Vaba eestlane , November 15, 1977

              ÄliliiSiiÄÄ
Nr. 84 TABl Ä^TLÄNE teisipieväl,-15- novembril 1977 — Tuesday, November 15, 1977 L k ?
DKAÄDll
Hind Saatekult
•• • I
.2.50 .
.' ss.
2.50 13
2.50 15
-••5.~ ;:• 40
ikriem 3.50 35
3.- 35
4.30 35
9.- 35
-uskogu) 3 — /15
3.- : 15
[eldnM :• 5.- ; 25
4.50 25
450 15
1=25
.8.50 40
4.~ 25
26
r'; 1.50 20
1 •' • 14.- r 85
graafi-
6.65 40
2.1C 40
1 ^ ' • 5.30 40
2.50 ' , m
2.25 •20
2.25 20
1 ' 2.2ö 20
r ' ' 20;- ;.';;40.
1.50 • ' • 15
lõd n •4.- 40
Iv 14.-' \ • .30
4.- 30
8.80 40
':5.--.v 40
. -6.—
40
20
[le 2.50
lamat
v'^3.-,
lamat
• -4.~
255
59
4«
35
fcs juba paar ööd järjest:
Ttuli. Mõisast' kohale tulnud
[eidsid Liinbeki kivimiiraka
c^š/seal .2 ööd-päeva tüüIe
Jif. käes "liälgides mööda
Kokskäri', Pakri, Suuropi
[a tuletornid ::ehitati umbes,
stal. Tornid olid seest õõn-
|:reppidega. Lehe andmetel
prn-Sternberg Kaasani lin-ta
ennast müi-gitas Siberi
ii. Reporter on nähtavasti
|uc| Kiiumaad, ja pajatab:,
[angutades. jutustavad Hiiu
1,/eMJngerni kae läbi luge;:
lli^ inimesi on tapetud; Veel
i (1928) tulevat .rannalii-
[iduid • välja. Sellest hakka-•
)halikud §!aflikud väikest:
Luidja; läheks hüüd- ^
1928. a. oli Eestis 81 me-
— tuletorne, tuleboisid
^evu. mis riigile maksma
miljonit:.senti (?) . : . ;
Ine tuletorn m.aailmas oli
. tuletorn.; Aleksandrias!.
|s.: i^imetatud torn, mida
^jal peeti :;.seitsmendak?;.
[-s'\ kujutas: enesest hiigr
karkkuju,: miile jalgade
bvad spitsid läbi. Kaeva­ima
ajal leidus tuletorne,
jrionumentaaisemad Corun-
)rduan. Aegamööda mindi
|üttelt>küunla. õli ja gaasiV
i^ele: Kuulsat Edistonitu-
|lnglismaal valgustati .27
inlaga, mis olid kahes reas
idega levige ^:kinnitatud.^
Ilja tuled on automaatsed,
I kas elektriga :või atsetü-:
)3igä. Uduga oli vanasti
randadel helistada kella-hd,
ja ;hiljem võtsid laevad
|e sireenid. — LÕPP
sl'
OKAAT-NOTÄR
J, Royal Tnist Tower,
0 Ddminion Centre
ss: P.O. 326, Toronto
y & King) M5K 1K7
lelin: 869-177T ^
elefoni valveteenistus
Gliartereö Aecoiiiitaiit
725 Don MiOš Rd. Süite 402
Don Mills, Ontario
483-^3(18,429-4944
53S» t).
( O P T I K :
, .- - r - ^
\ Tel. 5314251 •
412. RONCESVALLES
k i r i
^ :LÄÄ?|EKAÄRE iPGSTIPOISS nr.
: 4 (87) 1977. yancouveri Eesti
Seltsi bülletääni viimases käesole­va
aasta numbris on LP-t „XII1
:; L E P Vancöu\^ris", „Müikel Pnms-ki
Vancouveris'V kii^jutüsed Katrin
Sünmaa, Andres, jpasalu sünni-
; päevade,; Oskar ja Alma Pastikute
kuldpuhnade puhul, „Vancouveri
Eesti Ühendatud kogudus 25-äasta-ne",
^.XIIILEP Noorte olümpiaadi
ja^ spordivõistluste tagajärjed", E.
Lepnurme Välispoliitilisi vaatlu­si'',
B; Tesnovi „Esiraees XIII
Lääneranniku . E e s t i Päevadest",
A. Kuiidre^ „Bernhard Grünberg
Vanepuveri Eest! Pensionäride
Khibi' esitneheks", ..Vaiicouveri
Eesti Seltsi Täienduskooli tegevu-
-sest"-, LP-t ,,Kikerpilli linnapead",
V. yeeni,ees ,,Suvi Mäeotsal", selle
' kõrval'kuulutusi ja informatsiooni.
:Kümme aastat' tagasS, ^ 8. no­vembril
1967, sai Tartii College
Ontario valitsuselt teate, et tema
põhikiri, mille kinnitamine oli
murettelütavalt pikale veninud,
oli lõpuks heaks kiidetud ja eel­tööd
meie plaanitsetud projekti
osas võisid jätkuda, Eiimme aas­tat
ei oleks nimetamisväärne aeg
kui mitte muutunud tingimused
ei oleks mõjutanud arusaamisi
nagu see on viimase kümnie aasta
jooksul juhtunud. Tagasi vaada­tes
ja mäletades seda optimismi
ja julgust, mis kõrvaldas kõik
kahtlejate lünnakud ja lõpuks
tõestas, et julge pealehakkamine
ori kui just mitte pool, siis vähe­malt
suiir osa võidust, võiks küll
peavangutamist ja imetlussõnu
esile kutsuda.
Võiks ütleda, öt Tartu Collegel
idee ja saamislugu oii täielikult
60-nendate aastajte majandusliku
optimismi produkt, kuna praegus­tes
mõõnavete aemtamistingi-mustes
oleksime küll mõne kivi
otsa kinni jäjänud.
Eeltööd nii Tartu Gollegel or­ganisatsiooni
kujundamiseks
kui ka ehitusprojekti osas alga­sid
juba mõni aasta enne 1967,
aasta 8. novembrit kuigi V vii­mast
kuupäeva tuleks pidada
Tartu CoUege'i ametlikuks asu­tamispäevaks.
Tartu Collegel esimene esimees
j a praegune mänedžher Ervin
Mägi r^Qhutas oma ettekandes ju­ba
1984. aastal Eesti Korporatsi­oonide
Liidu 49. aastapäeval aka­deemilise,
kodu vajadust. Olin:
oma firma tööprogrammi raami­des
1965. aastal teinud ostupakt
kumise Bloor-Madison; tänavate
nurgal asuvale maale ja astimud
läbirääkimistesse T. T. C.-ga. par-
Tartu.CoUege, •mille alumisel korrusel asuvad .eesti akadeemllis--
te orgaoisatsioonide
le, a^ndes Toronto üliõpilaste ma-j
U t amisp r obls emide • le evendam i-miseks
tunduva osa.
Tartu kölledahi eesti organisat­sioonidele
kuuluv osa: ori nüüd
•täielikult isemajandav,, kusjuures
ruumide kasutamine organisatsi­oonide
isetege^Tišsks. on täielikuLt
•tasuta. Samuti on ruumid kasuta­da
kõikideks Akademilise ' Kodu
ja Tartu Instituudi üritusteks.
kimisala üürimiseks. Minu esita- Kui kõikideks nendeks; üritusteks
tud kava Tartu Collegel ehitami- o3-eks^ ruumid üüritud, siis ka kõi-seks
kiideti 1967. aasta oktoobris
peetud akademiliste organisatsi­oonide
koosolekul heaks ja koos­olek
nimetas kolm direktorit —
VÄRRAK m:. >- 1977. U l ^
• inglise keelelise piirkonna eestlas­te
lugeja-kirjade kuukirjas , kirju-
. tavad: L. Koobas „Võitlusel .puü:
dub hoog"],: ,,ERF.Eesti Rahvus-londi
inimõigu-ste-aktsioonid",: E.
Kant ..Saadikud kolniandas Roo-
• mas", H.:"Kuusilai„Tagasi Eestis-
./ • \ sõjamälestusi aastast '1944, V.
Tuusa ::,.Propaganda hiigelteos —
Moskval olümpiaad"', l.k. „Mõned
.^enelast:: iseloomustavad^ märk-, -^.tusega, •
• med", R. Kont „Lilli lendab", V.
E.. Mägi, E. Waldin • jä E.. Tam-põld,
•
kelle ülesandeks jäi organisatsi­ooni
struktuuri väljaku,junda-mine,
nii et see oleks vastuvõe­tav
Toronto ülikoolile, Ontario
üiikoolivalitsusele ja keskvalit­suse
laenuasutusele.
Tartu Collegel asutajatena kirju­tasid
avaldusele alla Ants Elken,
Vello Muilmia, Johannes Pahapill,
Tõnis Laar, Edmund Waldin, Kai­us
Meipoom, Ervin Mägi, Elmar
TampõldjErgo Karuks.ja Juhan
Toomes.;
Peab' esile tõstma, • et majandus­like
kohustuste osas on Tartu
CoHege alati; olnud korrektne
ning kõik kohustused on õigeaeg­selt
täidetud. See on eriti tähele­panuväärne,
kuna teised. sama­laadsed
ettevõtted on sattunud
kõik majanduslike raskuste küü­si.
Tartu Gol!ege'i üürid on võist-lusvõimelised
ning maja on ala­ti
olnud kasutamisel täiskoor-ge
tagasihoidlikuma hinna juures
tõuseksid organisatsioonide üüri­kulud
kümnentesse. tuhandetesse
dollaritesse aastas^ Samal ajal
on Tartu College oma liikmetele
nende 100.000-liselt"7-protsendili-selt:
alglaenult: kasumina ; välja,
maksnud 71,324 dollarit ^ :
ning jaganud 7750 dollarit sti
pendimnideks eesti üliõpilaste­le,
kattes sellele
Tartu Instituudi tagasihoidli­kud
asjaajamiskulud.
Tuleb jätta igaühele otsustada,
millise osatähtsuse omab ^Tartu
College meie akadeemiliste orga-riisatsioönide
elus. Kõigel okilisem
oleks ^ siiski jaatava vastus küsi­musel
e: Kas Tartu Collegel eksis-tserimine
on aidanud tuua noori
meie aikadeemilisfcesse organisat­sioonidesse?
Meie teame, et aka-depmiiistel
organisatsioonidel qn
suiir osatähtsus oma liikmetel hi­lisemas
suhtleanises meie rahvus­grupiga.
Nende organisatsioonide
vilgas tegevus ja tõsiasi, et nende
juhtimine on j.uba siinsündinud
generatsiooni kätes,-häitab nende
organisatsioonide \ elujõulisuse
vajadust. :
Meie iiliõpilasorganisatsiöonide
asutamisaegadel ülesseatud
ifõrged rahvuslikud ideaalid
leiavad nüüd tõsipräktilise ra­kenduse
pagulaspäevade tingi-
:mustes. • • . • - •,. • '
Kui Tartu College on suutnud
, , selles töös abiks olla. siis kõik
lisaks-.veel • , , , ••,
. need, kes on kaasa tõotanud või­vad
õigustatult lihked olla. Tartu
Collegel 10. aastapäeval. .
Pealmised ohutusnõuete vastu
eksimised on järgmised: ei arves^
tatä Hmastikutmgimusi, ignoree­ritakse
paadis viibimise nõudeid,
paati ei võeta kaasa päästevahen­deid,
kaaslased suhtuvad äärmi­selt
vastutustundetult ohtusattu-nu
päästmisse, kuid kõige suure­maks
kurja juureks on alkohol.
Enamik vintis paadijuhte ruttab
ülle parda kukkunud päästma sel
teel, et hüppavad vette ja upuvad
ka ise. Šelleasemel oleks olnud
vaja heita ainult päästerõngas.
Helsingis avati Eesti kaupade
müüginädal samaaegselt toimuva
eesti kunstnike näitusega. Müügi-nädala
ning eesti kujutava ja tar­bekunsti
meistrite teoste näituse
avamisel viibisid soome riiginõu-nik
M. Miettünen, Soome. firmade
esindajad jt.
Tartus tähistati ülikooli jälleava-mise
175-ndat aastapäeva. Selle
juures antud informatsioonis nime­tati,
et kõigi aegade jooksul on
Tartu üHkoolil olnud kasvandikke
40.000, kelles pooled on kooli lõ­petanud
pärast 1940-ndat aastat
Selie juures nimetati veel, et
möödunud sajandil said ülikoohš
hariduse sadakond eestlast, kuid
1916. a. õppis seal 360 eestlast.
Tartu ülikoolist on eraldunud kaks
nüüdset iseseisvat õppeasutust —
Tehnikainstituut 1936 ja Põlluma­janduse
Akadeemia 1951. Aasta­päeva
puhul antud pressikonve­rentsil
avaldati ka, et ülikoolil on
praegu kavas luua terve. ülikooli-kompleks,
mille eelarveliseks hin-nalcson
70 miljonit rubla. Kavas
on ''Veel ümberkorraldused botaa­nikaaias,
kuhu ehitatakse kehakul-tuml
iiõone ja ülikooli muuseum
vanasse teaduslikku raamatuko­gusse
Toomele. •
ELMAR TAMPÕLD
Tartu Collegel esimees
:: (jbet,,Lembitu jälgedes", järg eel-
' misest n|imbrist,lkus-seekord käsit-letatakse
K. Ermaste; H.- Laretei,.
• A. Taliste, mä|estusi Eesti Vaba­dussõjast,
Thv\ Talvak „Kriitüise
pilguga", ja palju lühemaid artik-
; leid, nalju, informatsiooni, :teis-
: test lehtedest võetud mõtteid, nen-'
' d e hulgas syur osa inglise keeles.
Ajakirja väärtuslikumad osad on
0 kindlasti sõjamälestused, lihtsalt
sel põhjusel/ et teised väljaanded
neid ei kogu ega avalda. Võib olla
saaks seda osa veelgi enam suu­rendada
inilipkeelsete tekstide
ärajätmisega? y
. USURÄNDUR m 6 — 1977;.
'. .Eesti ; Baptistide :Maailmaliidu
• häälekandj a tänavuse juuheliaas-
• ta vümäne .ja ühtlasi :ka jõulu-
; number avaldab |R. Kaupsi ,;Val -
: guse pliha",. K . . R a i d i ,,Telgitav
sõna", „qotamata külalised jõulu-
:. õhtul", R. Kaupsi „Jeesuse neit­sist
sünd". K. Vapa Sina val­gustad
mu' pimedust!", A. Raagi
,Änna andeks, meie [ võlad :\ •,
E. Toompuu|,Tõeteri sõnasalvest",
A. Roosi. „Kust. otsida Jumalat?.'',
E. Männi ,)Richard K3,ups 80-aas-tane",
arvukailt iühemaid kirjutu­si,
vaimulikku iluulet, teateid^ ko­guduste
elust ja koguduste hing
üksikisikute joulutervitusi.
tõestades, et meie ettevõtlikkus
oli vajalik ka Kanada ühiskcmiä- j Tartu nimi Tartu Collegel sissekäigu juures.
Norras toimus XVII Skandinaa-viamaade
ajaloolaste konverents,
millest võttis osa Eesti Teaduste
Akadeemia Ajaloo Instituudi sek­torijuhataja
ajaloodoktor professor
Raimo Pullat. Konverents oli pü­hendatud
linnanduse ajaloo küsi­mustele.
Konverentsist võttis osa
400 eriteadlast Rootsi, Norra, Soo­me,
Taani ja Islandi teaduslikest
uurimiskeskustest, ülikoolidest ja
arhiividest, kes arutlesid kolme
järku: keskaegne linn, 16—17. sa­jandi
linn ja nn. kapitalistlik linn.
Kokku peeti konverentsil ligi 30
ettekannet. Järgmine konverents
otsustati korraldada 1980. aastal
Soomes.
Tallinnas viibis .ülelüdulise Au­toriõiguste.
Kaitse Valitsuse külali­sena
tuntud Amerika-Itaalia oope-rilromponist
Gian. Carlo Menotti,
kelle tööd on jõudnud paljudele
muusikalavadeie. ,,Estonia" esitas
külaskäigu puhul tema lühiooperi
„Telefon".; Koos G . . C. Menottiga^
viibis etendusel ka Ameeilka
ühendrnkide tuntuima ^ muusika­kirjastuse
G. Schirnieri. abipresi-det
Mario di Bonaventura. Külali­sed
vübisid veel eesti heliloojate­ga
kokkusaamisel, küs ariitati või­malusi
eesti muusika .laiemaks
tutvustamiseks ühendriikides. .
Eesti Teaduste Akadeemia'Kü-
©,New T o r k i külastas ja kohtus berneetika: Instituudi rakendusma-sunsete
tuttavatega prof. Nikolai [temaatika ja' -mehaanika; sektori
Alekseijey . Cambridgesi,: Inglis-',
maslt. Prof. • V.^ Aleksejev viibis
tipi
Prantsuse pianist Cecile Ousset,
keda on paljudel rahvusvahelistel
võistlustel auhinnatud. Teiseks .
kaugemaks külaliseks oli Itaalia
dirigent Dominico 'iBartolucci, kes
juhatas oma itaalia Santa Cccüia
Rahvusliku Akadeemia Koon.
Kontserdi kava koosnes täielikiilt
Palestiina muusikast.
. -. • . , ; . * - . • . . . •
Seni on kodumaal korraldatud
laupäevakut, mü töölised mõne
ülesande täitmiseks sunnitakse ta­suta
tööle: Nüüd on üks leidlik
mees asja veelgi] targemmi korral­danud
ja partei keskkomitee kiitis
heaks Tallinna ettevõtete .kollektii­vide
algatuse korraldada alates 1.
oktoobrist hoogkui talve-eel sete
tööde lõpuleviimiseks ja linna
heakorrastamiseks.. 22. oktoobril
oli ettenähtud oktoobrü-evölutsioo-ni
60. aastapäevale pühendatud
laupäevak. Laupäevakul töötasid ;
paljud tootmisettevõtted ja eliitüs-organisatsiöonid.
^ Käigusj olevaiele
ehitus- ja remondiobjektidele läk­sid
ehitajaile appi paljude linnade
asutuste töötajad|H6o^kuu esime­sed
laupäevakud on juba seljataga
ja need olevat näidanud pealinna
töötajate . suurt •. tööentusiasm!.
Korrastati iialjasalasid, parke, as­falteeritud
teid ja platse tootmis­hoonete
ümbruses.. Kuu'lõpul toi­munud
laupäevakust sunniti osa
võtina ka õpilased ja üliõpüased.
0
Mustlas elav pensionär Minna
Seero hangeldas alkohoolsete joo­kidega.
1975. a. aprillis karistas
Viljandi Rajooni Rahvakohus, teda
selle eest kaheaastase vangistuse­ga
tingunusi kolmeaastase katse­ajaga.
M. Seerot see aga, ei heidu­tanud,
üsna varsti jätkas - ta o.nia
äritegevust: ostis kauplustest mit­mesuguseid
alkohoolseid jooke ja
müüs neid om^ korteris viinahi-mulistele
meestele lausa restorani- .
hinna eest — 6 rubla pudel. Ostjaid \
leidus. Sagedaseniad kliendid olid
Tarvastu kolhoosi töölised: hing
mõned Kärstna kolhoosi mehed
Et Tarvastu mail joodikuid ei soo­sita,
karistas ühismajandi juhatus
oma töölisi karmilt: näd jäeti ilma
kuupreemiast ja veerandi suuru­sest
aastapreemiast. Kärsthas aga
suhtuti meeste sellisesse harrastu­sesse
üsna leebelt.
kirjandusalaser loengutetumüril
.ühendriikides, mis teda viis mit­metesse
linnadesse.; Ta on oma­aegne
tal 1 ihlane ja 'õppinud • Tal­linna
Vene gümnaasiumis, üli­kooli
lõpetas ta Prahas.
Tänavust aastat nimetati kord alguskuudel eesti keeleaastaks.
Kahjuks on see algatus aga unustusse vaibunud, ilma et keelega
seotud küsimusi oleks kusagil katsutud käsitleda. Oleme leid­nud
mitmeid keelealaseid lühimärlmieid, mida aeg-a,ialt kavat­seme
avaldada eesti keeles leiduvajte keerdsõlmede lahti haruta­miseks.
Need mõtted pärinevad m itmelt autorUt, leitud mitmest
üsnagi aegunud väljaandest, kuid annavad siiski seletusi, mis
meile oltdised.
JÄRGI JÄREL —JÄRELE , järel ütles tä..,.^^ Peokõne; järel
• • ^ • '•• algas auhindade kätteandmine.
Tähendusliku vahe pidamisega
on- siin raskusi. See muutub :aga : J Ä R , E L E esineb: paljudes tä-kergemaks,
küi kahe esimese ta- hendustes — kus: ei sobi järgi
hendusedäraõppida, mis. on sed-: ega järel. Näit;:. Lause järele (ku-:
gemini piiratud.. hu?) pannakse punkt. Poiss jook­sis
lendlevale liblikale järele (ku­hu?).
Läksin poodi leiva järele
(leiba tooma). Tüdrtik tundis
igatsust kodu järele. Tekkis va-^
j adus tööjõu, järele (saamiseks).
Siis kahmasid kõik kolm kahvli
järele (võtftniseks). Wiimaks jäi \spet-sialiseeritud • tähendust —
tihkumine järele (ära). Tiindmu-1 korduvalt, pidevalit laenuks and-sed:
ei andnud aga järele (alla).|nia. väljalaenamisega tegutsema:
punkt. Sulgesin ukse enese jä- Järele (üle) jäid ainult mälestu-| Raamaitukogust laenutatakse raa-rel.
Koer hakkas minu järel käi-: sed. Ema pidi valvama laste järe- matuid iga päev kuus tundi,
ma. Samuti: Vähese mõtlemise le (üle). Samuti: järele jõudma • Ee.
JÄRGI täh.: (miriegi) eeskujul,
(mililegi) kohaselt, (midagi) alu­seks
võttes. Näit.: seaduse., järgi,
määruse järgi, autori järgi, kelle­gi
arvamuse j äfgi, meele järgi.
JÄREL täh.: (ruumiliselt:) ta­ga;
(ajaliselt) pärast (midagi).
. Lause, järel on tavailiselt
Järele jätma, järele mõtienia, jä­rele
pärima, järele tegema, jne. .
LAENAMA J Ä ^ Ä E N U T Ä MA
: LAENAMA (midagi-kelleltki või
midagi kellelegi) on kahesuunali­se
tähendusega— laenuks võtma
ja.laenuks andma. Laenasin te­malt
100 doMarit. Raamatukogust
laenati mulle üks raamat...
.LAENUTAMA (midagi kölMe-
•gi).: k u i . uus sõnatuletis omab
juhataja,' Liidu Teoreetilise ja
Rakendusmehaanika Rahvusliku
Komitee ning N. Liidu Teaduste
Akadeemia Akustikahõukogu liige
tehnikadoktor Uno Nigul viibis
tööalasel lähetusel Ameerika
ühendriikides. Ta- võttis osa ka
organiseerimiskomitee liikme ja
ühe ettekande pidajana sümpoosio­nil
teemal „Kaasaegsed problee­mid
elastsete lainete leviku teoo­rias"..
Ta esines peale sümpoosio­ni
veel teaduslike ettekannetega
kahes ülikoolis, Pittsburghis ja
Washingtonis. \
„Estonia"kontsertsaahs tähista­ti
asjakohaste kontsertidega kahe
eesti muusikamehe aastapäevi,
üks neist oh kauaaegse konserva­tooriumi
õppejõu Herbert Laane
70. sünnipäev ja teine Mart Saare
95. sünnipäeva tähistamiseks^ miUe
tervikuna sisustas lastekoori „E1-
lerhein" esinemine.
Välisriikide muusikuist on Tallin­nas
sel sügishooajal esinenud
Äsja oli asi järjekordselt kohtus
allutamisel. Seekord mõisteti M.
Seero kolmeks aastaks vanglasse.
Karistuse määramisel pidas kohus
raskendavaks asjaoluks, et ta pol­nud
esimesest karistusest järeldusi
teinud jä jätkas karistuse kandmi­st
ajal kuritegevust. •
1974. aasta suvel leidis õmbliLs-tootmiskoondise
,,Baltika" Viljan-di
tootmisjaoskonna remondilukk­sepp
Rein Rang vintpüssi ja pad­runeid.
Neid ta ära ei andnud, vaid
hoidis oma elukohas ilma loata.
19.77. aasta märtsis andis ta püssi
koos padrunitega hoiule oma tutta­va
kätte, kust miilitsad selle lõ­puks
kätte said. R. Rang võeti
lo-immaalvastutusele. \^ljandi Ra­jooni
Rahvakohus - mõistis - talle
poolteist aastat vabadusekaotust
tingimusi ühes äuunamisega tööle
N. Liidu SiseminivSteeriumi niäii-ratud
kohas. Viimane näib oleva;
omapärane karistu'svMs, saad lüill
tingimusi, aga siseministeeriiini .
saadab näiteks Siberisse tööle:
Tallinna ,,õhtul6ht" kirjutab:
Räpina juurviljakaüpluses müüs
Laine Lepson alaealisele poisile
Jaan Kohavale pudeli „Ekstrat".
Poiss jõi end kohe purju ja peksi;>
tänaval fäbi esimese Vastutul 1-
j a . . . '
Põltsamaa kandis mürgelda.s
ühel päeval grupp 16—17-äastaseid
noormehi, Pöögelmanni-nimeli^Je
maakutsekeskkooli õpilasi. Enne
seda olid nad saanud Adavere
kauplusest kotitäie kangeid jooke,
se.st müüjad HeU Vooro ja Malle
Nõmmik ei tihanud „nii suurtelt
poistelt*' passi küsida . •.
Haapsalu tarbijate kooperatiivi
Hullo kaupluse juhataja Liida Ms-sin2
võttis alaealist Lembit Zukot
kui täiskundet, vün aga pani ruttu
tegutsema. Pärast esimest ostu
varastas ta Vormsi sovhbosist sada
kilu jõusööta, pärast teist ostu
läks juba sovhoO;Si veoautoga lõbu-sõiduie.