Vaba eestlane , November 23, 1978

              Nr. 8?
w.
mu •
3 ^
sja ringreisil viibinuä
Ue senaatorid «aid
;e au osaliseks: tsaa-
.eonid BrezlmeY oh-ndnntit
õmä kaUist
^ktorid lootsid, et nad
izhnewle ühte^teist
poiiitikast Ja prob-dda'
ning päevakor-isimüsi
arutada, siis
ire pettumuse osali-b
ei olnud üldse hu-ÜhendriiMde
senaa-
Id ja ütelda tahtsid,
[irajalikuks neile kogia
testel Liidu seisii-mille
tuiemnsena
idsüt Breztmevi-jaiar^ -
|diktaatori monoloogi
oli eriti rabavaks
^hnevi deklaratsioon,
[mm on N. Liidus
Ivana lugu. Selle r d -
|ehemj|al Juha ammis
kuid N. Lüt ei oie-neutronipommi
pro-
. Brezhnev nimetas
^eä^se nime, kes
^at katsetanud, kuid
le ükski läaiemaail-
I enne varem
tema sõbrad on ik-
It suures mures, ei
pesti hakkavad pro-itronipommi,
mille-.*
d tankiärmeed olek-võimetud
ning tam-ringi
surnud mees»
Liit on alati oma
TiMäsi Ja teisi iää.
anud ja sama talitl-
;hnev ka tJhöndriS-yastuvõtmisel;
gu vene neutrora-iie
leiutajast tuletab
ooti läänemaailma
es jalutasid ringa
durite muuseumis,
ühest toast teise ja
meeste pilte, kes
d auto, iemmki, raa-äatompoiniiu,,
auru-tronarvuti
ja teis!
p masinaid j a a^a-
[ viidi turistid viims-bus
seinal oli ainuE
besse raami paiguta-pristid
küsisid, kes
pn, siis vastas giid
a see mees, kes kõik
libades näidatud me­lud/'
le senaatorid öpma.
^iitu olid ülTatimiid,
id N. Liidu tipp-polil-jehed
välismaailmast
lon nende teadmised
Ist süsteemist. Peale
Itasid senaatorid nel-lükmega
ja kah©
Eidiga, peale selle
pispoliitika eksperti-rsHstaabiüleraa
ase-
Mfajail M, Kozloviga.
saa
25. Ja 26. nov. on
. 2. |a 3. dets, on vaSveaffstIks
T. Kuutan, M . 751-6141.
l a
tme Ismi viibis Brasiüia valit­suse
ülesandel Virginias, Riöh-mondi
ülikoolis dr. Ernst Grimm
Brasüliast, laMcudes 26. okt. To
OTtosse, et Mästada seal õde.
Ta pärineb Tõrvast, tous ta isa.
Voldemar oli kooliõpetaja, üm­berasumisega
pääsemli^ Saiksa-maale,
i©isis ta sealt Brasiüiasse,
kus töötas vaimiulikuiia, lõpetas
süs arstina iillkooii, tegutses era­praksises,
dUes viimased 3 a. San­ta
Catarina osa3:jigi tenfishoiu-ametnlkuks.
Praegu on ta Ä o o l i
rektori assessor (kasvatusteaduse
alal. Torontos on tal etteiähtud
jutlustada vabakirikuis, jäädes
siia 5. dets©mbrini. Eesti keelt M -
Belnud ta viimati < 10 a, e^t
ESTO-80 peakomitee juhatus koos Kanada külalistega. Vasakult: Evdyn Koop, Richardi N o m l l , Toomas
Metsala, Alfred Põldma, Urn VilvaS, Herbefft liir, Aksel Mark. Eeüia Pwusepp, Leo Karupaa Ja Älberž
I^egrl^^ Foto: EPL-Trummer
^ .STOKHOiM (EPL) ^ESTO-S® Peakomitee kutsel viibisid äsja :Stokhc|mas Evelyn E©op ja
Toomas Metsala Torontost. Mõlemad oSi ,,Valgiig pidude" üldjuliid nii Torontos 1912. aastal Ja Bai-timores
1916* aastal peetud tBemaailttisefte! EestS Päevadel. Evelyn Koop on ,JCalevrEstienne"
võimlemisriilmiade looja ja-Juht Ja.Juba aastaid €anadian National Modem Gymnastlc Fedemttoe'!
president. Toomas M#sala on Toffonto ,,Kimgla** rahvad
23 WESTMORE ör., Saite m
Ont.M9V3Y7
Evelyn Koopil ja Toomas Met- ja on kõrge standard. Kõsk see
saia! olid pikemad nõupidamised annab nüüd meile võimalust spo-
ESTO-P ,rtlaiiiiMa^^ jii^ vitada meie rahvale neid hotelle.
M Ellist Idlaga ja Peakomiteega. See toob ka kindlasti StoMiolmi
Toomas Metsala vübis ka laeva- W g a roihkem USA ja Kanada
sõidul Ahvenamaale ja sõidul toi- võimlejaid ja ffaihvatantsijald kui
tMgus lk. 2)
Läbirääkimistel
dasid ameeriklased mitmesu
erinevaid arvamisi ja seisukohtij
mis ümselt.rabasid venelasi. EntI
häiritud:sellest pii Xemngradl pu­jääne
boss poiütbüroo lüge Grigori
V. Romanov, kes ei sajlnud äru,
kuidas saavad Ühendriikide^ demo­kraatliku
partei lükmed esitada
ermevaid arvamisi, mis ei ühtra
delegatsiooni juhi arvamistega.
Romanov küsis ameeriklaste dele­gatsiooni
juhilt senaator Abraham
Ä. Ribicoffm, miks sellistelt põifc-päistelt
senaatoritelt ei yõeta ära
valimiskampaania putiul antavaid
toetussummasid ja miks neid ei
painutata kõva distsinliini alla.
miunud koosolekutel.
EPti pöördus nende ipoole ifcüöi-imusega,
kuidas ed^evad etteval­mistused
Ameerika mandril osa­võtuks
ülemaailmsetest Eesti Päe-vad;
est 1980 Stoikiiolmis?
üldinformatsioon ön tdhtud
teatavaks ajakirjanduse kaudu.
Eui võrrelda USA-s ja Kanadas
teostatud infoimatsiooni, süs on
ÜSA« jirtm k a otsene i n f ^ ^
oon USA ESTO--80 Kpiftee kaudu
läinud igale eesti leibkonnade ot­se
koju, kusjuures kaasub ka re-gistreerimisvoldik
lennureisiks
1980 Rootsi.
varem julgesime loota.:
liikumislavas-tuste
köihtä. Mis on teie vaade sel-
Kanada Kuningliku Akadeemia lliloneks valiti Vello Hubd k o i
tema kuJundusIikE rakenduskunsti loovtööde tõttu, kuid Juba i
aastaid on Torontos Ja ka mujal võidud näha V. Hubeli reallsl-ikke-
iiastellmäale Toronto majadest Ja laevadest. Suvel to^uff
täi Muskoka suvitusrajoonis näitus sealseist maastikest, teine
näitus oli Lakewoodis sealse noortelaagri ajal, kus ta esitas rM-tusel
laagrimotiive Ja rannavaateid, kuna Torontost oli kaas^
mõned Kotkajäirve vaated.
V. Hubel vatoiistab praegu ette
uut näitust, hoopis lühiajalist ja
mõneti nagu improviseeritudki.
3. dets. lõunast kella 6-m õhtul
on ta Eesti Maja kohviku esise
ruumi ja koridori täitnud oma
uute töödega, jällegi pastellmaalli-dega;
Väljapanku suums on ligi 40
tööd juba vairem kindlaks kuju­nenud
mõõtmeis, mis sobivad
sinnagi ruumi, kus suuremaile
enam seinal kohta e| leita,
y. Hubel ütleb, et need tööd
on saanud inspiratsiooni kohta­dest,
mida me tunneme ja mis on
meüe omased. Need on Seedri-oru,
Jõekäääru, Kotkajärve ja
Muskoka maastikumotiivid, sidu­mata
end aga uuemate ehituste
v5i muude objektidega. Nü bn
' Seedriomst vaateid jõelt, välja-deit
ja vanast värava juures asu­vast
taluhoonest. Jõekäärullt üt­leb
ta olevat leidnud eriti huvitar
vaid asju ja vaateid sealsele loo­dusele,
jõgi rippuva sulaga, vana.
taluhoone ja, teisi ilusaid kohti.
Kotkajärvel oli ta alles hiljuti,
• ' —: Jofbanneshovl. Išstadiõn on
parimaid kohti seOlise liikumisla-vastuse
Senaator RiMcoff mainis lisaks^
et N. Lüdu peammister Nikolai
Kossõgin käitus väga ülbelt kui ta
smeeriMastele ütles: „Ärge kõne-lege
mulle ühendrükide sei^tišt —
ma tean täpselt kuidas senat töö^
fiab." Kõnelusel temaga aga
• gus, et tal f o t o d senatist ega
le tööprotseduprist vähematki ai­mu.
Oklahoma vabarüklik senaa­tor
Henry Ii. Bellman| maims, et
teda hämmastas see venelaste
üksmeelne eridaüiistamine kõik,
mis nemad teevad on hea Ja kõik
ameeriklaste
Esiteks on,publikule: kava Näh­tavus
^äga hea, teiseks on tdi^
nllised võimalused oivaMsed
lyalgustus, liell Jne*), kolman-daks.
on esinemise suureks plus­siks,
M
neljandaks, et treeninguvölnialu-sed
on harukordselt head, kuna
samas on ka teise saale, viiendaks
on üimbei^riietümisruumid täius-
Lõpuks lisab Toomas Metsala, a ... , , ^ , ,
et tema ülesandes on M i v a t Ä veel s j B ^ l ^ ^
sude : põhiväajaõpe Ameerika lÄasid Seal o n ^ o o d u ^
mandril, M d lõpliku rahvatant-f f kotka-mot^v^
šustiili ühtlustamise teostab rah- ^^T^^f^ ^ .
vatantsutoimfconna IMdjuht tJdo | •
Tohver / ' - j a sügist'oma.varv^^
Enamvähem on tööd jagatud nel­j
a võrdsesse ossa, 9 Seedriomst,
Vi Jõekäärust, 9 Kotkajärvest jä
ülejäänud 10 Muskokast.
V. Hubel arvab, et need kohad,
mis meie ühiskonnas on kõik eri­lise
tähendiüsega, pole seni nime­tamisväärselt
meie kunstis kohta
leidnud, kuid vääriksid jäädvusta^
mist. Need on kõik loodud kuns-tikäekirjas
mülest inimesed aru
saavad. Need on pastellmaalid,
osa aga I fikseerimisega saanud
erüiseat kõva pinna, nü et võiks
rääkida juba segatdinikast. Teis­tel
on liiinikord juba enne värvi
paberüe pandud. •
Küsides, 'kas ta on oma loomin­guga
nagu liikunud kujutavfcuns-
Koop JPõhutab, et ESTO-
80 liikiumislavastuse juurš^ on
uudsuseks, et Ernst Idla on võim­lemist
ja rahvatantsu kavandanud
ühtlase tervikuna^ põimides need
kavas osavalt omavahel. See teeb
kava läbivümis^ miõnevõEra kee-niliseniaks,
ikuid koostöö võimle­jate
ja rahvatantsijate vahel on
hea ja Bxist Idla juhatusel tõo-iešt-,
huvitav - j a uudne kava
— Kuidas •osa^
ESTO^O
, — Huvi on vägagi suur ja pal­jud
kaasmaalasd on alustanud ra­ha
sääÄisegaöelleks otstarbeks.
tJheks suureks mureiks praegusel
momendil on doUari väärtus© tu­gev
langus, kuna see tõstab pide­valt
sõiduga ühenduse olevaid
kulusid. Kuid loodame, et see on
üleminev nähtus.
Teiseks mureks o i suvine Inf ör-kohta,
mis paistsid Ameerika
eestlaskonnale olevad^ väga kõr-
Kergenduštundega võisjme
kogeda sün veedetud päevadel "ja
näha oma sumaga, et on korralik-
Oleme rõõmsad, et salme
luua isikliku ja usaldusliku ikon-taikti
Ernst Idlaga ja Udo Tohve­riga.
Oleme kindlad, et kojostöö
saab olema hea. ' '
-~ Teil, on kuiddavasti veal teisi
esinemisi peale lilkumislavs^tuse?
~ Mõeldud on üks valikrühma-de
õhtu, tous esineksid parimad
rahvatantsijad j a võimilemisrüh-mad
ülemaaümses ulatuses. See­ga
tuleksid siia kõigist, maadest
kõik meie kõrgema kvalit
rühmad. Ämsaadaivalt peale selle
tolmuks yee^ terve rida eri esine­misi
mitmesugustes kohtades ja
see toimuks kogu EBTO
jooksul.v - _
- - Kas teil ön ka mingisuguseid
Juhtkonnaga koidmsaamisel oma
sõnu vaka all Ja ütlesid oma ar­vates
: vendastiele kõik, mida yäja
oli ütelda. Nad raääkisid laeile
inimõiguste rikkumisest N. Liidus,
lEÜte võltlttslennukite toomisest
Kuubale, v<^nelaste sekkumisest
Aafrika riikide sisemistesse asja­desse
nüig nende palavllkust rel­vastumisest.
Ning Ohio senaator
John Gleim läks isegi niilkaugeiej
et ta küsis oma Ida-Euroopašt pä­rit
valijate soovü, mülal venelased
mõtlevad vabastada Ungari,
Tshehhosloväkkia ja Poola. Sellele
küsiömsele vastasid venelased
Biaeratüsega Ja jätkasid om^ nae­ratust
ka siis kui Gienn haavunult
kinnitas, et see (wa^tõsiiae küsimus.
Külaskmk N. Liitu j a kokkusaar
mised jä kõnelused N. LüÄu |uht^
vate poliitikttteiga olid kahtlemata
tJhendriikide senaatoritele suureks
õppetunniks Ja nad teavad tulevi­kus,
mida neil on oodata N. Liidult
Ja sealselt Juhtkonnalt. Eestlaste
sooviks sel puhul oleks aga, et kui
Ühendriikide senaatoritel on Ju­hust
rääkida venelastega aiahei-detud
rahvastest, süs netle mee-sautada
ka Balti riikide anmektee-rimist
ja nende rataste orjasta-ke
hotelle, müliste hinnad: pole l ^ s u s i peale ESTO-t?
üldse kallžmad ameerika omadest. Mitmed välisrühmad on ka-teatud
määral isegi odavamad, vändanud turneesid Euroopa ula-
ESTO esimees sõidutas m.eid mit­messe
hotelli, mis oisüväd kesk­selt^
kus hinnad on moderaatsed
KINDLUSTUSTEKS
. 'INSURANCE':^- ; ;
Bathurst St, 4 tord'
(Bathurst-St. Glaü")
Teiefoi kontoris 653-7815 ja
•1 653-7816.-:
tuses.
Kuidias toimiub koordinatsioon
kaug^ Ameerikas? .
; *~ Kanada,,Ja IJŠÄ. m
nud töökava, et alustada tree-
Nüüd on see selgunud j a lüku-mislavastuse,
juht Ernst Idla; tut­vustas
meile oma väga huvitavaid
plaaaie ja rahvatantsude
me asuda kohe töölö. Võüniemise
osas on meil nüüd juhtnöörid j
õppefüm valmib loodetavasti jaa­nuariks.
S
VELLO HUBEL
ti poolele, vastab ta siiski M a^xiaa»
limine on rohkeim tujust tingitud.
Küjmiduse alal põle praegu
mitte palju uut juhtunud, mõt­ted
Ja ideed arenevad aegamöö­da
plastikust tarbeesemeiks.
Avaldasime, hüjuti „Vaba E ^ t -
lases" foto Tartu Cbllegel fua­jeesse
asetatud suurest vaskplaa-tidest
Eesti maakaardist, kus
maakonnad /üksteisest eraldi lih­vimise
suunaga. Eriti reflekteeruv
on see õhtuses valguses. V. Hubel
seletab, et ta on märganud, et see
on maja elanike hulgas palju tä-helpanu
äratanud, paljud vaata­vad
seda huviga ja loevad ka kõr»
vale asetatud teksti. Selles töös on
V. Hubel teistkordselt, aga hoo­pis
eristülTs kasutanud E ^ t i xiiaa
kujundust loova tööna; esimest
korda tegi ta seda Eesti Majja
asetatud monumendis. -
Oma pastellmaalides on ta siis.
k i ilumeelitsev impr^sionist, kes
värvides toob esile maastikku kät­ketud
ilutunde selliselt, et seda ka
paljud vaatajad just samasugus­tena
meeldivasna ja feaasahäarsr
väina tajuvad.
Põhja^Iirimaal eihmev a^s?6-
noom Ernst õpik sai oktoobris
oma 85^da sünnipäev
suure aiistusavalduse osaliseks:
lihele ašteroidüe anti täna nimi,
nii et öpžk lügub nüüd taevalao^
tuses |)lairieet Marsi läheduses.
See väike taevakeha' avastati
möödunud aastal M o m M i obser­vatooriumi
poolt;
Teiseks suureks eustusdks
ijpifcule oli auhind^^
sumi uurimise er|utamiseks kor­raldatud
võistlustel, kus sumniad
auäiindadeks; oli amietanud
prantslane Louis Jacot. Bahvus-valielistest
teadlastest koosnev
Äril mäiäras esimese auhinna —
viisfemntend^^^^^^^
Ernst õpikule. Auhind antakse
talle üle Parüsis prantsuse hari-
VES
Eastmaji Sdhobl öf Music Roc-hesteris,
N. Y . lõpetas bakalau­reuse
kraadiga muusika alal,: har­fi
erialaga. Elva Mück.: t a täien­dab
end eratundides oma profes­sori
juures. Elulmtsd^ on ta va­linud
muusikaõpetaja kutse koo­lis-
Ta-esines ^jg^ Torontos korp!
Fidentia 50. aastapäeva Juubeli
-aktusel. •
LENNUPOSTIGA filemere-Maadegse:
r, veerandaastad
Aadressi muudatus 40 ceriti. tWbikiiumbri hmd 4^
'Ktiada aadressidele: palume märkida ,JPOSf AL CODE'
USA aadressidel© ..ZIP COBE" : :.
Pangatshekk või posti rahäkaari;
Free Estonian PnMltshers nimele.
EST0 MOTU.^ FÜND, LTD.
Aktsia hind 11. nov. $7.09.
145 King St, W., Room 1900
MfissaBtaviCsrSfCfSSCSC.
(Järg lk. 3)
Telefon päeval 364-1131
õhtul 925-6812
Laenu vajaduse korral kasutage
Toronto Eesti tJhispanga madalaM
laenuintressimäärasld.
, . , . >©TiiKLÄiNÜ? 11 % 'aastas
Hmtressid arvestatud veerandaasta vusi. Laenud on lahtiseö.
?BL%Onkk\LkW011.4%: msfas
Personaallaenud on laenuvõtja surs^a voi jäädava töövõimetiase
ÜHENDUSES ON JöUDj
Palmi muüe saata VABA EESTL«]^^a
veeraadaastaks — tavalisö / Mpostiga alates
197-—. Tellimise katteks lisaa siiajunrej
rahas / (^eMga / rshakaardlg^ (Ealuia tat@ tähiktfjais).
msax