Vaba eestlane , February 26, 1985

              Nr. .ts VABA#EESTLANE teisipäeval, 26. veebniarü 1985 — Tuesday, February 26,1985 .1'' Dc.?
Potokroonikclt San Frdneis eo Segakeofi p e d t Mieha@l"§ rest^r^g^is, SunnyvaSes k.@!» fcscinuarB ISpul,'millest võttis osca ligeirtd@ scida, koos
külalistego Lõuna-KotiforBiii^ist ]€i isegi Aystrao
1. Hillar Maamat oli taas sõidul- tarr), Felix Rett (bass), Paul Maid- 3. Rikkaliku eeskavaga peol esines 4. MichaeFs restorani peakokk Stanfordi ülikooli juures viibiv ja lõbiKtas tuhandeid eestlasi opereti-w.
ess-. meeleolu ülalhoidjana oma re (bass), Aino Maidre (alt ja kl- esmakordselt selle piirkonna eest- Alfred Saame, kes olr valmistanud S.F/ Segakooriga Munud muster-^^^^^M
kalasatÕmbava musitseerimisega. tarr) ning Malle Tzoumas (sop= lastele ka kõhutantsija. Nooremale eestipärased t San eestlane Georg Metslo. Olgu mai-ran).
Viimased kaks ema-tütre due-. generatsioonile tekitas see palju Francžsco Segakoori esinaise^^^^j^^^
2. Uudsusena esineis lauluaiiisaM- tina on teeninud rahvusgruppi juba erutust ja nalja. Vanemad mulieie- iildkorraldaja Tamara Saadusega ülemkokana tegutsev Alfred Saar- Fotod: Arno Berder
^-'^ esitades vanu armsaid eesti aastaid, eriti idriklikel kolkkutule- sid mõtteid mõlgutades jahi iapukapisapoti juiires. Vestlusele ne on sama mees, keš
Evert.Rekk .(ki-: kiiiteL ." aeg om edasi lämud..y^;:. aimab -toetüast. ajutiselt Rootsist GeislingenrEestt'Teatri koosseisus:.^^-^^ -^^^^^^ ^ ^ ^
iiiiiiiiiiiiiiiiiiJiigiiiiiiiiSHBiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiii^^^
I Eesti NSV Ministrite Nõukogu
presüdiumis arutati abinõusid, mis
on suunatud elanikkonna vajaduste
rahuldamisele tarbekaupade ja tee­nuste
järele aastail 1986—2000. Sel­lejuures
kiideti põhiliselt heaks
Kirde-Eesti loodusressursside opti­maalne
kasutamise süitprogramm.
Tööstustootmise kiire arengu tõttu
on loodusvarade, poolest rildcas
Kirde-Eestis tekkinud keeruline
ökoloogiline situatsioon, mis nõuab
täiendavate abinõude rakendamist.
Programm näeb ette luua kuni
aastani 2000 optimaalsed. tmgimu-sed
loodusressursside kompleks­seks
kasutamiseks ja loodusliku
potentsiaali taastootmiseks s.t.
Eesti loodusvarade täielikuks eks­pluateerimiseks.
10 aastat tagasi pandi alus Ees­ti
Raamatuühingu Tallinna organi­satsioonile,
mis ligi 10 000 liikmega
koondab veerandi eesti organisee­ritud
raamatusõpradest. Raamatu­ühingu
juhatuse esimeheks on aka-deen]|
ik Gustav Naan. Kirjanik Enn"
Vetemaa heitis juubeli puhul pilgu
läbikäidud teele, põhjalikumalt
mullu tehtule. Aktüvsemad pälvisid
raamatuühingu tänukirja. Lõpuks
vaadati etendust „ Jutuajamine
Steini majas".
Hüjuti sooritas läulumatka Riiga
Tallinna segakoor „Kaleva'^ Kül-lasõidu
põhjus oli Giacomo Puccini
suurvormi „Missa di Gloria" ühis-esitus.
Kahel sõprusõhtui Läti üli­kooli
aulas osalesid Läti segakoor
jpDalle", ,,KaIeva'' ja Bauska ra-
Jconi õpetajate segakoor „Daina".
VABA lESTLANE
TOIMETUS JA TAUTüS
avatud esmaspäevast
reedeni kella P-As-ni
Telefonid: toimetus 444-4823
taUtus - .444-4832
KUULUTAMINE '
1 VABA EESTLASES
<M tasnsY ajalehe laSalldase ^
leviku tõttw.
üks toU ühel veerul $5.~
esiküljel $5.50
.Kuulistusi võetakse vs^tu; ' ;
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni koi-,
map. homm. kella ll-ni.
Möödunud aasta lõpul kaitsesid
ENSV Teaduste Akadeemia Keele
ja Kirjanduse Instituudi erialanõu-kogus
väitekirju kaks leedu folklo­risti,
N. Laurinkiene teemal „Leedu
kalendrilaulude semantika ja poee­tika"
ning A. Kotvin teemaI.„Vene
ja leedu pulmalaulu kõrvutav poee­tika".
Miks neid Eestis kaitsti ei
ole öeldud. Küll on üldse teadusli­ke
tööde kaitsmisega olukord väga
omapärane. Tallinna Polütehnilise
Instituudi NL ajaloo kateedri juha­taja
ajalookandidaat Mati Graf
kaitses Eesti NSV TA Ajaloo Insti-,
tuudi erialanõukogu avalikul koos­olekul
oma doktoriväitekirja „Po-lütilised
parteid Eestis 1917-1920".
Leningradi Lensovieti nimelises
Tehnoloogia Instituudis kaitses väi­tekirja
Tallinna Polütehnilise Ins­tituudi
orgaanilise ja biokeemia
kateedri nooremteadur Astrid Kal­da.
Leningradi Riiklikus ülikoolis
kaitses kandidaadiväitekirja „Arhi-tektuuritegevuse
õiguslik regulee­rimine"
Heiki Pisuke.
Kadumaal nooremaile ilmuv aja-
Idri „Täheke" kuulutas välja kir-janditevõisüuse
^,Kirjutagem proo­sapalu
lastele!" Tingimuseks selle­juures
oli, et proosapalad tutvus­taksid
jä õpetaksid armastama
nõukogude kodumaad, räägiksid
aususest, töökusest, sihikindlusest
ja vaprusest, oktoobrilaste ja pio^
neeride tegevusest, kuid teretulnud
olevat ka loed loodusest ja looma­dest.
Haapsalu I Keskkooli näidismuu-sika
(teatrimuusika) teater „Pöial-poiss"
külastas talvisel koolivahe­ajal
Moslcvat, kus 4. jaan. õhtul
esineti Moskva Riikliku Lastemuu­sika
teatri suures saalis Alo Ma1>
tiiseni muusikaliga „Charlotte koob
võrku'' Viktor Neliku lavastusel,
dirigendiks oli Andres Ämmas.
Mängiti eesti keeles, kavalehtede
vahel oli venekeelne - sisuseletus,
lisaks oli teatri pedagoog iga vaa­tuse
eel tutvustanud järgnevat
sündmustikku. Pärast etendust tä­nas
lastemuusikakateedri kirjan­dusala
juhataja „Pöialpoissi",
meenutades veel kord publikule, et
tegemist on laste isetegevusega,
kiitis aga eraldi lastest koosnevat
sümfooniaorkestrit. Nüüdne reis oü
„Pöialpoister* teistlcordneo
•\ • tel. 444-4832
Väljjaspool tööaega
. Leida Marley 223-
Postiaadress:
. 9 Parravano Gt,
• Willowdale, Ont. M2R 3S8
Tallinna lihakombinaadil on osa­konnad
ehk tsehhid teistes rajooni­des.
Küta neist ei olevat Kõrges­saare
tsehh, mis teenindab kogu
Hiiumaad. Tshehhi seadmed on
vananenud ja mitmesugustel põh­justel
ei tulda toime Hüumaalt lae­kuvate
loomade töötlemisega.
Möödunud sügisel tuli osa sigu
Hiiumaalt, vedada Haapsalu tsehhi
ehk vanas mõistes tapamajja. Nii­sugune
merereis oli aga ohiud ku­lukas
ja tülikas. Mis saab siis, (kui
hiidlased järgmisel aastal kasvata­vad
loomi veelgi rohkem? küsib
„Rahva Hääle". .kirjasaatja Lembit
Tamm...- / • ; -
Mitmeist ; allikaist pärinevate
andmete põhjal oli Nõukogude JEes-ti
Kirjanike Liidul 1984-ndalaasta^^^
120 liiget, nendest 20 veiielast ehk
N. Eesti kirjanikku, kes kirjutavad
vene keeles. Need kakskümmend
moodustavad Liidus eraldi i^iihmi-tuse,
samas nautides kõiki eeliseid,
mida rezhiim pakub Lüdu liikmei­le..-
Vene rühmituse esimees Rotislav
Titoy väitis hiljuti Lüdü partei ak-
1 IL ^ ^ 7- r ^ ' J V ""V J ^'1 tivistide koosolekul, et lisaks neile
Kolm xahYatantsijat Eesti Gaiderite Kogu Kanadas M - kahekümnele Liidu lükmeie on
jutisel Taliharja peol. Pildil vasakult Kadri Koop, Lydia rühmituses tegevad 3o kuni 50
van der Veen ja Monika Kask, p f c ^
Eestlane selt kirjandusega tegelevate vene­laste
arvu N. Eestis 55-le; Titov
väitis, et aastal 1983 ilmus Eestis
11 venekeelset algupärandit, samas
ilmus SBeestikiseiset teost (paraku
pole teada, kas kõik olid algupä­randid
või kordustriikid),
N. Eesti vene keeles kirjutavad
kirjanikud asusid Eestisse vahe­tult
pärast II Maailmasõda ja olid
en'amasti dombiliseeritud sõjaväe­lased,
kes Ipptsid teha N. Eestis"
karjääri kirjanikeria. Neiöt ainult
mõned olid avaldanud proosapala­sid
või luuletusi kas ajakirjades
või lehtedes, mis polnud aga ära­tanud
mingit tähelepanu N. Liidu
kirjanduslikkudes ringides.
Venelastest, kes asusid pärast
sõja lõppu Eestisse ja suutsid en­dale
nõutada okupatsioonivõimu­delt
kirjänikta tiiüi jpeaks kõige­pealt
nimetama järgmisi mehi:
Rotislav Titov ja Leonid Zaitšev,
mõlemad. endised mereväeohvitse­rid;
Grigori Skulski, endine sõja-kirjasaatja
ja demobiliseeritud sõ­javäelased
Valentin Rüshkis, Alek­sei
Sokolov jä teised; Leonid Zait-ševi
eestvedamisel nad asutasid
vene rühmituse N. Efesti Kirjanike
Ludus ja alustasid ajakirja „Almä-nahh"
väljaandmist oma tööde
avaldamiseks.' Ajakiri lõpetas peat­selt
ilmumise, kuna okupatsiooniv
võimude poolt asutatud kirjastus­telt
nõuti ka vene kirjanike tööde
avialdamist. Sellest võib ainult jä­reldada,
et rühmituse liikmed ei
pea ennast vene kirjanikeks, vaid-
N. Eesti kirjanikeks, kes kirjuta­vad
vene keeles. Muuseas, Leonid
Zaitsevi 75-aasta sünnipäeva 9. juu­nil,
1984 nimetati N. Eesti ajakir­janduses
„tähtsate päevaks N.
Eesti kirjanduses".
Need N. Eesti kirjanikud, kes.
kirjutavad eesti keeles — nagu
neid ametlikult nimetatakse
edendavad oma loomingus eesti
kultuuripildi venestamist. Eesti
nimedega tegelased on loodud nn.
„positüvse kangelase" tüübi järgi,
mis on üheks partei nõudeks vene
kirjanikele. Need kujud kui ka
keskkond, müles nad elavad ja te­gelevad
pole eestilik. .
Mis puutub nende. Mrjamke loo­mingu
tasemesse, siis deklareeris
Rostisläv Titov ülalmamitud koos­olekul
juunis 1984, et,,nfende tööde
Umumine on alati sündmuseks
Üks väga tähtis küsimus OB hil­juti
Eestlaste Kesknõukogus j ä ül­diselt
eesti ühiskonnas ohud arutu­sel.
See on, kas eestlus paguluses
oleks tulevikus tugevam, kui asja­ajamine;
toimuks inglise keeles.
Veel teisi küsimusi, nagu —-kas
eesti päritoluga inknene, kes ei
räägi eesti keelt, on eesüane; kas
puhta eesti keele valdamme on va­jalik;
ja kuidas noori eesti ühiskon­da
kaasa tõnraiata. -
Kuna kõigi nende Msimuste
arutamine võtaks mitu tundi, kat­sun
ainult seletada, miks ma ei
usu, et inglisekeelne eestlus oleks
tugevam.
Minule on eestlus üks omapära­ne
ja huvitav kultuur, mis annab
meile ühiskonna, kuhu saame kuu­luda.
Kui jääme •iaisäks ja inglise
^keel kipub igasse lausesse, siis mõ­ne
aasta pärast eesti keel^kaob ja
isegi kultuuri õppetunnid, nagu
näiteks rahvatants toimuksid ingli­se
keeles. Sellega tekiks problee­me,
sest inglise keeles puudub vas­tav
sõnavara — kes teaks kuidas
5,sulgVõte^' inglise keeles on?
Ja kui lastakse asjal edasi min­na,
leitakse, et eesti rahvatantsu ja
teisi kultuuri harrastusi pole enam
tarvis — ihna nendeta oleks asi
„kergem". Varsti muutuksime ise
nendeks kultuurivaesteks „AnglÖ"-
ddks kellest me nii palju nalja tee-oleks
tulevikus peaaegu võimatu,
sest, noh, i,vi talar inte svenska!"
Minule võiks vastu vaielda, et
keeleoskus jääb vähemaks.
Aga miks? Meile on vanemad
kõigile eesti keelt õpetanud; oleme
ise vist luga laisad. Keele alalhoid­mine
ei olegi nii raske. Tavaline
inimene peseb päevas hambaid um­bes
viis minutit. Kleepige siis peeg­li
külge käänamise tabeli ja õppi­ge
hambapesemise ajal. Võib pan­na
pööramise tabel jääkapi liksele
—- jeal käivad kõik tihti.
Need ettepanekud kõlavad võib­olla
veidi unelikud, kuid loodan, et
saate minu põhi-ideedest aru. Ar­van,
kui inimene on üldiselt virk,
vütsib ta kõike teha, ta vütsib eesti
keelt rääkida, siis viitsib ta eestlu­sest
osa Võtta ja oma rahva kul­tuuri
edasi kanda.
Siiri Odleir
LUGEJAD KIRJUTAVÄB
Kui kultuurilised kokkutulekud
toimuvad inglise keeles, süs jääb
järgi ainult ühiskondlik pidu, na­gu
tänapäeval on Lakewood'! Spor­di
Päevad. :"
Rahvusgrupi suhtes on keel mitte
ainult vajalik, vaid väga oluline.
Meie kõik k^tasime ESTO ajal
Rootsist tulnud külalisi, kes olid
kohe nagu oma inimesed, sest et
saime nendega eesti keeles kõnel­da.
Kujutage ette, mis juhtuks siis,
kui ka nemad unustaksid ära meie
keele. Paljud, kes elavad teistel
maadel ei pska.inglise,keelt. Selle­ga
seotult EŠTO korraldamine
„Vaba Eesüäses" oli juttu To^
ronto Eesti Täiendusgftnmaasiumi
ajakirjast ,,Noor Kuu". Niisugune
aktiivsus ja huvitav ajakiri eesti
noortelt teeb kfiill igale vanemale
eestlasele suurt rõõmu. Vanematel
ininiestel on äga rohkem iofofmat-siooiii
mitmesuguste asjade kohta,
mis tänapäeva noortele mingit'
tähtsust ei oma. Ajakirja „Noor
Kuud" vaadates torkas kohe süma,
et selle tiitlisse oli joonistatud
„vana" kuu. Mis vahe on „noörel"
jä ,,yanal": kuul? Ei^^^^^
vähem, kui et kuusirbi otsad „va-nal"
kuul ön pööratud paremale,
„noorei" kuul aga vasakule.
Mina isiklikult arvan, et „Noo-fe
ituu" toimetajad on selle asja
viguri pärast jä nimelt, nii teinud
--et näe, oleme noored küll, kuid
saame päris vanade inimeste tegu-
•dega haidcama; .
• A. So
meie kirjanduslikus elus'^*. Selle
all ta mõties kirjanduslikku elu N.
Eestis ja avaldas heädmeelt selle
üle, et on võimalik kõneleda koi-,
mandast vene keeles kirjutavate
kirjanike põlvkonnast N. Eestis. ,
Siiski ühes varajasemas artüdis
ajakirjas „Tallihn" (1981) titov
suhtus palju kriitilisemalt nimeta­tud
kirjanike loomingusse. Ta kü­sis:
,,Miks ei ole ainuski siinaval­datud
raamat saavutanud üleliidu­list
populaarsust ja hinnangut?"
Ta väitis seUe olevat tingitud piira­tud
ainekäsitlusest ja kaasaegse
kirjanduse mittetundmisest. Ta li­sas,
et mis puutub rühmitusse
kuuluvate kirjanike tasemesse, siis
peal) ta kurbusega nentima, et
nad käsitievad ainult väga Mtsa-pürilisi
temaatilisi probleeme ja
konflikte.
Titovi kriitika kehtib ka tema
enese loomingu kohta, mis peami­selt
käsitleb madruste elu pärast-sojakegseil
aastail. Nü tema kui
ka ta kaaslaste raamatuist pole
üksM äratanud mingit tähelepanu
ko^u N. Lüdu ulatuses. See artik­kel
pealkirjaga ,,Enam avarust"
ilmus, nagu eelpool öeldud, vene­keelses
ajakirjas „Tallinn", mis
asutati 1978. aastal venfe keeles kir­jutavate
kirjanike teoste avaldanii>-
seks kui ka tõlgete publitseerimi­seks
ee^sti kirjandusest. Ajakirjast
pidi ka kujunema okupeeritud Ees­ti
kirjanduse ja kunsti kroonika.
Ajakirja väljaandjaks on N. Eesti
Kirjanike Lüt koos Kultuimminis-teeriumiga.
See ilmub kaks korda
kuus. Ajakirjas ilmunud näite-kat-ked
„kolmanda vene keeles kirju­tavate
Wrjanike põlvkonna" töö-,
dest toetavad ja; õigustavad Titovi
poolt avaldatud iaiitikat, mis puu­tub
tööde kirjanduslikku tasemesse
ja ainekäsitiusse.
Newslettei: from Behind th^
Iron Curtain, Estonian Infor-
, mation Centre, Stockholm
Nd.521/522.
Toimetusele saadetud
kirfaiidus
USURÄNDUR nr. 1 - 1985. Uut
aastakäiku alustav Välismaise Ees­ti
Baptistide Liidu ajakirjas on
avaldatud K. Raidi „Uus aasta
meie ees", 0. T. „Teekonna sea­duste
all", E. Toompuu Usklikku­de
lootus", J. Grossneri ,Jnimene,
kes sa oled?", A. Roosi „Laul ja
vabadus", j-Žmilie Bertelsoni elu
ja Mustvee tööpõld", D. Lagergre-ni
,jKas haigus on patu käristu-^
seks?", N. Olsoni ,3bü küsimu­sele,
vastuseid: Kes on Jehoova?'',
F. Mangsi „Nõuanne", „Tulin val­gusesse",
,;Baptisti Maailmalüt",
,3illy Graham Tallinnas" (2), vai­mulikke
iuuletiisi Varje Raidi, 6.
Tammo] Asta Alenderi, M. V.,
Renate Vilbaste ja I. P. sulest. Lõ­puks
kroonikat koguduste elUst
Vancouveris, Torontos ja New Yor­gis.
Nr. 16'
Vi
N Ä I
2. ja 3. mät
dr. M.
9. ja 10. ml
dr. T.
Eestiõi
tarbeks. La]
võlakoormal
summasid
valitsuse to^
^maldaksid
sele anda
ÕpUastele nl
tooli edutavl
toetus ja" st
jälikud, sesi
'kaalutiustel |
ril ära ei
ega uurimis
vis, lisaks
motivatsiool
oodata; ka
hemalt õpi
uurimisprojil
materjalidel
tamiseks on|
Pärast lei
to üükooU
trustfondi i(
ülekandmind
õppetooli
jandamin
kult põhi
uutest lae
Kulude hul^
palk, võimal
retäri palgal
jalide murel
õppetooli
vamme on,
mus lahena
deemüise
riiu alguses
petooli koht
taatide iei(
sus võib li
kuid pole ej
professori
1985. a. sü|
matult edas
, giseni. Selli
tee poolt ka
kursus juba]
oleks ülikc
grammis.
l u u l e t a i
Ranniti
teen ist
Jaanuari
kunstiteadh
lestusteenist
kooli Battell
r keU 4 p.l.
Rannit kut]
sellele viim
. sündmuselej
Koifiiiie
..Noorem
.tulemas esi(
gus nõuab
aga nende
jutatakse s(
da Grimthsl
olevat iwm
tema liitlasj
survet avaW
peaks mfdaj
oma Ida-Läj
võtma.
Griffithsi
uue detente
vajalikust
Tarkade M
ki seUist k(
lemusi, kui
gesid uõuk<
mist Mrmu,l
bi. Seda,,]!
on läbinud]
Nende kogel
sale te^dlaf]
ütlema, et^
järeleaÄij
kogude JaM
teisi aktsepj
tugeva J
da Ktenatsli