Vaba eestlane , March 5, 1986

              VABA EESTLANE kolmapäeval, 5. märtsil 1986 — Wednesday, March 5, 1986 Nr. 18
sm
: M veebraaril toimes Koi
skäutüksus Lembitii Maleva teine lumelaager LLL '2/86
ehk. iäisminega II". Taevahulkor Halley
kes laagrile nime aedisj peidab end praegu päi-
•• •
komeeti vaadelda ka sel korral, tumelaagris sai aga soo­ritada
|6km^^^s^^ juhi Vello Sootsi metsa-kõdusse,
pidada; kolmiksii
Lembitu I M ä l u v a 30-liikm6line
suusapere sõitis' Clearwatöri järve
tas Kotkajärvele^ kus laupäeva
hommikul kell 11.30 heisati laagri
lipp Anton Õunapuu väljakul. Kot­kajärve
tervitas Lembitu suusku-reid
hästi pakitud põhjalund katva
värske suusalumega ja päikesepais­tega.
Kerge : kehakinnitüse järel,
mille eest hoolitsesid lumelaagri
perenaised Hilja Jukküm, Eda Loo
ja Anne Orunuk, jagunes laagri pe­re
kolmeks. iJks rühm eesotsas
kahe doktoriga — Vello Sootsi ja
Jaaii Roosiga läks suušamatkale
Pikkjärve äärde Vello Sootsi met-samajja.
Teel ja järvel toimus loo­dus
v a atlus j ä me ts a rti a j a s keedeti
ning joodi teed. Matkajad jõudsid
tagasi videvikus.
Teine rühm, vendurskaudid Tõnu
Wtki eestve<^amisel harrastasid
,kõva skautlust", r^okisid lund
„Villa Vello'* katuselt ja ehitasid
ööbimiseks lumeonni. Kolmas
nihm;.—^ perenaised ja mõned lel­led
—^ hoolitsesid niäjapidarnise,
lumekaitse ja sauna kütmise eest.
Öhtüsö^gMauas oli kogu
re jälle koos. Tõsisele kehakinnitu-sele
järgnes kolmik-sünnipäev, mil-sinna
ja suusa- leksfflja Jukküm oli
vägeva kringli.
Jš oli venduir-skaut
Christopher Tohver Timusk,
Eda Lood õnnitleti järelsüiinipäe-va.
ja: •Asko Kütti -;eelsü!iMpäe va
iesflastest suusatajad
mitmel rindel
25/26. jaan. nädalalõpul toimu­sid
Haliburtoois Kesk-^Lääne M
terite meistrivõistlused murdmaa­suusatamises:
60—64-aastaste
meeste klassis tuli Ülo Vastopä 15
km-s soomlase Eero Uusimäki järel
ajaga 1:15.31 teiseks.
Võistlus toimus Pinestone Inri^i
juures viimastel aastatel rajatud
rahvusvahelistele nõuetele vastava­tel
radadel, mis nädala keskel ol­nud
sula tõttu olid nüüd külmaks
muutunud ilma tõttu väga jäised.
Soomlased võitsid kõik 45 Ja va­nemad
klassid.
õhtusöögile järgnes koldeõhtu
peamaja küdeva kamina ees, kus
lauldi lümelaagrite laule Vello
Sootsi juhtimisel ja tehti homseid
võistlusplaane. Siis läks laagripere
sauna Lembitu külas, kus atrakt­siooniks
oli vihtlemine värskete
vihtadega, Südatalvine värske ka/
seviht on Lembitu lell Valdeu Sa­dula
patent — ta paneb värskelt
tehtud vihad jaanipäeva ajal šü-gavkülmetusse
ja annab talvel
sõpradele saunas ,,kevade heli-
Päikesepaistelihe ja kõrge sini­taevaga
pühapäev algas hommi­kueine
ja Suüsavõistlüstega, mida
korraldas maleva spordijuht dr.
Jaan,
noors
Parast, võistlusi• .jm- veel aega
omaalgatuslikuks suusaiõbude
mautimiseks ja varasel pärast­lõunal
langetati laagrilipp nmg
suusatati alla aetode Ji
Peale eelnimetatud juhtide olid lü-meläagris
tegevad veel tehnikame­hena
Asko JKütti,, laekurina Edgar
Lees, lumesaani-transpordis Rein
Kori, Viktor Vessriiann ja Jaan
Timusk, tegevusjuhina Evald Oder.
Tüdrukuid oli laagris neli — hun-dujuht
Riina Kindlam ja gaidid
Pia Koriv Marja-Leena Roos J9
Särina Westerblom.
25/26. jaan. nädalalõpul Hali-burtoriis
toimunud Kesk-Ranada
Masterite murdmaasuusatamise
meistrivõistlustel võitsid soomlased
kõik 45-aastaste ja vanemate klas­side
meistritiitlid. 45--49: Ossi
Juola, 50—54: . Kauko
SUUSAVÕISTLUSf E
tULEMüSED.^;^^^^^^^ • ž
11 pluss klass — 2,5 km: 1. Mar-
Gus Timusk — 25.08.
' .14 pksis Mass — 5 :km: LTarmo
Soots - 25.31, 2, Christopher Ti­musk
~ 31.57, 3. Andres Nurm —
33.54,"-- ^
; 26 pluss Mass- — 5 km:' 1. Jaan
Roos • - 23.09, 2. Lembit Tork —
29.34, 3. Vello-Soots — 34.27.
59 pluss klass — 5 km: 1. VoUi
Palo — 34.52, 2. Andres Tork -
37.45. Väljaspool võistlust suusatas
Andres Tork 10 km tulemusega
1.18.05.
> Tüdrukute klass " —''.2,5^ km: 1.
Riina Kindlam - r 15.35^ 2. Marja-
Leena Roos — i7.38, 3. Särina Wes--
terblom — 18.10. Väljaspool võist­lust
suusatas Riina Kindlam 5 km
ajaga 30.28, millega ta oleks saa­vutanud
poiste klassis 2. koha.
55—59: Karl Kinanen; üle 70 a.: .
Sulo Pulkkinen.
ÜDORA VÕISTLUSED ; ^.
Traditsioonilised soomlaste poolt
korraldatud võistlused Udoras toi­musid
sel^astal 1 . j a 2. veebruaril
200 osavõtjaga. Eestlastest võistles
seekord laupäeval ainult Robert
Vellend, kes 20 km distantsil tuli
13-ks.
Pühapäeval võistles meeste 10
km lahtises klassis Allan Mägi, kes
viiekümne võistleja hulgas tuli esi­mese
kümne hulka. '
4 X 5 km laskesuusatamise tegid
35-aastaste ja vanemate meeste
klassis kaasa Uno Limit ja theo
Vellend. Viimane tuli ajaga 2:12.32
viiendaks ja Limit 2:2l.20-ga
kuuendaks. ,
Sama nädalalõpu pühapäeval
suusatas Robert Vellend kaasa Ka-wathra
Tour'i 55 km võistlusel.
Laupäevaõhtuse uue lume tõttu oli
rada väga halvasti valmistatud ja
aeglane. Möödunud aastase esikoha
asemel tuli Robert nüüd kuuen­daks.
Võitis Brian Opsal Peterbo-rough'st.
JOA-KÄNÄDA MEISTRI.- :
VÕISTLUSED -
: LASKESUUSATAMISES
8/9. veebr, nädalalõpul toimusid
Gold Creek ConšervationArea par­gis
Ida-Kanada meistrivõistlused
laskesuusatamises. 50 osavõtja hul­gas
oli 20 sõjaväelast, .12 soomlast
ja kaks eestlast: üiio Limit ja Theo
Vellend. Viimased võistlesid 55-
aastaste ja vanemate klassis ainult
pühapäeval 10 km distantsil. Limit
kukkus esimesel 5 km-l ja murdis
püssi, mistõttu ei lõpetanud.' Vel­lend
tuli jälle Rolf Houge'i järele
teiseks.
Võistlusklassis tuli Roger Kenne­dy
esimeseks, Jamie Kallio teiseks
ja Kari Tikka kolmandaks.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiniitiiiiiiiiintiiiiiiiiiiiin
Leeni tuletab ikka veel last meelde
oma õrna peenikese kehaga ja val­ge
lapsenäoga, milles airiult silmad
liig vanaininiese moodi tõsised/ -^^^
aga see on väsinud tõsidus, milles
elujõud puudub. Peale selle aval­dab
Leeni välimus ühte omadust,
mis tenias ajajooksul märgatavalt
arenenud, — see on peeinike ilu-tunne
ja hea maitse. See ilmneb te­ma
riietes, dsavuses, millega ta
oma pruune juukseid korraldada
mõistab j a liialdatud hoolikuses kä­te
pehmuse ja küünte Hiilgava puh­tuse
eest. Osalt tema mõjul on ka
Olga harjunud oma välimuse eest
hoolitsema: tema lihtsates, tumeda­tes
riietes, lihtsalt, aga
soetud juustes on meeldiv kooskõ­la,
mis temast väljavoolavat rahu­likkust
ja hingelist tasakaalu veel
silmapaistvamaks teeb.
Olga teenistuse^olud on ajajook­sul
paranenud: täi ön rohkem va-ba-
aega, sissetulekust jätkub nii
palju, et kõige tarvilikumate välja­minekute
kõrval ühte osa raamatu­te
muretsemiseks tarvitada. Ta uu­rib
väsimatu hoolega kasvatustea­dust,
õpib kõige paremat kirjandust
sellel alal tundma, omandab ja
muudab arvamisi, uurib, mõtleb ja
arvustab. Leeni ei saa sellest teadu­sehimust
aru, see näib tema mee­lest
sagedasti asjatu enesevaevamine
on ju
ju, aga keegi ei õpi ega uuri nii käed seda nähtamatule värtnate
palju kui Olga! Leeni vana ema tõ- peale;
releb sagedasti: : Peaaegu tähelepanemata on sü-
„Tea, mis sa sest suurest õppimi-gis möödunud!, ka talv -hakkab ju-sest
õige arvad saama, Olga . . . Ei ba lõpu poole jõudma. Olga ja
ole sust ikka enam kui teisedki Leeni on harva kodust välja saa-kooliprelnad.
Või mis see inimene nud. Ainult paar korda terve talve
nii palju peaks õppima! Ja veel tü- jooksul on nad suuremas seltskon-tarlaps!...
Kuhii sa selle tarkusega nas olnud, harva mõne sõbra pool
lähed? Oled kord tanu all, seal on käinud.
siis sü õppiniine ja k õ i k ! . . L e e n i ei tahagi seltskonnas olla,
,,Ega see naiselegi kahju tee, kui teiste inimeste seas viibimine väsi-,
ta midagi on õppinud," vastab 01- tab teda, tal ei ole ka mitte mida-ga,,
Kes küll mind võtabki!" lisab gi, millest nendega kõneleda. Sala­ta
vahel naerdes juurde. jase kadedusega vaatab ta Olga
„Küll võtjaid on! Ega see aeg peale, kes igaühele midagi ütelda
sul enam kaugel ole . . . " m^^ nii tark on ja sealjuu-
„Ega mul kiiret ka ei ole/ aega res ka nii rõõmus saab olla. Leeni
küll. Ja iga'võtja ei k õ l b a g i , . t e a b väga hästi, et Olga kõigist
,,Niisugüst meest ei olegi kes mi- neist võõrastest inimestest midagi
nu Olga vääriline oleks!" sõnab ei hooli; ta teab, et Olga nende
Leeni sõbrannat kaelustades. puudusi ja vigu tunneb, on kuul-
„Kui väike Leeni otsib, vahest nud kuidas Olga neid vahel tera-siis
leiab!" tähendab Olga: „Leenil vasti arvustab, aga Olga ei „vihka"
oateravad silmad , . . Aga Leeni ei inimesi siiski, ta võtab neid niisu-raatsi
mulle otsida, las' saab enne gustena nagu nad kord on ega oota
oma kätte, vahest siis . . . " neilt midagi muud. Leeni arvustab
„Mina ei lahe mehele!" hüüab ka inimesi, aga ta on sealjuures vi-
Leeni.„Ma ei taha!... Ei taha!" hane, ärritub ja hakkab ägedaid
ütleb ta lühikese mõtlemise peale etteheiteid tegema,
veel kord ägedalt. „Ma ei suudaks „Kui madalad nad kõik on ja
perenaiseks olla, toitu valmistada jä kui alatud!" sõnab ta, ja tema kõr-tube
korras hoida . . Ma ei oskaks ge hääl väri
kellelegi seltsiliseks olla, ma mõis-„Nii lõpmata alatud on nad kõik!"
tanjü ainult kurta ja hädaldada . . ,,Aga mis nad siis sulle on tei-la
mina peaksin lapsi kasvatama ja nud?" küsib Olga.
emaks saama!. .Olga, seda ei usu ,,Mulle? . . , rtiidagi ei ole nad
isegi sina . . - mulle teinud! Aga ma vihkan neid;
„Eks näe . . ."vastab Olga' mõt- nad on kõik silmakirjatteenrid, va­lesse
jäädes. ^ M petised!"
Siis istuvad nad jälle ja õpivad. „Kust sina seda nii' selgesti
•v;;" • V - -' ' tead?" .
Xyil • „Ma tunnen seda. Ja mul on
halb nende seltsis . . . Ma tahaksin
Nad istuvad ja õpivad jä aeg neid kõiki hävitada, kõige nende
. kaob:.' nagu ^ keriksid , nähtamatud väiklase rumaluse, ja alatusega, kõi­ge
nende inetu valetamisega ja sil­makirjalikkusega
..
„Kuidas sa neid siis hävitaksid?" '
Olga hääles kuuldub tasane pilge.
„Muidugi! sina oled suur ja ti|-
gev ja vaatad kõige peale oma kõr­gusest
ja ei tunne midagi nii nagu
mina. Aga niulle teeb terve see
inetu elu haiget, ma ei suuda seda
välja kannatada... Kas siis felu
kunagi üus ei või olla! Kas siis
midagi ei ole, müle üle rõõmu
võiks tunda?... Ma ei suuda
enam nõnda elada, Olga!..."
„Kui sina kord õpiksid tugev
olema ja tõsiselt elule vaatama! Siis
ei oleks elu su meelest nii hirnius
inetu."
„Elu on inetu! Ja mina ei (taha
enam sarnast elu elada, ei taha, ei
taha!"
„Mina ka ei taha. Aga ainult
selle läbi, et meie mõlemad „ei ta­ha",
ei muutu elu veel teistsugu­seks.
. ."
„Sina võid midagi teha. Sinust
saab kooliõpetaja, sa kasvatad sa-niasuguseid
inimesi nagu sina oled.
-—nii suuri ja tugevaid, kes enam
mõistavad kui ainult kurta ja hä­daldada.
Mina ei kõlba millekski!
Kas sa siis aru ei saa, kui kurb see
teadmine on, et mitte millekski ei
kõlba, et midagi tahta ei suuda, mi­dagi
loota ega midagi uskuda ei
j õ u a O n see siis minu süü, Ol­ga,
et .ma niisugune olen? Ma olen
ju vahel katsunud sinuga ühes tah­ta
ja uskuda, — ma ei saa, mul ei
ole jõudu, ma olen liig väsinud
Ma tahaksin surra, Olga . . ."
„Sa peaksid puhkama. Leeni, sa
oled liig palju ennast väsitanud!"
ütleb Olga säärastel kordadel.
(Järgneb)
Nr. 1
0 0
Käesoleva aasta algul nimetati Pe
Art Galleries) uuelcs direktoriks. Harid
eestlastele tuttav kunstnikuna ja disain
ajakirjad Ja raamatud. Ta on kUmmeko
tivaldkonnas. Silmapaistvamad kohad c
ametnikuna, föderaalvalitsuse ühe prof(s
gi hoonete ehituskuludest pühendati k
tektuurilise programmi ülevaatamise pr
liselt oma kunsti loomisel. Hüljates tr
Peeter astus julgelt nn. „avantgardismi^
Kanada kultuur ja kultuurpoliiti­ka
on pidevalt olnud tulipunktis vii­mase
aasta jooksul föderaalvalit­suse
toetussummade kärpimise
tõttu. Suunad on momendü eba­määrased,
aga kindel on, et üks
mõjuvamaid kaasarääkijaid kul­tuurpoliitilisel
alal saab olema
Peeter Sepp, kes ,,Vaba Eestlase­le"
antud intervjuus vestleb oma
uuest töökohast ja oma hiljutisest
kunstitegevusest.
Sind nimetati hiljuti 0.A.A.G.1
uueks direktoriks.
Jah. See organisatsioon on 15
aastat vana ja esindab 48 Ontario
avalikku kunstigaleriid. Sinna kuu­luvad
veel paarkümmend kunstior-ganisatsiooni
pluss paar firmat,
kellel on kunstikogudu, pluss um­bes
150 eraisikut. Liikmetest on
kõige suurem National Gallery, Ot­tawas,
süs on Torontos Art Gallery
of Ontario, Kleinburgi McMichaeli
galerii. Keskmised galeriid, nagu
Windsori, Londoni,. Hamiltoni,
Kingstoni galeriid on kas ülikooli- aastas rid
de või raamatukogudega seotud g.^ antaks
või linna-galeriid umbes 40.es eri ^^^^ ^^^^^
linnas Ontarios. Ka väiksed ühe- jastämise
toalised galeriid kuuluvad süa programm
ühingusse. Need on, kus on üks kunstihuvili
täisajaline professionaalne juht, IQQ^^
ning peavad olema vähemalt 1,200 j^^j
tundi aastat lahti. Ühingusse kuu- j^õjutamak
lumine on täitsa vabatahtlik, aga
see ühing on täitnud nende esinda- Kust ühi
mise rolli 15 aastat. Nõnda on
ühing kasvanud U-est galeriist
1969 kuni 48-le tänapäeval.
Mis on ühingu tö©?
Rahad
Iga liige
oma aast
matute m
sudest kä
t)hingu ülesanne on esindada jsikute ja
liikmete huvisid ja täita sekretäri ^...gj p
rolli, informatsioonivahendamist ^^^Q QQQ
erinevate galeriide ja liikmete va- QQQ QQ Q^ii
hei. Lihtsalt öeldes suur osa on QOO Minis
„ldbbying" või riigi rahajaotamise (^ulture.
asutusile liikmete huvide esitami- _ oleneb
ae. Kindlustada, et riiklikud kuns- gaame ko
titoetamise poliitikud oleksid hästi ^ööst on r
informeeritud sellest heast ja ha­ruldasest
rollist, mida need kunsti- Usun e;
galeriid täidavad Ontarios. Pearoll oled võrdl
on siis esitada kunstiorganisatsioo- raator, a
ne, kunstinäituse galeriisid ja kuns- selt olnu
titsentrumeid riiklikele program- sid sa a
midele nagu Canada Council, Onta- loova ku
rio Arts Councü, Ministry of Citi- .
zenship and Culture, National Mu-seums
Corporation ja Wintario pro- bürökraa
grammidele, et nad võimaldaksid nüüd on
nendele linnagaleriidele pakkuda Ja siis v
seda toetust, mida vajatakse oma oma kõig
töö tegemiseks. Teine osa on ai- da. Ma
data defineerida, mis on see töö, loovat 1
mida kunstigaleriid tänapäeva: elementi
ühiskonnas teevad. Tuua kokku olin aast
mõtteid ja inimesi leidmaks kuns- si, selle
tigalerii osatähtsust tänapäeva ülikooli
ühiskonnas. Kas on eesmärk täna- „Varsity'
päeva kunsti jä mineviku kunsti dengite
säilitamine, esitamine ja seletami- „P.S. On
ne? Kuidas need funktsioonid on olin sell
täidetud ja mulised sellejuures on seda, m"
nende galeriide vajadused? Selleks loo uuri
korraldatakse 2 suuremat seminari kunst ar