõige oluiisemariaesi^
kule taalrile ja leisikas kuivatatud hedasilmaliste püüniste kasutamist. Spuhl-Rotalia Kodumaa kalad"
ALAN HENRY TALLMEISTER haugi või ahvenat poolele taalrile. Kalade kasutamise osas selgus, et (139^)^ oli ühtlasi ka esimene
i. J^^^uL^^1^^^7.^^^\ }^ 1 ^evadistest, mesilasesuurus- eestikeelne .määramis- ja käsiraa-kaitse
osas üheks
tähtsamaks sündniuseks oli esirrie-üksnes
Pihkvasse umbes 10.000 rahvusvaheline Läänemere ka-tündrit
aastas, sest neid kalu ka- ^^^^^^^e; kongress, mis peeti ^Riiaš
^ sutatr paastutoiduea. ^ 1910. Sellest kongressist
võtsid osa Liivi- ja Eestimaa, Pe-
Merekalanduse kohta^; Ä Rootsi, Taani ja
Baer, et olukord on eriti halb lõ- Saksamaa kalateadlased. Kbngres-kuna
tünder sbolakala asend.. püünistega lõigatakse: sii;käsitleti .kalade^
60--90 jalapäeva võr 45---68 I^D; lonilaste paas koelmutele, määramist, räime ja kilu kaitset,
hobusepäeva ^ ^ Näiteks leidis ta, et Luuga jõe. hüljeste vastu võitlemist ja muud.
• ; suudmes püüdis üks ettevõtja oma
Kui kala- ja loomavarud vähe- 76^^ÕQlisegä löhilasi kevadest tal-nesid;
hakati ulukeid ja kalu maa veni ööd ja päevad läbi kahe p c ^ -
viljaks pid|ama, mille tõttu ka jahi- Jani Ja kaldast.^:^M^ ulatuva
ja kalapüügi õigus läksid maaoma- noodaga. ^ • •
nike kätte. Aastast 1644 on tea^ Isiklike uurimuste põhjal koos- ^^^^ olid tollal ainsad organisatsi-da
esimene korraldus, mille järfji tas Baer Eesti alade kohta esime-: te kalakasvatuse ja ^tiigi-laevatatavais
jõgedes pidi keskele se kalakaitse seaduse, mille tsaar kalanduse kõrval tegelesid ka kala-jääma
vähemalt 12 küünart (6,4 kinnitas 23. novembril 1859 nime-^^^sega. ; ; • / - ;
m) ja teistesv jõgedes ning ojades 6 tuse all „Määrused kalapüügi pij. Omariikluse .aastail kehtesta^^^
küünart vaba vett. Liivimaa maa- ramiseks Peipsi.ja P'ikhva järves." ^^^^^^s^^^t^^^^ oludele
Ka määrati kindlaks karistused.• vastavad kalapüügi / ja kalakaitse
3 taalrile ning 1000 kuivatatud veeti kuivatatult mujale,
hariduse saaraid Birchmoiint ^Col- räime poolele taalrile. Et taalris
Jegiate Institute's, mille lõpetas oli 90 krossi ja jalapäev maksis 3
aastal 1874. õppis keemiat McMas- ning hobusepäev .4 krossi, siis võis
ter ülikoolis IlamiUonis, saavuta- rannamees leisika kuivatatud kalades
B.Sc. kraadi aastal 1977. Äka- dega tasuda 5—20 jalapäeva või
3 miili Beavertonist põhja
poole. Müügil kaks väga heas
korras kolme magamistoaga
talvekindlat elumaja, ehitatud 8 aastat tagasi, ja üks 100*
lai järveäärne ehituskrunt.
Esimene maja asub 100' laial järvekrundily kaasaarvatud 95'
jalga järveranda (ebaühtlane krunt). Majaga kaasas eraldiseisev
kahe auto garaash. Küsitav hind $84.500.
Teine mja on 100' laial krundü, õigusega kasutada prkaat parki,
millel on 290' järveranda. Maja on ehitatud koos ühe auto
garaashiga. Elutoas sissehitatud kamin. Küsitav hind $50.900.
Kinnisvarad asuvad kõrvuti kruntidel. Ehituskrundi küsitav
hind on $38.400, asub otseses läheduses.
Veel müügil mõned suuremad maatükid Gollingwoodis ja Wa-saga
Beachi läheduses, Nottawasaga ja Saugeen jõgede kallastel.
Head kalapüügi võimalused.
Neid maju ja krunte on võimalik näha igal ajal.
Lähema informatsiooni saamiseks helistada
VICTOR LIBE tel. kontoris 694-3336
kodus 488-0129 1
Beavertönis (705) 426-9155
deemiliselt kuulub Korp! Fraterni-tas
Estica's§e.
4—15 hobusepäeva.
Asukohaga Tartus ja Riias tegutsesid
ka Keiserliku Vene Kalapüügi
ja Kalakasvatuse Seltsi
kalandus! abiseltsid.
PANGE KÜTTED KORDA ENNE TALVE
^Ahjude gaasiküttele vahetamine. Kasutage dSklikkQ toetust.
^ Igasugused kütteseadmete parandused.
^ Mõõdukad hinnad, ^skustega töömehed.
- Tel. (416) 275-1280
,,Süvitushöoaeg Pärnus oli tänavu menukam kui kunagi yärem/'
ütles vana pärnulane sügava irooiüaga. „Mitte ainiüt, et| linn on kogu
seaduses, mis pärineb 1671. aas- Ka määrati kindlaks karistused.- ~ ^ Kaiapuugi 3a KaiaKaitse ^"ve kubisenud külalistest .kaugematest vennasvabarükidest". See on
tast, esineb aga juba esimene säte. Näiteks noorkalade püüdmise ja määrused. Praegu Eestis kehtivad 5>ar«" «us juba aastakümneid ja sellega ei harju kunagi, sest tege-mis
viitab kalade kaitsele. Nimelt müümise eest karistati ühe setve- ^-^lapüü^i eeskirjad pärinevad mist on kutsumata kuialssl 3ga,
ei tohi keegi jõgesid ja ojasid kai- riku (26,23 liitri) puhul 3 rublaga, ^/^S. aefstast. Kuid neile eeskirja- ^^^^^^^ eestlased läänest, kes
dast> kaldani tõkestada, sest kala- kahe setveriku puhul 6 'rublaga ^^'^ .^^^
del peab olema vaba läbipääs i^- jne. neb. Ka põldudele külvatud'kemi-paatidel
ning parvedel vaba läbi- ^ y ^ i • , . ^^'^^'^^ valgumine koos vihmavee.-
söit - Keelatud võrkude Seidmnsel ka- ga veekogudesse põhjustab sageli
XVIII ja XIX sajandil korralda- • süüdlast kuni 10 rublaga, kalade massilist hukkumist." L i -
sid kalapüüki oma valduste piiri- Rahatrahvist sai poole ülesandja ^^^^ „viimase paari aasta
des kohalikud maaomanikud, kel- või süüdlaste kindlakstegija enda- murkkemikaalide, ve-ledest
igaüks pani selleks maksma Ie, teine pool kuulus avaliku järel- ^^l^^^^^se ja -kütuse asjatundmatul
oma s-eadused. Seepärast esineski valve asutusele, ^ hooletul ümberkäimisel tekita-
Eesti alal kuni X X sajandi algu- va. o . ^ o „ ä . o „ . .t: ..11. ^-^-A kalastikule ränka kahju palju-amatavetereostus
suure- j^^^^^-^^. ^^^^^ ^^^^ .^^j^g^^ p^^^^^^
puhkuste p^rioodü rootsi Ja soome
turistide lemmücpaigaks
külastanud, kaovad täielikult „ida-külaliste"
laia. jutu hulka.
Kuid ka lähematel naabritel pole^
elu kerge.
Teatavasti on Rnas ammu lätlased
muutunud vähemusrahvus eks. Toit-
.. .... .a.a..x.u.. xc^uxva . . a u j u pa.ju- l"solukord Riias on praegu isegi
Vaga omapärane oli selle maa- ^ ,g j . halvem kui Tallinnas, kus vahest
ja hõrgutavate - roogadega kaetud
lauad igalpool olid endastmõistetav
asi nü maa kui mere andide
poolest".
Nõnda lausujs vanem - pärnulane
õhtute pimenedes;
(Valis Eesti)
seni nii palju mõisnike, linnavalit^ ruse § 16, milles üteldi: „Kui kee- , .. - . ' ^ ikka-i on i^oest rasvast liha saada
A t A i^uumu bcibLi^estie, mis poie Vdoas- ^^^A.i^t^ ; „ o c „ m , « ^ t^imns npli Vnrda nähvas siis iinvs-'
aer .saaaa. tatud ihunuhtlusest, siis rahatrahv,
Kalavarude vähenemise koMf^ "^is ulatub 10 rublani, asendatakse
esitas Liivimaa kuberner 1848, vitsanuhtlusega 5-25 hoobini,
aastal kaebuse Vene tsaarile j^; ^'^^^ ^"^^^ asendatakse 25
süüdistas kalureid, kes kasuta- vitsahoobiga."
vad tihedasilmalisi või koguni Paljudes Balti kubermangude
linasest riidest võrke, milledega linnades kehtis veel täiendavaid SmnHCSÜHhTlySl'
hävitatavat ka kalade järelkasv, kohalikke eeskirja kalade kaitseks, p^^^^,,,, j , , , ^ , , .
Et vältida kalavarude täielikku hä- faiteks oh^ Tallinnas lohe puuk ^^^^ ülemkohtunik Sandra Day
vimist, tegi kuberner, ettepaneku: "^..^ 1 ? -T ' 0'Connor ütles Senati ülekuulami-piirata
kalapüüki teatud aastaajal, ^^l^^V v T .^''""^''^.H' sel, et ta pooldab surmanuhtlust,
määrata kalavõrkudele kindel sil- ^^^^^^^^^^ ülemkohtunik on ka seisukohal,
kalavarade kahanemise tokestami-seks/
•v''^;. •
omaduste igasugune
veekogudes."
muutmine toimus neli korda päevas, siis unus
tasid:riialased oma ilusad Kemeri
rannad jä sõitsid
eesti tiitcirlastel^
Toronto Põhjala Tütred alusta:
Pärnusse kus vad uut tegevusaastat-aVäkoondu-toiduolud
lahedamad. Niisugune on f kõigile alakestele gaidide-praegu
meie olukorra tegelikkus, e Ja vanemgaididele. A^^akoondus
- ' toimub Eesti Maja Noorteruumis
Räägin vahest
danlikust
Paremaid Ja ilusamaid karusnahkia made suurus ja sisse seada range
on MINK. [ kontroll kalapüügi üle. .
Võite valida muidugi endale ka SgHg ettepaneku — ja kogu kü:
rebase, swakara, pesukasu, piisami si^use — selgitamiseks saatis Riivol
mitmetest teistest karusnahka- givarade Ministeerium Eestisse
dest kasuka. ^ erikomisjoni, mille esimeheks
Valmistame kasukaid ka tellimise
peale Teie oma maitse ja soovide
kohaselL Kasukate ümbertegemine. j f g j l i ^ ^ ia
Suur valik moodsaid sügismamt^
leid, uued värvid ja tegumoed
villased Ja mohäär.
lastelastele „ko- neljap., 1. okt. 1981 kell 7.30 õhtüf.
kui Pärnu oli Edaspidised hellakeste koondused
peetakse laupäeva honimikuti Eesti
• : • •••• • ~ Maja Noorteruumis. Uute hellakeste
registreerimiseks ja informatsiooniks
helistada Astrid Jõ-valüiistamise
kursus ^^'^^ - ^87-2094 või Margot
Nortmaale —tel. 759-7230.
7
90»
Ostke : nüüd, soodsad: liinnado
Eelmiste aastate eeskujul toimüb-tud.
Tema vaatekoha järele tuleb ka sel sügisel rahvarõiva valmis-
. arvesse võtta politsei poolt esita- tamise kursus Northern Secondary
Ka puudus tõhus järelevalve, tud tõendeid, kui politsei ei olnud SchooPis, 851 Mt. Pleasant Road,
ning nll kestis röövpüük' edasi, teadlik, et ta juhtus nende saami- Toronto : haridusosakonna finant-
Näiteks : kalastasid Saadjärve) seks tegema põhiseaduse vastase seerimisel. Kursusele registreeri-
• -• • • • •- • • • läbiotsimise. / mine toimub 28. ja 29. sept.; kell
Sandra Day 0'Connor ütles veel, 7.00 õhtul ja esimene töötund toi-
Gt ta ei poolda kooliõpüaste veda- müb kolmapäeva õhtul. 7. okt., kell
mist bussidega ühest piirkonnast 7.30—9.30 (on võimalik ka n
teise, et saavutada rassilist tasa- tud õhtul/registreerida);^' '
kaalu". Ta ütles, et tegelikult on
KÕIKIDEKS
ai.NDLUSTUSTEKS
191 Eglilnton Ave. E»
488-1701
Kell 9.30 e.l.—6.00 p.l
Neljap. kuni 7.00 p.l.
Laup. 3.00 p.l.
Charg^x, Master Gharge
12. septembrü toimus New Jer- ERKU juhatus oma koosolekul '^^^ ainult noorte häirimine,
seys tänavune etniline festival, pühapäeval, 13. sept. otsustas aval-rähvusgruppide
esindusgruppide dada tehtud eduka töö eest tänu
omakultuuri ülevaatus mitmesu- ning tunnustust ESTO-80 USA pea-gustel.
loomingualadel. Eestlased kömiteelo eesotsas esimehe Peeter
võtsid juba kolmandat; aastat osa Kiikiga. Peakomitee pidas oma
pidustusest, mis korraldati Liber- ^viimse koosoleku asjaajamise lik-ty
State pargis Jersey Citys, Hud- videerimiseks 29. aug.
soni jõe kaldal. Esines Lakewoodi /uhatus nimetas. ESTO-84 USA
lektoriks
STOKHOLM - Fil. dr., kirjanik
Ärand Roos on' ülikoolivalitsuse
' Kuna järgmised Ülemaailmased
Eesti Päevad toimuvad jällegi Torontos,
siis on soovitav juba varakult
hakata õigete rahvarõivaste
valmistamisele mõtlema. Nende
valmistamine võtab rohkern . aega
kui osiatakse ette arvata. Eriti on
soovitav nooremal generatsioonil
1482 Bathurst St., 4 kord
^Cathurst-vSt. Clair)
«I nion kontoris 653-781£i J2
. ^5^7816
otsusega määratud ülikoolilektoriks kursusest osa võtta, sest varsti
t, , T , . , i , soome-wgri keelte alal Lundi üli- kaovad vanaemad ja rahvarõivas-esto
rahvatantsiigrupp Fred Rikka .peakomitee esimeheks Veljo Aren- kooli juures. Ärand Roos töötas 4. te valmistamise tundjad nins
juhtimisel. gu Rockvillest Marylandis. Veljo Juulist 1980 .sel kohal asetäitjana, noortel tuleb meie rahvusliku
Liberty Park Festival nime all ^ ^ ^ ^ ^^^^'^^ ^SA peakomi-ai]><>
«»0«BEK)«ZDO«XCH>aD4>4ia>04QSO«IZ»0 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-09-24-05
