1979-06-28-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
m.2 wmA EmTLkm^ neljapäeval, 28. jumS. 1979 Itiur&day, Jmie 28, 1979 Nr. 49
•WTlfWTT
.1 •
• .1
KABADE gJESIUSTE HMILEMI^BM
VÄliJAAKBJA: O/Ü Vaba Eestlaae, 135 Tecumsefch Torcutofl.-
POSTIMDRESS: P.O. Bos 70, Sta. C, Toronto 3, Ost.
talitus (tslltmii
ekspediteicba) 364-7S75
TEÜ.BOSHINNAD KaMdaš^: ^ $32,—, poolaastas 018.- Ja
veerandaastas $950/ kiripostigä $58.-^, poolaasi
TELLIMISHINNAD 1^1 Jašpool Kanadat: aastas ^35.-,
t a š - $ 1 9 . - > veerandaastas $19.50. Kiripostiga USA-§: aastss
$58.—, poolaastas $30.— ja ye^andaastas
LENNUPOSTiCÄ iHemer^-m^ aastas 169
$34.50 J a veerandaastas $18.—.
c.—Üksiknumbri hind <10 e.
Pabllsfed' b j F*re® Estonian Ptibiisher/Ltd., 135 Te^jumseth St.,
• / Toronto^3, Ööt.
„Ma imestan, lais. võtsid ajaHehed äldd sele informatsiooni, et ima kammSir oma Jisialised nüüd w
yietnami põgenike
saatus ei baseeru nagu enam tõsioludele
Ja lugedes tuhandete
meeste; naiste ja laste masendavatest
läbiqlamustest ja kannatus-i
test merel vžuiades laevades ja
iPäafides, jääb sageli niulje, nagu
oleks siin tegemist kõige ihasen-dayama
hirmu ja õudsuse filmiga
Merel läbieSatud vaevadele ja
kannatustele lisandub nüüd M s
tragöödia --- serii põgenikke vastu
võthüd Kagu-Äasia maiid ori juba
rahvast ülekoormatud, väikesed
vaesed riigid ei suuda enain tuhandeid
uustulnukaid toita ja
katta ning keelduvad nende vaštu-
• võtuiisest.. Malaisia valitsus" on
saatnud juba kaks ja pool tuhat
-põgenikku oma viletsatel laevadel
merel^ tagasi ning ähvarda!) seda
teha ka teiste tuhandete põgenikkudega,
kes viibivad praegu vilet-
§a|;es oludes põgenikelaagirites.
Põgenike suurt arvu ja massilist
lahkumist Vietnamist arvestades
jääb mulje, et siin ei ole te-gcimist
ainult salajase põgenemS-sega
kommunistlikust põrgust
vaid kümnete tuhandete inimeste
maskeeritud, maalt välja saatmf-sega,
millega on tihedalt seotud
ka Vietnami kommunistlik valitsus:
Põgenikelt saadud andmetel
saadavad Vietnami võimumehed
viletsatel paatidel ja vanadel laevadel
ligemale 700 Inimest päevas
merele, kus need tormides ja viletsates
elutingimustes vajaliku
varustuse
peamiselt hiina päritoluga mehed,
naised j a lapsed. Juuni algul arvestata
Malaisias juba 76.000 põgenikku,
kes olid kokku surutud
algelistesse laagritesse ,kus toit-liistamlsolud',
jatervishoidlikud
tingimused on algelised; Malaisia
informatsioon! kohaselt on valit-
Rumeenias on antud luba ainult 150 baptisti pastorile töötamiseks, kuigi seal^ 1100 kirikut Nii on
kaheksa kuikut Iga pastori jaoks. Ometi pole põhjuseks pastorite puudus, vaid kommunistid ei liiba
neil olla airtiivsed/kunanaö keelduvad Jutlustamast Marxi õpetuse kohaselt.
Näited nõutavaist jutluse laadist
01 järgmised. Nii soovitakse, et
pastor M. Goeariu. jutlustaks: „Ju-sus
keeldunud umbes 12:000 põ- mai ütles, jä kui ma; vaatan, siis
genikule Malaisias maandumisloa ei ole kedagi, ja neist ei ole nõu-andmisest
ning viimasel ajal on
hakatud kohalikest üSekoormaiud
laagritest inimesi uueisti merele
saatma, kuna lääneriigid võtavad
põgenikke vastu ainult piiratud
arvul ning Malaisia et saa põgenike
eest hoolitsemiseks Liitunud
Rahvaste Organisatsioonilt küllaldasel
määral toetust. Ühendriijki-de
valitsus on teinud Hiinale ettepaneku
Vietnamist saabunud hii-andjat,
et saaksin neilt küsida ja
nad annaksid vastuse'' (Jesaja 41:
28) asemel Ma olen praegu paremas
olukorras, kui oli Jumal sel
ajal. Kui ta ei leidnud ühtki väärtuslikku,
meest, siis mina leidsin - :
ta on Ceausescu, meie rahva suur
Teine pastor jutlustas: Kui lill
avab oma õied hommikul, siis need
na päritoluga põgenike vastu võt- sosistavad Geausescu^ sama nime.
miseks ja nende asustamiseks,' sädistavad Imnud,. ^^^^^^^^^ on
kuid hünlased on sühtunod seBesJ š3niim,^ m
se ettepanekusse Jahedalt, maini- ^
des. et Hiina on nagunii rahvasti-'
iäist ülekoormatud. ' l
Praeguste "väljavaadete ; juures ]
tundub, et lääneriigid ega Liitunud
Rahvaste Organisatsioon ei! ^.
suuda Vietnamis toimuva tragöö-'Kui kommunistlik ametimees P i r -
dia lahendamiseks j a seal toimu-1 nitsh kõneles ühel pastorite kok-va
rahvusmõrva pidurdamiseks j kutulekul Timishoaras: „Jeesus_on
midagi teha ega vajalikke.sänmiei.öpetanudesite^^ andma Caesanle,
astuda. N. Liidu toetusel operee- ^es meie juhul on Ceausescu ja ai-riv
Vietnam, kes saah paljudelt nult pärast, mis ülejäänud, Juma-lääneriikidelt
majanduslikku . t o e - ' s i i s ; p a s t o r i d apkideerisid täitust
oma rügi ülesehitamiseks,
neljaks aastaks.. Ometi truu ja us- õpilased; sisse akhaist.\Siis kom-tav
kristlik kirik jätkab oma võit- munistid lukustasid; kiriku, kuid
.lust ja kasvamist konimunisüikus Calciu jäi jutlustama kiriku uksie-
Rumeenias. le. Ta protesteeris kahe ortodoks-
Kõige kompromissitum Rumee- kiriku, Bukarestis ja Focshanis
nia baptistidest on pastor Pavel! mahalõhkumise vastu, kuigi talle
Nicukscu. .juba seminaris olles, soovitati, et preestrid peavad sel
kus- õpetati, ka marksistliku tendentsiga
teoloogiat, kogunes ta
puhul olema ateistide poolt, kes on
võimul. Ta jätkab oma võitlust,
koos kaasõpilastega õhtuti pastor j kuigi praegu ähvardatakse teda
Wurmbrandi juurdej et õppida tõ- j psühhiaatrilisse haiglasse paiguta-de
tundma. Temast sai suurepära- \ misega. •
ne jutlustaja. Ta on olnud mitmel
korral arreteeritud.
Ainult jutlustajad, kes ülistavad
kommunistlikku türanni Jumala
ülistamise asemel, saavad
Kiiraeenias loa „Jutliistanliseks*;.
Kommunistid katsusid teda tappa
autoõnnetust lavastades, aga
Tallinna Festival on möödunud.
Neli päeva kestnud pidustusest
võtsid osa ligemale 4000 iiümest.
Kõik jõudsid üksmeelsele hinnangule,
et see üritus, mida noored,
julgesid algatada, organiseerida ja
teostada, õnnestus suurepäraselt,
andes Toronto eestlaskonnale,
aga ka kaugemalt tulijaile!, meele^
olulise taustaga kohtumiste võimaluse.
See oli eestlast© üritus määratud
eestlastele, kui just keegi ette^
nähtud külaliste päeval või ka
muul ajal ei toonud oma teistesft
rahvuistest sõpru kaasa. Juba pidustuse
viimasel päeval küsiti,
kas seilpie eesti pidustus eestlastele
enestele tuleb uuesti koirda-misele?
Vastuse andmiseks oli
aeg liiga varajane, käis alles hoogne
pidu, laulu- ja tantsuettekam-ded.
See küsimus on siiski püsima
jäänud ja ootab vastamist.
Tallinna Festivali sisu oli nagu
ülevaatlik paraad kõigist senistest
tegevusaladest ja uutest gruppidest,
kes alles oma esineinisi alustasid.
Eestlastena me ei väsinud
seda kava kaasa elamast; oli
neidl^i, kes neli päeva pidustustele
kaasa elasid ja kava jälgisid, kõigil
oli hea meel, et meil on inimesi,
kes nii hea tasemega ja rikkaliku
kavalise Osa kujundasid.
Kuidas kiili imponeeris vaatajaile,
kui pidustuse kavalise külje
kujundaja ja teadustaja Avo Kit-task
ise võttis akordioni ja saaiqs
rahvatantsurühma j laii püllmees
ei jõudnud millegipämst kohale.
Selline valmisolek, agä ka oskused,
lahendasid võimalilaid takistused
kava pideval arengukäigul.
Ja nüüd leidubki inimesi, kes
leiavad, et kava võinuks veidi lühem
olla ja õhtul varem lõppeda,
et üldise tantsu ajal olnuks noortel
rohkem aega üksteisega tutvuKuid
mehed nasu Nicolescu javm, is,e ks, mis võinuks. tulevilms
^ , . . .r: ! kesteab Imi lähedasi sidemeid
Galcu^ ,1; pea AAsnes võitlema | ,„„,^ Need Inimesed muidugi näe-temmumsmi
vastu, vaid ka petis.
ta jätkab julgelt ja kartmatult gu Luther tegi keskaoal. ^^r^^ petmnAaOi^lomüseksvõ^^
oma usutunnistust. ^kristlased,on fea^^
näevad pastoreid üksteist kritisee- omajagu õigust.
Kokkusaamise võimalusi oli nii-le.
Mitte ühtki protesteerivat hää
hindab temale antud abi ainult ;polnud kuulda.
inimõiguste kõige julmenia ja
tujt hukkuvad. Kogutud andniete Mtuma rikkumisega hing^^^k
pohjgl kinnitatakse, et 90 protšen- te tuhandete inimeste surma saat-ti
põgenikest on |iiina päritoluga, misega.
kes moodustasid enne kommu- Lääneriikides arutatakse, kaalu-nistliku
retzhihni kehtestamist- ja peetakse nõu, kui suurel
Jõukama Massi. Nende ..merele arvul oleks võimalik põgenikke
saažtmisega tabavad Vietnami .^^^^^^^5^^^^.^^^^^^^^ paiguta-kommuriistlikud
valitsejad kaks ^^^^ kuid seni ei ole ükski lääne-kärbest
ühe hoobiga: nad roovi- Liitunud Rahvaste Organlsat-vad
hünlastelt nende viimase va- [ ^^^^^^ ega mujal üles tõstnud
s;anatukese ning samal ajal saa- ^j^^^j^^g^ ^j^-^^j^^^^ ^
v^d nad lahti k a tülikast etnilisest j^j^^ rakendada Vietnami kommu-grüpist,
kes võib Hiina-Vietnami
võünaliku kokkupõrke ajal süm-
. patiseerida Hiinale!..
Kuivõrd suured mõõtmed on j^^tatud „paadirahva« suurtra-võtnud
põgenemine ja inimeste ^gg^-^^ ^^^^g^^^ ^^^^ Mh^uks
maskeeritud väljasaatmine "^^ytmstaieermm, et • läänemaailm
namist sdgub vastavatest ami- ^^^^^
dest. Nii saabus ainuüksi maikuus
Vietnamist Kagu-Aasla maadesse
60.000 põgpnikfcu. Malaisia võimude
andmeil Jõudsid Malaisia ran-nilcule
maikuus 29J
Põrandaaluse ortodokskirikujuhtrrimas, öeldes et selliseid atakke
preestÄ- Gheorghe Galciu'1 on,soo-|ei^oi^ioiia. ainult pärteü on alati
jad sidemed tagakmsatud baptisti- kritiseerida la teisPd m^a ''^^''^V' ? ^sav oievai,
dega. Ta ise Ire^^^^^ vad seda kuulama. Kuid kristlase i t n i i r i a i nU P P C H « n n ^ i.n^tor«o-,-
aastaselt ja on viibinud vanglas 16 tohus.n avastada reUgiooseid^p^^^^^
Kommunistid lubavad sellistele
kuulekatele- meestele isegi uute kirikute
avamist. Hiljuti olid külalised
yälismaadelt vaimustatud, kui
Rumeenia Baptistide "Liidu president
Judas Mara õnnistas sisse
uue kiriku. Kohal oli ka Euroopa
Baptistide Liidu sekretär Claas.
Kellegilei tulnud meelde küsida,
mis kasu on uue kiriku avamisest
kui 150 kirikut on Suletud.
Muidugi on sün kommunistidel
nistliku valitsuse korrale kutsu- oni a • huvid, kuna nad saav ad yälis-miseks
ja sealse vägivalla jä ge- maadelt kirikute ehitamiseks. ra-notsiidi
lõpetamiseks.' Nõndani-1 halist toetust. Pärast lühemat tegevusaega
suletakse need l^irikud
jällegi. Tegevusajal äga õpetatakse
marksismi evangeeliumi sildi
all. Kommunistid on rakendanud
vaimulikkonna oma teenistusse.
Nii jutlustab ortodoksi kiriku piiskop
Justin, et kommunism on
kristlike väärtuste täiuslikkus".
aastat sellepärast, et; ta kuulus ühte
patriootlikku organisatsiooni. Ta
kannatas seal raskemaid alandusi
ja piinamisi, näiteks sunniti sööma'
oma väljaheidet ja, jooma, uriini.
Neist kannatusist suutnuks ta
vabaneda ainult „kommunistlikus
vaimus ümberõppimise" läbi,
muutudes omakorda onia sõprade
piinajaks! Galciu murdius tugeva
surve all ja temast sai omakorda
teiste piinaja, sundides neidki väljaheidet
sööma ja tehes neile aju.-
de pesemist.
tiseid,;kuna igavene elu on psi-e^^^^^ suurüritus
muse all. jleidis nendj^ poolt hindamist, mi-Üheks
selliseks õigustatud krii- ^ ^^asa elama,
tika all olijaks on World Gouncil^^^'^"^^^ oleks sellest põhjusest
of Churches, kes jagab taha ^""^^^^^^^v^l^asta^ samaste päe-kommunistlikele
geriljadele rel- ^ade korraldamiseks. Teadmata
vade muretsemiseks ja ei hoolit- ürituse majanduslik pool,
se kristlike martüürldenerekoh:^^^^^^^^
dade eest. ' ^ sunnib h)obuma uuesti organisee-
: ' i rimisest. Ometi jäi saavutamata
Pastor Wurmbrand on opositsiao- pagulaseestlastena vägagi oluline,
f nis ka nende katoliiklike preestri- otse primaarne välispropaganda
tegä,, kes propageerivad kompro-: j a eesti kultuuri tutvustamine
Aga yahanemise j a M ta koges ^m^^i^s^s^i ^m^j^ajr^kj^s^i^s^m^i^g^a^,^ ^s^a^m^^u ti suure-.teistele. Karavan oli siiski ulatus-
Jumala arniuja sai preestri^^^^ kuulutavad väetimat aga teatmeteoseks Eesti aja-kele
jumalateemstused toovad ^ ^ ^ 3 ^ ^ kommunisüikes loo, kultuuri Ja praeguse okupat-kokku
palju noori, enti semmarr ^.^^^^
õpilasi. di ägedalt taga kiusatakse.
• Kui kommunistid lukustasid seminari
uksed ja takistasid opilas-. „THE VOICE OF MARTYES"
tel teda kuulama minna, hüppasid ANDMEIL:
sellist juhtkonna Ja riigimeeste
kriisi nagu me võime seda kogeda
.praegusel momendiL" •
1 17. j a 18. juunü esines Portlandi
eesti tütarlaste laiulugnipip ,|Ca-ja"
Eesti Maja suures saalis. Laulu
'kõrval väljendasid tütatiläpsed
i mitmeid eoiükiMgi. Tutarlajpsed
oIid| täis päiikesepaistet,* noorust
j ja hoogu ning tütarlapsellkiku
ilu, Need õhtud, m i l nad esinesid
tuletasid meelde minjevlkiku ja
võõrsil olevalt hoogsusi nende
i ^lusi õhtud jätsid meelde vanematele
inimestele möödunud ae-
' gu j a tuletaisid meelde praegust
aega, liende ilu Ja elu. NeE tütarlastel
cm oma igapä^ase töö ja
I õppiinise kõrval jäänud aega, ©t
valmistada ette selliseks suurepäraseks
esinemiseks. Toronto vanematele
inimestele oli see õhtune
elamus suureücs üllatuseks ja j giat."
jättis ikõigüe ütlemata hea rnäles-tustunde
südamesse.
Kus aga olid Totronto eesti noored?
Neid o l i nii väihe vaMamas,
et võis sõimedel, ära lugeda.
Portlandi ,yKaja" noored ka küsisid,
miks ei tule Toronto noored
neid vaatama? E i saanud sellele
vastust äinda. Pidin ainult kogele^
des vastama, et nad „vist" on
peale talvist %p0tööd ja tööaega
väsinud ning on nüüd puihkusele
ärasõitnud või suvekodudesse
läinud.'
Kuid Rumeenias, nagu teistes
konimunistlikkudes riikides, oh
kristlasi, kel on usüjulgüst. üks
pastor, endine pastor Wurmbrandi
vanglakolleeg, suudles vanglast
lahkumisel kongiseina. Öeldes:
VjSiin õppisin ma toelist, teoloo-kuulusid
Eesti kaitsejõudude koosseisu
juhtivatel positsioonidel.
Kahtlemata on kõigile eestlaste-
.„1SAMÄA EEST^' Eesti Va-'^e,:eelkõige aga meie sõjavetera-.
bariigi kaitsejõudude örgänisat-! nidele, ilma pikemata selge, et see
sioon ja juhtkond. Kaunis kujun- j ^eos Ä a b asenda^ väärtust
duses ja köites, 224—256 lehe-kiilge,
44 fotot. Ilmub aastavahetusel
1979—1980 ühes tuhandes
numereeritud eksemplaris.
USA-s, Minneapolises elaval õigusteadlasel
Fred Lhnbergü (s.
1910) on aastakümneid kestnud
pingutava töö viljana valminud
ülalmärgitud teos. See sisaldab
biograafilised andmed (ühes fotoga)
kõigi. Eesti Vabariigi 28 kind-
Oma ametist oii vallandatud Ja adnurali, 10 kindrali auast^
ametüke pastorite poolt baptisti- mes sõjaväearsti, -juristi ja inten-
' de jutiustajad Coeh-teu. Prejban dantuurialaohvitseri, samuti 6 koja
Radoi on vanglas, kus neid on pikemat aega teenmud
kommunistide poolt lakkamatult ^^"^^^^ auastmele vastaval kohal,
pekstud. ' kohta; Teos sisaldab ka Eesti Vabariigi
sõjaväe organisatsioonist ja
Pastor Glihtoc vallandati kõmmu- isikulisest koosseisust (tähtpäeva-nistide
poolt kuna ta palus vangi- dega: 15- niärts .1924, 1. oktoober
de eest. Nelipühilased mustlased 1928, sügis 1933, 21: oktoober 1934
ja selle kirjastamine on meie aukohus.
Raamat ümub ajal, mil on
möödumas 40 aastat Eesti Vabariigi
hävitamisest ja ajast, mis kujunes
paljudele meie sangaritele
ka surmataastaks nõukogude orjuses.
Kkjastus „Boreas" kutsub sihi-kohal
üles kõiki rahvuslikult mõtlevaid
kaasmaalasi ühinema seDe
teose avaldamisega ja ennast registreerima
teose toeta ja^ellijate-na
hiljemalt 1. oktoobriks 1979.
Kõigi nende nuned tuuakse ära
tposes pealkirja all: • ,jKäesoleva
teose väljaandmine on teostunud j
tänu järgmiste eraisikute, organi-sätsioohide
ja ettevõtete majan-duslikule
toetusele, kellele on siinkohal
öeldud südamlik ja siiras
tänu!'^-. ^
Ligema informatsiooni saamiseks
seks.
Toronto Karavan on võimalda-
I nud kontinuiteedi eestlastele väl-
I jappnekute kaudu Karavan
j Centre'is'. K a see annab võima^
luse tuleval aastal jälle Tallinna
\ karavanipaviljonina esineda.
Vajiepealon aga aega kaalutle-miseks
ja valiku tegemisefes, kas
jääda oma etnilise grupi sise-pi-dustuseks
või olla osaline Toronto
kultuurimosaiigis. Teatud võrdõiguslikkuse
tUnne sugereerib
siiski Karavaniga kaasa minekut
Shamu, L^xjatush ja Paris mõisteti ja 1. september 1939) anunendava
vangi vaiesüüdistuste põhjal, kus ja kõigiti põhjaliku ülevaate. I t e palume viivitamata kujutada: Bo-neidjnunetati
parasiitideks, ehkki matu isikununede register hõlmab reas Publishüig House, 15 Cyncoed
nad töötasid vabrikuis. Ädventist sadade Eesti olwitseride jt/isümteUvehue, Gardiff CF2 6ST, Great
E. JALAKAS. ITMv/r . DT ^r^a.go or m. ^ iir„ mõisteti vaiglasse nimed, kes mam^ .
^Prantsuse sõjaväeline atäshee
lõunastab ühe kiõrgema nõukogude
ohvitseriga Moslcva restoranis.
Korraga kutsub ta kelneri ja pahandab:
,,Tellisin kolm vasikakotlettl.
Kaks ön pehmed^ aga kolmandale
ei hakka nuga peale."
,,Seda nia usun,^* vastab kelner.
^,See kolmas on müo^ofon."
.*'.
Kui Brezhnev fcölastais Poolat,
küsisid lääne ajakirjanikud, kas
tal on mingit isiklikku hobi. (Nõukogude
ajakirjanikud ei tohi niisuguseid
isiklikke küsimusi esitada).
Brezhnev vastas:
„M^ kogun minu pihta käivaid
anekdoote."
,,Kas teil on neid juba palju?"
,,Küllalt nü pai ju, et täita kolm
30. jum^
M. Le(
j a 8.|
922-3824.
Saunu
vadel
(M. Bng.)|
(Instusris
tekiri
duiktsiõoTi
limiseiks,
S'Mök
akadeemilj
lenmit
sikas. T<
na-Ryc
tuudis ja
ronto
tuudis
millselt
Lätlasi
Võnnu
60,
22. juuni
meeste Zie
raldusel 1^
Vanagi"
60-nda mälj
mülest saal
Külalistem
sei eestlast^
kolltn. A.
Võitlejate
la. B. Leei
dusristi ja|
võttes
võitlustest
PeakõnelJ
1919. ä. foJ
polgu majoj
jeldas objej
olukorda l i
poolses
wehri ja R^
vaenulikud]
Läti oli
HaJvün olil
Länäesw(
nu lahingut I
sest Eestil
100.000 me(
just vene
A. Kala aj
vitused ja
gus hävitati
teine ajaloo)
lemuseks 01
Läti. EestlaJ
lahmgut V<
Edasi B.
kohtumist
Eesti Rat
Võru alt Ji
Düüna kahl
kuul Põl
kommunistil
KINl
1482 B
(Batlj
Telefoc
<i58 Broadvi
Torontol
Te
I 23 WES':
ai Rexdaj
• . J
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 28, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-06-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790628 |
Description
| Title | 1979-06-28-02 |
| OCR text |
m.2 wmA EmTLkm^ neljapäeval, 28. jumS. 1979 Itiur&day, Jmie 28, 1979 Nr. 49
•WTlfWTT
.1 •
• .1
KABADE gJESIUSTE HMILEMI^BM
VÄliJAAKBJA: O/Ü Vaba Eestlaae, 135 Tecumsefch Torcutofl.-
POSTIMDRESS: P.O. Bos 70, Sta. C, Toronto 3, Ost.
talitus (tslltmii
ekspediteicba) 364-7S75
TEÜ.BOSHINNAD KaMdaš^: ^ $32,—, poolaastas 018.- Ja
veerandaastas $950/ kiripostigä $58.-^, poolaasi
TELLIMISHINNAD 1^1 Jašpool Kanadat: aastas ^35.-,
t a š - $ 1 9 . - > veerandaastas $19.50. Kiripostiga USA-§: aastss
$58.—, poolaastas $30.— ja ye^andaastas
LENNUPOSTiCÄ iHemer^-m^ aastas 169
$34.50 J a veerandaastas $18.—.
c.—Üksiknumbri hind <10 e.
Pabllsfed' b j F*re® Estonian Ptibiisher/Ltd., 135 Te^jumseth St.,
• / Toronto^3, Ööt.
„Ma imestan, lais. võtsid ajaHehed äldd sele informatsiooni, et ima kammSir oma Jisialised nüüd w
yietnami põgenike
saatus ei baseeru nagu enam tõsioludele
Ja lugedes tuhandete
meeste; naiste ja laste masendavatest
läbiqlamustest ja kannatus-i
test merel vžuiades laevades ja
iPäafides, jääb sageli niulje, nagu
oleks siin tegemist kõige ihasen-dayama
hirmu ja õudsuse filmiga
Merel läbieSatud vaevadele ja
kannatustele lisandub nüüd M s
tragöödia --- serii põgenikke vastu
võthüd Kagu-Äasia maiid ori juba
rahvast ülekoormatud, väikesed
vaesed riigid ei suuda enain tuhandeid
uustulnukaid toita ja
katta ning keelduvad nende vaštu-
• võtuiisest.. Malaisia valitsus" on
saatnud juba kaks ja pool tuhat
-põgenikku oma viletsatel laevadel
merel^ tagasi ning ähvarda!) seda
teha ka teiste tuhandete põgenikkudega,
kes viibivad praegu vilet-
§a|;es oludes põgenikelaagirites.
Põgenike suurt arvu ja massilist
lahkumist Vietnamist arvestades
jääb mulje, et siin ei ole te-gcimist
ainult salajase põgenemS-sega
kommunistlikust põrgust
vaid kümnete tuhandete inimeste
maskeeritud, maalt välja saatmf-sega,
millega on tihedalt seotud
ka Vietnami kommunistlik valitsus:
Põgenikelt saadud andmetel
saadavad Vietnami võimumehed
viletsatel paatidel ja vanadel laevadel
ligemale 700 Inimest päevas
merele, kus need tormides ja viletsates
elutingimustes vajaliku
varustuse
peamiselt hiina päritoluga mehed,
naised j a lapsed. Juuni algul arvestata
Malaisias juba 76.000 põgenikku,
kes olid kokku surutud
algelistesse laagritesse ,kus toit-liistamlsolud',
jatervishoidlikud
tingimused on algelised; Malaisia
informatsioon! kohaselt on valit-
Rumeenias on antud luba ainult 150 baptisti pastorile töötamiseks, kuigi seal^ 1100 kirikut Nii on
kaheksa kuikut Iga pastori jaoks. Ometi pole põhjuseks pastorite puudus, vaid kommunistid ei liiba
neil olla airtiivsed/kunanaö keelduvad Jutlustamast Marxi õpetuse kohaselt.
Näited nõutavaist jutluse laadist
01 järgmised. Nii soovitakse, et
pastor M. Goeariu. jutlustaks: „Ju-sus
keeldunud umbes 12:000 põ- mai ütles, jä kui ma; vaatan, siis
genikule Malaisias maandumisloa ei ole kedagi, ja neist ei ole nõu-andmisest
ning viimasel ajal on
hakatud kohalikest üSekoormaiud
laagritest inimesi uueisti merele
saatma, kuna lääneriigid võtavad
põgenikke vastu ainult piiratud
arvul ning Malaisia et saa põgenike
eest hoolitsemiseks Liitunud
Rahvaste Organisatsioonilt küllaldasel
määral toetust. Ühendriijki-de
valitsus on teinud Hiinale ettepaneku
Vietnamist saabunud hii-andjat,
et saaksin neilt küsida ja
nad annaksid vastuse'' (Jesaja 41:
28) asemel Ma olen praegu paremas
olukorras, kui oli Jumal sel
ajal. Kui ta ei leidnud ühtki väärtuslikku,
meest, siis mina leidsin - :
ta on Ceausescu, meie rahva suur
Teine pastor jutlustas: Kui lill
avab oma õied hommikul, siis need
na päritoluga põgenike vastu võt- sosistavad Geausescu^ sama nime.
miseks ja nende asustamiseks,' sädistavad Imnud,. ^^^^^^^^^ on
kuid hünlased on sühtunod seBesJ š3niim,^ m
se ettepanekusse Jahedalt, maini- ^
des. et Hiina on nagunii rahvasti-'
iäist ülekoormatud. ' l
Praeguste "väljavaadete ; juures ]
tundub, et lääneriigid ega Liitunud
Rahvaste Organisatsioon ei! ^.
suuda Vietnamis toimuva tragöö-'Kui kommunistlik ametimees P i r -
dia lahendamiseks j a seal toimu-1 nitsh kõneles ühel pastorite kok-va
rahvusmõrva pidurdamiseks j kutulekul Timishoaras: „Jeesus_on
midagi teha ega vajalikke.sänmiei.öpetanudesite^^ andma Caesanle,
astuda. N. Liidu toetusel operee- ^es meie juhul on Ceausescu ja ai-riv
Vietnam, kes saah paljudelt nult pärast, mis ülejäänud, Juma-lääneriikidelt
majanduslikku . t o e - ' s i i s ; p a s t o r i d apkideerisid täitust
oma rügi ülesehitamiseks,
neljaks aastaks.. Ometi truu ja us- õpilased; sisse akhaist.\Siis kom-tav
kristlik kirik jätkab oma võit- munistid lukustasid; kiriku, kuid
.lust ja kasvamist konimunisüikus Calciu jäi jutlustama kiriku uksie-
Rumeenias. le. Ta protesteeris kahe ortodoks-
Kõige kompromissitum Rumee- kiriku, Bukarestis ja Focshanis
nia baptistidest on pastor Pavel! mahalõhkumise vastu, kuigi talle
Nicukscu. .juba seminaris olles, soovitati, et preestrid peavad sel
kus- õpetati, ka marksistliku tendentsiga
teoloogiat, kogunes ta
puhul olema ateistide poolt, kes on
võimul. Ta jätkab oma võitlust,
koos kaasõpilastega õhtuti pastor j kuigi praegu ähvardatakse teda
Wurmbrandi juurdej et õppida tõ- j psühhiaatrilisse haiglasse paiguta-de
tundma. Temast sai suurepära- \ misega. •
ne jutlustaja. Ta on olnud mitmel
korral arreteeritud.
Ainult jutlustajad, kes ülistavad
kommunistlikku türanni Jumala
ülistamise asemel, saavad
Kiiraeenias loa „Jutliistanliseks*;.
Kommunistid katsusid teda tappa
autoõnnetust lavastades, aga
Tallinna Festival on möödunud.
Neli päeva kestnud pidustusest
võtsid osa ligemale 4000 iiümest.
Kõik jõudsid üksmeelsele hinnangule,
et see üritus, mida noored,
julgesid algatada, organiseerida ja
teostada, õnnestus suurepäraselt,
andes Toronto eestlaskonnale,
aga ka kaugemalt tulijaile!, meele^
olulise taustaga kohtumiste võimaluse.
See oli eestlast© üritus määratud
eestlastele, kui just keegi ette^
nähtud külaliste päeval või ka
muul ajal ei toonud oma teistesft
rahvuistest sõpru kaasa. Juba pidustuse
viimasel päeval küsiti,
kas seilpie eesti pidustus eestlastele
enestele tuleb uuesti koirda-misele?
Vastuse andmiseks oli
aeg liiga varajane, käis alles hoogne
pidu, laulu- ja tantsuettekam-ded.
See küsimus on siiski püsima
jäänud ja ootab vastamist.
Tallinna Festivali sisu oli nagu
ülevaatlik paraad kõigist senistest
tegevusaladest ja uutest gruppidest,
kes alles oma esineinisi alustasid.
Eestlastena me ei väsinud
seda kava kaasa elamast; oli
neidl^i, kes neli päeva pidustustele
kaasa elasid ja kava jälgisid, kõigil
oli hea meel, et meil on inimesi,
kes nii hea tasemega ja rikkaliku
kavalise Osa kujundasid.
Kuidas kiili imponeeris vaatajaile,
kui pidustuse kavalise külje
kujundaja ja teadustaja Avo Kit-task
ise võttis akordioni ja saaiqs
rahvatantsurühma j laii püllmees
ei jõudnud millegipämst kohale.
Selline valmisolek, agä ka oskused,
lahendasid võimalilaid takistused
kava pideval arengukäigul.
Ja nüüd leidubki inimesi, kes
leiavad, et kava võinuks veidi lühem
olla ja õhtul varem lõppeda,
et üldise tantsu ajal olnuks noortel
rohkem aega üksteisega tutvuKuid
mehed nasu Nicolescu javm, is,e ks, mis võinuks. tulevilms
^ , . . .r: ! kesteab Imi lähedasi sidemeid
Galcu^ ,1; pea AAsnes võitlema | ,„„,^ Need Inimesed muidugi näe-temmumsmi
vastu, vaid ka petis.
ta jätkab julgelt ja kartmatult gu Luther tegi keskaoal. ^^r^^ petmnAaOi^lomüseksvõ^^
oma usutunnistust. ^kristlased,on fea^^
näevad pastoreid üksteist kritisee- omajagu õigust.
Kokkusaamise võimalusi oli nii-le.
Mitte ühtki protesteerivat hää
hindab temale antud abi ainult ;polnud kuulda.
inimõiguste kõige julmenia ja
tujt hukkuvad. Kogutud andniete Mtuma rikkumisega hing^^^k
pohjgl kinnitatakse, et 90 protšen- te tuhandete inimeste surma saat-ti
põgenikest on |iiina päritoluga, misega.
kes moodustasid enne kommu- Lääneriikides arutatakse, kaalu-nistliku
retzhihni kehtestamist- ja peetakse nõu, kui suurel
Jõukama Massi. Nende ..merele arvul oleks võimalik põgenikke
saažtmisega tabavad Vietnami .^^^^^^^5^^^^.^^^^^^^^ paiguta-kommuriistlikud
valitsejad kaks ^^^^ kuid seni ei ole ükski lääne-kärbest
ühe hoobiga: nad roovi- Liitunud Rahvaste Organlsat-vad
hünlastelt nende viimase va- [ ^^^^^^ ega mujal üles tõstnud
s;anatukese ning samal ajal saa- ^j^^^j^^g^ ^j^-^^j^^^^ ^
v^d nad lahti k a tülikast etnilisest j^j^^ rakendada Vietnami kommu-grüpist,
kes võib Hiina-Vietnami
võünaliku kokkupõrke ajal süm-
. patiseerida Hiinale!..
Kuivõrd suured mõõtmed on j^^tatud „paadirahva« suurtra-võtnud
põgenemine ja inimeste ^gg^-^^ ^^^^g^^^ ^^^^ Mh^uks
maskeeritud väljasaatmine "^^ytmstaieermm, et • läänemaailm
namist sdgub vastavatest ami- ^^^^^
dest. Nii saabus ainuüksi maikuus
Vietnamist Kagu-Aasla maadesse
60.000 põgpnikfcu. Malaisia võimude
andmeil Jõudsid Malaisia ran-nilcule
maikuus 29J
Põrandaaluse ortodokskirikujuhtrrimas, öeldes et selliseid atakke
preestÄ- Gheorghe Galciu'1 on,soo-|ei^oi^ioiia. ainult pärteü on alati
jad sidemed tagakmsatud baptisti- kritiseerida la teisPd m^a ''^^''^V' ? ^sav oievai,
dega. Ta ise Ire^^^^^ vad seda kuulama. Kuid kristlase i t n i i r i a i nU P P C H « n n ^ i.n^tor«o-,-
aastaselt ja on viibinud vanglas 16 tohus.n avastada reUgiooseid^p^^^^^
Kommunistid lubavad sellistele
kuulekatele- meestele isegi uute kirikute
avamist. Hiljuti olid külalised
yälismaadelt vaimustatud, kui
Rumeenia Baptistide "Liidu president
Judas Mara õnnistas sisse
uue kiriku. Kohal oli ka Euroopa
Baptistide Liidu sekretär Claas.
Kellegilei tulnud meelde küsida,
mis kasu on uue kiriku avamisest
kui 150 kirikut on Suletud.
Muidugi on sün kommunistidel
nistliku valitsuse korrale kutsu- oni a • huvid, kuna nad saav ad yälis-miseks
ja sealse vägivalla jä ge- maadelt kirikute ehitamiseks. ra-notsiidi
lõpetamiseks.' Nõndani-1 halist toetust. Pärast lühemat tegevusaega
suletakse need l^irikud
jällegi. Tegevusajal äga õpetatakse
marksismi evangeeliumi sildi
all. Kommunistid on rakendanud
vaimulikkonna oma teenistusse.
Nii jutlustab ortodoksi kiriku piiskop
Justin, et kommunism on
kristlike väärtuste täiuslikkus".
aastat sellepärast, et; ta kuulus ühte
patriootlikku organisatsiooni. Ta
kannatas seal raskemaid alandusi
ja piinamisi, näiteks sunniti sööma'
oma väljaheidet ja, jooma, uriini.
Neist kannatusist suutnuks ta
vabaneda ainult „kommunistlikus
vaimus ümberõppimise" läbi,
muutudes omakorda onia sõprade
piinajaks! Galciu murdius tugeva
surve all ja temast sai omakorda
teiste piinaja, sundides neidki väljaheidet
sööma ja tehes neile aju.-
de pesemist.
tiseid,;kuna igavene elu on psi-e^^^^^ suurüritus
muse all. jleidis nendj^ poolt hindamist, mi-Üheks
selliseks õigustatud krii- ^ ^^asa elama,
tika all olijaks on World Gouncil^^^'^"^^^ oleks sellest põhjusest
of Churches, kes jagab taha ^""^^^^^^^v^l^asta^ samaste päe-kommunistlikele
geriljadele rel- ^ade korraldamiseks. Teadmata
vade muretsemiseks ja ei hoolit- ürituse majanduslik pool,
se kristlike martüürldenerekoh:^^^^^^^^
dade eest. ' ^ sunnib h)obuma uuesti organisee-
: ' i rimisest. Ometi jäi saavutamata
Pastor Wurmbrand on opositsiao- pagulaseestlastena vägagi oluline,
f nis ka nende katoliiklike preestri- otse primaarne välispropaganda
tegä,, kes propageerivad kompro-: j a eesti kultuuri tutvustamine
Aga yahanemise j a M ta koges ^m^^i^s^s^i ^m^j^ajr^kj^s^i^s^m^i^g^a^,^ ^s^a^m^^u ti suure-.teistele. Karavan oli siiski ulatus-
Jumala arniuja sai preestri^^^^ kuulutavad väetimat aga teatmeteoseks Eesti aja-kele
jumalateemstused toovad ^ ^ ^ 3 ^ ^ kommunisüikes loo, kultuuri Ja praeguse okupat-kokku
palju noori, enti semmarr ^.^^^^
õpilasi. di ägedalt taga kiusatakse.
• Kui kommunistid lukustasid seminari
uksed ja takistasid opilas-. „THE VOICE OF MARTYES"
tel teda kuulama minna, hüppasid ANDMEIL:
sellist juhtkonna Ja riigimeeste
kriisi nagu me võime seda kogeda
.praegusel momendiL" •
1 17. j a 18. juunü esines Portlandi
eesti tütarlaste laiulugnipip ,|Ca-ja"
Eesti Maja suures saalis. Laulu
'kõrval väljendasid tütatiläpsed
i mitmeid eoiükiMgi. Tutarlajpsed
oIid| täis päiikesepaistet,* noorust
j ja hoogu ning tütarlapsellkiku
ilu, Need õhtud, m i l nad esinesid
tuletasid meelde minjevlkiku ja
võõrsil olevalt hoogsusi nende
i ^lusi õhtud jätsid meelde vanematele
inimestele möödunud ae-
' gu j a tuletaisid meelde praegust
aega, liende ilu Ja elu. NeE tütarlastel
cm oma igapä^ase töö ja
I õppiinise kõrval jäänud aega, ©t
valmistada ette selliseks suurepäraseks
esinemiseks. Toronto vanematele
inimestele oli see õhtune
elamus suureücs üllatuseks ja j giat."
jättis ikõigüe ütlemata hea rnäles-tustunde
südamesse.
Kus aga olid Totronto eesti noored?
Neid o l i nii väihe vaMamas,
et võis sõimedel, ära lugeda.
Portlandi ,yKaja" noored ka küsisid,
miks ei tule Toronto noored
neid vaatama? E i saanud sellele
vastust äinda. Pidin ainult kogele^
des vastama, et nad „vist" on
peale talvist %p0tööd ja tööaega
väsinud ning on nüüd puihkusele
ärasõitnud või suvekodudesse
läinud.'
Kuid Rumeenias, nagu teistes
konimunistlikkudes riikides, oh
kristlasi, kel on usüjulgüst. üks
pastor, endine pastor Wurmbrandi
vanglakolleeg, suudles vanglast
lahkumisel kongiseina. Öeldes:
VjSiin õppisin ma toelist, teoloo-kuulusid
Eesti kaitsejõudude koosseisu
juhtivatel positsioonidel.
Kahtlemata on kõigile eestlaste-
.„1SAMÄA EEST^' Eesti Va-'^e,:eelkõige aga meie sõjavetera-.
bariigi kaitsejõudude örgänisat-! nidele, ilma pikemata selge, et see
sioon ja juhtkond. Kaunis kujun- j ^eos Ä a b asenda^ väärtust
duses ja köites, 224—256 lehe-kiilge,
44 fotot. Ilmub aastavahetusel
1979—1980 ühes tuhandes
numereeritud eksemplaris.
USA-s, Minneapolises elaval õigusteadlasel
Fred Lhnbergü (s.
1910) on aastakümneid kestnud
pingutava töö viljana valminud
ülalmärgitud teos. See sisaldab
biograafilised andmed (ühes fotoga)
kõigi. Eesti Vabariigi 28 kind-
Oma ametist oii vallandatud Ja adnurali, 10 kindrali auast^
ametüke pastorite poolt baptisti- mes sõjaväearsti, -juristi ja inten-
' de jutiustajad Coeh-teu. Prejban dantuurialaohvitseri, samuti 6 koja
Radoi on vanglas, kus neid on pikemat aega teenmud
kommunistide poolt lakkamatult ^^"^^^^ auastmele vastaval kohal,
pekstud. ' kohta; Teos sisaldab ka Eesti Vabariigi
sõjaväe organisatsioonist ja
Pastor Glihtoc vallandati kõmmu- isikulisest koosseisust (tähtpäeva-nistide
poolt kuna ta palus vangi- dega: 15- niärts .1924, 1. oktoober
de eest. Nelipühilased mustlased 1928, sügis 1933, 21: oktoober 1934
ja selle kirjastamine on meie aukohus.
Raamat ümub ajal, mil on
möödumas 40 aastat Eesti Vabariigi
hävitamisest ja ajast, mis kujunes
paljudele meie sangaritele
ka surmataastaks nõukogude orjuses.
Kkjastus „Boreas" kutsub sihi-kohal
üles kõiki rahvuslikult mõtlevaid
kaasmaalasi ühinema seDe
teose avaldamisega ja ennast registreerima
teose toeta ja^ellijate-na
hiljemalt 1. oktoobriks 1979.
Kõigi nende nuned tuuakse ära
tposes pealkirja all: • ,jKäesoleva
teose väljaandmine on teostunud j
tänu järgmiste eraisikute, organi-sätsioohide
ja ettevõtete majan-duslikule
toetusele, kellele on siinkohal
öeldud südamlik ja siiras
tänu!'^-. ^
Ligema informatsiooni saamiseks
seks.
Toronto Karavan on võimalda-
I nud kontinuiteedi eestlastele väl-
I jappnekute kaudu Karavan
j Centre'is'. K a see annab võima^
luse tuleval aastal jälle Tallinna
\ karavanipaviljonina esineda.
Vajiepealon aga aega kaalutle-miseks
ja valiku tegemisefes, kas
jääda oma etnilise grupi sise-pi-dustuseks
või olla osaline Toronto
kultuurimosaiigis. Teatud võrdõiguslikkuse
tUnne sugereerib
siiski Karavaniga kaasa minekut
Shamu, L^xjatush ja Paris mõisteti ja 1. september 1939) anunendava
vangi vaiesüüdistuste põhjal, kus ja kõigiti põhjaliku ülevaate. I t e palume viivitamata kujutada: Bo-neidjnunetati
parasiitideks, ehkki matu isikununede register hõlmab reas Publishüig House, 15 Cyncoed
nad töötasid vabrikuis. Ädventist sadade Eesti olwitseride jt/isümteUvehue, Gardiff CF2 6ST, Great
E. JALAKAS. ITMv/r . DT ^r^a.go or m. ^ iir„ mõisteti vaiglasse nimed, kes mam^ .
^Prantsuse sõjaväeline atäshee
lõunastab ühe kiõrgema nõukogude
ohvitseriga Moslcva restoranis.
Korraga kutsub ta kelneri ja pahandab:
,,Tellisin kolm vasikakotlettl.
Kaks ön pehmed^ aga kolmandale
ei hakka nuga peale."
,,Seda nia usun,^* vastab kelner.
^,See kolmas on müo^ofon."
.*'.
Kui Brezhnev fcölastais Poolat,
küsisid lääne ajakirjanikud, kas
tal on mingit isiklikku hobi. (Nõukogude
ajakirjanikud ei tohi niisuguseid
isiklikke küsimusi esitada).
Brezhnev vastas:
„M^ kogun minu pihta käivaid
anekdoote."
,,Kas teil on neid juba palju?"
,,Küllalt nü pai ju, et täita kolm
30. jum^
M. Le(
j a 8.|
922-3824.
Saunu
vadel
(M. Bng.)|
(Instusris
tekiri
duiktsiõoTi
limiseiks,
S'Mök
akadeemilj
lenmit
sikas. T<
na-Ryc
tuudis ja
ronto
tuudis
millselt
Lätlasi
Võnnu
60,
22. juuni
meeste Zie
raldusel 1^
Vanagi"
60-nda mälj
mülest saal
Külalistem
sei eestlast^
kolltn. A.
Võitlejate
la. B. Leei
dusristi ja|
võttes
võitlustest
PeakõnelJ
1919. ä. foJ
polgu majoj
jeldas objej
olukorda l i
poolses
wehri ja R^
vaenulikud]
Läti oli
HaJvün olil
Länäesw(
nu lahingut I
sest Eestil
100.000 me(
just vene
A. Kala aj
vitused ja
gus hävitati
teine ajaloo)
lemuseks 01
Läti. EestlaJ
lahmgut V<
Edasi B.
kohtumist
Eesti Rat
Võru alt Ji
Düüna kahl
kuul Põl
kommunistil
KINl
1482 B
(Batlj
Telefoc
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-06-28-02
