0158a |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„VAiA EESTLANE" on kolmašäavat aupäevoi
vabad —ttlasta häälakandja Ilmub 2 korda nödoos
KIREV MAAILM
BOSTON — ühendriikide ar-me- e
staabiülem kindral Harold
K Johnson märgib et ühendrii-gid
on ise Üles puhunud kommu-nistide
jaanuarikuu ofensiivi Viet-namis
ning kannatavad nüüd sel-le
vea psühholoogilisi tagajärgi
Kindral kinnitab et kommunistid
ei saavutanud oma ofensiiviga
ülesseatud eesmärke ning kand-sid
suuri kaotusi Lõuna-Vietna-- ml
valitsus ja armee käitusid
ofensiivi kestel külmalt ja rahu-likult
ning sõdurid võitlesid vah-valt
Kuld — mis Juhtus siin
ühendriikides?" küsib kindral
„Meie saime hävitava ja katast-roofilise
psühholoogilise kaotuse
osaliseks mille meie sundlsime
ise endile peale"
MOSKVA - Moskva televisioo-nisaates
näidati kuut ühendriiki-de
sõdurit kes venelaste andme-tel
on deserteerunud USA väeosa-dest
Vietnamis Kõik kuus kinni-tasid
televisioonis et nad ei pool-da
põhimõtteliselt ühendriikide
agressloonlpoliltikat" Intervju-eerija
ei seletanud kuidas deser-töörid
saabusid Moskvasse
ühendriikide sõjajõudude kom-mentaaride
kohaselt ei ole Viet-namis
teeninud venelaste poolt
märgitud nimedega ühendriikide
sõdureid
WASHINGTON — President
Johnson kes loobus Järgmiseks
perioodiks Valgesse Majja kandi-deerimisest
on pühendanud nüüd
täie tähelepanu välispoliitikale
Presidendi lähemad kaastöölised
märgivad et Johnson juhib tõe-näoliselt
ise ka Pariisis alganud
rahulablrääklmlsl olles pidevalt
otseses kontaktis ühendriikide
delegatsiooniga See tähendab et
välisminister Dean Rusk Ja Valge
Maja spetsiaalnõuandja välispo-liitilistes
küsimustes Walt Ros-to- w
Jäävad läbirääkimiste kestel
tahaplaanile
MONTREAL — Montrealis ava-takse
17 mail Väike Expo" mis
kannab nimetust Inimene Ja te-ma
maailm" Montreali linnapea
Drapeau märkis et näitus avatak-se
suurejoonelise tseremooniaga
millest võtavad osa peaminister
Trudeau Quebeci provintsi pea
minister Johnson Ja 50 riigi saa--i
dikud Näitusel kasutatakse väi-- j
Japanekute esitamiseks Expo pa-viljone
milledest paljud kingiti
Montreali linnale
WASHINGTON — Washingtoni
poliitilistes ringkondades märgi-takse
et ühendriikide presidendi-kandidaadil
Hubert Humphreyl
pole oma valimiskampaania kes-tel
mingisuguseid rahamuresid
Kuigi ta Ise on suhteliselt vaene
Ja tema isiklikud ressurssid on
minimaalsed võrreldes miljonäri
Robert Kennedyga on tema vali-miskampaania
fond siiski paisu-nud
4 miljoni dollarile Humph-reyl- e annavad heldekäeliselt raha
pUJud ärimehed Ja ametiühingu-te
Juhid kes kardavad Robert
Kennedy võimuletulekut
SAIGOX — Viet Kongi terroris-tid
on levitanud Lõuna-Vietnam- i
pealinnas Salgonls lendlehti mil-ledes
kinnitatakse et Viet Kongi
terror Jätkub pidevalt Pariisis
toimuvate rahuläbirääkimiste
kestel Kommunistid on küüdita-nud
Saigonl elanikke oma koos-olekutele
ning on neid mahalask-misega
ähvardades sundinud ühi-nema
nende terroriaktsloonideg3
BERLIIN — Ida Saksamaa aja-leht
Berliner Zeitung" kinnitab
et UhendrUgid toimetavad oma
tanke Ja sõdureid Tshehhoslovak
klasse filmi valmistamise ette-käändel
Ajaleht väidab et amee-riklastele
Järgnevad peafcl Lääne
Saksamaa tankid Ja sõdurid kes
peavad kaitsema Tshehhoslovak-kl- a
praegust re2hümi kokkuvari-semise
vastu ühendriikide asla- - omastes ringkondades nlmetatak
se neid väiteid naeruväärseteks
TÜNA ON JUTTU
VABA gESTLANE
Venelaste spionaazhipesad Norra rannikul
Kui isa müüs oma poja Moskvale 1 0000 krooni eest
tähtsAaatstal 1966 Norra julgeolekupolitsei vene spiooni orgu mis kattis kogu strateegiliselt Põhja-Norra- t Muu hulgas saadi kätte vene shifrimasin mille agendid olid peitnud ühte
koopasse fjällimägestikus Kuna norra julgeoleku võimud oletasid et venelased saadavad oma shlf
rimasina päästmiseks helikopteriga kohale dirigeerlti Bakfjordi piirkonda
norra sõjaväelasi Kui koobas avastati oli see täielikult kattunud jääga Sõjaväelased sulatasid jäi leegiheitjaga ja koopast leitigi raadiosaatja koos shifrimaslnaga Konstruktsioon äratas suurt huvi
ka USA vastuluures — see oli esmakordne juhus mil vene shifrimasin tervelt lääne vastuluure
kätte langes kirjutab Ilammerfestl spiooniprotsessl kohta rootsi ajaleht MExpressen"
Hiljem tolmunud Ulekuulamls-te- l
on selgunud et BakfJordl spi-oonilugu
algas tegelikult Juba
Teise maailmasõja ajal mil N
Liit sinna saatis kaks agenti Ko-le
Kolka Ja Pavel Bogdanovl Ve-nelased
raporteerlsid raadioteel
oma Murmanskls asuvasse baasi
Norrat okupeerivate saksa üksus-te
liikumisi ja koosseisu
võtsid venelased
Ühenduse Bakfjordi kaluri An-ton
Xilseniga kes oli nõus vene
agente aitama ja neid toiduai-netega
varustama
Kuna ka norrakad ise võitlesid
saksa okupatsioonivägede vastu
siis pidas Nilsen venelaste aita-mist
täiesti loomulikuks — tege-mist
oli Ju võitluseca Ühise
vaenlase" vastu
ühel päeval aga leidis Anton
Nilsen et tema poeg Edmund
võiks saksavastasest võitlusest
aktiivsemalt osa võtta" nentl- -
des et esiteks võitlevad ka vene
lased Norra poolel Ja teiseks on
neil raha" Nii astuski Edmund
venelaste teenistusse esiteks ra-portöör- lna Norras Ja hiljem läki-ta- ti ta salajasi teid pidi N Liitu
kus ta sai täiendavat väljaõpet
Sõda lõppes sakslased kapitu-leerusid
ja Bafjordls võtsid koha-likud
elanikud Kole Kolkat Pa-vel
Bogdanovit ja NUseneid vastu
kui kangelasi
Seejärrle jätkasid nii isa kui
poeg oma igapäevast tegevust
kalureina
Kuni a 1948 mil ühel ööl taas
keegi põrutas Nilsenl kalurimaja
uksele öine külaline oli jälle Ko-le
Kolka kes oli saabunud Nor-rasse
vene allveelaevaga Anton
Nllseni väimees Halldor Lindvall
Jutustas kohtus et Kolka olevat
LÕBUSAT VAHtlUGMISl
Sipelgas oli loa saanud Rootsi
sõiduks et tuttavaid ja sugulasi
külastada Kõik tuttavad tulid
mitmesuguste palvetega — üks
palus ühe kirja edasi anda teine
tull paari dollariga palvega et
sipelgas ostaks pastapliiatsi või
mõne muu asjakese mis Rootsis
külluses saada on Jne Sipelgas
oli heasüdamega tegelane lubas
rõõmuga kõik asjad ära ajada
magama heites aga ütleb naisele:
— Kuule Imelik asi miks elevant
ei tulnud? Kas on vihane mu pea-le
või mis? — Naine annab head
nõu Mine elevandi juurde Ja kü-si
ta sul ju vana sõber öeldud
tehtud
Sipelgas küsib — Kuule sõber-eleva- nt
kas oled mu peale paha-ne
või? Elevant — Ei ole Ja mos-sitab
edasi — Või oled kade et
Rootsi sõidu loa sain' — Ei ole
mugavustega
Laupäeval 18 mail 19 — Saturday May 18 1968
paljastas
relvastatud lööküksuse
Pikapeale
kaluritele seletanud et sõja puh tas venelasi salajase informatsl-kemir- e
N Liidu Ja USA vahe ooniga Ta reisis palju pidas iga-- I olevat vaid aja küsimus suguseid ameteid (autojuht nõu--I Ja kuna Norra kuulus NATO depeslja kaubareisija jne) Ja ko-sse
siis toonitas Kolka et see gus kõike mida Iganes kätte sai
'olevat täiesti vale pool: iga vähe NATO sõjaliste seadmete kohta
j gl vabadustarmastav norrakas pi Filmid asetas ta kokkulepitud
idavat võitlusest osa võtma vene paikadesse Norra rannikul
laste poolel Ehk täpselt nii nagu Sealt omakorda viidi need ära
INilsenid seda tegid sõja ajal vene allveelaevadega — mis era-- J Lindvall Jutustas et läbirääki i kordse osavusega opereerisid (Ja
j miste" ajal olevat ta korraks taht opereerivad praegugi) Norra ki-tkud
Antoni majast lahkuda Kuid sastes ja hädaohtlikes fjordivetes
Kolka pistnud kiiresti käe oma j Venelased sundisid oma teenls-taskuss- e Polnud mingit kaht tusse ka Anton Nilsenl väimehe
lust taskus oli püstol Seda zhes- - Halldor Lindvalli kes oli aga esi-ti
kasutas ta küllalt palju ka sõja mene kes paari aasta pärast (a
ajal 1952) tahtis ära hüpata Anton
Venelane Jäi Bakfjordi paariks Edmund ja Selmer leidsid et „pa- -
päevaks Kui ta sealt uuesti lah-- ' rem oleks venelastega nelja silma
kus oli tal kaasas Anton Nilsenl j all kõneleda" Järjekordsele kalas-- noorim poeg 17-aasta- ne Selmer tusretkele minnes sõitsid nad
Hiljem alles on selgunud et Koi-- ' meelega Vene territoriaalvetesse
ka sõna tõsises mõttes ostis Isalt ' mispeale paat muidugi üsna kii- -
Poja I resti kinni võeti ja lähemasse Ve- -
kümne tuhande norra krooni ne sadamasse toimetati
Serieeiselmt vemragiastotsiomulueartjaastliumoMUmuaremriatniskkallsu--- ' KoNleorrKakoaikdatfkokhutassjiudurestõevpioimolaenste - kategooriliselt rõhutas et „ära- - süeheühaeasvteane vkäalltaetlraasalei rigpaõhkjaulsiktua hüpJea- - UeisastuIeävhatvakrõdnaed„allajgulurde:
agenui-vaijaopp- e nne lanKumisi
fjordist sai aga Anton Nilsen ma
huka kummikotl koos instruktsi-ooniga
mille kohaselt ta pidi koti
silmapilkselt üle parda viskama
kui tagasiteel Bakfjordi sadamas-se
mõni rannavalve laev peaks
liiga lähedale" tulema
Kott kaevati koos sisuga maas-se
ega võetud enne välja kui Se-lmer
N Liidust allveelaevaga ta-gasi
jõudis Kotis oli raadiosaat-ja
Ja shifrimasin — aparaat mil-le
abil on võimalik koodklrja kii-resti
loetavaks teha
Aparatuur toimetati mägedesse
kust Selmer reeglipäraselt varus- -
ei ole aga ma ka katsusin viis
korda kuid luba ei saanud!
Sipelgas: — Tead elevant mul
on hea plaan Tule ärasõidu päe-val
sadamasse pane end peenelt
riidesse Ja siis näed mis Juhtub
— öeldud tehtud — Sipelgas Ja
elevant lähevad sadamasse ele
Liiga hilja on asju muuta —
pidage seda tulevikus alati mee-les"
Norrasse tagasi pöördudes said
nad uusi ülesandeid kuid ka tun-duvalt
vähem raha Kolka teatas
et vUmasel ajal olevat „töö kvali-teet"
halvem vastavalt sellele
väiksem ka „palk"
Hammerfestls tolmunud prot-sessil
väitis kohtunik et kokku
said Bakjordi agendid venelastelt
vähemalt 200000 norra krooni
Anton Nilsen oli siis juba surnud
riigireetmise eest pidid karistust
kandma tema pojad Edmund ja
Selmer ning väimees Halldor
Lindvall Selmer mõisteti vang-lasse
seitsmeks aastaks kohus
võttis arvesse tema noorust süs
kui teda venelastele „ära müüdi"
ja ka Edmund Nilsen Ja Halldor
Lindvall said suhteliselt kerged
karistused
Kuldas spioonid tabati? A 1966
unustas Selmer lauale raadiosaat
vandil uus kaabu kuklas lips kae- - 'Ja võtme seda juhtus nägema ]
las Ja valge särk seljas Sipelgas üks Juhuslik külaline ja teatas
võtab taskust leivapätsi lõikab 'asjast Julgeolekuvõlmudele
pikuti pooleks ühe poole paneb I Ent Norra julgeolekuvõimud
elevandi selga teise elevandi ' teavad et spiooniliiklus Põhja-kõh- u
alla ja seob nööriga kokku j Norras käib ikka veel edasi
Pilriametnlkud uurivad sipelga Nllsenlte suguseltsi agendifir-paberei- d arutavad küsivad löö-- ( ma" tehti küll kahjutuks kuid
vad templeid täis ja sipelgas on j fjordirannikul jätkatakse signa-minekuvalm- is
Ametnik vaatab I Hseerimist merele
elevandi npatp — Vnh Viu ! Intata avnctataVco vrtArairf" all
sinu paberid on? — Elevant koh- - veelaevu Ja ollakse sunnitud ee-met- ab vaatab ähmi täis sipelga male peletama vene kalalaevu
peale pobiseb midagi Siis sipel-mi- s ilma igasuguste põhjusteta
gas sõnab: — Aga seltsimees pii-- ' eksivad ära" Norra vetesse
rivalvur mis see teie asi on mis I Teised venelaste spioonid tööta-min- u võileiva vahel on' vad edasi
kr d- - iPPPHPLz --PPPPPPPPPPPPPPPP-PPPPPPPPPPPPPPPPJ
BPPPPHflaz rPr _&-ZPPPPPja- a' PPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPI
pppppppppkM pppppppppppppppppppH
Labradori Oiuixhilli joa juure kus algab suure jõujaama ehitamine on kerkimas uus tööliste linn
ml kooneb kokkupandavatest majadest Iga hoone mahutab M töölist ning on varustatud kõigi
tSifc CfJi?m%cx
rzse tres r--&a nc?
ALASTUS
PEREKONDLIK JUTUTUND TAVALISTE MAJIS: proua Amanda Tavaline oli just lõpetanud toimetamise köögis hjr ra Jaan Tavaline oli lõpetanud eesti ajalehe lugemise ja noor-härr- a Juhan Tavaline oli lõpetanud hammaste torkimise nä-ri-s hambaorki ja lehitses spordiuudiseid kanada ajalfhest
Raadiost tuli euroopalikku meeleolumuusikat mis Tav aliste
asumise ajal siia mandrile ei mahtunud läbi valjuhääldaja
torust kuid nüüd on tavaline
SEE POLE KÜLL ASI MEESTEGA RÄÄKIMISEKS-ütle- s
proua Tavaline ja jäi äraootavale seisukohale Lase ara tulla" tähendas Jaan Tavaline „meie Juhaniga oleme mõle mad sellest ammu teadlikud et teise naisterahva puudumint
perekonnas sunnib sind meiega arutama naiste asju Kas ha-kkame
kübaratest?" — „Ära ole alati terav" tegi proua T-avaline
oma hariliku märkuse aga seelikud hakkavad juba
pikemaks minema See poole reieni mood on varsti üle" Ju-ha- n Tavaline raputas pead ja pani ajalehe ära Ta Msetunnf ütles et ema oli juba jõudnud käia tänavanurgal ja suurelt
rekiaamplakatailt uurida põhjalikult siniste silmade tü-druku
kleidimoodi
„MINA EI ARVA ET SEE MOOD kunagi enam üle läheb"
arvas Juhan Tavaline „On asju mis tulevad ja jäävad Naja autode välimus näiteks See muutub veidi küll igal aastal kuid need vanaaegsed kõrged kandilised kastid ei tule raam
kunagi tagasi Mõni peab niisugust toreduse pärast ja sõidab
pühapäeva hommikul läbi linna Ka vanaaegseid pikki riideid
võidakse vahest kanda toreduse pärast „See on soovunelm
millest sa räägid ema" oli Juhan kindel
„TOHOO" SEGAS JAAN TAVALINE jutule vahele ja
poeg ei tunne maailma asju Praegune uus mood polegi uus
vaid ainult tagasi tulnud vana Kui mina keskkoolis hakkasin
käima siis olid parajasti seelikud just sama lühikesed kui
praegu ja neid ei kandnud mitte ainult plikakesed vaid ka
viisakad daamid Meil oli inglise keele õpetajaks noor just
ülikoolist tulnud preili ja sellel oli poole reieni laiade voll-idega
seelik Ma mäletan seda väga hästi sest meie poisid
tahtsime peaaegu silmad peast ära vaadata" — „Nü lühik-esed
need siiski ei olnud" parandas proua Tavaline — Just
samasugused sina ainult ei mäleta sest olid siis ise alles pii-kusk- a" oli Jaan Tavaline endas kindel Püksid olid kitsad ja meestel olid terava ninaga shimmlkingad Nii neid kutsuti
ühe selleaegse tantsu järgi"
JUHAN TAVALINE EI TEADNUD kas seda ennekuu-lmata
lugu uskuda või mitte See kõlas nii tüüpilise kiiduj-utuna
et oh meil olid kõik need moodsad asjad juba inünpilr
tagasi Isa oli siiski imeväärselt kindel oma uiu la klrlrldu
tolleaegset moodi nii täpselt nagu oleks ta praeguse moe er-iline
asjatundja Veel rohkem — isa Jaan Tavaline oli nõus kas või Casa Loma lossi peale kihla vedama et ta teab ka Jirj-mls- t moodi See pidavat tooma naistele poole sääreni kuid
ülikitsad seelikud nii et jalgu saab liigutada ainult põlvest Käimise kergendamiseks tehakse seeliku alumisse serva lõige Meestele aga tulevad laiad püksid — vanasti nimetati ndd
oxfordideks — püks on alt nii lal et katab kinga täielikult
Pintsakid aga tulevad lühikesed ja hästi taljes õlad on tur- vast! vateeritud — vanasti öeldi et need on kahe-kilo-vitis- ea patshokid Lipsu sõlm läheb suureks nagu rusikas
OOTA OOTA MA PANEN SELLE ENNUSTUSE KIRJV
ütles Juhan Tavaline ja hakkas tegema märkmeid „See h-uvitab
mind väga kas läheb nii nagu sa jutustad Maailmas
peab küll olema midagi korrast ära kui praegune mood mis
on kõige õigem kõige parem ja kõige ilusam jälle muutub
NLTD LAKS JUTT VEIDI TEISELE TEEMALE" üritas
vahele proua Amanda Tavaline Mina tahtsin ainult seda
ütelda et need inimesed kes endid poolalasti lasevad suurtele
plakatitele panna ei ole minu arvates mitte korralikud Eriu"
arvan ma seda noorte tütarlaste kohta kelle ilu ja meeldin
Uks osa on tagasihoidlikkus ja häbelikkus Paljaks kisutud
alastuses on alati midagi kõlvatut Mis te mõtlete niiteks
nendest noortest naistest kes „Playboy" magasinis on alasti
pildistatud igasugustes rumalates poosides? "
--MINA ARVAN ET NEED ON SUUREPÄRASED" ütles
Juhan Tavaline ja isa Jaan Tavalisel ei olnud nii tarvidust
enam väljendada oma arvamist Sinna pääsevad ikka en-amasti
ilusate kehadega naised kes olid vanadele kreeka kuj-uritele
modellideks ja raiuti marmorisse Neid kujusid imetleb
maailm veel tänapäevani Kui vanad kreeklased oleksid tun-nu- d
fotograafiat siis nad poleks kindlasti mitte teinud neid
marmorkujusid vaid neil oleks olnud ajakiri „PIeius Borus"
mis oleks välja pandud tänapäevastes muuseumides
KALLIS JUHAN" ÜTLES EMA TAVALINE mis se
asjast niimoodi ääriveeri räägime Ma tahtsin uile ainult
seda üelda et sina unusta see tüdruk kelle jälgi sa praff
nii hoolega ajad See on üks kahtlane ja kindlasti rikutud
noor inimene kes ei sobi korralikule eesti poisile sõbraks
veel vähem kunagi naiseks võtta Emadel on komme esitad
liiga suuri nõudeid nende tüdrukute suhtes kes poetada
meeldivad ja mul on nii kahju et ma juba sinu esimest
liku kohta pean arvustavaid sõnu ütlema Aga sa peakidaru
saama kallis Juhan Sa oled meie silmaterakene ja ma so"8
sulle kõige paremat"
JUHAN TAVALINE OLEKS MEELSAMINI olnud iln
terakese asemel konnasilm aimamata et sama asi oli rfflT
mõttes Sest silmaterakest hoitakse aga konnasilm teeb valu-Em- a
süda kiskus valust kokku kui Uile silmade ette krrk
suurt pilt tüdrukust kes seisis miniseelikus harkisjalu P
palus — andke verd! Nagu tahaks see tema pojukeetU v
välja võtta Juhan Tavaline keeras aga kaela rõnga ?
noor pull ja põristas pikkamisi kuid asjalikult: Kui min
üks tüdruk meeldib siis ei ole enam tähtis kas ta on rufl
või täielikus alastuses Võibolla see viimane on i'P
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba Eestlane, May 18, 1968 |
| Language | et |
| Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
| Date | 1968-05-18 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | VabaeD8000134 |
Description
| Title | 0158a |
| OCR text | „VAiA EESTLANE" on kolmašäavat aupäevoi vabad —ttlasta häälakandja Ilmub 2 korda nödoos KIREV MAAILM BOSTON — ühendriikide ar-me- e staabiülem kindral Harold K Johnson märgib et ühendrii-gid on ise Üles puhunud kommu-nistide jaanuarikuu ofensiivi Viet-namis ning kannatavad nüüd sel-le vea psühholoogilisi tagajärgi Kindral kinnitab et kommunistid ei saavutanud oma ofensiiviga ülesseatud eesmärke ning kand-sid suuri kaotusi Lõuna-Vietna-- ml valitsus ja armee käitusid ofensiivi kestel külmalt ja rahu-likult ning sõdurid võitlesid vah-valt Kuld — mis Juhtus siin ühendriikides?" küsib kindral „Meie saime hävitava ja katast-roofilise psühholoogilise kaotuse osaliseks mille meie sundlsime ise endile peale" MOSKVA - Moskva televisioo-nisaates näidati kuut ühendriiki-de sõdurit kes venelaste andme-tel on deserteerunud USA väeosa-dest Vietnamis Kõik kuus kinni-tasid televisioonis et nad ei pool-da põhimõtteliselt ühendriikide agressloonlpoliltikat" Intervju-eerija ei seletanud kuidas deser-töörid saabusid Moskvasse ühendriikide sõjajõudude kom-mentaaride kohaselt ei ole Viet-namis teeninud venelaste poolt märgitud nimedega ühendriikide sõdureid WASHINGTON — President Johnson kes loobus Järgmiseks perioodiks Valgesse Majja kandi-deerimisest on pühendanud nüüd täie tähelepanu välispoliitikale Presidendi lähemad kaastöölised märgivad et Johnson juhib tõe-näoliselt ise ka Pariisis alganud rahulablrääklmlsl olles pidevalt otseses kontaktis ühendriikide delegatsiooniga See tähendab et välisminister Dean Rusk Ja Valge Maja spetsiaalnõuandja välispo-liitilistes küsimustes Walt Ros-to- w Jäävad läbirääkimiste kestel tahaplaanile MONTREAL — Montrealis ava-takse 17 mail Väike Expo" mis kannab nimetust Inimene Ja te-ma maailm" Montreali linnapea Drapeau märkis et näitus avatak-se suurejoonelise tseremooniaga millest võtavad osa peaminister Trudeau Quebeci provintsi pea minister Johnson Ja 50 riigi saa--i dikud Näitusel kasutatakse väi-- j Japanekute esitamiseks Expo pa-viljone milledest paljud kingiti Montreali linnale WASHINGTON — Washingtoni poliitilistes ringkondades märgi-takse et ühendriikide presidendi-kandidaadil Hubert Humphreyl pole oma valimiskampaania kes-tel mingisuguseid rahamuresid Kuigi ta Ise on suhteliselt vaene Ja tema isiklikud ressurssid on minimaalsed võrreldes miljonäri Robert Kennedyga on tema vali-miskampaania fond siiski paisu-nud 4 miljoni dollarile Humph-reyl- e annavad heldekäeliselt raha pUJud ärimehed Ja ametiühingu-te Juhid kes kardavad Robert Kennedy võimuletulekut SAIGOX — Viet Kongi terroris-tid on levitanud Lõuna-Vietnam- i pealinnas Salgonls lendlehti mil-ledes kinnitatakse et Viet Kongi terror Jätkub pidevalt Pariisis toimuvate rahuläbirääkimiste kestel Kommunistid on küüdita-nud Saigonl elanikke oma koos-olekutele ning on neid mahalask-misega ähvardades sundinud ühi-nema nende terroriaktsloonideg3 BERLIIN — Ida Saksamaa aja-leht Berliner Zeitung" kinnitab et UhendrUgid toimetavad oma tanke Ja sõdureid Tshehhoslovak klasse filmi valmistamise ette-käändel Ajaleht väidab et amee-riklastele Järgnevad peafcl Lääne Saksamaa tankid Ja sõdurid kes peavad kaitsema Tshehhoslovak-kl- a praegust re2hümi kokkuvari-semise vastu ühendriikide asla- - omastes ringkondades nlmetatak se neid väiteid naeruväärseteks TÜNA ON JUTTU VABA gESTLANE Venelaste spionaazhipesad Norra rannikul Kui isa müüs oma poja Moskvale 1 0000 krooni eest tähtsAaatstal 1966 Norra julgeolekupolitsei vene spiooni orgu mis kattis kogu strateegiliselt Põhja-Norra- t Muu hulgas saadi kätte vene shifrimasin mille agendid olid peitnud ühte koopasse fjällimägestikus Kuna norra julgeoleku võimud oletasid et venelased saadavad oma shlf rimasina päästmiseks helikopteriga kohale dirigeerlti Bakfjordi piirkonda norra sõjaväelasi Kui koobas avastati oli see täielikult kattunud jääga Sõjaväelased sulatasid jäi leegiheitjaga ja koopast leitigi raadiosaatja koos shifrimaslnaga Konstruktsioon äratas suurt huvi ka USA vastuluures — see oli esmakordne juhus mil vene shifrimasin tervelt lääne vastuluure kätte langes kirjutab Ilammerfestl spiooniprotsessl kohta rootsi ajaleht MExpressen" Hiljem tolmunud Ulekuulamls-te- l on selgunud et BakfJordl spi-oonilugu algas tegelikult Juba Teise maailmasõja ajal mil N Liit sinna saatis kaks agenti Ko-le Kolka Ja Pavel Bogdanovl Ve-nelased raporteerlsid raadioteel oma Murmanskls asuvasse baasi Norrat okupeerivate saksa üksus-te liikumisi ja koosseisu võtsid venelased Ühenduse Bakfjordi kaluri An-ton Xilseniga kes oli nõus vene agente aitama ja neid toiduai-netega varustama Kuna ka norrakad ise võitlesid saksa okupatsioonivägede vastu siis pidas Nilsen venelaste aita-mist täiesti loomulikuks — tege-mist oli Ju võitluseca Ühise vaenlase" vastu ühel päeval aga leidis Anton Nilsen et tema poeg Edmund võiks saksavastasest võitlusest aktiivsemalt osa võtta" nentl- - des et esiteks võitlevad ka vene lased Norra poolel Ja teiseks on neil raha" Nii astuski Edmund venelaste teenistusse esiteks ra-portöör- lna Norras Ja hiljem läki-ta- ti ta salajasi teid pidi N Liitu kus ta sai täiendavat väljaõpet Sõda lõppes sakslased kapitu-leerusid ja Bafjordls võtsid koha-likud elanikud Kole Kolkat Pa-vel Bogdanovit ja NUseneid vastu kui kangelasi Seejärrle jätkasid nii isa kui poeg oma igapäevast tegevust kalureina Kuni a 1948 mil ühel ööl taas keegi põrutas Nilsenl kalurimaja uksele öine külaline oli jälle Ko-le Kolka kes oli saabunud Nor-rasse vene allveelaevaga Anton Nllseni väimees Halldor Lindvall Jutustas kohtus et Kolka olevat LÕBUSAT VAHtlUGMISl Sipelgas oli loa saanud Rootsi sõiduks et tuttavaid ja sugulasi külastada Kõik tuttavad tulid mitmesuguste palvetega — üks palus ühe kirja edasi anda teine tull paari dollariga palvega et sipelgas ostaks pastapliiatsi või mõne muu asjakese mis Rootsis külluses saada on Jne Sipelgas oli heasüdamega tegelane lubas rõõmuga kõik asjad ära ajada magama heites aga ütleb naisele: — Kuule Imelik asi miks elevant ei tulnud? Kas on vihane mu pea-le või mis? — Naine annab head nõu Mine elevandi juurde Ja kü-si ta sul ju vana sõber öeldud tehtud Sipelgas küsib — Kuule sõber-eleva- nt kas oled mu peale paha-ne või? Elevant — Ei ole Ja mos-sitab edasi — Või oled kade et Rootsi sõidu loa sain' — Ei ole mugavustega Laupäeval 18 mail 19 — Saturday May 18 1968 paljastas relvastatud lööküksuse Pikapeale kaluritele seletanud et sõja puh tas venelasi salajase informatsl-kemir- e N Liidu Ja USA vahe ooniga Ta reisis palju pidas iga-- I olevat vaid aja küsimus suguseid ameteid (autojuht nõu--I Ja kuna Norra kuulus NATO depeslja kaubareisija jne) Ja ko-sse siis toonitas Kolka et see gus kõike mida Iganes kätte sai 'olevat täiesti vale pool: iga vähe NATO sõjaliste seadmete kohta j gl vabadustarmastav norrakas pi Filmid asetas ta kokkulepitud idavat võitlusest osa võtma vene paikadesse Norra rannikul laste poolel Ehk täpselt nii nagu Sealt omakorda viidi need ära INilsenid seda tegid sõja ajal vene allveelaevadega — mis era-- J Lindvall Jutustas et läbirääki i kordse osavusega opereerisid (Ja j miste" ajal olevat ta korraks taht opereerivad praegugi) Norra ki-tkud Antoni majast lahkuda Kuid sastes ja hädaohtlikes fjordivetes Kolka pistnud kiiresti käe oma j Venelased sundisid oma teenls-taskuss- e Polnud mingit kaht tusse ka Anton Nilsenl väimehe lust taskus oli püstol Seda zhes- - Halldor Lindvalli kes oli aga esi-ti kasutas ta küllalt palju ka sõja mene kes paari aasta pärast (a ajal 1952) tahtis ära hüpata Anton Venelane Jäi Bakfjordi paariks Edmund ja Selmer leidsid et „pa- - päevaks Kui ta sealt uuesti lah-- ' rem oleks venelastega nelja silma kus oli tal kaasas Anton Nilsenl j all kõneleda" Järjekordsele kalas-- noorim poeg 17-aasta- ne Selmer tusretkele minnes sõitsid nad Hiljem alles on selgunud et Koi-- ' meelega Vene territoriaalvetesse ka sõna tõsises mõttes ostis Isalt ' mispeale paat muidugi üsna kii- - Poja I resti kinni võeti ja lähemasse Ve- - kümne tuhande norra krooni ne sadamasse toimetati Serieeiselmt vemragiastotsiomulueartjaastliumoMUmuaremriatniskkallsu--- ' KoNleorrKakoaikdatfkokhutassjiudurestõevpioimolaenste - kategooriliselt rõhutas et „ära- - süeheühaeasvteane vkäalltaetlraasalei rigpaõhkjaulsiktua hüpJea- - UeisastuIeävhatvakrõdnaed„allajgulurde: agenui-vaijaopp- e nne lanKumisi fjordist sai aga Anton Nilsen ma huka kummikotl koos instruktsi-ooniga mille kohaselt ta pidi koti silmapilkselt üle parda viskama kui tagasiteel Bakfjordi sadamas-se mõni rannavalve laev peaks liiga lähedale" tulema Kott kaevati koos sisuga maas-se ega võetud enne välja kui Se-lmer N Liidust allveelaevaga ta-gasi jõudis Kotis oli raadiosaat-ja Ja shifrimasin — aparaat mil-le abil on võimalik koodklrja kii-resti loetavaks teha Aparatuur toimetati mägedesse kust Selmer reeglipäraselt varus- - ei ole aga ma ka katsusin viis korda kuid luba ei saanud! Sipelgas: — Tead elevant mul on hea plaan Tule ärasõidu päe-val sadamasse pane end peenelt riidesse Ja siis näed mis Juhtub — öeldud tehtud — Sipelgas Ja elevant lähevad sadamasse ele Liiga hilja on asju muuta — pidage seda tulevikus alati mee-les" Norrasse tagasi pöördudes said nad uusi ülesandeid kuid ka tun-duvalt vähem raha Kolka teatas et vUmasel ajal olevat „töö kvali-teet" halvem vastavalt sellele väiksem ka „palk" Hammerfestls tolmunud prot-sessil väitis kohtunik et kokku said Bakjordi agendid venelastelt vähemalt 200000 norra krooni Anton Nilsen oli siis juba surnud riigireetmise eest pidid karistust kandma tema pojad Edmund ja Selmer ning väimees Halldor Lindvall Selmer mõisteti vang-lasse seitsmeks aastaks kohus võttis arvesse tema noorust süs kui teda venelastele „ära müüdi" ja ka Edmund Nilsen Ja Halldor Lindvall said suhteliselt kerged karistused Kuldas spioonid tabati? A 1966 unustas Selmer lauale raadiosaat vandil uus kaabu kuklas lips kae- - 'Ja võtme seda juhtus nägema ] las Ja valge särk seljas Sipelgas üks Juhuslik külaline ja teatas võtab taskust leivapätsi lõikab 'asjast Julgeolekuvõlmudele pikuti pooleks ühe poole paneb I Ent Norra julgeolekuvõimud elevandi selga teise elevandi ' teavad et spiooniliiklus Põhja-kõh- u alla ja seob nööriga kokku j Norras käib ikka veel edasi Pilriametnlkud uurivad sipelga Nllsenlte suguseltsi agendifir-paberei- d arutavad küsivad löö-- ( ma" tehti küll kahjutuks kuid vad templeid täis ja sipelgas on j fjordirannikul jätkatakse signa-minekuvalm- is Ametnik vaatab I Hseerimist merele elevandi npatp — Vnh Viu ! Intata avnctataVco vrtArairf" all sinu paberid on? — Elevant koh- - veelaevu Ja ollakse sunnitud ee-met- ab vaatab ähmi täis sipelga male peletama vene kalalaevu peale pobiseb midagi Siis sipel-mi- s ilma igasuguste põhjusteta gas sõnab: — Aga seltsimees pii-- ' eksivad ära" Norra vetesse rivalvur mis see teie asi on mis I Teised venelaste spioonid tööta-min- u võileiva vahel on' vad edasi kr d- - iPPPHPLz --PPPPPPPPPPPPPPPP-PPPPPPPPPPPPPPPPJ BPPPPHflaz rPr _&-ZPPPPPja- a' PPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPI pppppppppkM pppppppppppppppppppH Labradori Oiuixhilli joa juure kus algab suure jõujaama ehitamine on kerkimas uus tööliste linn ml kooneb kokkupandavatest majadest Iga hoone mahutab M töölist ning on varustatud kõigi tSifc CfJi?m%cx rzse tres r--&a nc? ALASTUS PEREKONDLIK JUTUTUND TAVALISTE MAJIS: proua Amanda Tavaline oli just lõpetanud toimetamise köögis hjr ra Jaan Tavaline oli lõpetanud eesti ajalehe lugemise ja noor-härr- a Juhan Tavaline oli lõpetanud hammaste torkimise nä-ri-s hambaorki ja lehitses spordiuudiseid kanada ajalfhest Raadiost tuli euroopalikku meeleolumuusikat mis Tav aliste asumise ajal siia mandrile ei mahtunud läbi valjuhääldaja torust kuid nüüd on tavaline SEE POLE KÜLL ASI MEESTEGA RÄÄKIMISEKS-ütle- s proua Tavaline ja jäi äraootavale seisukohale Lase ara tulla" tähendas Jaan Tavaline „meie Juhaniga oleme mõle mad sellest ammu teadlikud et teise naisterahva puudumint perekonnas sunnib sind meiega arutama naiste asju Kas ha-kkame kübaratest?" — „Ära ole alati terav" tegi proua T-avaline oma hariliku märkuse aga seelikud hakkavad juba pikemaks minema See poole reieni mood on varsti üle" Ju-ha- n Tavaline raputas pead ja pani ajalehe ära Ta Msetunnf ütles et ema oli juba jõudnud käia tänavanurgal ja suurelt rekiaamplakatailt uurida põhjalikult siniste silmade tü-druku kleidimoodi „MINA EI ARVA ET SEE MOOD kunagi enam üle läheb" arvas Juhan Tavaline „On asju mis tulevad ja jäävad Naja autode välimus näiteks See muutub veidi küll igal aastal kuid need vanaaegsed kõrged kandilised kastid ei tule raam kunagi tagasi Mõni peab niisugust toreduse pärast ja sõidab pühapäeva hommikul läbi linna Ka vanaaegseid pikki riideid võidakse vahest kanda toreduse pärast „See on soovunelm millest sa räägid ema" oli Juhan kindel „TOHOO" SEGAS JAAN TAVALINE jutule vahele ja poeg ei tunne maailma asju Praegune uus mood polegi uus vaid ainult tagasi tulnud vana Kui mina keskkoolis hakkasin käima siis olid parajasti seelikud just sama lühikesed kui praegu ja neid ei kandnud mitte ainult plikakesed vaid ka viisakad daamid Meil oli inglise keele õpetajaks noor just ülikoolist tulnud preili ja sellel oli poole reieni laiade voll-idega seelik Ma mäletan seda väga hästi sest meie poisid tahtsime peaaegu silmad peast ära vaadata" — „Nü lühik-esed need siiski ei olnud" parandas proua Tavaline — Just samasugused sina ainult ei mäleta sest olid siis ise alles pii-kusk- a" oli Jaan Tavaline endas kindel Püksid olid kitsad ja meestel olid terava ninaga shimmlkingad Nii neid kutsuti ühe selleaegse tantsu järgi" JUHAN TAVALINE EI TEADNUD kas seda ennekuu-lmata lugu uskuda või mitte See kõlas nii tüüpilise kiiduj-utuna et oh meil olid kõik need moodsad asjad juba inünpilr tagasi Isa oli siiski imeväärselt kindel oma uiu la klrlrldu tolleaegset moodi nii täpselt nagu oleks ta praeguse moe er-iline asjatundja Veel rohkem — isa Jaan Tavaline oli nõus kas või Casa Loma lossi peale kihla vedama et ta teab ka Jirj-mls- t moodi See pidavat tooma naistele poole sääreni kuid ülikitsad seelikud nii et jalgu saab liigutada ainult põlvest Käimise kergendamiseks tehakse seeliku alumisse serva lõige Meestele aga tulevad laiad püksid — vanasti nimetati ndd oxfordideks — püks on alt nii lal et katab kinga täielikult Pintsakid aga tulevad lühikesed ja hästi taljes õlad on tur- vast! vateeritud — vanasti öeldi et need on kahe-kilo-vitis- ea patshokid Lipsu sõlm läheb suureks nagu rusikas OOTA OOTA MA PANEN SELLE ENNUSTUSE KIRJV ütles Juhan Tavaline ja hakkas tegema märkmeid „See h-uvitab mind väga kas läheb nii nagu sa jutustad Maailmas peab küll olema midagi korrast ära kui praegune mood mis on kõige õigem kõige parem ja kõige ilusam jälle muutub NLTD LAKS JUTT VEIDI TEISELE TEEMALE" üritas vahele proua Amanda Tavaline Mina tahtsin ainult seda ütelda et need inimesed kes endid poolalasti lasevad suurtele plakatitele panna ei ole minu arvates mitte korralikud Eriu" arvan ma seda noorte tütarlaste kohta kelle ilu ja meeldin Uks osa on tagasihoidlikkus ja häbelikkus Paljaks kisutud alastuses on alati midagi kõlvatut Mis te mõtlete niiteks nendest noortest naistest kes „Playboy" magasinis on alasti pildistatud igasugustes rumalates poosides? " --MINA ARVAN ET NEED ON SUUREPÄRASED" ütles Juhan Tavaline ja isa Jaan Tavalisel ei olnud nii tarvidust enam väljendada oma arvamist Sinna pääsevad ikka en-amasti ilusate kehadega naised kes olid vanadele kreeka kuj-uritele modellideks ja raiuti marmorisse Neid kujusid imetleb maailm veel tänapäevani Kui vanad kreeklased oleksid tun-nu- d fotograafiat siis nad poleks kindlasti mitte teinud neid marmorkujusid vaid neil oleks olnud ajakiri „PIeius Borus" mis oleks välja pandud tänapäevastes muuseumides KALLIS JUHAN" ÜTLES EMA TAVALINE mis se asjast niimoodi ääriveeri räägime Ma tahtsin uile ainult seda üelda et sina unusta see tüdruk kelle jälgi sa praff nii hoolega ajad See on üks kahtlane ja kindlasti rikutud noor inimene kes ei sobi korralikule eesti poisile sõbraks veel vähem kunagi naiseks võtta Emadel on komme esitad liiga suuri nõudeid nende tüdrukute suhtes kes poetada meeldivad ja mul on nii kahju et ma juba sinu esimest liku kohta pean arvustavaid sõnu ütlema Aga sa peakidaru saama kallis Juhan Sa oled meie silmaterakene ja ma so"8 sulle kõige paremat" JUHAN TAVALINE OLEKS MEELSAMINI olnud iln terakese asemel konnasilm aimamata et sama asi oli rfflT mõttes Sest silmaterakest hoitakse aga konnasilm teeb valu-Em- a süda kiskus valust kokku kui Uile silmade ette krrk suurt pilt tüdrukust kes seisis miniseelikus harkisjalu P palus — andke verd! Nagu tahaks see tema pojukeetU v välja võtta Juhan Tavaline keeras aga kaela rõnga ? noor pull ja põristas pikkamisi kuid asjalikult: Kui min üks tüdruk meeldib siis ei ole enam tähtis kas ta on rufl või täielikus alastuses Võibolla see viimane on i'P |
Tags
Comments
Post a Comment for 0158a
