Vaba eestlane , March 5, 1986

              Lk.'4 VABA EESTLANE kolmapäeval, 5. märtsil 1986 — Wednesday, March 5, 19,1 Nr. 18 Nr. 18
m 9,
IS. ja 16. märtsil
dr, R. Pahapill, lel. 921-7777
Princetoni ülikool, N l , kutsus
loengupidajaks kaheks nädalaks
matemaatika professori Jaak Peet-reLuridi
ülikoolist, Rootsist, Peetre
doktoreerumine Rootsis paarküm­mend
aastat tagasi äratas laia tähe­lepanu,
kuna üle 250 aasta oli suiir
stipendium oodanud matemaatikut,
kes on enne 25-a. saamist dokto-reerünud
ja saanud korraliseks pro­fessoriks
pmäl alal. Peetrele äiiti
see auhind lõpuks üle. '
Jaak Peetre on varemalt olnud
aktiivne skautluses, olnud Eesti
Teadusliku peitsi Lõuna^Rootsi
Osakonna esimjees ja harrastab ju­ba
aastaid pikamaajooksu, kattes
ka • 50-aastase ,,spordiveteranina'*
maratonidistantsi kolme tunniga.
EKK president StellaKerson (vasak
iisälduskogu esimees Ene-Liis
)gU' esiitiees ja uus
ylesaiideks
Ajalehes Ilta-Sanomat kurdab
Pertti Ojala, et hoolimata kaks
aastat kestnud aliielušt ei lasta ta
abikaasat Eestist välja. Naine elab
Tallinnas ja on mehest 15 aastat
hoorem. pjala on kirjutanud palju
kirju ametivõimudele, viinud ühe
ise N. Liidu presidendi uksele, aga
see ei aitav';'';'
Naine ei saa tööl kala, Ojala ei
saa Eestis käies naisega koos öid
veeta, Ojala peab aga naist üleval
pidama. Ta on kaks korda naisega
Moskvas käinudi aga asjata. Ame­tivõimud
on vastanud, et polevat
üldse mõtet edasi üritada,
On süüdistatud naist, et see on
varem katsunud ühe teise soomla­sega
abielluda. Kas kavatsetakse
üldse hakata takistama neid eesti^
soome abielusid? küsib leht. (EP-Lepajõelt
ja R^osncali
väeti NiLlidy
ködqkandsys
Soome lehed teatavad, et Nõuio-gude
Liidu ülemnõukogu presiidiu­mi
otsusega on Helsingi röövlipaa-rilt
Raivo Roosnalt ja Aleksander
Lepajõelt ara võetud Nõukogude
kodakondsus.
Vastav teadaanne anti soome
võimudele üle just enne kohtuprot­sessi
Lepajõe vastu.
Nagu nõukogude ülemnõukogu
ukaasidest selgub edasi, on nõuko­gude
, kodakondsus ära võetud ka
kahelt teiselt „kummipaadimehqlt"
^ Andre Hildebrandilt ja Harry
Gelsteinilt. Vastava ukaasi koopia
on nüüd ka Rootsi jõudnud.
. S. Kerson ja Ene-Liis Marten
tänasid M. Pihla suure töö eest
möödunud aastail, eriti ühenduses
Estp Valley'ga. M. Pihl nõustus
tegutsema; nõuandvas kapatsiteedis
Esto Valley'ga ühenduses olevates
küsimustes.
Ene-Liis Martens märkis, et Es­to
Valley suhtes on palju eriarva­musi
ja rõhutas, - et EKK peab töö­tama
kooskõlas teiste organisatsioo
nide kavadega^ kedagi kahjustama­ta.
Ta leidisV et peaks viivitamatult
läbi viima uurimus, mis määritleks
kõige soodsama alternatiivi projek­ti
teostamiseks;, '
umbes kolmekümne osa-ja
pärast koosoleku räken-
^ohkem tellijaid — parem ajaleM.
Soovitage
¥ÄBÄ EESTLASI
oma sõpradele!
Tegevusaruanded esitas S. Ker­son.
Selgus, et E K K kontsertbüroo
oli 1983/84. tegevusaastal korral­danud
kolm kontsefti. Leidsid aset
muusika võistlused ja valikvõistlu-sed
stipendiumideks. ESTO '84 raa­mes
toimus EKK korraldusel 16
erinevat üritust, neist 9 koos ES-TO'ga.
Neile lisandusid Kaljo Rai-di
helitööde trükk ja kunstikaartide
trükkimine^ ESTO '84 ürituste ku­lud
olid $17,288.68 ja tulud
$27,663.04; -Kuna vajalikkude
summade laekumine toimus aegla­selt,
siis oli ürituste korraldamine
rnajänduslikult kurnav, mis mõjutas
järgneva aasta tegevust. Hetkel on
kõik rahalised vahekorrad korrasta-tud
ja E K K tugeval majandusliköl
alusel. 1984/85. tegevusaastal kor­raldati
rahalised vahekorrad ESTO
'84 juhatusega, valmistati tekste
ESTO m albumi jaoks. Tihedat
tööd nõudis EKK ajaloo kirjutami­ne
„Eestlased Kanadas II" jaoks
(A. Lee ja S. Kerson), muusika-võistlused
toirriusid •veebruaris
1985. Korraldati koosolekuid Esto
Valley propageerimiseks Torontos
ja Yancouveris, parandati Esto Val­ley
krundil asuv hoone ja uuendati
terve veetorustik. /
Rahalised aruanded esitas laekur
T. Koger. >l 983/84. tegevusaastal
olid tulud $29.071 ja kulud
$36.916, 1984/85 tegevusaastal tu­lud
$38.984 jä kulud $32.063.
Suurimaks
aastal oti Esto
iks' mõlemail
Revisjonikomisjoni aruande esi­tas
E. Leetmaa.
VälišrevidentG. Mitt tõstatas
paar soovitust eelkõige peakoosole­kute
tiheduse kohta, mis peaksid
toimuma igal aastal. Samuti tõstis
ta esile liikmemaksude ebakorrapä­rasuse
laekumise ($805 — 1984. ja
$85 — 1985. aastal). Veeel häiris
teda kindlustuse puudumine kunsti­kogule,
Esto Valley hoonele, ki*un-
Eesti Eonstide Kogu aastapeakoosolekust osavõtjad.
dile (public liability) ja muule va­rustusele.
^ t^Idine arvamine oli, et juhatus
peaks lähemalt uurima kindlusta-niist
olemasolevate seaduste raami­des.
Tegevus- ja rahalised aruanded
kinnitati ühel häälel. C
Tegevuskava 1985/86. aastaks
esitas S. Kerson. Selles oli ette näh­tud
kolm kontserti, rauusikavõistlu-sed,
kultuuriiaureaatide ja stipen­diaatide
tunnustamine,
kunstimuuseuiniii aktiivkoimitee
moodustamine ülemaailmse kuns­tikogu
loomiseks^ muusikamuu­seumi
aktiivkomitee moodusta-minev
„Ideede sepikoda" teemal
Eesti Muinasküla,
nõuandev kogu eesti ühiskonha
esindajatest; ülemaailmne kuituur-fohdide
liit ja võimalikult ,,Seitse
kunsti 1986'- korraldamine.
Pikemalt puudutati mitmesugus­te
ja eri maades asuvate kultuuri­fondide
koondamist ühiseks liiduks,
mis võimaldaks eri maades asiiyate
projektide toetaniist koos tulumak­su
hüvitustega. EKK asub kava
Tealiseerima kirjaliku küsiteluga.
Löodetajcse, et Lääneranniku Eesti
Päevade ajaks on eeltööd laias laas­tus
lõpetatud ja põhikiri kihhita-takse
ESTO '88 ajal Austraalias.
1985/86. eelarves, mille esitas T.
Kroger, olid kulud ja tulud tasakaa­lus
$34.700 ulatuses.
Suurim kuMpost oli jällegi Esto
Valley — $25.000, millest hiipo-teeklaenw
intress oli $10.000.
Koosolek otsustas tõsta liikmemak­su
$20-le isikult ja $3Õ-le perekon­nalt.
Lükmemaksudest laekuvad
summad peaksid katma vähemalt
administrätsioonikulud.
Valimiste all valiti E K K UsaN
duskogu esimeheks Ene-LiisMar-tens
ja liikmeiks Sven Ehvert,Sitel.
la Kerson, Tliomas Koger, Abel
Lee, Jaan Roos, Oss Timmas ja
Heino Kasak. E K K Eksekutiivju-hatuse
esimeheks valiti Stellä Ker­son
ja liikmeiks Evi Heinar, Lin­da
Leetma, Peeter Martin, Debbie
Kehkla, Vaike Sägi, Margit Viia,
Hans
oleksid:
projekti läbiviimine nii nagu esi­algu
kavandatud/ ühinefnjnelej^''
te eesti organisatsioonidega ja
kujundada Kultuurimuuseum
Eesti Maja juurde, ühinemine
mõne teise irahvusega (balti) niit»
mekultuurlllse kisinistikeskuse asu-
;''iamiseks.' -^j
Nende alternatiivide analüüs peaks
toimuma A/õinialikult küresti ja
nende analüüsimisel peab kaaluma
ka viimast äärmust — Esto Vallejl
krundi müümist.
Teiseks põhiliseks sihiks on or­ganiseerida
energiline rahakogumi­se
aktsioon ja muuta Esto Valley
võlavabaks, sest • hüpoteeklaenu
intresside tasumine on kurnav ja
sellest peaks vabanema nii kiiresti_
kui võimalik. Krundi võlavabaks
ostmine muudaks selle tulutoovaks
investeeringuks, mida saaks kasu­tada
eesti kultuuri huvides vajadu­se
korral.
S. Kerson loetles järgmised või­malused
projekti läbiviimiseks:
Kivioja omanikult L. Kõvalt on ^
saabunud kirjalik ettepanek
krundi müümiseks EKKMe, Jõe­kääru
krundiomanike ühing on
teinud samasuguse suulise ette­paneku
(E< Kiilaspea ja J. Tan­ner),
Ontario valitsuselt on tulnud
ettepanek krundi vahetamiseks
Ja rahaliseks toetuseks uue krunv
di ostmisel.
Seda ettepanekut pole veel saadud
edasi arendada, kuna me ei tea
veel täpselt, mida me soovime (al­ternatiivide
uurimus).
Kõne all on olnud Kunsti- ja
Rahvamuuseumi viimine Londoni
Eesti saatkonda, ühineda võimali­ku
Eesti Maja juurdeehitusega, ehi­tada
Kunsti- ja Rahvamuuseum
Toronto äärismaile nagu lätlastel,
müüa Esto Valley krunt ja asutada
Eesti Kultuurkapital, mille prot­sendiga
toetada eesti kultuuri eden­damist
ja säilimist. See on ülemaa­ilmne
projekt ja kus see lõpuks en­dale
kodu leiab on meie otsustada.
Olulisim punkt oli kõneleja arva­tes
siiski praegusest võlast vabane­mine
kõige kiiremas korras.
Järgnesid mitmed sõnavõtud
ülaltoodud alternatiivide Võimali­kuks
läbiviimiseks nii rahaliselt kui
ka vormiliselt. Igal juhul on E K ^
Usalduskogul ja Eksekutiivjuhatu-sel
suured ülesanded vastuse leid­miseks
ahernatiivide valikul Ja
otsuse tegemiseks.
Tartlaste Seltsi kutse
Tartlaste Seltsi peakoosolek pee­takse
kolmap., 19. märtsil 1986.
Koosolek algab kell 7 õhtul Eesti
Maja;väikeses saalis.
lubatus
Sündmuste kolendet
® Pühapäeval, 9. märtsil, kell 4
p.l. HamiltQni E.S. Segakoori vai­mulik
kontsert, 18 Victoria Ave. S.
Hamilton.
© Pühapäeval, 9. märtsil kell 3 p.l.
Eesti Majas TE Meeskoori aasta-kontsert.
0 Neljapäeval, 13. märtsil keU 7.30
õhtul Eesti Maja suures saaUs
®L uapäeval, 15. märtsil kell J õ.
Eesti Majas TE Segakoori „Lõbus
laupäeva•õhtu'^
<D Laupäeval, 22. märtsil kell 7.30
õhtuL Eesti Maja suures saalis
„Estonia** koori „Kevad-noodid'\
® 27. märtsini Northern District
IJbrary Stairwell galeriis EKKT
kevadnäitus.
O Laupäeval, 1$. aprillil Eesti Ma­jas
maakondade päev.
TEi
Tai
Tail
hur
Eei
EKKT kevadnäitus ^
avati
Möödunud laupäeval avati To­ronto
raamatukogu Northern Dist­rict
Library Stairwell galeriis Eesti
Kunstnike Koondis Torontos (EK­KT)
kevadnähus. ValgüsküUased
näituseruumid võimaldati kuuks (I.
märtsist 27. märtsini) EKKT kasu­tada
näitamaks kanadalasile To­ronto
eesti kunstnike pooh looda­vat
kujutavkunstilist loomingut. ,
Lühikesel avamistseremoonia
ajal tervitas EKKT president Beni-ta
Vomm külastajaid ja avaldas tä­nu
raamatukogu juhatajale lahke
vastutuleku eest. Ametlikult avas L.
Fowlie, Toronto avalike raamatu­kogude
pearaamatukoguhoidja.
Nähusel on 13-lt kunstnikult 44
mitmes vormis tööd. Alar Aedmalt
kolm segatehnilist tööd, Helmi
Hermannilt maal ja skulptuur, Mai
Järvelt õlimaale, Kai Kääridilt kol-laazhe,
akrüülmaal ja pastell, Er­vin
Milvekultakrüülmaale ja kaks
uues vormis lakktööd. Elga Nigla-selt,
esmakordselt EKKT näitusel
esinev, kolm õlimaali lilledest. Er­na
Relvik õlimaalide ja akvarelli­ga.
R. Saaringuh skulptuur, H. Sil-bergilt
õlimaal ja graafiline töö.
Salme Sooverelt õlimaale ja skulp­tuure.
John Tannerilt akrüülkom-positsioone.
Ants Vommilt neli se­gatehnilist
tööd ja Benita Vommilt
neli õlimaali.
Kokku on näituse üldpilt võrdle­misi
värviküllane ja paljude „käe-kirjadega*'
kirjutatud, mis tutvustab
eesti kunstiviljelemist Torontos.
res(
selli
Pät
mis
lui
Põl
pu^
Pa
sini-l
lus
Mai
bast
gen(
võit]
poej
Pii
pid(
le
Selli
M A I |
ka
sid
kei
likl
miil
VÕ(
me]
ko(
isei
mel
pi(
eej
jaaj
00(
OSi
lisl
Koi
jul
dai
ja
M(
R{
VÕI
Ottawas Kanada liberaalide par- va]
tei kauaaegne liige, mitmekordne
minister ja viimati parteijuhi kan- ül
didaat Jean Chretien teatas üllatus^ m|
Hkult, et ta lahkub parlamendist.
Räägitakse, et drastilise sammu oli le£
põhjustanud parteisisemised vastu- lel
olud parteijuhi John Turneriga. Ta "gu
asub tööle advokaadina, kuid või- del
vat tagasi tulla poliitikasse kui par- mf
tei vajab uut juhti praeguse Tur- üt
neri asemele. Ta on olnud väga dd
populaarne nii parlamendis kui ka mj
väljaspool kanada poliitikuna.
Chretien lahkus