Vaba eestlane , September 24, 1981

              STLÄNi'\ ofi
. -abode eestlaste häälekand'i&
Ilmub 2 kordQ nädofcss -»*
tefSfpäeval JQ neljapäev&l
Neljapäeval, 24. septembril 1981 — Thursday, September 24, 1981
aa
HELSINGI — Saksa ajaleht
,,Welt am Sonntag" avaldas hil­juti
artikli, mille kohaselt Soome
riigipnga presidendi Ahto Karj a-laise
väimees Atanas Tilev on
Nõukogude / Liidu : salapolitsei
KGB agent. Soome ettevõtte Tam-pella
kaubanduslik, juhataja A.
Tüev väidab, et.i^ee teade on täie­lik
rämps-^a arvab, et kuuldust on
levitatud tema ning pangajuhataja
Ahto Karjalaise hea nime määri­miseks.
Tilev on sünnilt bulgaarla­ne,
kes sai Soome kodakondsuse
aastal 1973.1 „Welt am Sonntag"
aga väidab, et ta on saanud infor­matsiooni
ühe NATO-riigi: salajase
luureteenistuse käest. Ajalehe and­meil
on Tilev KGB agent, kes ko­gub
informatsiooni oma äialt ja
selle sõpruskonda kuuluvailt ini­mestelt.^
Ajaleht mainib veel, et
Karjalainen on praeguse presiden­di
Urho Kekkose „krõonpnnts" ja
iiks järgmine presidendivalimise
soosituimaist kandidaatidest. Tüev
on lubanud ajalehe laimamise eest
vastutusele" võtta.
HELSINGI - Oktoobrikuu alul
hakatakse loomes Alko ärides
müüma soome viskit. Viski nimeks
on „Alko Whisky" ja see on sega­tud
toode suitsulinnastest ja vüja-piiritusest.
Suitsulinnast on tehtud
soome odrast Lahti linnasevabri-kus.
Viljapiirituse saamiseks on
kasutatud soome nisu. Viski val­mistatakse
Alko Koskenkorva te­hases;
ja iVil|itakse Helsingis Sal-misaare
tehases. Möödunud aastal
müüdi Soomes 2,2 müjonit liitrit
viskit, kõiki tugevaid jooke aga:
45,7 miljonit liitrit. Kolmveerand-liitrüine
pudel uut jooki maksab 86
Soome marka (ca $23). .
BRAMPTON - üks Toronto lä­hedal
elav Mississauga mees, kes
surmavalt pussitas kööginoaga
oma isa; uskus j et ta tegi seda Ju­mala
juhtimisel, nagu ta seletas
kohtus. Kuigi psühhiaatrid leidsid,
et Aldo Secco uskus end olevat ku­ratliku
olendi, ei tunnistanud ta
end süüdi meeltesegaduses isa tap­mises.
Secco rääkis kohtus, et ta
sai sageü juhtnööre TV-esihejate
ja teiste isikute häältelt. Ta oli.
plaanitsenud,o;ma isa tapmist juba
paar aastat.
CLEVELAND — Reaktiivlennuki
mootorisse sattunud kajakad põh­justasid
USA lennuväe Thunder-bird
demonstratsioonigrupi juhi
koi. Itn. ; David Smith'i surma
Clevelandis peetud lennuväljal, kui
lennuk oü õhku tõusmas. Lendur
jõudis end langevarjuga lennukist
välja heita, aga langevari ei ava­nenud
ja ta kukkus tõusuraja lähe­dale
kividele.
HELSINGI — Soome laevatehas
„WÄRTSILÄ" on jälle^ sõlminud
suure laevaehituse kokkuleppe N..
Liiduga. V/O ^udimport on telli­nud
„Wärtsilält" üle miljardi Soo-,
me marga (ca S250 müjonit) väär­tuses
9 arktüiste olude jaoks sobi­vat^
laeva. Hügelkokkulepe on juba
teine sama nädala jooksul. Varem
kirjutas Soome laevatehas - ,,Val--
met" alla 800 miljonilisele Soome
marga (ca $400 miljomt) suuruse­le
lepingule 13 laeva ehitamiseks
.N. Liidule. Ka need laevad on-ette­nähtud
rasketele arktiUstele liik-lusolud^
le.
BOSTON -!Naised, kes tahavad'
olla võrdsed oma meestega joomi­ses,
võivad end palju rohkem kah­justada,
kun|i nende alkoholi vastu­võtu
võime bn madalam." „Massa-chusetts
Genral Hospital News"
Iavaldatud artiklis mainitakse, et
naisecf võivad saada maksavigas-tusi
juba kolmandikust sellest al­koholist,
mida mehed joovad. ;^ga
.ka muud alkoholist mõjustatud
haigused on naiste organismis
palju kiiremini arenevad, ütles dr.
Eleanor Haipa, haigla alkoholi-kliiniku
direktor. Probleem on
suurenenud viimaseil aastaü, kui
naised on jõudnud sellistele töö­kohtadele,
kus nad meestega taha­vad
ka jooJnises võrdsed olla.
DDBaa • • • • • • • • • • • • • • • • • • • B B B a o a a a a a i i i D i a B D D D D a D a B a D a a a D o nv • • • q o D o a o a n o B ap
Rim Rivattool
EesM Rahvuskomiteel Ühendiiiki-des
on tavaks Lääneranniku Eesti
'Päevatee raames koosviibimiüe,
kus kokku saavad Eesti Eahvüsko-mitee
pr.-^.egussd ja emlised lii-aned
ning külalistena on kutsutud Eesti
organisatsioonide esindajad Ja ka
Kanada Eesti Kesknõukogu liik­med.
Seattles 15. Lääner annika
Eesli Päevadel tolmus-^ see Was­hingtoni
üLkooli vastuvõtu rui^mis.
Esimene rida vasakult: Peeter
Grüner -r- San Francisco Seltsi esi­mees
Ja 1983 Lääneranniku Eesti
Päevade esimees; Henn Rebane —
Flori-ra ERKU peavolinik lõuna­osariikides;
Boris Auksmann
Los Ängeles; Heino Jõgis — ERKU
peavolinik Lõuna-Läänes, San
Francisco; Kalju Jõgi—-Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas liige, To­ronto;
Uno Teemant. — Washing.
ton, DX., ERKU, liige.•Teine: rida:
Gaston Rand vee — Connecticut,
Koolide /Keskuse •, esimees; Asta
Auksmann -H- Los Angeles; Viivi
Piivisild — Los Ängeles, ERKÜ
liige; Avo Piirisild — Los Ängeles,
ERKÜ Juhatuse liige; Juhan Si-monson
— ERKÜ esimees; Ernst
Laur — aukonsul Kalifornias; Bru­no
Laan — Los Angeles, ERKÜ
!:'ige;,Eiuo Moks — Seattle, ERKÜ
peavolinik Põhja-Läänes, 1981 Lää­neranniku
Eesti Päevade esimees;
Astrid Jõgi — Toronto. Kolmas
l i i a : Maie Nurmberg — Orange,
Kalifornia; Norma Rebame ~ Flo­rida;
Aino Laur ^ Los Ängeles;
Mari Keerdoja — Bridgeton, New
Jersey; Henno Keerdoja —Bridge­ton,
Seabrooki Koguduse esimees;
Helmi Leppnurm — Vancouver;
Cornelia Niggol — Seattle; Irene
Oiljum — Vancouver; Rudolf 011-
jum — Vancouver, Eestlaste Kesk­nõukogu
Kanadas luge;
Tamm —. Fresno Eesti: Koondise
esimees: J. Rütmann — San Fran­cisco:
Uudo Sumeri — San Fran­cisco
Kogudus; Leena Sumeri —
San Francisco; Helgi Laan — Los
Angeles; Silvi Kalmann — Port-land;
Aara. Kubbo — Portland;
Reeta Tamm — Fresno. Vümane
rida; Heino Nurmberg — Orange,
Kalifornia; August Kadaja — San
Francisco, Enno Leppnurm ~
Vancouver, Eestlaste Kesknõuko­gu
Kanadas abiesimees; Karl Nig-gol—
Seattle Eesti Seltsi esimees;
Enn Raidna — Seattle Võitlejate
Ühingu esimees; Helmut Kalmann
— Portlandi Koguduse esimees,
Sven Rutman— San Francisco
Koguduse esimees; Uno Veide­mann
— San Francisco Võitlejate
Ühingu esimees.
XD
(CANADIAN SGENE) —- Esimene teadaolev e urooplane, kes Jala Montreali
prantsuse maadeuurija Jäcques Cartier. 1535. a. oma teisel uurimisreisi! aenitas ta
jõgepidi üles paigast, mida me praegu tunneme Quebec City nime
maim pani, oli
St. Lawrence'i
Esimene asula rajati Montreali
alles järgmisel sajandil. 54. a. pä­rast
Quebeci asutamist 1608, raja­ti
Montreali karusnahkade müügi­punkt
ning jesuiitide misjon Paul
de Chomedy de Maisnonneuve'!
poolt. Prantslaste valitsuse ajal,
mis kestis kuni a. 1760, arenes
Montreal aeglaselt välja karus^
nahkade ostu-müügi ning misjoni­töö
keskuseks.
Eui Kanada läks lepingu aUusel
Inglaste kätte 1763. a. nn. Pa-rSisi
Kokkuleppe põhjal, arenes
Montreal kiiresti siureks kau­banduskeskuseks.
Ta jättis kaugelt seljataha Quebec
City ning oli koguni parlamendi
asupaigaks. Inglise keel ja inglise
mõju OÜ seal võrdne prantslaste
omaga.
Konföderatsiooni päevü a. 1867
kuni Kanada Dominion loodi ja
Quebec sai oma provintsivalitsuse,
hakkas prantslasist elanikkond kii­resti
kasvama ja prantsuse keel
valitses MontreaÜs. Linna ärime-bed,
enamus nendest inglise pä­ritoluga,
• arendasid- Montrealist
välja Kanada panganduse ja ma­janduse
keskuse ning riigi metro-polise.
Tänapäeval on kanada ärikes­kus
sealt hakanud nihkuma Toron­tosse
või läände, kuigi Montreal
on tänaseni püsinud kui oluline
majanduslinn.
Ta on kolitamispalgaks inglise
Ja prantsuse keelt rääkivaile
majandusinimestele nin^ seal on
leidnud omale kodud paljud
uustulnukad üle kogu maailma.
Viimastel aastatel on Montreal
peamiselt pälvinud üldist tähele­panu
oma linnapea Jean Draneau
tõttu, kes alustas oma karjääri
reformaatorina ning alates 1960.
a. on ta pidevalt tagasi valitud lin­napea
kohale. Drapeau on unista­ja
ja omamoodi visionäär, tänu
temale toimus., Expo '67 ning
olümpia 1976. a. Tema sooviks on
alati olnud teha Montrealist „Tah-vusvaheline
linn".
Suur saar, • kus Montreal asub,
rajati Ottawa ja St. Lawrence'i
Jõesuudmeisse. Saar on 50 km
pikk ja 14 km lai saare kõige laie­mas
osas.
Saare lõunaosas moodustati St.
Lawrence'i jõgi" kiire vooluga
kosed msng. et nendest iaMstmS"
test üle saada, ehitati sinna
• 1835. a. LücMme'! kanal. ..
1957. a. sai valmis St. I.av/rence
Seaway System, mis oli Kanada Ja
Ühendriikide ühine ettevõte ning
sellest ajast peale kaotas Lachine'i
kanal oma tähtsuse ning seda ei
kasutata enam.
Montreaü sadam asub 1,600 km
Atlandi ookeanist eemal ning on
üks maailma parimaid. Tänu jää-lõhkujaile
saab Montreali sada­mat
kasutada 12 kuud aastss.
Kuid talvekuudel on seal tegevus
väiksem kuna St. Lawrence"! vee­tee
ei ole talvel kasutatav.
Kuna Montreal asub saarel; siis
on linnas loomulikult palyu sildu
maanteede übendajaina Montreali
2,75 miljoni elaniku jaoks.
Montreali vanalinn asub
ääres. Vanad kitsad tänavad ja
kahe- ning kolmekordsed massiiv­sed
kivimajad on muinsuskaitse
all, nad on küll renoveeritud kor-terimajadeks,
restoranideks ja äri­deks,
kuid ehitused ise on põhili­selt
puutumata. Seda osa kutsutak­se
Vanaks Montrealiks ning sHle
linnaosa omapära püütakse säilita­da
nii palju kui iganes võimalik.
Vana Montreali juures asub St.
James Street, mis nüüd küll on
ümbernimetatud St. Jaques täna­vaks.
Siin asus vanasti linna tuHc-soon
äride, pankade ja tureudepa.
kuid nüüd on see nihkunud põhja
Dorchesteri Boulevard'ile, kus e^^i-tused
on moodsad kõrgmajad.
St. JaGques'il aga asub uus kob-tuhoone
ja sinna ümbrusse on
nüüd kogunenud huigaÜselt advo­kaadibüroosid.
Samuti asub sa­mal
tänaval kolm suurt ajalehte,
,,La Presse", „The Gazette" ja „le
Devoir".
VanaBinhasüdameks: on Noifre
Dam^'i kirik, mis asub PInce
d'Armes'i ääres nins[ mis on va­nim
kirik Montrealis.
Parimad hotellid asuvad kesklin­nas.
Place Bonaventure, mis hõl­mab
ärisid,, restorane, näitusesaale,
on tegelikult hotell. Praegu ehita­takse
samasse lähedusse konve-rentside
halli.
Paljud all-linna ehitused on
omavahel seotud maa-aluste äri­keskustega,
samuti raudteejaama­ga
ja allmaaraudteega.
Canadian Paeifici" ja Canadian
National Railway peakorterid asu­vad
Montrealis, samuti. Air Cana-
.da oma.
Sisemaa lennud ning lennud
Ühendriikidesse väljuvad Dorvali
lennuväljalt, mis asub 22.5 km
kesklirinast eemal. Ülemere lennud
väljuvad aga Mirabelist 50 km
eemal linnast.
Montrealis asuvad mitmed ni­mekad
inglise ja prantsuse teatrid,
sest sealsed elanikud peavad teat­ritest
lugu. Place des Arts on nii
teatrite kui kinode keskus, seal
toimuvad ka muud esinemised.
Botaanika aed asub linna ida­osas-
ja seda külastatakse palju.
Linna parkidest on kolge popu-
. laarsem Mount Royal, mis asub
Snort on väga armastatud ning
võistlused toimuvad olümpiastaa­dionil,
r
Kuigi äärelinnad on tihedalt
asustatud, on Montreal eSÜski suut-mid
säilitada oma vanalinna, mis
on silmarõõmuks nii omadele kui
turistidele. Poliitilised konfliktid,
on selles linnas küll aeg-ajalt tera­vad,
kuid see ei puuduta üldist
linna elanikkonda, kes oma iga­päevast
elu häirimatult võivad jät­kata.
B
.n
D
D
O
D
0
O
B
0
D
0.
. B
a
0
•
o.
o ' •
a
D
O
a
a
a
D-D
a
a
a
a
R
O
B
•
a
a
•
a
a
a •
a
a
a
a
B
: V.önb-ola: legejate hulgas on.
veel keegi nii naiivne kes arvab,
et kured ei too lapsi. See on ju
muidugi igaühe oma^ asi arvata
ja õigeks pidada, mida süda
soovib, mina ise |a Isiklikult
aga võin teadusliku uurimise ja
pikaaegsete kogemuste varal
siiski kinnitada, et jali, kurg
toob lapsi küll.
Seda teaduslikku uurimist
olen mina teinud siinsamas mese
oma oja kaldal ja et seda kõike
mitmekordsed kogemused tões­tanud
on, siis võib ammuaeg­seid
ja teadaolevaid kurejutte
ning oletusi õigeiks laageda.
Juba Üle kümne aasta tagasi
märkasime ühel suvel, et meie
ojja ilmus aeg-ajalt kurg konni
sööma või muidu lustiks-rõõ-muks
jalgu loputama. Samal sü­gisel
sündis meie perre esieiene
lapselaps Tiina.
Nõnda juhtus ka edaspidi, et
mõnel aastal kurg meie ojja il­mus
ja mõnel ei, sel aastal aga
kui ta tuli, sündis meie perre
igakord suureks rõõmuks üks
uus maimuke. Vahest juhtus see
suvel, vahest sügisel või talvel,
aga alati kureaastaga koos ja
sellega sai see kure osa laste­saamisel
lõplikult tõestatud.
Nüüd aga oli kure külaskäik
jällegi mõningaid aastaid vahele
jäänud ja ofavee konnakasvan-dused
arenesid soodsas püha­päeva
rabus.
Siiski, sellest tänavusest tuli
imede Ja üllatuste suvi ja näis,
kuis see asi kõik veel lõpeb.
Juhtumuste järjekorras on asjad
arenenud mii:
Lastele sai sel suvel ojas
sõudmiseks ostetud väike kum­mipaat,
mida neil suure jõkke
viia polnud lubatud. Sellega
nad siis ojas sõitsid ja sulista­sid,
hädaohtu polnud karta, et
paat kaugele läheks ja seal või­sid
nad ilma valvetagi õienda­da.
„Oja kohal on suure linnu
pesa! See on vaevalt meeter või
poolteist üle veepinna madalate
okste vahel, vüs poega ka. sees."
Muidugi leidsime selle siis ka
kaldalt vaadatuna üles, oli sel­line
risus-rõõbus okstest kokku,
kohmerdatud ehitus, arhitek­tuuriliselt
igatahes üks vilets
värk, vaata, et pojad pesapõh^
jast läbi ei kuku. :
Margus, kui asjatundja, tegi
omakorda paadisõidul kindlaks,
et on kure pesa ja tagasitulles
porises:
,,Põrsad, sihukesed, vähe sel­lest,
et ojavee ära essuvad, üks
oksendas haiseva kala välja, ää­repealt
et mulle otse pähe ei
plartsatanud."
Enamasti olid kurepojad üksi,
ema näis üsna arg olevat, vaid
kord nägin teda hilisõhtul pesa
peal lössutavat, oli nagu paras
koerakutsikas ja ime, et nõrgad
oksad sellist „ehitust" koos pe­rekonnaga
ülevalhoida suutsid.
Kureperekonnale sai siis aga
võimalikult palju rahiia antud ja
toetudes senistele kogemustele
võisin oma Aadamale kuuluta­da:
„ Asi on selge ja klaar: tule­mas
on viisikud. Viis kurepoe-ga
pesas otse meie oma maa
peal, selgemat ennustust endini
olla ei saa.^'
Siis hakkasin jnõtlema, et vii­sikud
on ju toredad küll, aga;
sündides nõrgad, ehk ei jää
kõik elamagi ja sellest tuleb)
kurvastust; tegemist on nendega
palju kah, nü et —- ei tea nüüd
mis või kus vÕi kunas ja kui­das
teha...
Ettevaatuse mõttes kutsusime
külalised, naabrid ja linnasõb-rad,
et kui nad kureviisikuid
näevad või vaatavad, ehk ms
jääb kuremamma pilk mõne
teise peale pidama ja siis ta viib
ehk need ettekuulutatud heebl-vilsikud
hoopis mõnele nendest
külakostiks. Kaval mõte, eks
OB
O
D
D
• • a •
•a
• a
a
. a-a
a
• a
ffl
D
B
IB
B
H
D
n •
•
D
D
..D.
B'
'.D .
n
•. . B
O
o
n
o.
D
0 .
n
n
0
o
D
O
0
•
B
O ,
o
a.
o
• •
D
• .'
•.
D
D
a
• B
a
o
•
B
B
0 ..
' B'
B
D
P
•a
D
B
Kurepojad kasvasid, pesas
nad enam ei pifsinud ja õhtul
ning varahommikul käis Aadam
„oma lapsi" salamisi puuokstel
ülelugema's. Olid Ikka alles. Pä­rastpoole
see vaatlemine kure-poegi
enam nü väga ei hälri-nudki,
nägin kord, kui üks
neist, küllap Igavusest, lausa
haigutas, kuni lõpuks viisakuse
pärast tiiva pikalt noka ette
tõmbas ja jalga, sirutas.
Siis sai selgeks lendaminegi.
Viimasena käis veel vaid üks
neist järjekindlalt pesa juures
puu otsas magamas. Pesa ise —
see arhitektuuriline Ime — oli
siis Juba orkide ja raagude näol
ojast alla voolu tulnud, ega pir
danud kasvava perekonna ras­kusele
näiliselt enam vastu.
Ja siis lõpuks ei tulnud enam
see viimanegi. Päevast päeva te­gime
oja äärtpidi oma otsimis-retki
küll varahommikul ja h^
llsõhtul, aga nad olid päriselt
ja alatiseks läinud.
Kui sügisel kureparved üle
jõe lõunapoole lendavad, laulan
neile oma tr6pUt: „Teele, teele
knrekesed, üle metsa maa... ik­ka.
Ikka lõuna poole, kus Eglp-timaa,"
ja jälgin nukrusega, kas
ka meie vusikud nende hulgas
olla võiksid. Aga ehk tulevad
nad järgmisel suvel oma sünni^
kodusse jälle tagasi? Võib­olla.
. .
Siit ei lenda nad inuidugi
mitte Egiptimaale' nagu me ko­dumaine
lauluke ütleb, vaid võ­tavad
suuna otse alla Ameeri-kamaa
lõunaosadesse ja keva-
.del lendavad sealt ligi 2000
miili jälle tagasi. Ah, kuis ma
ootan kevadet!
Ja kui siis need beebiviisiknd
vastavalt kõigüe ennustusmärki-dele
ja kuretooduina kas meie
perekonda või kuskile mujale
kohale jõuavad, küll te sellest
siis kuulete.
D
D
0
•
0.
o a
Q
D
a
a
D
<l a
. a
• »•
a
•a
a
a
a
D)
o
m
. o
'B
B
D '
B
B
-B
B
B
B
O
^
D
'B.
B
B
D .
•
D
' a a a o a a a B O B a a B n a a B B B B B a a a o a o a a a o n B B B B a a n o a a • o a i i a i i i i B B D D B a a a B a a B o a a a n a a a aB
o.
B
a
P
•
B
D
0
B
B
a
B
B
O
B
B
B
D
a
B-B
•
•
fl
a
D
•5
B
• B
n
•. B.:
• . B
aar
„RAJALEIDJATE" GAIDLIP-KONNA
pidulik avakoondus toi­mub
8. okt. kell 7.30 õhtul Peetri
kiriku all-saalis.
Paneme vanematele eriti süda­mele
— tooge oma tütred teiste
eesti tüdrukutga koos osa saama
eesti kultuurist, gaidlikust mängust
ja paljudest muudest noorusrõõ-p^
udest millest nad .muidu üraa
jääksid.
Märkame rõõmustavalt, et pal­jude
organisatsioonide juhatustes,
meie eesti ühiskonnas, töötavad
veteranide kõrval juba noored, kes
on läbi käinud skautlik-gaidlikust
organisatsioonilisest tegevusest ja
nii on see hea.
Palume vanematel antud ajal
lastega kohal olla või helistada:
ngdr, Ingrid Kütt — tel: 8S9-1063,
gdr. Ene Lüdig — 755-8996, gdj.
S. Vanaselja — 423-2146, gdr.
Ene Runge — 438-6500.-
. Provintsivalitsuse kultuuriminis­teerium
on võimaldanud EKK
kontsertbüroole "kontserdi piletite
hinnaalandust Wintario loteriipüe-tite
arvel. Palume hoida alles oma
mittevõitnud loterüpüetid ja esi­tada
need EKK kontsertide püeti-te
lunastamisel hinnaalanduse saa­miseks.
Kontsertseeria algab 18.
okt. kontsert- ja luuleõhtuga Pee-,
ter Tammearu heliloomingust ja
Meery Devergnase luulest.
tööde eest
,,See korter meeldib mulle, ainus
paha asi on, et siin on laskemoona-vabrik
otse ümber nurga. "
„Sellest pole midagi," kinnitab
majaperemees. „See lendab ühel
päeval nagunii õhlm."
Ell-Piret Mülter, kes töötab Na­tional
Fisheries Research Labora-torys,
Columbias,Missouris, auhin­nati
äsja 2. auhpnaga ($250) II
BIOSIS uurimisvõistlusel. Võistlus
haaras ka kompuuter! kasutamise
uurimistöödel informatsiooni otsi­misel
bioteaduste uurimisaladel.
Võistlusele oli saadetud töid ko­gu,
maailmast reas keeltes. Otsuse
langetas rahvusvaheline kohtu­nike
kogu. Auhinnatud tööd tule­vad
avaldamisele. Teated Ell-Piret
Multeri auhindamisest ilmusid ka
kohalikes lehtedes. •
Ell=-Piret Mutter on lõpetanud
^niversity of Denver ii)glise kir­janduse
alal ja magistreerunud sa­mas
ülikoolis raamatukogunduse
alal. (VES)