Vaba eestlane , February 14, 1985

              Lk.2 YABA EESTLANE neljapäeval, 14. veebruaril 1985 — Thursday, Febmaiy 14,1985 Nr. 15
aua wea
Eestlane, 1955 Lsslie St
t.M3B2M3 . •
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jöe, Olev Trass
lELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellinMsed, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $54.—/poolaastas $30.---:
^ ja veerandaastas $ 16.—-
TELLIMSHINN/\D väljaspool Kanadat: aastas $68.—„ pool-
$37.-—ja veerandaastas $19.—
Aadressi nfüudatus 70 c. Üksiknumbri hind 70
KUULUTUSTE HINDAD: '
Uks toll üliel veerul: $5.00, esiküljel $5.
Published by Free Estonian Publisher Ltd
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
Enne jõulupüM toimus Stoldiolmi Eesti Majas kunsti jõulunäitüs. Näitusest võttis osa
19 kunstnikku Stokhoimist ja mujalt Rootsist. Iga kunstnik esines kahe tööga, Näitüs^
äratas suurt huvi ja andis sobivaid võimalusi pühadekinkide ostnliseks.
Foto: H. Trummer
otsimine
Poolas lõppes sensatsiooniline
kohtuprotsess, kus katoliku preestri
Jerzy Popieluszko metsiku mõrvä-nmise
parast süüpingis olid neli riik-lUiüjulgeolekiipoUtsei
ohvitseri
tolm neist madalama aukraadiga
politseinikku, kes preestri surnuks
ipeksid ja lõppeks Jõkke viskasid
ming nende koloneli kraadis otsene
ilemuš, 'keMevasti! öM tõstetud süü-iistus,
et ta öM kogu selle ilge Ja
valgustkartva teo sepitsejaks ja
[oma alluvatele vastavate käskude
'andjaks, v " ' :
Kui läänemaailmas ja isegi Poo­las
arvati Ja loodeti, et see protsess
kiiijuneb teataval määral pöörde-poola
rahva ajaloos piiiig
jasMb kommunistliku süsteemi
Ja selle juhtide kuritegeliku iseloo-
: mil kuni juurteni, siis värisesid
Meed lootused kohtuotsuse välja­kuulutamisel
täielikult kokku. Kui­gi
prokurör nõudis peamõrvarile
kapten Piotrowsldle surmanuhtlust
ja teistele kaebeahsstele 25-aastast
Vanglakaristust, olid kohtu poolt
määratud karistusmäärad tunduvalt
madalamad — Pietrowski ja tema
ülemus koi. Pietruszka said 25-
aastase vangistuse, kuna politsel-
IdtnaiBt GhUMelewski jnõisteti 14
'aastaks, ja Ifn. • Pekala. 15 aastaks
preesteS mõrvamiseks anti paržei
kõige kõgematest tippudest, võib­olla
iseg! Moskvast.
ja on vii­masel
ajal laialdaselt levitatud ver­siooni,
et preester Popieluszko
mõrvati partei rangema liini pool­dajate
eestvõttel ja käsul, et seller
ga külvata uut vaenu ja viha kiriku
ja partei vahekordadesse ning sun­dida
parteid ja valitsuse Juhti kmd-rai
laruzelskit senisest rangemate
survevahendite tarvitusele võtnii»
seks kiriku vastu. See vereioon
leiab Läänes üsna laialdast poolda­mist,
kuna paljud lääne polütikud
peavad laruzelskit mõõdukaks me­heks,
kes katsub poola rahva hu­vides
oma parima telia, kuid kellel
sealjuures ; tuleb pidevalt võidelda
•partei: rpslkameestega^,.
Selle teooria pooldajad püüaVsiä
ühtlasi väita, et Jaruzelski päästis
KGB poolt jyhitavidci^eurooplciste^^^m
raamat ^Tagaotsitud! Natside otsimine
Autoriks keegi fl. Bkm.SeUes on peategelaseks k^^ De yito, kes teenivat immigrat-siopni
ametis New Yorgis, See De yito^^^^ta^ j^New York Times'is" S. Wiesenthali
süüdistusi Queensis asuva riigisakšlanna H. Braunsteiner-Ryatfi kohtaj et viimane ole­vat
olnud iilevaakja RavensbrncM ja^^^M
Poola vene latsioonlst kui ta
välja kuulutas kaitseseisukorra ja
lasi tuhanded Solidaarsuse poolda­jad
ja poola yabadulsvõitlejad arre­teerida.
Kalkuleeritakse, et Jaru-zelski
valis kahest halvast parema
ning seetõttu tuleb tema teeneid
poola rahvale praeguses komplit­seeritud
olukorras eriti hinnata.
Protsessi käigi, ajal selgus^ et see
ettekirjutatud
järele organiseeritud lavas-tosprotsess,
kus nähtavasti kõik va^
hendid ja abinõud kasutamisele
olid võetud, et partel ja politsei
kõi^emald võimukandjaid sellest
mustast afäärist välja lülitada, Ja
pü jäigi kohtus mõrva initsiaator
iriks ainult koi. Pietruszka, kušjuii-tes
kohus ei katsunud selgitada,
kellelt sai iPietruszka oma käsud ja
korraldused» Ei ole ju kuidagi m^elr
dav, et polit^ikoloneli võimupiiri­desse
kuulub käsu andmine katoli­ku
vaimuliku mõrvamiseks, mUlel
on kaugeleulatuvad poliitilised ta­gajärjed,
kuna katoliku kirik män­gib
Poolas
Need
siiski
Kommunistliku partei viha kato­liku
kiriku vastu kajastus ka pro­kuröri
kõnes, kuna kaebealuste
stmdistajla tõmbas kaudsdt!^^
M ka Inulteo ohvri p|eešter Popie­luszko,
märkides^,^^ \ ta oli oma
parteivastase tege^st|ga Ise oma
mõrvas sdiüdi, Selli||J
esitanud prokurör tõ^äolišelt omal
ünitsiatiiviii, vaid instruktsioonid sel­leks
anti kusagilt kõrgemalt poolt,
sealjuures on täheiepannvääme, et
katoliku kiriku atakeerimine prot­sessil
ühtub täielikult Moskva tea­deteagentuuri
Tassi seisukohtadega,
kes protsessi kommenteerides mai-
Mb, et katoliku kirik Poolas sekkub
iktüvselt poliitiliseSSse ellu ning
Ikatolikp preestrid pn süüdi anti-kominunistliku
propaganda levita-
" Diiises; • . " • , .
V Tassi arvates on poola .katoliku
Mriku juhid läänemaailma mõju
all, ässitades poolakaid üksteise
vastu võitlema ja laimates kommu-mistlikku
parteid. Selliseid koordi­neeritud
atakke katoliku kiriku vas­tu
arvesse võttes pn loomulik ja
loogiline järeldada^ et käsk tülika
mõtteavaldused tunduvad
ja otsituina.
on suureks küsimuseks,
kafe Moskva oleks kunagi julenud
Poolat okupeerida, kima sellisel
sammul oleksid olnud tohutud ja
ettenägematud poliitilised tagajär­jed
Läänes ja Ida-Euroopas. Ja kui
Kremli poliitbüroo oleks lõpuks
selle riskantse sammu astunud, siis
oleks Poola sattunud võõra oku­patsiooni
alla, mis olek^ kogu poo­la
rahva ühendanud mitte ainult
okupantide vaid ka kommunismi
'vastUo' > :/
• ^E! toM unustada,'et Venemaal:
ja poola kommunistlikus armees
kiirelt sõjaväelist ja poliitilist kar­jääri
teinud Jaruzelsid on täielikult
Moskva produkt või nagii seda ta­bavalt
märkis Ühendriikide kaitse-mmister
. Wemberger: ,,Venelane
poola ohvitseri mundris." See, mida
on viimaste kuude
näinud preester Popielusz­ko
mõrvamisega ja sellele järgne­nud
lavastusprotsessiga, ei lase Ja-ruzelskit
paista liberaalse kommu­nistina
ja poola rahva heategijana.
Kuna ta on praegu Poolas diktaa-torlike
võimupiiridega varustatud
võimumees, kellele alluvad partei,
valitsus, sõjavägi Ja politsei, sii!s ei
saa teda kuidagi süüst puhtaks pesr
ta kunstlikult konstrueeritud va-mis
nähtavasti
kommunistliku partei
läänemaailma lansseeritud selleks,
et lepitada läänedemokraatiaid poo­la
kommunistliku rezhiimiga.
Poolas toiminud mõrv^protsess
bii kahtlemata läänemaailmale jär­jekordselt
suureks õppetunniks,
paljastades kommunistliku partel
jõhkrad ja ebainimlikud meetodid
rahva vabadustungi mahasurumi­seks.
Kas sellest õppetunnist aga
õpetust ,võetakse — on omaette'
küsimuseks.'.
mm
De: Vito teeb nüüd muidugi jä­relduse,
hoolimata suurtest räslfiis-testj
et see riigisakslanna tuleb
mõista väljasaatmisele,. Riigisaks-lanna
kohtuprotsessi ajal: anti De
Vitde kellegi tundmatu isiku
poolt (arvatavasti 'KGB) nimekiri
59-ä nimega. Mainitud iraärnatus
esitatakse siis rieid nn. „natsisõja-,
süüdlasi": 1) tserkesslane Tshexim
Soobzokov, 2j rumeenlane piiskop
Yaleriän Trifa, 3) jugoslaavlane
Andria Ärtukovic ning 4) lätlane
Boleslay Maikovskis.
Nagu nähtub ülalmainitud nime"
dest bn kõik nn. ,,natsi-sõiakur-jategijad"
ida-eurooplased, kelle
maad on p/iaegu okupeeritud N.
Ludu pöpit.
Veidi imelik mõelda. Nürnbergi
Rahvusvahelise Kohtu poolt süü­distati
24 riigisakslast ja seitset rii­gisakslaste
natsiorgänisatsioõni
juhtkonda, mis moodustasid Saksa­maa
-natsistliku valitsuse. Kõiki
ülahiimetatuid süüdistati esimeseks
crimes : against peace (kuritegudes
rahu vastu), seetähendab s6japlaa-nitsemine,
alustamine ja rünnaksõ-japidämine.
Teiseks war crimes (sõ-ja-
kuritegudes; seaduste ja komme­te
.rikkumised, mis loetletud Haagi
konventsioonis ja üldiselt tunnus­tust
leidnud kõigi sõjaväe jõudude
poolt. Kohnandaks erimes against
humanity (kuritegudes inimsuse
vastu) etniliste, rahvuslike või usu­liste
gruppide; hävitaniine ja suure-mõõtmelised
metsikused eraisikute
kohta. •;.'.•':•.••;•'
Ostland üksuses ja kes tegid selle
otsuse massimõrvamiseks.
9. juunil, 1965 N. Liidu ,,yäiis-ministeerium"
saatis? Maikovskise
väljaartdmise noodi USA saatkon­da
Moskvas. USA keeldus Mäikovr
skise väljaandmisest, põhjehdades,
et Maikovskis on lätlane J a mitte
venelane.
Liitunud Rahvaste poolt sõlmi­tud
lepingut (1947. a.) natsi-sõ-
Jakurjategijate väljaandmiseks
, pole võimalik sel puhul rakenda-
1 on päris mõttetu lugeda,
et ida-eurooplasi süüdistatakse sel­lepärast,
et riigisäkslased-öatsid
plaanitsesidj alustasid ja pidasid
rünnaksõdasid, rikkusid Haagi kon­ventsioone
j ä tapsid ning mõrvasid
hulga eraisikuid oma nätsistlike
sihtide taotlemisel.
Need ida-eurooplased kuulusid
vähemusrahvustesse, kes ei saa­nud
midagi teha oma kaitseks
Saksa natside okupatsioon! ajal,
• miis kestis
Ntiüd venelased ütlesid, et N. Lii­du
Läti Vabariik võib siis selle lät­lase
välja, nõuda. ÜSA vastas, et ta
ei tunnusta Nõukogude Lati Valit­sust.
: ;
Kuid immigratsiooni- ja naturali-seerunise-
teenistus hakkas ise üüri­ma,
kas Maikovskis valetas, kui ta
tull USA-ssi juhul kui ta valetas,
siis võib t^da^ deporteerida, r
Samas raamatus esitatakse lugu
veel K. Wassermannist, kes elas
Broiixis ja kelle huvialaks olevat
olnud natside otsimine. Ühel päe­val
ta sai kirja oma sõbralt Ezraltj
kes elas Iisraelis.
Kildas mainiti, et ta saadab kir­jas
kaks tõendit, milliseid ta sõ­ber
omakorda olevat saanud N .
Lüdu valitsuselt Moskvas.
Sellega tahetakse näidata, et see on
juutide tegu, et seda lätlast kiusa­takse.
Tegelikult; juudid jälitavad
riigisakšiasi, mitte aga ida-euroop-läsi:
SeUise yõttegävpn väga lihtne
ida-eurooplasi ässitada juutide vas­tu.
Ja KGB on puhas. Tal pole sel-igl
tegemist. ^
1945. a. Zedelgheime sõjävangi-iaagris
läti SS-riigemendi liikmed
moodustasid rühma, keda nad
nimetasid „Daugava Kotkas-teks",
l"bades üksteist kaitsta.
Lootes elada, kuni Läti on jälle
„fashistlik, juudivastane ja kommu-
^nismivastane riik''. Siis nad võivat
triumfeerivalt tagasi pöörduda.
Lugejad, kes neid viimaseid ri­du
tähelepanelikult lugesid, saavad
varu, et see raamat pole kirjutatud
Ämeerikasy vaid KGB poolt,Mosk­vas.
Raamat ori aga trükitud New
Yorgis. Seda raamatut aga kasuta­sid
USA kohtuministeeriumi amet­nikud,
kes selleks said vastava kor­ralduse
N . Liidu saatkonnast Wash­ingtonist,
et mustata Ida-Euroopast
pärinevaid põgenikke.
A.M.
Kommentaarid
Kanada välisminister Joe Clark
kavatseb lähemal ajal sooritada
külaskäigu Moskvasse, kus tal om
I kohtamisi N. Venemaa juhtivate
tegelastega. 0ark mainis oma sõi­du
puhul ajakirjanikele, et ta ei
kavatse arutada venelastega mitte
ainult Ida ja Lääne vahekordade
k(frraldamise küsimusi, vaid tõsta
üles ka juudi ja ukraina dissidenti­de
probleeme ja katsuda leida või-mahisi
nende eest kostmisega nen-da
skatuse kergendamiseks.
Kuid kuidas on lood okupeeritud
Eesti ja teiste Balti rükide dissi­dentidega,
kes peavad vaevlema
nõukogude sumiitöÖlaagreis selle
efest, et nad julgesid nõuda eest­lastele,
lätlastele ja leedulastele
^nende põhiliste õiguste taastamist?
Kas Joe Clarkll ei oleks põhjust
^ina külaskäigu ajal kõne alla võt­ta
ka eesti vabadusvõitleja Mart
Niikluse vabastamist, kelle kaitseks
ja tall^ tehtud ülekohtu selgitami­seks
siinsed eestlased on saatnud
Ottawasse pidevalt märgukirju?
Mücs balti rahvaid paigutatakse
siin Läänes Venemaal toimuvatest
immõiguste rikkumisest rääkides
alati teise järgu kategooriasse,
kuigi eestlastel, lätlastel ja leedu­lastel,
kui endistel iseseisvate rah­vaste
liikmeil on rahvusvaheliste
kokkulepete põhjal garanteeritud
õigus enesemääramise õiguse taot­lemisele?
Balti rahvusgrupid on teinud ju­ba
iile kümne aasta Ottawas Balti
õhtute korraldamisega jpmgutusi
Kanada polütikutele ja rügimeeste-le
balti rahvaste traagiüse saatuse
selgitamiseks ja meie vabadusvõit­luseks
toetuse saamiseks. Kuid
nähtavasti on sim veel palju teha,
enne kui mõni kanada riigimees
T^. Venemaad külastades balti rah­vaste
ja nende vabadusvõitlejate
küsimuse oma läbirääkimiste päe­vakorda
võtab.
Nad ei saanud ju öelda: ma ei tohi
seda teha, kuna see pn mu süda­metunnistuse
vastu, sest riigisaksla­sest
natsi ohvitser Võis iga id a-eu-rooplase
koha peal maha last? ilma
pikemata. Raskem oli riigisakslasel
tappa: teist riigisakslast.
'Kuna oleme huvitatud meie
naabri, lätlase Boleslävs Maikovs-kist,
siis selgub, et süüdistus tema
vastu on põhjendatud asjaolule, et
Audrini kiüäs olevat külaelanikud
varjü.andhüd venelastest sõjavangi­dele
ja neid ka toitnud. Sicher-heitsdienst
Ostland otsustas Aadri­ni
küla maha põletada ja kõik selle
küla elanikud surmata, kes aitasid.
vene sõjavange. 1965. aastal, see
on 23' aastat hiljem, Läti kommu-nistlik^
kohus mõistis Roie:slavs
Maikovskise tagaselja surma selles
Audrini massimõrvas; Kuid. keegi ei
maini neid Higisakslasi, kes; tolkor-räl
teenisid sealses Sicherheitsdienst
Minnes tagasi selle kirja juurde,
mille K. Wassermarin sai oma
sõbralt Iisraelist: „Vaata, mis sa
saad teha nende tõenditega. Võib­olla
saad immigratšiooni-ameti
,,üles äratada". Nagu selgub, need
tõendid polnud midagi inüud, kui
Maikovskise foto saksa kapteni
mundris ja pildi tagaküljel nimi
„Bõleslavs Maikovskis".. Teiseks
nn.. „dokumendiks" oli ametlikuna
näiva paberi fotokoopia. Sellele
olevat olnud kirjutatud: 2. jaanua­ril
küla põletati ja elanikud tapeti,
nendest 30 avalikult Rezekne turu­platsil.
Sellel OÜ B. Maiskovskise
älUdri.
Edasi kirjutatakse samas raama­tus,
kuidas Maikovskis oma naise­ga
põgenes taanduvate natsid väge­dega
Saksamaale. Seal olevat ta
ühinenud põgenike abistava orga­nisatsiooniga,
kelle ülesandeks ole­vat
olnud läti SS-põgenike abista­mine
(nähtavasti tahetakse näidata,
et need lätlased, kes põgenesid
Saksamaale, olid natsid.) Kui sõda
lõppes said läti SS-liikmed aru, et
nad ei saa pöörduda tagasi kodu­maale,
kuna see on kommunistide
terrori all. Sõjakurjategijad ja pa­gulased,
need läti natsid, võisid
pöörduda ainult omasuguste poole
abisaamiseks. ; : :
Venelmed-ähYardavad
yasturelvadeg^
:: LONDON. — ÜSA president, K^-
nald Reagan on valmis kuluta­ma
miljoneid dollareid oma „Täh-tede
Sõja" ülesehitamiseks maail­maruumis,
aga N. Lüdu teadlased
väidavad, et nad võivad arendada
vasturelvi sellele süsteemUe murd-osalise
kuluga.
N. Lüdu väide avaldati just ajal,
kui kaks suurvõimu teevad'plaane
eelolevaiks relvastuse kontroUi lä­birääkimisteks,
üks Moskva tead­laste
grupp ütles, et ^Tähtede Sõ­ja"
süsteem võivat minna maksma
üle 500 miljardi dollari, aga ole­vat
kergesti neutraliseeritav vastu­abinõudega,
mis maksavad ainult
1—2 protsenti ameeriklaste kulu­tustest.
Vastuabinõudeks võivat oUa
maailmaruumi münid, vä&esed
ballistiüsed raketid või maapinnal
olevad laserid. Teiste vastuabinõu­dena
nimetati metallitükikeste või
muude artiklite paigutamine püve-desse,
mis reflekteeriks laserküri
või tulistades raketiimitatsioone
maaümaruumi USA süsteemüe se­gaduste
tekitamiseks.
heitke küricfd
isiimesäd väljci!
TEHERAN Iraani revolut­sionäär
ja spirituaalne juht ajatol-lah
Khomeini kaitses liraani süü­distuste
vastu terrorismis ja inimõi­guste
rikkumises, kuid väitis, et
kurjad inimesed tuleb meie ühis­konnast
välja heita. Mõnikord ole­vat
vajalik haigusest vabanemiseks
mõni liige ära opereerida vÕi põ­letada.
Samuti tulevat korruptiivsed
elemendid meie ühiskonnast välja
heita, ütles 82-aastane juht selgelt
ja rõhutavalt.
Või kas meil ei oleks põhjust
enn6 välisminister Joe Clarki Ve­nemaa
reisi meenutada ülemaa­ilmsete
Eesti Päevade ajal eest­laste
Vabadusmarsi puhul Toronto
raekoja väi jakul peetud Kanada
progresšiiv-kpnservatiivide partei
juhi ja praeguse peammistri Brian
Mulfoney kõnet, milles ta muu­hulgas
mainis: „Täna me jätkame
eesti rahva pikka aega kestnud
võitlust sõna- ja tegutsemisvaba­duse
eest . . . Me peame ohvreid
kandma vabaduse eest. Me peame
vabadust kalliks pidama ja hoid-'
ma. Vabadus ei tohi olla üksikute
hinnalme monopol."
See kõne eestlastele oli Brian
Mulroneyle föderaalvalimiste vali­miskampaania
stardiks. Kalitlema-ta
aitasid paljud eestlased kaasa
Brian Mulroney ja tema partei va­limisvõidule.
Kui kbnservatüvide
valitsuse välisminister nüüd Nõu-kogede
Venemaale sõidab, süs
peaksid tema kõrvus pidevalt heli­sema
Brian Mulroney sõnad: „Va-badus
ei tohi olla üksikute hinnali­ne
monopol" ja ta peaks oma lä­birääkimistel
venelastega seda ka
toonitamao
Läbüõike eestlane, keda võütsi-me
populaarse vestekir janiku
Black Joe eeskujul nimetada Jaan
Tavaliseks, ei saa enani kuidagi
aru, mis suunas üks väike grupp
suurte ambitsioonidega, kuid eba­praktiliste^
ja ebaajakohaste idee­dega
inimesi meie ühiskonnas tüü­rib.
Nüüd, kus meie ühiskond oma
elu ülesehitamisel nü majandusli-
Kidt kui ka tööjõu panuselt kõrgti-juba
on ületanud ja kus käsU
sellised kogu meie ühiskonda
ilmavad olulised, tähtsad ja kulu­tad
projektid nagu eesti õppetooli
asutamme Toronto ülikooli juurde,
Londonis asuva eesti saatkonnahoo­ne'
säilitamine eestlastele, eesti
rj^va vabadusvõitluse tõhustami­seks
loodud Vabadusfondi summa­de
kogumme ja teised väljamine­kud
meie rahvusgrupi elu käigus
hoidmiseks ning olemasolevate ins­titutsioonide
ja ehituste säilitami­seks,
tuleb Eesti Kunstide Keskus
färjekordselt rahva ette oma utoo­pilise
Esto Valley väljaehitamise
projektiga, alustades rahva hulgas
selleks rahakogumise aktsiooni.
Eesti / organisatsioonid ja eesti
ajalehed on seda aktsiooni juba
mitmel korral põhjalilmlt kritiseeri­nud
ja näidanud üksikasjaliselt sel­le
vead ja puudused, toonitades
(Järg lk. 3)
i
Nr. 13
N
16. ja r
dr.
23. ja 24|
dr.
Seedi
Saabunud)
duvad suj
vekodule.l
Sõna „^
sumade
Tore on
sõpradegi
päikešepal
Seedriöil
mine pn
Suvekc
nädalat,
SooviavJ
tadele pai
(Kägu) M|
lõppu: kj
perenaine)
Montgomc
Hickory
tario,
3882.
ESTO-I
ESTO-J
häid ja sl
metatud
L Konvil
2. Koolid
3. mm
Järvi
4. ööklul
5. Noor
6. Pop-1
7. Teati
8. Laevj
9. Armi
10. Võim!
esine)
11. Roots
12. Diskti
13. Laski
Pildid
ka must-\
võimalus
Piltide G(
soovitakse
tagatud.
Püdi tal
tus, pudis
SG Umuvj
Fotod:
nurm, 3^
Ont., M61
orgi
eriti, et sj
ta kiisaj^il
suurejoon^
rumi rai;
ebapraktH
naiivne,
masid v:
arhiivide
täiendamil
litsemisel<i
, • Eesti
Stella Kei
ettevõtlik
ba ammul
ühiskond
jalike sm
meline ei
võtma uiil
dollaritest
Stella Kei
liku ja oi
sellise kui
seks ja
hoidmist]
paneb, süi
ja edu š<
unistuste
tada* eest?
ga, süs nj
rahva h^5l
sid ja prj
annab rai
hädasti VJ