Vaba eestlane , May 10, 1984

              LL 2 VABA EESTLANE neljapäeval, lo. mail 1984 Nr, 36
aaa
VABADE EESTLASTE
tÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eföüane, 1955 St Don Mills,
Ont M3B 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev T i ^
TELEFONID: toimetus 4444823,
dcšpeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta
'TCLOMIŠfflN^IAD väljas^
aastas $35.—ja veeraiidaastas $18.--
Aadrmi muudatus 70 c. — Üksiknumbri hind 70 e.
KUULUTUST^ HINNAD üks toll Öhel veerul:
^^^^^^^^^ eaköijel $5.50
F R E i E I
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 St. Don Müls; Ont M3B 2M
N«tiM(«IW kaunid päevad ja au^
vmmitl ojyd kui välisriikide saat-hmnahimUHi
moodustasid esindus-liootM
ninu saatkonna personal
««fiotHjiH saadikuga kujL-tas endast
oma rahva eliiti. Nüüd on mõnede
riikide Haatkonnamajad muudetud
relvastatud kindlusteks, kuhu on
koondatud icrroriste ja gangste­reid,
kes on valmis läbi hoone
akende rahva hulka tulistama ja
isegi saatkonnale peavarju andnud
riigi politseinikke surnuks tulista­ma.
;•. , i :
Need lood on kõigile tuttavad.
Liibüa saatkond Londonis esmdab
väärikalt seda lüki uut tüüpi saat­kondi
ja saatkonnahooneid, kus ka­sutatakse
välisesindustele antud
erilisi privileege terröriaktsiõoni-deks.
Nii kaugele on siis maailm
juba jõudnud moodsa** diplomaa­tia
rakendamisel.
Eesti Pensionäride Klubi loteriil # elav togevus
Joasalu, õnneotsija hr. Tarkmeel ja Jakob Terts.
ümber. Pildil loosiratta ümber vasakul
iiiiiiiiiiiiüntiiiiiiiiiiisHiiigsiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiitiiii}!!!^ , 09 ca
Afganistani rahvuslaste aastate- |el hekkub kmiiasä, kel nsaltte tu-pikkune
relv^tatud vastupanu N. Saamdeid, siis vähemalt sadu naisi
Liidu pkupatsioonijõududele on Ja lapsi, keÖe ainus süü sežsab sel-punaarmee
prestiizhi kogu maail- les, et nad kuuluvad nendesse ]pe<^
mas märgatavalt alla Mškiinud. rekõndadesse, kes armastavad oma
Halvaisti varustatud mägielamke maad ja rahvsst ning ei taha alls^
visa vastupanu tankide, lennuldte, tuda võõra võimp poolt pealesum-kahurite
|a helikopteritega varusta- tud JniM
tud venešõjajõudüdele on viinud ^^^M
ileises maailmasõjas ülespuhutud
,5võitmatu" punaarmee kuulsuse
võrdlemisi madalale nivoole ning
sõjalise tegevuse senfee arengu
iaustal võib ütelda^ et vene oku-patsioonijõudude
löögivõime on
iisna Imatava väärtusega.
Euid Moskvat ei häiri mitte ai­mult
oma sõjajõnäude mw&ä- kao­tused
ja nõrk võitlusvõime, vaid ka
afgäanlaste tugev rahvuslik hoiaks gudel, millega teatavasti tähistatak
nni^ takistab üleriigilises ulatuses še rahvaste-vahelist sõprust
I konunuiustlikii rezbiimi kehtesta­mist.
Tõhusa vastupanu tulemnse-ma
pullifitseeritakse nõukogude pro?
päganda väited, et afganistani rah­vas
pooldab kommmilstlikku korda pärast olümpialt kõrvaldada. Või
Ja annab oma toetuse kommunist- me märgata hoopis^ vastupidist nä­ilikule
rezhilmile. Isegi kõige pare- het — Ühendriikide Olümpiakomi-mini
organiseeritud vene propa- tee ihub hammast just nendele, kes
ganda ei suuda yalsmiaailmale venelaste vägiv
praegu selgeks teha, et Kabulis ve»: panu juhivad,
ne tääkide najal piišti seisev kom-
• üldiselt on juba ammu teada, et
Foto: Vaba Eestlane N.Lüdu ja kommunistlike Ida-Eu^
• ' ' • • • ' roopa riikide saatkonnad oh kuju-
\ " nenud tehniliselt vümistletud ja
hea ettevalmistuse saanud spioorji-dega
mehitatud luureasutusteks»
•'l kus tõenäoliselt üle poole saatkon-na
koosseisust kuulub KGB koos­seisu.
N. liidu saatkondade välja­ehitamisel
spionaazhitsentrumiteks
oli eriti suuri teeneid endisel KGB
, ülemal Juri Andropovil, kellest sai
hUjem teatavasti N. Liidu kõmmu-
' nistliku partei peasekretär ja riigi
Samal ajal kui ma jõuan 75. elu- ma hariduse saanud põlv peab jät- tute leidude ja teadust edasiviivate kõige suurem võimumees. Kuid
aasta künnisele, on mul veel erlli- ma järele oma pärandi enne, kui tööde tõttu. Kuid-neid rikkusi olen. näib, et Andropov ei jõudnud süski
ne juubelisündmus.oma töös. Olles see on juba hilja. Põhjuseks on see, ma saanud avaldada ainult osali- hü kaugele kui Aafrika õlirügi Lü-saavutanüd
.magistrikraadi, asusin et kodumaal kasvanud põlvel, kes selt ja mul on palju uut ootamas büa diktaator koi. Muammar Kad-ma
eesti ajaloo'suuremate üles au- tunneb sealset elu ja olusid, on sel- järjekorda. Kui Senitundmatute üri- dafi, kes varustab oma saatkonna-nete
teostamisele: Tegelemine va- lisedeelised, mis puuduvad võõr- kute väljaandmine ja uurimispro- hooneid automaatpüssidega ja eri-nade
käsikirjadega kui ajaloo üri- sil kasvanud põlvel. Need on aga jektide avaldamine on pidanud jää- koolidest läbi käinud terroristidega,
kutega on mind alati paelyjiud. asendama kelle ülesandeks on Euroopa kon-si(
M>nMganisfenis praegu toimuva^^^^^^^^ tulnud inspii-at- eesti ajalooteaduse vüjelemisele, ma, on mulle sageli öeldud koUee- tinendil jahti pidada Lübüast põge-genotsüdi^
puhul? I^Jäibj^^^e^^ tol korral kui ka hiljem, sest need teevad immuunseks koi- gide poolt, et nemad selliseid rik- nenud Kaddafi vastastele ning need
sõrmegi, rääkimata iiliistest'^^^'^^ sain ma inspiratsioom, gele sellele, mida kodumaal praegu kusi, mis mul on jagada ja mis
et kirjutada eesti vaimukultuuri „ajal.oo" nime all sundtöö korras oleks toonud mulle aina lisa aü
ajalugu. SeUekš kogusin ma hulk fabritseeritakse. Immuunsuse puu- ja'kuulsušt,küll ei oleks vahetanud
materjali arhüvidest, eriti aga va- dumine, niille nõrgendamiseks ja ettevõttega, mis õn toonud ainult
nadest kroonikatest ja visitätsiooni kaotamiseks selle mandri õhkkond tohutut vaeva, muret ja häda. ^ga
protokollidest, neid ringi rännates töötab, muutub ohtlikuks, sest süs see ei ole küll olnud kerge rikkus-üles
otsides arhüvidest.-Need otsin: ajalooliste küsimuste käsitlemine test, mis sel kujul vähestele tead-gud
olid endelise tähendusega, sest ei teeni enam ei eesti ajalooteadust lastele võimaldatud, end lahti kis-ajalooliste
tiriküte otsingute jada- ega meie rahva elulisi huve. ffäiri- kuda, kuid kaalul olimidagi, mis
dele olen ma jäänud tänapäevani, vad nähted, mis ilmsiks., tulevad, mulle on suur ja püha.
Need materjalid on hävinud koos näitavad, et ka see kaalutlus on
paljuga, mida tuli maha jättar Mis osutunud õigeks. Seega on mu ette-pn
aga jäänud, on sealt ammutatud võttel kaugelt suurem missi()on,
kui seda praegu võidakse arvata.
teevad teised riigid ja
Ühendatud Rahvaste Organišat
aktsioonidest N.Lüdu vastu, kas
majandulslike sanktsioonide või
teiste abinõude rakendamisega. N.
Lüdu sportlased on teretulnud kü­lalised
Los Angelese olümpiamän-halastamatult
teise maailma
•ta,
saa-koostööd
ning keegi ei tee ettepa­nekut,
et N. Liit tulekis oma rah­vusvaheliste
vägivallategude Ja
teistele rahvastele kallaletungide
Kaddafi on omamoodi löögimees
ja revolutsionäär, kes on rakenda­nud
iselaadi nõukogude süsteemi,
mida ta õrna terroristide jõukude­ga
täielikult kontroUib. Kaddafi
võttis 27-aastase noore ohvitserina
1969. aastal, osa. ohvitseride rügi-pöördest,
mUlega Lübüas kukutati
monarhia ja kehtestati vabariik.
1970. aastal sai ta juba peaminist-kiindumus.
Olude sunnil on kord
alustatud uurimisprojekt viinud
teiste^ ülesannete teostamisele, mis
väärivad tagasivaadet.
Pidades ettekandeid ülikoolides
Suuri ohvreid on toonud ka tei-'
sed. Kui pool seUest rängast tee­konnast
oli seljataga, tulid mi|lle riks, kes kuulutas 1972. aastal väl-appi
metseenid, kelle teened meie ja ühe partei rezhümi jä tunnistas
rahvale jäävad alatiseks seotud sel- islami amsaks ideoloogiaks. Nü na-le
teosega: esimene oli dr. Hugo gu N . Liidus ja teistes kommunist-
Ma ei saanud jääda ootama, kas Säläsoo, Austraaliast; temale järg- likes rükides, nimetatakse ka Lii-ja
.millal meieühiskond nõnda kau- nešid prl. Hüda Joasalu," liärra Bo- büas toorest diktatuuri rahvade-
Selle projekti teostamise rasku­sed
on olnud otse hirmuäratavad.
meie rahva saatuse üle, on mulle gele jõuab, et teha seda rahvusli- riš Tesnov ja abikaasa Olga, pr. mokraatiaks ning detailselt suuna-muriistlik
valitsus on legaahie ya- -^Kanadas valitsev loidus Ja üfe- sageli esitatud küsimus: Teie kõne- kult ülitähtsat ettevõtet enese mu- Mare Leithal ja jiärra Evald Past tud. ja. kontrollitud majanduselu
litsus, kellele rahvas annab oma kõiksus Afganistani probleemi suh- IPIP
toetuse.
reks. ülesanded OÜd ju nõnda tun- ja abikaasa Muda, kõik Vancouve- sotsialismiks.
iansstan:
ie Krem­plis
võimul
,oIevatele^
kommunilstidele närvidele hakanud
Afganistani probleemi suh^^ _ ^
tes^ön eriti sihnatorkav ja muret- vast, kuid midagi ei ole teada. Teie givad, et nende teostamist ei saa- rist. On veel teisi heategijaid, kelle
tekitay, mida kinnitab äsja siinses rahva kultuurist ega ajaloost. Kas nud kuidagi teha olenevaks meie teened meie rahvale lähemalt jääd-lüses
ilmunud teade, et-Teie rahval süs ajalugu ei olegi^ .
Kanada on sõhninud pärast kaks Ma pean ütlema, et minule on see valmis hakata neid läbi vüma omal
aastat kestnud 'läbirääkimisi^N^^^^^^^^
käima ning poliitbüroo on otsus viis aastat kehtiva lepingu Olukord oü tõesti rõhuv mulle ise- jastajat luhtusid, kuna kkjastajate
nud Afganistanis tõsisemalt asja teadusliku koostöö arendamiseks gi masendav. Iga kord kui ma raa- poolt nõutud kohesed sissemaksu-
Juurde asuda, et teha lopp praegu- Arktises, m^se sammuga lõpeta- matukogudes nägin riiuütel teiste summad nõnda suurele töosele käi­ste
kahepaiksele ohikon-ale. Janu takse v^^ ajalcoteoseid: seismas sid üle jõu, ei jäänudki muud üle
kõnelevad viimased teated Afg^^ kui kä kirjastamise mured ja selle-mistanist,
et Moskva on suurenda- yahele pärast >N. Liida invasiooni dames: Kus on meie rahva ajalu- kä kaasuvad loendamatud raskused
Eud tunduvalt oma sõ|a|oudu!ad Afganistani 1979. aastal - - gü? Kas meie rahvas ei ole seda enesele veel üsakoormuseks võtta.
Af^nistanis,; viies oma .va^^^ _ . . ; . ^ ammu ära teeninud? Kas eriti ajal, See oü seda raskem kuna mul öü
ligemale :200.000 me-, Tavalted mumesel- on vaga raske Eesti ei ole enam maakaarti- pikk rida teisi teoseid avaldamisel
aru saaOa selh^est ebak)oga^^ ei ole seUine miarusse jätmi- - ikka Eestipärast Nõnda ei 61-
argumentidest K(^ee^^ n^ ne isegi andeksandmatu? nud mul ühtki teist teed kui teha
duse asi jaab mõistmatuks, kuna
igale inimesele kerkib keelele kür
Mul on suur ja raske kivi vee­renud
südamelt, et ometi- vümaks'
Kaddafi vihkab fanaatiliselt kõi­ki
oma polütilisi vastaseid ning er
puguta kahte korda silma nende
teise maailma saatmisel. VäÜšmaa-le
saadetud likvideerimismeeskon-on
meie rahva elu, püüdluste ja nad asuvad teele „üliõpüaste" ni-saavutuste
kohta suurteos, mida
meie rahvas kiUl, ammu oleks vää-
-rmud.-,;.
Nende pingutuste vilj ana pn veel
rida teisi teoseid ümunud, millest
metuse alla ja üks grupp selliseid
terroriste asus sel. momendil kä
Londonis. Liibüa saatkonnas, kui
saatkonna aknast Kaddafi vastu
demonstreerivate Londoni liibüa-laste
peale tulistati, kusjuures üks
hele ning alustanud suuremat pea-lettin^
100 kilomeetrit Kabulist
põhja pool asuvas Panjshiri orus»
mis oh Afganistani rahvuslaste
käesolev tagasivaade peab märki- Ingüse haispoütsemik sai surma ja
ma neid, mis on samuti ainulaad- kümmekond demonstranti haavata,
sed ja senini seUiseks jäänud. y
väga suurt laenu. Sellejuures mõt-üheks
tähtsamaks vastupänukesku^ simuS: kui N. Liidu ja Kanada va­seks.
Saadud infonnatsiooni koha- hele tekkis umbusaldus lOO.OOO-li-selt
on venelased pealetungiks ja se nõukogude okupatsiooniarmee
puhastusoperatsioonideks rakenda^
nudlSiQÖO sõdurit, kelleie toetu­seks
ph antud tugevad lennuväe-osad
Ja 500—800 tänkt Lennuväe
sissemarsi puhul Afganistani
^ ^ ^ ^ f ^ J ^ f ^ ^ ^ - R. Kreutzwaldüe, kes ris-neb
samuti ja. on valmis seda ran- ,
ka koomat enesele võtma, kwm^' majakesega, et avaldada
muiyoüd käed Ülalt töid täis, ka
kodumaa ainestikus. Kuid oodata
Et Tartu ülikool on muUe või­maldanud
olla selle professoriks,
see on muüe ohiud midagi-nõnda
ülesändekls on purustada ja põr­mustada
lakkamatute rünnakutega
kõik kiilad ja suuremad asulad,
Kalevipoega ja Jaan Jungüe, kes suurt, et okn seda võtnud kui ko­oma
talu kaalule pani, et trükkida hustust söUe tööd ja saavutusi
- " . . . vv? n « n « „ ^ esimest teost eesti arheoloogia üle. jäädvustada ^^^t^
miks see umbusaldus Siis nüüd ä^^ - ment of I^eobgy at thevUm^^^^
on kadunud, kui venelased viie isegr üiga kaua. MuHe sai see geUe projekti teostamine, mis ty of Tartu^ (Stokhoün 1963) See
aasta kestel Afganistani :rahvastis*eks: km ma seda koormat ^-.^^a]^ pealkirja: Studies m the Mrjeldab meie üükooü ühe teadus-kõigejuhnemate
vahenditega ja sele ei yota, sus kodumaal kasva- History of the Estonian People konna loomm<nitvaba^ Eestis-Sel- eatult välja, kartes, - et Kaddafi
hävitavamate ri^ade^mimm-^^^^^^ vabastanud au- ''"'''^"'^ ^'^^^'^^ « . ^ - « « ^ « ^ ^ o .
. Inglismaa katkestas diplomaatiü-sed
sidemed Lübüaga ja saatis
Londonis asuva. liibüa saatkonnf
personali maalt välja. Tühjaksjää­nud'
saatkonnahoone otsiti läbi ja
seal leiti suurel ar\'ul laskemoona.
Koos väljasaadetud diplomaatidega
pääses politsei küüsist ka mõrvar,
kelle inglased lasid maalt takista­hud
ja hävitanud? Ja kuidas saah ta.
küsimata inimohvritest, nmg pärast see umbusaldus muutudr usaldu- Nüüd mõeldes tagasi
lennuväe ettevahnistamist asuvad ^ks okupantide uue mõrvarliku algustele ügi 40 aastat tagasi
p^aletungUe tankikolonnid, kellele rünnaku puhul Afganistani kulade-, mul rahuldusüinne, et ma nägiii as
järgnevad soomustatud tram^^ le^ ja. a^atele, mis nõuah^ fe^ õieti. Kui ma ei oleks seda
autodes Jalaväeüksusedi •
töö
on
isikute ridadest mitte ^du vaid
handeid ohvreid?
Nende Jähingute ja Julmade hä- =
yitulsoperatsioonide Memu ei Nendele küsimustele yastuse
ole selgunud, loiid Afganistani andmine on rahu huvides hädava-irahvuslaste
voitlusiiksused tõmbu- Jalikum kui pikad ja kulukad ra-vad
oma senise taktika kohaselt huotsimise maailmareisid, mils tee-kõrgemale
mägedesse, kus nad ei nivad võib-olla küll mõne poliitiku
ole kättesaadavad isegi vene len- ja polütilise partei huvisid, kuid
nukitele ja tankidele. Kõigi nende millel pole mingit tähtsust tõelise
üksikälsjaliselt kavandatud ja mood° rahu saavutamiseks,
sate sõjamasinate toetusel läbivil-ratsioonide'tagajär°
• K. Av
koormat enesele võtnud, süs' tõe­poolest
oleks see ettevõte meie
põlvel jäänudki tegemata. Ve;u tei­sigi
asju nägin nia ette õieti. .AJ-vestasm
,seda, et meie vae-ilane.
kes oma ohvrite ajalugu võltsib,
hakkab sama tegema ka meig rali-va
ajalooga, surudes seda om^ hai­ge
;idedoogiakõverpeegüsse.Iia
see on osutunud õigeks. Veel mida
gi nägin ma ette. Nimelt:, et se^:,
müleks ma hakkasin varakult et­tevalmistusi
tegenia,- peab meie
nagu Everesti otsa ronimme kõigi
seUe tohutute raskustega ja häda­dega.
Nüüd vümaks ei ole selle
tipp enam kaugel. Köide X ümub
ESTO päevadeks ja köide XI loo­detavasti
veel enne seUe aasta lõp­pu.
Köide XII jääb tulevale aasta-võlast
oma Alma Materi suhtes,
pn otse uskumatu, et selline teos
on jäänud tänaseni ainulaadseks,
Ei ole ühtki seUist järgnenud teis­te
teaduskondade kohta;
Järgmisena .tuleb: The M arty rš
of Estonia (Stokholm 1981), mis kä-hakkab
mõrvari arreteerimise pu­hul
Liibüas asuvaid inglasi arretee­rima
ja tagakiusamä. .. / . .
. Lübüal on ainult 2,5 müj. elanik-ku,
kuid Kaddafi mängib kõrget
rahvusvahelist mängu, mida talle
võimaldab Lübüa õlirüdvus. Näib,
eit terror teeb nü mõnestki väike­sest
mehest suure mehe, keda ise­gi
suuryõimnd peavad arvestama.
Ei ole süs ime, et ühendrükide
president Reagan on hakanud plaa
ne tegema rahvusvahelise terrori
vastu võitlemiseks — ja seda mit­te
amult kaitsevahendite rakenda­te.
Seega midagi otse uskumatut
on saanud teoks: olen ju üksipämi siüeb meie kirücute kannatusi kom-toime
tiünud ettevõttega, miUega munistide haardes ja nende elu hä-ei
ole tuldud toime kogu meie oma- vitamist. Ka^seUeks oü erüisi põh-rükluse
ajal, mü meil oü jü suur Jusi. Seüe meie ra parema ja
huUc teadüsükkfe jõude, kõiksugu tervema osa saatus nõudis käsitle-teaduslüdce
asutiisi ja küUaldaselt mist Ma pean M a mõüema süga-ka
majandusükke võimalusi. va austusega seUele, et meie evan- . , .
geelse kiviku, vaimses jühtivonnas «"s^ga vaid ka pealetungiga.
Selle teostamine.on nõudnud vä- ei ole okud.ühtki, kes
ga suuri ohvreid. Selle saamise nakatada punase
hind on väga kõrge. Palju minu ega ainustki lUejooksikut, ega meie "; ' '' ' ' ' -
:käsikirjaüstest avastustest ja tea- rahva reetiirit nägu neid sigmes '
£imo™Säainere^^
' ' V erialal tun panna kõrvale. Nagu ügentsi ndadas. Ka on evangeelne
}•• . . • •
sitsiooni käugemaski'tülevikii5.. >
AMI
- rahva väga raske olukorra +5tiu
!iii|!IllilIillllllllllilini!lllillilt|llHnilllin^^^ ja võinaIi-
; - — — - r - ^ — - — ^ r ^ - ^ ^ — — — - — - - ^ ^ kult monumentaalne, et kindlusi
^ ' " ^ teadlased kirjutavad mmu puhen- kirik omud ainsaks organiks* vaba
\ ciisteoses, peavad nad m.ind' seUe Eesti elust, kes terve rida aastaid
V ÖÜ veel teisigi kaalutlusi, tks' nõlve suurimaks süroloogiks minu : '
neist oü veene, et kodumaal: kõrse-^ hariüdasteavastiiste, otse uskuma- ' ': : ' 'Järg lk. 3)
® Lõuna-RootsiiJ. Lundis toimus
sealse eesti klubi loenguõhtu, kus
Egon Meier pidas ettekande .,Mõt-lekikie
tennisespordist kodumaal
— temiise sünnist ja arensust Ees­tis".
'-^ ^
Nr. 36
12. ja 13. tii
dr. j ^ ,
^% 20. ia 2|
dr. f.
» 1
Peeter
kunstiiK
11. ja i;
Eesti Bapti^
lis Peeter ]
P.vKaups cj
toonud näij
töid, mis
sooja vastij
kumaalides
kontakt UK
tuse vaatld
Timmas: „]
nud neilt
male olnudl
tööga on tl
jcnduslaadi.|
ilmneb sclh
tavalt sadai
objektid m|
maitse ja
nr. 30, 1'
on avatud
laupäeval
tui.
Poolsd
suutis koi
vastu pani
sed OÜd
TõepoolestJ
rahva elusi
lus väärivj
Viimaks I
the Estonii
üht väga
hüisema a|
ulatuslik t(
septembris I
tastroofilisil
meie rahVs
le OÜ see lil
rahvale tel
sed ja selli
esüe toodul
. rivad. Kui
mõnel lek
arvud ja 6\
mitte, kui
Sellest on
ne ei ole il
daks maj
isikükult ti
natusi ja ii
reetselt. SJ
tu, et kanj
on jäetud I
nende ki
Auvere, Si|
ja Eniajõ(
nende .sai
meUe erilil
meist 'Sl ol|
need melu
punast la]
Nüüd on
nõudnud
lastcod-tall
ükkuse üll
rimad ohv|
aüarile.
teod kogu|
on smiriit
neid tule
sangarilt!
•Tagan
le pingutiil
le, miMu ^
Looja vas
ou e)u ]?J
pääS'?]ni:!d
du, et ujj
võinud tä