1979-04-24-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 31
la 16 protsentir püm^
j ja mnrie 5 protsenti
lomakbrda on põhjus-jgaid
raskusi elanike
Ivanistamisel laoma-.
iga.-,, - C--
listril OÜd ka oma
id kuidas nendest hä-lada
ning ta andis
I liikmetele ja põllu-yspertidele
õheda Õp-iaduste
produktsiooni
lis, mainides, et lihale
suurendamise
|ikasvatuse ja lihalin-
[iktiivne arendamine,
eritavate karilooma-kaaiuiibe
ja keskmi-fgatav
suurendamine,
jandis agronoomidele
juhised kuidas sigu
li nuumata, ja kuhu
sigade peret korte-
Ida. Kuivõrd detaüi-tminister
seafcašvatu-kinnitab
juba seegi
lilles kinnitati, et §i-kisel
tuleb saavutada
lise kaaluäbe suure-lalt
500 grammini ja
^tävate sigade keskr
-110 kilögrammim.
Kreml on rääkinud
?ja suu läbi ja teinuä
iga eesti siga peab
lul võtma kaalu juur-li.
Kui põllmnajandu-
I kolhooside esimehed
st ei suuda täita ja
ainult 499 grammi,
U nahkf
töötanud kaugeltki
^jui nagu seda loo-
[ Vietnamist, kus Ha-irast
sõja lõppemist
itnami iihendamist
^iga deklareeris, et
mured ja raskused
mdatud Vietnam lä-
Igavale tulevikule ja
õitsengule^ Tegeü-
|d unistused ja lootu-jeltki
täituhud ning
;tnam on palju raskas
kui enne Põhja-lami
liitmist,
{läjanduslikud rasku^
id paljudest põhjus-fnes
on pikad sõjad
mdust raskelt köor-laste
kuude kestel
[ängalt tunda sõjalise
Ide: kulud Kambodz-istes
Hiina vastuo
tajandus, mis moo-jeamise
sissetuleku-tatanud
1977. jä 1978.
ja üleujutuste taga-
Istüs, mis asub pea-
•Vietnamis, ei ole
jalgu alla toöraine-
Ikommunistliku süs-
Imise tõttu. Erilise
sellega ka majän-löögid
on tekitanud
range ja kange-mis
taotleb Lõu-
>rmimist ja kujuh-
* ohja-Vietnami näo
Ised aga kinnitavad,
Inatsionäliseerimine,
kolhoseerimiiie
fdürite ja riigiieeni-le
ja orja seisusse
tekitanud Lpima-imunistidele
seHi-mida
nad ei osa^
h/alliitusretkele asu-julm
ja ebaprak-serimisprotsešs
on
fukorra, kus Lõuna-seb
suur toiduainete
|e nappus ning inf-on
hirmuäratavalt
istas.
et selles olukorras
oma käe välja ja
ib lääneriikidelt ja
Idelt riikidelt abi.
FÕuti mitmesuguste
^käänetega- miljar-
\iä ameeriklased ei
hakapi Hanoile läilast
demokraatlikki-kõige
rohkem toe-
»tsi (umbes 100 mö-
[astas), Jaapan ja
[ommumstlikkudest
|ge suurimaks abis-kelle
toetus peale
ib 50 miljoni dolla-id
sellele lisaks on
imunistllkud riidd
Imbes 300 miljonit
(Järg lk. 3)
Nr.. Sl
irtJHiBMTt
\ gg. apr. (dir. To- Saiiks,, td
5. Ja:6.. na
enda iües
yäilsmaaümas hariduse saanud Ja ^iB
Ämel üksiknl oh õnnestuiiM itagevas koakuffentsis karjääri
väliskorirespondendi pöMtsioo^n^^ Ja on
ajakisrjaniku.-
Md Tiiu Lukk, kes on
öni ajalehe „Washing-
OQ^CQQjaiiniBSiQGiSocaeiiai
Bühapäe^ 29. aprillf
p i tx>3mub Peetri feir^^ ,;Miusica
Divina" M o r i ja ,3IJi^ Viva"
kaimmeaxjrfcesM kontsert
Ävessönijiüiatu^. K o n t s e ^ kar
vas on bajx>k!kajastu suurmeistri
Antcmio Vivaidi: ja rom
ajastu Pmnz ScMbeirti iielitöid.
yivaldi heliloomingusse küiduvad
ooperid, oratooriumid, kantaadid
j a üle kolmi^ja feontssrdi keelpillidele
või kesiplllide jä puihfe-pElide
kombinatsiooiüdel©. Kõ-n^
lefval kontserdil tule\rad esitamisele
üks viiulikoiitsert' ja
tshello-sonaat.
Aastal 1815; ikuuskümmeM neli
aastat parast Vivaldi sumia, kirjutas
17-^ aa^fcan^ F.- Sphiibert
oma G-dmir missa; SeHe ilüiiike-seajavažiemiilm
jooksul 6M muusikaline
maailma kogenud l^a^si-käise
ajastu meistrite — Haydn,
Mozärt, Beetiioven geniaalsust,
mida noor F; Schul5©rt edasi
'arendas. -^1'
Äärmist meloodüin© ja kompositsioonilt
lihtnOj samas; aga,
kus tekst seda npuab^ dramasiti-liselt
tugev, lüliimlba ei kasuta
H a ^ i poolt eelistatud vormi,
kus ,yICsnie*V muušika;lhie motiiv
kordub nii . , p r ^ ' ' kui ka
„Agnus Dei" osadBS, F. Schubert
on kõik viis peaosa — .^yrie",
„GlOTia", ,Aedo", ,3anotas^* ja
- ,,Ägnus Dei-' kompooeeitod eral-
TMu Lukk sfliiiab oma senjssst
karjäärist ja pra0guistest vastu-tusrikasitest
lülesannetest Lõuiiar
Aafrikas ja Rodeesi^ pikema ülevaate
Oqma kodukoha aijälöhös
„Prior Laike Ameriöanls*^ mis I-mub
Prior Lške-js, Minnesotas,
kus ta isa Olaf Lukk töötab abtina.
Sa^ avaldas ta ka,
jõuluvaheajal kodus puhkusel viib
i t e pikema kolmest osast koosneva
artikli Lõuna-Aafrikast ja
sealsetest poliitilistest probleemidest.
•TBU JLukfc malmib^.et 'ta en mäleta
enam seda momenti, mil temas
tekkis esmakordselt Idee,
et temast peab saama väBisköi?-
Loodame, et kauni muusika
harrastajad ja Lembit Ävessoni
viimistletud muusikalise tõlgenduse
hindajad austavad oma osa-võtuga
meie aiicleka helilooja ja
maestro kontserti,
Päksmeks on \ Mrikukorjanduš.
Ta arvab, et esimm© seerne
leks külvati lapsepõlv© perioodil,
mil vanemad viMd ta vaatama
Liitunud Rahvaste Organisatsiooni
hoonet. Umbes samal ajal kinkisid
vanemad: talle ka raamatu
,,OIu'isftmas in Other Land's"
(Jõulud teistel maadel) ning ©elle
raamatu taustal koitis äkki noorele
tüdrukule,; et maailmas elab
mitmesuguseid rahvaid, kelledel
olid erinevad kultuurid, milliseid
ta otsustas oma kogemiiste kaudu
tundma õppida. Seda soovi tiivus-tati
ka Tiiu ^Lukki kodus, kus
*„Prior Lake' Americans" artikli
kohaselt perekonna eesti päritolu,
kultuuri ja sõbrad kujundasid
võluva vastukaalu ameerika
kasvatusele^
andes noorele kahe-ciimensioo°
: -nilise fiapsepõlve, mida ta' Ise
väga
21:—24: juunini toimub • Eesti
Majas Taaiinn Festival ^79.^^
ruum on sel puhul varutud eesti
noortele kunstnikele. Sellele on
antud nimeks ,^iek i^^ de Kunst"
ja seal ön ettenähtud näitus eesti
noorte kunstnike töödest foto, filmi,
kujutavkunsti ja s k u l p t^
alal, ; V organiseerijaks
on Evi I ^ r f e ; .
Organiseerija soov on, et noored
eastfkuiistnikud võtaik^
enne maid temaga kontakti
oma tööde näitusele saatmiseks.
Kirjalfcüt: Evi T ä ^ ^
watin Ave:, Toronto,
M:4P2A5, telefonil 481^^
Pärast kohaliku keskkooli St.
Olav; Coäiegel lõpetamist viibis
ta Kreekas j a ; teistes: Euroopa
riikides ning siis tegi ta endamisi-ka
lõpliku otsuse ajakirjaniku
karjääri valimiseks, kuna see; annab
võimaluse maailmas ~ palju
riiigi rännata, teiste rahv^te kultuuridega
tutvuneda ning erirah-vuste
vahel "vastastikust arusaamist
süvendada.
„WaÄigton'
Spr Iga'' (õhtuleht WaÄigto-ni^)'
Hearsti kontserni ajalehte^
dega, ,3usjjj^gg q^- ^^^^
ca Rei>(^'': ajakirjadega.
Ä I^ukk likvideeris oma elu-lendriikides,
ostis l e i pu
liõuna-Aafrikasse Ja elab
sellest aj^t
n*^^.majanduselu tsentrumis
lesburgis.
Limaapea on Toronto lianas välja kuulutanud 1979. aastaks savise
kellaaja (DaylightSaving Time), mis algab keE i2 cX pühapäeval,
29. aprillil Ja kestab kuni kella 2-ni e.I. pühapäeval, ^ 28. c&-
tciobrü. Kellad Jä uurid tulevad
ROY V.
City
. TIIU LUICK:
1974. ja 1975.-aastal õppis ta
New Yorgis Colimibia ül|koo}is
ajakirjandust j a töötas seejärele
kahe aasta kestel San Franciscos
filmiajakirja ,;Super-8 filmma-kef'i-'
peatoimetajana. Süs aga
jõudis ta otsusele, et kõige paremaks
võimaluseks Väüiskörres-pondendi
kohta saada ja sellel
alal töötama hakata
avaneb ainult sel.Juhul, kui ta
on valmfis siirduma mõnda maa-,
kera tulipunkti hing müüma
oma. artikleid tJliemiMMde aja^
lehtedele vaba ajakirjanikuna.
Kuid asukoha valikuvõimalusi
ei olnud palju — Vietnami sõda
oli lõppenud. India sündmused ei
huvitanud ^eriti ameeriklasi ning
Hiina ei lasknud sel ajal välis-korrespõndente
pikemaks ajaks
sisÄe. selles oliakonraä otsustas
ta siirduda Lõuna-Aafrikasse,
mille :;V®slni. tst' o l i
juba ajakirjandust õppides.
Tüu Lukk võttis kontajkte -mitme
Ühendriikide ajalehega ja ajakirjaga,
lubades neid. esindada
Dõuna-vAafrikas. Jä kui ta 197T.
aasta aprillis ühendriikidi^t lalh-
'•kus, OÜd tal kcteiiep(p©d.'.ait^^
tekkisid tal kontaktid
Ühendriikide, ABC televisiooni
saatejaamaga ning ta töötab; ka
saatejaama Johannesburgi "im-
TOOS, Jtoöstädes raadio ja televi-sioonireportaa^
Jhe; Kirjeldades j
oma tavalist tööpäeva mainib j
Tiiu Luäak, et kui ta ei ole kusa-gü
ringreisü ja viibib Johames-burgis,
siis läheb ta hommiku
büroosse, kus ta tutvub kohalike
ajalehtede
uudistega,
mis tnieridrilkid
huvitab, süs
ABC raadioteenindtisega
Yorgis ja teeb
nekud.
ffaadio uudlsteteenhidus osa
mõningatesit ettepanekutest huvitatud,
siis koostab ta nendest
helilindil 35 sekundit vältavad
saated ja saadab need telefonl-teel
edasi. New. Yorgis. asuvasse'
stuudiosse.;
Ülejäänud osa päevast kasutab
Tüu Lukk uurmniseks ja intervjuude
tegemiseks ja pikemate artiklite
ždrjutamiseks ajalehtedele.
Tal on antud oma artiklite valikul
vabad käed ning ta kirjutab paljudel
teemadel alustades poliitilisi
jä ma^
käsitamte artMitega ja
ai-stit^tasegä ja filmitööstusega.
Ajstr^tnana sooritas ta külaskäigu
kä kuulsasse Groote Schuur
haiglasse Kaplinnas, kus tal oli
võimaik intervjueerida
kuulsat südameoiperatsioonide
spetsialsti ning külastada patsienti,
kellele oli siirdistutamisega
antud shimpansi süda.
Eesti Liit; Kanadas
toimub tmiSLEOT^ L a äÄ
Eesti Päevadele, 1. juvdil, k.a. Äsjast
huvitatuil paluine registreerida
hüjemalt 1. maiks k.ä. pr.
hansbnüe, tel. 494-3147.
(T) — Koduinaalt tuleb eraviisiliselt järjest teateid,
et toidulaud läheb üha kehvemaks, rääkiMata valikusi Kõigepealt
liha[- Ja piimatoodete poolest. KartuM^^^ j muujuurvtljäga öeldakse
Juha praegu kitsas käes olevat, kuigi uus saak pm alles kaugel. Ka-uamunagi
olevat haruldus. Puudused peegelduvad aeg-ajalt ka Tal-llima
ajalehtedes Ja parteifuiaktsiouääride sõnavõtt^^ loeme,^
et loomad lõpeva^ laudas, sööt oh napilt ja see väh^egi
:aSäväärtiislik. Lehmade pmaandkipub^vaheIleM^ Kartulisaak ^
Toronto gaidHpkond Põhjala Tütrei pühitses äsja oma 30; aastapäeva.
Pildil gaid Enda SoostarMnnitablipkonna juhile ngdr.
Margot NõEÄaale/JindaliHekai^ , Foto: Vaba Eesttarie
Algul, kui puudus hakkas tõsiseks
minema, pandi suu kõigepealt
halvale põllumajandüsäästaie —
ilmastiku poolest, mis muidtigi
etendas oma osa, eriti saagikom-tamise
ajal kui
hommikust õhtuni.
suu
ajal; aga veeretatakse
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr., Süite 200
. Ont. M9V 3Y7 > :
tel 7454622r • •
(Algus lk. 2)
• Kuid. sellest kõigest
deks o^rätsioom-imia
Mmetatakse ,,kommiir
Daismi iil^sehitamiiseks". Arvatakse,
et Moskya peab Hanoile oma toetust
veel^. suM endama. ning; et
Vietnamist kujuneb täielikult N.
Liidu vasall voi ^.teiae Kuuba*
jäab aiiaiiiE üle küsida, kui suurel
määral ja kui kaua suudavad Eesti
Ja teised Moskva koioniaahügid!
tulevikus N. Lüdu impeeriumi sun-mviSsifejetaia
ja s e i a J aM hoida?
MM
Pahameele abiyentüliks
vaid rahvanaljad, üks kibedam kui
teine, nagu neid just praegu paistab
rohkesti lükvel olevat.
Käesoleva aasta algul 1 ^
lutatud Eesti NSV tööta jäte sotsia-istlikest
kohustustest põllumajanduse
alal näihtub, et 1979. a. tera-viljapläan
on 1.420.000 tn (keskmine
saak ha-lt 30 tsentnerit) ja kaff-t
u l i - - 1450 th (keskmiselt hä4t
On lohakad, ei 190 tseBtnerit). Seega teravüja 22
käi õigesti ümber kasinavõitu söö- ja kartuleid 34 prots. rohkem km
daga, eksivad laudakorra vastp, jä- keskmiselt kolmel ^ImJsel aastal.
;aväd kcMetoodud sööda lageda Iga^ lehm peab andma keskmiselt
taeva alla. fctiüihoidlad on hai-[(aasta kohta) 3650 kg piima (m^^^^
vas korras — j ^ e inineste süli^ 3570 kg), iga kana 241 muna. Leh-
J.n.e. made^yu tuleb tBsta 226.00O4e
ehk 2 prots. võrreldes mullusega ja
tõstetakse Eestis aastast aastasse, veiste koguarvu 714.000^1©, s.t. sa-
1979. a.üldkoguses jäle 10 prot^^^
atud normide saa-peab
põilumajandu-tööviljakns
tõusma
ja on täpselt välja arvustatud kui
see tähendab üksikute saa-
EestitJhendatud Kogudus Van-couveris
lohistas juba 1977. aastal
oma 25. aastapäeva, isniüd
mus tÄist ka ülevaade neist
2§-'St aastast pildirohke albumina.
Siss^uhatuse ön • kirjutanud
kogudiKe juitlustaja dr. Artur
Pröos, selgitades koguduse koos-;
seisu kuuluvate kuuluvust, k^
aga ülksmeelt ja osadust tundes
on ühise ühendatud koguduse
VancQiivedsse asutanud.
H. Kirves amsab ü l e ^ t e ,
ti tihendatud Koguduse asutamisest
ja tegevusest 25 aasta kestel",
mis on otoiud igati edukas ja
võrreldes mullystega. Need on ka
Udetud ja koguni ületatud, välja
arvatud omatoodetud loomasööt m.
aastal. Kuid eestlased oma kcdii-maal
ei valitse ise endi toiduvaiii-sid.
Need määratleb nii toofenise
kui tarbimise osas NSVL riiklik
laai, mis tuleb täita ja ületada —
ikka kommunismi edasiseks ehitamiseks
! See tekitab elanikkonnas
kibestust, eriti kui on teada^ et ka
|)raegusel toidükehval ajal veereb
liteönsenre (p^duvad müügi^^
jä juüstukemid Vteneniäale.^^^
- Avalik nurisemime, koguisl protest,
oleks „nõukognde riigi lal-r
Msmiae"
. see
© Märtsi lõpiil korraldas Ida-Eu-rocpa
Soiiidaarsiiskömitee
ku olümpiamängudega seotud
probleemide arutlemisöks. Kõneles
Ülo Ignats teemal,,Olümpiaad kujuneb
nõulrogude propagandafesti-val&
s" ja teiseks Christsr Aker-limdh
teemal ,,'Mida saab Solidaar-
Maksab Kanadas;
32.
$18.
I R I P OS-T I G A
ISanadass
õnnistusrpbke,
oma kiriku
ehitamiseni. O. õusipuu kirjeldab
„Eesti tihendatud Koguduse töö
algusest Vancouveris",H. Kirves
tutvustab koguduse jutlustajat
dr. A. Pr(!>osi, te
Gouverlsse: saabus.
Edasi On' albumis avaldatud
teiste koguduste, aga.ka üksiku
fcute tervitusi juubeli puliuks. Otseseid
juubeliga seottid sündmusi
ki^eldab H. Kirves artiklis
,;Eesti ühendatud Koguduse 25
a. juubel". Lõpuks on
S. Toompuu kõne
,,Kpguduse alus jä eesmärk", K .
RÄidi kõne juubeliga seoffcud konverentsi!
,Raamatud ja jÄi-ga-mendiö"
ja A. Proosi kõne juube-likonverentši
viimasel koosolekul,
»rl^õpuks v t o a d . .
N^ende sõnaliste ülevaadete ja
©te kõüval on tähtis osa
fotod^, mllfe abil on
atud töötegijat®, mitmesuguste
gruppide ja sündmuste
föTOiika. Nagu sellesit on näha,
on see töö olnud väga viljakas ja
kuigi kogudus pole oma liSkmete
aä^t eHti suur, on nend© ustav
töö olnud püsivoima^smärgitee- j
$35.—
$19.—
S10.5@
USA-i:
$58.
$30.—
SU.5@
$28.-
LENNUPOSTI^
AÄessi muudatus 40 centi.
lamada aadressidele palimi©.:m $a:
või i ^ t i rahakaart
Free Est^mäö IHiblishers^
Tellffnifiie sGCsfci;
V - VAB
Palun inulle YA^ aastate /
veerandaastaks - tavalise /Mripostigäa^
_ , TeUimise k a t t ^ 1 ^ $
/ /
Nimi
tl
lÄiiiMiMiiiÄ
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 24, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-04-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790424 |
Description
| Title | 1979-04-24-03 |
| OCR text | Nr. 31 la 16 protsentir püm^ j ja mnrie 5 protsenti lomakbrda on põhjus-jgaid raskusi elanike Ivanistamisel laoma-. iga.-,, - C-- listril OÜd ka oma id kuidas nendest hä-lada ning ta andis I liikmetele ja põllu-yspertidele õheda Õp-iaduste produktsiooni lis, mainides, et lihale suurendamise |ikasvatuse ja lihalin- [iktiivne arendamine, eritavate karilooma-kaaiuiibe ja keskmi-fgatav suurendamine, jandis agronoomidele juhised kuidas sigu li nuumata, ja kuhu sigade peret korte- Ida. Kuivõrd detaüi-tminister seafcašvatu-kinnitab juba seegi lilles kinnitati, et §i-kisel tuleb saavutada lise kaaluäbe suure-lalt 500 grammini ja ^tävate sigade keskr -110 kilögrammim. Kreml on rääkinud ?ja suu läbi ja teinuä iga eesti siga peab lul võtma kaalu juur-li. Kui põllmnajandu- I kolhooside esimehed st ei suuda täita ja ainult 499 grammi, U nahkf töötanud kaugeltki ^jui nagu seda loo- [ Vietnamist, kus Ha-irast sõja lõppemist itnami iihendamist ^iga deklareeris, et mured ja raskused mdatud Vietnam lä- Igavale tulevikule ja õitsengule^ Tegeü- |d unistused ja lootu-jeltki täituhud ning ;tnam on palju raskas kui enne Põhja-lami liitmist, {läjanduslikud rasku^ id paljudest põhjus-fnes on pikad sõjad mdust raskelt köor-laste kuude kestel [ängalt tunda sõjalise Ide: kulud Kambodz-istes Hiina vastuo tajandus, mis moo-jeamise sissetuleku-tatanud 1977. jä 1978. ja üleujutuste taga- Istüs, mis asub pea- •Vietnamis, ei ole jalgu alla toöraine- Ikommunistliku süs- Imise tõttu. Erilise sellega ka majän-löögid on tekitanud range ja kange-mis taotleb Lõu- >rmimist ja kujuh- * ohja-Vietnami näo Ised aga kinnitavad, Inatsionäliseerimine, kolhoseerimiiie fdürite ja riigiieeni-le ja orja seisusse tekitanud Lpima-imunistidele seHi-mida nad ei osa^ h/alliitusretkele asu-julm ja ebaprak-serimisprotsešs on fukorra, kus Lõuna-seb suur toiduainete |e nappus ning inf-on hirmuäratavalt istas. et selles olukorras oma käe välja ja ib lääneriikidelt ja Idelt riikidelt abi. FÕuti mitmesuguste ^käänetega- miljar- \iä ameeriklased ei hakapi Hanoile läilast demokraatlikki-kõige rohkem toe- »tsi (umbes 100 mö- [astas), Jaapan ja [ommumstlikkudest |ge suurimaks abis-kelle toetus peale ib 50 miljoni dolla-id sellele lisaks on imunistllkud riidd Imbes 300 miljonit (Järg lk. 3) Nr.. Sl irtJHiBMTt \ gg. apr. (dir. To- Saiiks,, td 5. Ja:6.. na enda iües yäilsmaaümas hariduse saanud Ja ^iB Ämel üksiknl oh õnnestuiiM itagevas koakuffentsis karjääri väliskorirespondendi pöMtsioo^n^^ Ja on ajakisrjaniku.- Md Tiiu Lukk, kes on öni ajalehe „Washing- OQ^CQQjaiiniBSiQGiSocaeiiai Bühapäe^ 29. aprillf p i tx>3mub Peetri feir^^ ,;Miusica Divina" M o r i ja ,3IJi^ Viva" kaimmeaxjrfcesM kontsert Ävessönijiüiatu^. K o n t s e ^ kar vas on bajx>k!kajastu suurmeistri Antcmio Vivaidi: ja rom ajastu Pmnz ScMbeirti iielitöid. yivaldi heliloomingusse küiduvad ooperid, oratooriumid, kantaadid j a üle kolmi^ja feontssrdi keelpillidele või kesiplllide jä puihfe-pElide kombinatsiooiüdel©. Kõ-n^ lefval kontserdil tule\rad esitamisele üks viiulikoiitsert' ja tshello-sonaat. Aastal 1815; ikuuskümmeM neli aastat parast Vivaldi sumia, kirjutas 17-^ aa^fcan^ F.- Sphiibert oma G-dmir missa; SeHe ilüiiike-seajavažiemiilm jooksul 6M muusikaline maailma kogenud l^a^si-käise ajastu meistrite — Haydn, Mozärt, Beetiioven geniaalsust, mida noor F; Schul5©rt edasi 'arendas. -^1' Äärmist meloodüin© ja kompositsioonilt lihtnOj samas; aga, kus tekst seda npuab^ dramasiti-liselt tugev, lüliimlba ei kasuta H a ^ i poolt eelistatud vormi, kus ,yICsnie*V muušika;lhie motiiv kordub nii . , p r ^ ' ' kui ka „Agnus Dei" osadBS, F. Schubert on kõik viis peaosa — .^yrie", „GlOTia", ,Aedo", ,3anotas^* ja - ,,Ägnus Dei-' kompooeeitod eral- TMu Lukk sfliiiab oma senjssst karjäärist ja pra0guistest vastu-tusrikasitest lülesannetest Lõuiiar Aafrikas ja Rodeesi^ pikema ülevaate Oqma kodukoha aijälöhös „Prior Laike Ameriöanls*^ mis I-mub Prior Lške-js, Minnesotas, kus ta isa Olaf Lukk töötab abtina. Sa^ avaldas ta ka, jõuluvaheajal kodus puhkusel viib i t e pikema kolmest osast koosneva artikli Lõuna-Aafrikast ja sealsetest poliitilistest probleemidest. •TBU JLukfc malmib^.et 'ta en mäleta enam seda momenti, mil temas tekkis esmakordselt Idee, et temast peab saama väBisköi?- Loodame, et kauni muusika harrastajad ja Lembit Ävessoni viimistletud muusikalise tõlgenduse hindajad austavad oma osa-võtuga meie aiicleka helilooja ja maestro kontserti, Päksmeks on \ Mrikukorjanduš. Ta arvab, et esimm© seerne leks külvati lapsepõlv© perioodil, mil vanemad viMd ta vaatama Liitunud Rahvaste Organisatsiooni hoonet. Umbes samal ajal kinkisid vanemad: talle ka raamatu ,,OIu'isftmas in Other Land's" (Jõulud teistel maadel) ning ©elle raamatu taustal koitis äkki noorele tüdrukule,; et maailmas elab mitmesuguseid rahvaid, kelledel olid erinevad kultuurid, milliseid ta otsustas oma kogemiiste kaudu tundma õppida. Seda soovi tiivus-tati ka Tiiu ^Lukki kodus, kus *„Prior Lake' Americans" artikli kohaselt perekonna eesti päritolu, kultuuri ja sõbrad kujundasid võluva vastukaalu ameerika kasvatusele^ andes noorele kahe-ciimensioo° : -nilise fiapsepõlve, mida ta' Ise väga 21:—24: juunini toimub • Eesti Majas Taaiinn Festival ^79.^^ ruum on sel puhul varutud eesti noortele kunstnikele. Sellele on antud nimeks ,^iek i^^ de Kunst" ja seal ön ettenähtud näitus eesti noorte kunstnike töödest foto, filmi, kujutavkunsti ja s k u l p t^ alal, ; V organiseerijaks on Evi I ^ r f e ; . Organiseerija soov on, et noored eastfkuiistnikud võtaik^ enne maid temaga kontakti oma tööde näitusele saatmiseks. Kirjalfcüt: Evi T ä ^ ^ watin Ave:, Toronto, M:4P2A5, telefonil 481^^ Pärast kohaliku keskkooli St. Olav; Coäiegel lõpetamist viibis ta Kreekas j a ; teistes: Euroopa riikides ning siis tegi ta endamisi-ka lõpliku otsuse ajakirjaniku karjääri valimiseks, kuna see; annab võimaluse maailmas ~ palju riiigi rännata, teiste rahv^te kultuuridega tutvuneda ning erirah-vuste vahel "vastastikust arusaamist süvendada. „WaÄigton' Spr Iga'' (õhtuleht WaÄigto-ni^)' Hearsti kontserni ajalehte^ dega, ,3usjjj^gg q^- ^^^^ ca Rei>(^'': ajakirjadega. Ä I^ukk likvideeris oma elu-lendriikides, ostis l e i pu liõuna-Aafrikasse Ja elab sellest aj^t n*^^.majanduselu tsentrumis lesburgis. Limaapea on Toronto lianas välja kuulutanud 1979. aastaks savise kellaaja (DaylightSaving Time), mis algab keE i2 cX pühapäeval, 29. aprillil Ja kestab kuni kella 2-ni e.I. pühapäeval, ^ 28. c&- tciobrü. Kellad Jä uurid tulevad ROY V. City . TIIU LUICK: 1974. ja 1975.-aastal õppis ta New Yorgis Colimibia ül|koo}is ajakirjandust j a töötas seejärele kahe aasta kestel San Franciscos filmiajakirja ,;Super-8 filmma-kef'i-' peatoimetajana. Süs aga jõudis ta otsusele, et kõige paremaks võimaluseks Väüiskörres-pondendi kohta saada ja sellel alal töötama hakata avaneb ainult sel.Juhul, kui ta on valmfis siirduma mõnda maa-, kera tulipunkti hing müüma oma. artikleid tJliemiMMde aja^ lehtedele vaba ajakirjanikuna. Kuid asukoha valikuvõimalusi ei olnud palju — Vietnami sõda oli lõppenud. India sündmused ei huvitanud ^eriti ameeriklasi ning Hiina ei lasknud sel ajal välis-korrespõndente pikemaks ajaks sisÄe. selles oliakonraä otsustas ta siirduda Lõuna-Aafrikasse, mille :;V®slni. tst' o l i juba ajakirjandust õppides. Tüu Lukk võttis kontajkte -mitme Ühendriikide ajalehega ja ajakirjaga, lubades neid. esindada Dõuna-vAafrikas. Jä kui ta 197T. aasta aprillis ühendriikidi^t lalh- '•kus, OÜd tal kcteiiep(p©d.'.ait^^ tekkisid tal kontaktid Ühendriikide, ABC televisiooni saatejaamaga ning ta töötab; ka saatejaama Johannesburgi "im- TOOS, Jtoöstädes raadio ja televi-sioonireportaa^ Jhe; Kirjeldades j oma tavalist tööpäeva mainib j Tiiu Luäak, et kui ta ei ole kusa-gü ringreisü ja viibib Johames-burgis, siis läheb ta hommiku büroosse, kus ta tutvub kohalike ajalehtede uudistega, mis tnieridrilkid huvitab, süs ABC raadioteenindtisega Yorgis ja teeb nekud. ffaadio uudlsteteenhidus osa mõningatesit ettepanekutest huvitatud, siis koostab ta nendest helilindil 35 sekundit vältavad saated ja saadab need telefonl-teel edasi. New. Yorgis. asuvasse' stuudiosse.; Ülejäänud osa päevast kasutab Tüu Lukk uurmniseks ja intervjuude tegemiseks ja pikemate artiklite ždrjutamiseks ajalehtedele. Tal on antud oma artiklite valikul vabad käed ning ta kirjutab paljudel teemadel alustades poliitilisi jä ma^ käsitamte artMitega ja ai-stit^tasegä ja filmitööstusega. Ajstr^tnana sooritas ta külaskäigu kä kuulsasse Groote Schuur haiglasse Kaplinnas, kus tal oli võimaik intervjueerida kuulsat südameoiperatsioonide spetsialsti ning külastada patsienti, kellele oli siirdistutamisega antud shimpansi süda. Eesti Liit; Kanadas toimub tmiSLEOT^ L a äÄ Eesti Päevadele, 1. juvdil, k.a. Äsjast huvitatuil paluine registreerida hüjemalt 1. maiks k.ä. pr. hansbnüe, tel. 494-3147. (T) — Koduinaalt tuleb eraviisiliselt järjest teateid, et toidulaud läheb üha kehvemaks, rääkiMata valikusi Kõigepealt liha[- Ja piimatoodete poolest. KartuM^^^ j muujuurvtljäga öeldakse Juha praegu kitsas käes olevat, kuigi uus saak pm alles kaugel. Ka-uamunagi olevat haruldus. Puudused peegelduvad aeg-ajalt ka Tal-llima ajalehtedes Ja parteifuiaktsiouääride sõnavõtt^^ loeme,^ et loomad lõpeva^ laudas, sööt oh napilt ja see väh^egi :aSäväärtiislik. Lehmade pmaandkipub^vaheIleM^ Kartulisaak ^ Toronto gaidHpkond Põhjala Tütrei pühitses äsja oma 30; aastapäeva. Pildil gaid Enda SoostarMnnitablipkonna juhile ngdr. Margot NõEÄaale/JindaliHekai^ , Foto: Vaba Eesttarie Algul, kui puudus hakkas tõsiseks minema, pandi suu kõigepealt halvale põllumajandüsäästaie — ilmastiku poolest, mis muidtigi etendas oma osa, eriti saagikom-tamise ajal kui hommikust õhtuni. suu ajal; aga veeretatakse Insurance Agency 23 WESTMORE Dr., Süite 200 . Ont. M9V 3Y7 > : tel 7454622r • • (Algus lk. 2) • Kuid. sellest kõigest deks o^rätsioom-imia Mmetatakse ,,kommiir Daismi iil^sehitamiiseks". Arvatakse, et Moskya peab Hanoile oma toetust veel^. suM endama. ning; et Vietnamist kujuneb täielikult N. Liidu vasall voi ^.teiae Kuuba* jäab aiiaiiiE üle küsida, kui suurel määral ja kui kaua suudavad Eesti Ja teised Moskva koioniaahügid! tulevikus N. Lüdu impeeriumi sun-mviSsifejetaia ja s e i a J aM hoida? MM Pahameele abiyentüliks vaid rahvanaljad, üks kibedam kui teine, nagu neid just praegu paistab rohkesti lükvel olevat. Käesoleva aasta algul 1 ^ lutatud Eesti NSV tööta jäte sotsia-istlikest kohustustest põllumajanduse alal näihtub, et 1979. a. tera-viljapläan on 1.420.000 tn (keskmine saak ha-lt 30 tsentnerit) ja kaff-t u l i - - 1450 th (keskmiselt hä4t On lohakad, ei 190 tseBtnerit). Seega teravüja 22 käi õigesti ümber kasinavõitu söö- ja kartuleid 34 prots. rohkem km daga, eksivad laudakorra vastp, jä- keskmiselt kolmel ^ImJsel aastal. ;aväd kcMetoodud sööda lageda Iga^ lehm peab andma keskmiselt taeva alla. fctiüihoidlad on hai-[(aasta kohta) 3650 kg piima (m^^^^ vas korras — j ^ e inineste süli^ 3570 kg), iga kana 241 muna. Leh- J.n.e. made^yu tuleb tBsta 226.00O4e ehk 2 prots. võrreldes mullusega ja tõstetakse Eestis aastast aastasse, veiste koguarvu 714.000^1©, s.t. sa- 1979. a.üldkoguses jäle 10 prot^^^ atud normide saa-peab põilumajandu-tööviljakns tõusma ja on täpselt välja arvustatud kui see tähendab üksikute saa- EestitJhendatud Kogudus Van-couveris lohistas juba 1977. aastal oma 25. aastapäeva, isniüd mus tÄist ka ülevaade neist 2§-'St aastast pildirohke albumina. Siss^uhatuse ön • kirjutanud kogudiKe juitlustaja dr. Artur Pröos, selgitades koguduse koos-; seisu kuuluvate kuuluvust, k^ aga ülksmeelt ja osadust tundes on ühise ühendatud koguduse VancQiivedsse asutanud. H. Kirves amsab ü l e ^ t e , ti tihendatud Koguduse asutamisest ja tegevusest 25 aasta kestel", mis on otoiud igati edukas ja võrreldes mullystega. Need on ka Udetud ja koguni ületatud, välja arvatud omatoodetud loomasööt m. aastal. Kuid eestlased oma kcdii-maal ei valitse ise endi toiduvaiii-sid. Need määratleb nii toofenise kui tarbimise osas NSVL riiklik laai, mis tuleb täita ja ületada — ikka kommunismi edasiseks ehitamiseks ! See tekitab elanikkonnas kibestust, eriti kui on teada^ et ka |)raegusel toidükehval ajal veereb liteönsenre (p^duvad müügi^^ jä juüstukemid Vteneniäale.^^^ - Avalik nurisemime, koguisl protest, oleks „nõukognde riigi lal-r Msmiae" . see © Märtsi lõpiil korraldas Ida-Eu-rocpa Soiiidaarsiiskömitee ku olümpiamängudega seotud probleemide arutlemisöks. Kõneles Ülo Ignats teemal,,Olümpiaad kujuneb nõulrogude propagandafesti-val& s" ja teiseks Christsr Aker-limdh teemal ,,'Mida saab Solidaar- Maksab Kanadas; 32. $18. I R I P OS-T I G A ISanadass õnnistusrpbke, oma kiriku ehitamiseni. O. õusipuu kirjeldab „Eesti tihendatud Koguduse töö algusest Vancouveris",H. Kirves tutvustab koguduse jutlustajat dr. A. Pr(!>osi, te Gouverlsse: saabus. Edasi On' albumis avaldatud teiste koguduste, aga.ka üksiku fcute tervitusi juubeli puliuks. Otseseid juubeliga seottid sündmusi ki^eldab H. Kirves artiklis ,;Eesti ühendatud Koguduse 25 a. juubel". Lõpuks on S. Toompuu kõne ,,Kpguduse alus jä eesmärk", K . RÄidi kõne juubeliga seoffcud konverentsi! ,Raamatud ja jÄi-ga-mendiö" ja A. Proosi kõne juube-likonverentši viimasel koosolekul, »rl^õpuks v t o a d . . N^ende sõnaliste ülevaadete ja ©te kõüval on tähtis osa fotod^, mllfe abil on atud töötegijat®, mitmesuguste gruppide ja sündmuste föTOiika. Nagu sellesit on näha, on see töö olnud väga viljakas ja kuigi kogudus pole oma liSkmete aä^t eHti suur, on nend© ustav töö olnud püsivoima^smärgitee- j $35.— $19.— S10.5@ USA-i: $58. $30.— SU.5@ $28.- LENNUPOSTI^ AÄessi muudatus 40 centi. lamada aadressidele palimi©.:m $a: või i ^ t i rahakaart Free Est^mäö IHiblishers^ Tellffnifiie sGCsfci; V - VAB Palun inulle YA^ aastate / veerandaastaks - tavalise /Mripostigäa^ _ , TeUimise k a t t ^ 1 ^ $ / / Nimi tl lÄiiiMiMiiiÄ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-04-24-03
