1979-06-28-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 49
ntai
tival on möödimudL
ostnud pidustusest
õrnale 4000 inimest
smeelsele hinnan-
Iritüs, mida noored
la, organiseerida ja
tstus suurepäraselt,
io eestlaskonnale,
lalt lulijaile, meele-
»a kohtumiste või-laste
üritus määraku!
j u s t keegi ette»
[te päeval või ka
)önud oma teistest
|ru kaasa. Juba p l -
sel päeval küsiti,
ci pidustus eestlas-ileb
uuesti korda-se
andmiseks oli
le/käis aHes hoog-ja
tantsuettekan-ms
on siiski püsi-lootab
vastamisi •
Itivali sisu oli nagis
id kõigist senistest
ja uutest gruppi-
>ma esinemisi alus-ba
me ei väsinud
isa elamast; oli
I päeva pidustustele
kava jälgisid, kõi-l.
et meil on inime-tasemega
ja rikka-osa
ka jundasid.
nponeeris vaata-tuse
kavalise külje
^adustaja Avo K i t -
ikordioni ja saa6?s
loii pillimees
legipärast kohale,
lek, aga ka osku-võimaliloid
takis-ival
arengukäigul.;
|i3-bki inimesi, kes
võinuks veidi lü-varem
lõppeda,-
|ajal olnuks noor-iiksteisega
tutvu-
)inuks tulevikus
piedasi sidemeid
^sed muidugi näe-fa
nende eesmärk
praktiline eest!
Imiseks võimaluse
^st| on neil selles
võimalusi oli nii^
linud igav olevat,'
f4 bii kõikjal. Ja
noori, rohkemgi
ida, sest noorte
itud suurüritus
lit hindamist, m!^
sellest põhjusest
stal samaste päe-
^seks. Teadmata
lajandusllk pool,
l:as õigustab või
[uuesti organisee-jäi
saavutamata
lä vägagi oluline,
välispropaganda
iri tutvustamine
oli siiski ulatus-
Iselleks, kavaraa-
[eoseks Eest! aja-riraeguse
okupat-prra
valpistami-i-
an on võimalda-ii
eestlastel väl-iudu
Kfaravan
annab võima
|al jäUe Tallinna
lina esineda.
|ga aega kaalutle-tegemiseks,
kas
ise grupi sise-pi-fa
osaline Toron-jigis.
Teatud võrd-
Inne sugereerib
kaasa minekut.
HA
naljad
iväeline atashee
prgema nõukogu-
[oskva restoranis,
[ta kelneri ja pa-vaslkakotletti.
|, aga kolmandale
eale."
i , " vastab kelner,
nikrofon."
[külastas Poolat,
lakirjanikud, kas
feildaihobl (Nõu-jiikud
ei tohi n i i -
le küsimusi esita-lastas:
Inu pihta käivaid
leid juba pal.ju?*'
nu, et täita kolm
m
i i
t.1
tl:
Nr. 49
3Ö. juunil j a 1. ning 2. juulü
M. Leesmenft, tel. 481-6834,
: 1. Ja 8. juulil m H, Tad,
922-3824.
magisfrikraad
Saimu Mölder saavutas sel kevadel
Master oi Engineering
(M. Bng.) kraadi tööstusteaduse
(Iiüstusrial Engineering) alal. Väi-teikiri
adapteerib strateegia pro-duikfcsioani
ja inwsaituiim ikcsitrd-limiseäka'-
, , •
' S. Möüdsei on varem saavutanud
akadeenGdlissd toadid: BA Sc. —
leamEteadJUses, M A Sc. — aerofüü-süsas.
Töötab praegu professorina
By«rson Polytechnicml Instituudis
ja tob uiurimfetööd To-rontjo
.ülikooli laerofütjslka instituudis
äKÄlaineft© alal. AScadee-miliselt
kuulub korp! Saikaiasse.
¥õnny lahingu ^
• aastapäeva
22. juuni õhtul toimus Läti sõja^
meeste Ziemelnecki kooBdise korraldusel
lätlaste maja „Daugava
Vanagi" ruuines Võnnu lahingu
60-nda mälestuspäeva tähistamine,
millest saalitäis rahvast osa võttis.
Külalistena vübisid kontsertaktusel
eestlastest major B. Leeman ja
koLltn. A. Tomander ning Toronto
Võitlejate ühingu esimees A. Kala.
B. Leeman omab Läti Vabadusristi
ja teisi Läti aumärke,
võttes koos A. Tomandeiliga osa
võitlustest Läti pinnal.
PeaJsõnelejaks oli Eesti pinnal
1919. a. formeeritud Läti. Volmari
polgu major A. Ameriks, kes kirjeldas
objektiivselt lätlaste rasket
olukorda 1919. a., kus Läti lõunapoolses
osas opereerisid' Laides-
; wehri ja Rauddiviisi osad, kes olid
vaenulikud Läti riigile ja Põhja-
Läti oli kommunistide valduses.
Halvim oli, et liitlased toetasid
Landeswehri. Ta kirjeldas ka Võnnu
lahingut ja eestlaste osa selles,
sest Eesti armees oli siis "ligi
100.000 meest ja see oli võitnud
just vene kommuniste. . •
A. Kala andis edasi eestlaste tervitused
ja märkis, et Võnnu lahingus
hävitati eesti ja läti rahvaste
teine ajalooline vaenlane, mille tulemuseks
oli Vabf Eesti ja Vaba
Läti. Eestlased mälestavad Võnnu
lahingut Võidupühaga.
Edasi B. Leeman meenutas oma
kohtumist major A. Ameriksiga
Eesti Ratsaväe julgel sõjaretkel
Võru alt Jakobstadt—Kreuzburgini
Düüna kallastel 1919. aasta maikuul
Põhja-Läti vabastamisel
kommunistide ikkest. '
VABA • EESTLÄMD neljapäeva, 28. ji^^^^^-iS?^:-- . I t o s d a y , . . t o "28,1979 Lk. 9
Talliima Festivali puhiil. oli Eesti Maja SEwes m l l s
•polnud v®imaflik oma koori ette p S ^ d a , vaM pidi.selSeks istojat®
et koorijuhil H. Toil
KÕIKIDEKS
KINDLUStUSTESS
.•INSURANCE"
1482 Bathurst St., 4 koi-di
(Bathurst-St. aau-)
Telefon kontoris 653-7815 ji
. 653-7816
Reedeses kavas esinesid Peetri
korduse noorteikoor ,,Lootus'*
Bosemarje Lhdau juhatusel, K a lev
Estieame esitas võimHemist,
õed Lindaud laulsid kuna P. iK<3ip-viUem
neid saatis kitarril, T,E.
Vianeimgaidide feoor M i s ja
Kungla raihvatantsijad tantsisid,
piUimeiheks jälle Al Liik. Teises
ruumis oli amatööride õhtu, kus
esinesid v.Viisivennad" (Jaaik Jär^
ve, Tõnu Naelapea, Robert Vess-man
j a Robertt Van Nood) ja
Kihnu lõõtspillimängija Toomas
Tüiik.
Reede õhtul oli Peeter Kiviloo
filmi , iMusiobox dancer" esietendus.
Film kirjeldab lõhikiläinud
abielu taustal tütre kohtumist
isaga. Film valmistati P. Kiviloo
kuludega, fculd selle vaimistami-sel
on kaastegevad olnud mitu
eestlast.
Kaamerameheks on Alar Kivi-lo,
heli Ao Loö, lavastaja abiline
Lembitu Ristsoo, ftSitlid valmistanud
Endel Loo, kuna jutustuse
on loomud Tiina Soo-
• met.
Filmis mängivad eestlasist Laas
Leivat reporterina ja rannas
mängivate laste hulga§ on lavastaja
P. Kiviloo tütred. Filmi idee
pärineb P. Kiviloolt, kes sotsiajal-konsultandina
ja õpetajana on
sel alal Torontos üldtuntud. Tiina
Soomet, kel on kogemusi
National Füm Boardi juures ja
mujal, toimetas sellele , lõpliku
kuju. Filmil on universaalne sisu
ja huvi selle vastu juba mitmel
pool olemas.
Filmis on väga kaunis. Frank
Müls'i meloodia, mille Kanada õiguse
P. Kivüoo omas juba siis,
kui sel polnud veel praegust kuulsust;
nüüd see on tippmeloodiate
hulgas. Nagu P. Kivüoo filmi demonstreerimisel
ütles, võttis 16-
minutilise filmi valmistamine
kuus kuud. F i lm tuli Tallinna Festivalil
järgmistel päevadel uuesti
mitmel korral esitamisele ja sai
suureipärase tehnilise taseme ja
-emotisonaalse soojuse tõttu
hea hiraiaaigu.
Laupäeval tähistati Võidupüha
ja jaanipäeva. Kavalises osas ®sl-nesid
.Jaaniku" grupp (Ilo Maimets,
Karin Maimets. Silvia S i i -
tam ja Leena Tiisman) viie laulu-ga
Leelo Valdsaar esitas flöödil
kaks soome ja üihe A. Karlhdi me-loodia,
klaveril saatis C. Kiw^.
„KiingIa" ralivatotsijad esitasid
rahvatantse, aga kuna
mees polnud kohale
mängis A. Kittaskise akordionil
INŠURANCi
Eesti Majas
Broadview Avemue, mvm 202,
Toronto, Ontario M4K 2R6
Teleffom 461-0764
CHÄRTIR LEND
Lääneranniku Suvepäevadele
245 . -
Majutamise isiformatsioom
Toronto Eesti Maja, tel. 466-4813
Insuraijce
Agency
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rexdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 7454622
mmm
ESTO MUTUAL -FUND, LTD.
Aktsia hind 22. juunü $9.25
%m King St, W., Room 1900
Toimto, Ont. M 5H 1J8.
Telefon päeval 364rll31
925-6812
õnne Laifkve laulis G. Laikve
kvarteti saatel, Kalev-Estiöhne
esines võimlemisega, ,JPositüv®sd
mehed'; (A. Kiviio, Mank ja Eerik
Teose) esitasid mõned bravuursed
laulud j a „Laanelinnud" nimeline
lauiluansambel (Evi Valge,
Elle Laikve-Sildva, Heidi Laikve
ja Linda] Laikve) laulsid G. Laikve
kvarteti saatel, kuhu kuulusid
H. Kasak, H . Sildva, T. Lang ja
G. Laikve juhatajana.
Kima oli Võidupüha ja jaaniõhtu,
siis Harald Teder pidas lühikese
kõne nende päevade j a mõtete
tähtsusest. Ta rõhutas, et
oleme laihutamata osa eesti Toh-vast
ja arvas, et kodumaal tuntakse
suurt i^Õömu, et sellise
sündmuse on korraldanud just
noored, kuna k a kodumaal on
noored peamiselt vastupanu avaldajad.
Ta ütles, et kuigi 60 aastat
tagasi loodi Landesweeri võitmisega
Võidupüha traditsioon, meenutas
ta ka samas kohas olnud
ümera võitu. Sageli on Võidupüha
, mõttöks antud meie võitude
päev. Kuid sel on veelgi laiern
tähendus, meie öksistentsi küsimus.
Kuidas on eesti rahvas või^
nud 6000 aastat seal püsida? See
on m.eie võidu mõte, mida.peaksime
Võidupühaga siduma.
Vaadeldes pöÖTipäeva tähendust,
ta ütles, et see pole vaid aastaaegade
vahetus, vaid ka põlvkondade
vaheldumise tähendus,
millega on itagatud meile soome-ugri
rahvana senine eksistents ja
kultuur. Ainult oma. vaimse eneseteostusega
, suudame põlvest
põlve edasi viia eesti vaimu.
• Meenutades Eesti Vabariigi presidendi
poolt võidutule süütamist
ütles ta, et niiüd on noored
need, kes oma hinges viivad
võidutule põlvest põlve meie
generatsioonide ketis. See on
ainus võim, mis vabastab kord
ka meie kodumaa.
Pühapäevane jaanipäev :oli samane
hoogne, sisu- ja rahvarohke.
Kavalises osas esinesid eelmistel
päevadel juba laulnud, mämgi-nud
j a tantsinud grupid või üksikisikud.
LisaJks tuli KaTavan
1 Centrelst eesti välijapanekute.(korraldaja
Andres Raudsepp, kes esitas
rea laule, neid ise kitarril saates
kuna teisieks saatjaks oli M .
Ahemiäe kontrabassil. •
Eestlasi: tüli ikülastama ka K a nada
keskvalitsuse
. internatsionaalse.;: .•kaubandEse
minister Etobicokel piirkoima
pariamendiliige Michae! Wll-son
ja Kanada Rahvusliku Konservatiivide
• partei aM • dr. Gr.
ToToätb Soomlastde on itönavu- ^ kooris laulis vapralt tam^k^ t t e
m jüiHiitam oilnud Müaliskooride 95-aas5t3ans8 kooriliige, te ei näinudki
Meateas.^^
t u a ^ oli ^ t i kiooriiauiteij kaks
G. Emesakas tööd, „Haickiaanö
mehed imümma*^
(Vat lui^adi).
Karjalaste laüluesstus oli eriwsrv
oma temperammdilit; ancUs
tunda tmõrite häMeulatus, mida
tull fotisseerida a^udlskeffnates
Juhul väga valke, vSljaaryaitud Mitades. Kuid laulude sisuline
Eesti Majas toimuriüd KJaiyala külg oli väga läihedane eesti prae-
Lauhivelkoft ta^sext, millelejgusele pagulaslauludele, mikiker
kuuiks. Soomesit on
l&iilla tulnud ilnius
^ i ^ injeist )pole iseseisivm^^^ 3cont-
^eiJte fižndbud väid piirdunud jü-mialateeaiistusel
või 'foranto ms-koja
^ laiullniisegQ. Tõelise te
rilaulu vastu ei liäi siinseil soom-lasü
eriti suurt huvi olevat,
Pühapäeval selgusid ka mai®- oli mõnel
võMuse tagajäa-jed. Kiiimaletur-niiri
võitis Pauli H i r v n ^ d
punktiga, 'teiseks jäilhgvar Liitoja,
kolmias Olavi Mankio. Paul
Kerese niinelise onalevõistlüse või-is
J. Kaloosay, teisele kohale jäi
M. Tae ja kolmaiidaifcs L. Joselin.
Lauatennise võistluse võitis Ivo
Sillaste, iteine L. Joselm ja kolmas
M.Tae. • ^
Tallinna Festivalil oli pärast
prograrnime, seltskondlik osa, kus
mängisid vaheldumisi õhtuil ,^ar
ja'- ja V. Güstavsoni Orkestrid.
Publiku üldarvust pole kindlaid
andmeid, kuid nelja päeva jooksul
võib külastanute arv
ta üsna' 4®00 lähedale. •
Need päevad olid hoogsad, hea
kavaga ja tõid kokku nii" palju
eesti noori, et seda ei suutnudki
nagu usikuda, et neid n i i palju Torontos
leidub. Noored olid ise
korraldajad ja nende tööle tuleb
anda parim hinnang.- Ainult köög
pool oli nende juhiks Hilja Juk-ikum.
Seal öU alati väga,
tööd, kuid naerunäol sealgi toitu
jagati.
jäi^nes tantsuline osa.
Soome 'laulu vastu on k a eestlastel
olnud pidevalt huvi, kui-vörd
siinised soomlased, kes kontserte
on organiseerinud, on /tulnud
mõttele oma üritustest ka
eesti ühiskonda informeerida. Antud
informatsioon siisiki näitas.
regisneeritüd meeleolu; kaotatud
kodupinna .pärast; E r i t i ihnnes
see koorijuhi P. Helikiö laulus
,,Elämäh evakik^^ (iElü ipagu-laseria),
kus luuletaba Ev^Kapi
sõnadele oli toodud väga igatsus»
lik meloodia kodukoha jäi^e.
Kontserdile jäi^gnes Eeil(tskond°
Uus USA saadilL
et viamasel kahel feontserid oli 1^ ^^^^^^
miõnevõn^ k a eesti laulusõpni/ • mitm^ugustel
, muusikainstrumentidel j a laulu-
Kahtöt vimiasest kontserti and- a^aj^nblitega.
hud koorist oli tugevamaks Kok-fcola
Lauluvelkot nimeline; meeskoor
KeskjSoomest. 70-liiikmelise
koosseisuga itasakaaiustatud hääl-tegruppidega,
esiitades peamiselt
soOme klassikuid, näitas oma
head taset: Soome helüoojate
kõrval oli kavas k a K . Tümpu
„Tervitus" ja R. Pätsi ^Tantsulaul".
Soome kooridel on olnud
sidemeid eesti kooridega ja selletõttu
valinud oma repertuaari ka
vennasrahva laululoomingut.
Erineva karakteriga oli nädal
hiljem kontserdi andnud Karjala
Lauluveikot nimeline meeskoor
WASHINGTON - Välisministeeriumist
teatati, et Moskvasse nimetatakse
uueks ÜSA saadikuks
suurfirma International Business
Machines CJorp. president Thomas
J . Watson. Ta on viibinud Veemaal
oma nooruspäevU ja hfljem
sõja ajal, vene keelt ta aga ei oska,
Praegu on saadikuks Mosfeyas
Lappeenrannast. 40-liiikmelises Malcolm Toon.
koos oma abikaasadega. M.
son võttis k a lühidalt sõna, õnnitledes
©sinejiaid ja tuues peaminister
J . Clarkilt parimad õnniitlu-sed,
kellega t a oli alles mõne päeva
eest koos olnud Ottawas.
Lisaks senisele kahele võimalusele
tuleval aastal ESTO-804e minekuks,
on teoksil veel kolmas
võimalus. Miks mitte külastada
Lõima-Euroopa riike ja isegi
Egiptust enne ESTd^O? See on
mõte, mtš vääriks läbiviimist, K u i
cm juba kord ..kavatsetud neist
tjlemaailmseist Eesti Päevadest
Stokholmis osa võtta,' miks ei
võiks seda siduda ringreisiga just
Lõüna-Euroopa maadele, sest paljud
tunnevad Põhja-Suroopait ja
Saksamaad juba varasemast
ajast. ••' •
, Praegu on kavatsusel organiseerida
grupisõit lennuüdga otse
Kreekasse, ikiilastadä seal kuulsaid
varemeid, siis puhata ja suvitada
seitse päeva laeval, külastades
Kreeka, ja Vahemere saari
ning vaadata isegi Egiptust- ja
Niiluse juures olevaid püramiide.
Siis järgneks sõit laevaga tagasi
Veneetsiasse, kust jätkatakse rongiga
(Burail-pässiga, mille hind
umbes. §270.00) edasi läbi Itaalia,
Shveitsi, Austria, Saksamaa ^ ja
Taani kuni jõutakse StoMiolmi
ESTO.80 päevadele. Vahepeatusi
võib teha igas võimalikus kohas,
sest on võimalus ise otsustada,
kas tahetakse jõuda Stokholmi
juba nädala alguseks või nädala
keskel. Ja k u i siis veel jõudu ja
tahtmist järele on jäänud, võib
korraldada rongiga ringsõite Norrasse
või Soome, sest ka neis
maades maksab Eurailpass. Lõpuks
lennatakse Stokholmist tagasi
Kanadasse.
Kogu reisi kestvus oleks üks
kuu. See läheks esialgsete arvestuste
kohaselt maksma 2.500 dollarit
koos täissöögiga nädala jooksul
laevasõidul. Reisist huvitatuil
helistada E. Komüe, tel. 447-7610
võimalikult lähemal ajal.
Maksab Kanadas: Väljaspool Esnada^:
132.
$19..
i r R E P O S T I G A
USA-s;
Faolaastas i28v
58.--^
$30.--
$T6,5®
LENNUPOSTKM^ ülto
Aastas $69,—, poolaastas $34^, veerandaastas $18.-
Aadressi muudatus 40 centl. t^ksiknumbri hind 40 eeati:
Eaiada aadressidele palame märMda „POSTAL €OBE"
ÜSA aadressidele ,,ZIPCODE"
Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada
Free Estoman jPubHsheiis^^i^
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks -^tavalise yidripostiga alates „ - . - . "
. _, 197. - . Tellimise katteks lisan $
rahas / tsheMga / n
sunjüures
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 28, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-06-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790628 |
Description
| Title | 1979-06-28-03 |
| OCR text | Nr. 49 ntai tival on möödimudL ostnud pidustusest õrnale 4000 inimest smeelsele hinnan- Iritüs, mida noored la, organiseerida ja tstus suurepäraselt, io eestlaskonnale, lalt lulijaile, meele- »a kohtumiste või-laste üritus määraku! j u s t keegi ette» [te päeval või ka )önud oma teistest |ru kaasa. Juba p l - sel päeval küsiti, ci pidustus eestlas-ileb uuesti korda-se andmiseks oli le/käis aHes hoog-ja tantsuettekan-ms on siiski püsi-lootab vastamisi • Itivali sisu oli nagis id kõigist senistest ja uutest gruppi- >ma esinemisi alus-ba me ei väsinud isa elamast; oli I päeva pidustustele kava jälgisid, kõi-l. et meil on inime-tasemega ja rikka-osa ka jundasid. nponeeris vaata-tuse kavalise külje ^adustaja Avo K i t - ikordioni ja saa6?s loii pillimees legipärast kohale, lek, aga ka osku-võimaliloid takis-ival arengukäigul.; |i3-bki inimesi, kes võinuks veidi lü-varem lõppeda,- |ajal olnuks noor-iiksteisega tutvu- )inuks tulevikus piedasi sidemeid ^sed muidugi näe-fa nende eesmärk praktiline eest! Imiseks võimaluse ^st| on neil selles võimalusi oli nii^ linud igav olevat,' f4 bii kõikjal. Ja noori, rohkemgi ida, sest noorte itud suurüritus lit hindamist, m!^ sellest põhjusest stal samaste päe- ^seks. Teadmata lajandusllk pool, l:as õigustab või [uuesti organisee-jäi saavutamata lä vägagi oluline, välispropaganda iri tutvustamine oli siiski ulatus- Iselleks, kavaraa- [eoseks Eest! aja-riraeguse okupat-prra valpistami-i- an on võimalda-ii eestlastel väl-iudu Kfaravan annab võima |al jäUe Tallinna lina esineda. |ga aega kaalutle-tegemiseks, kas ise grupi sise-pi-fa osaline Toron-jigis. Teatud võrd- Inne sugereerib kaasa minekut. HA naljad iväeline atashee prgema nõukogu- [oskva restoranis, [ta kelneri ja pa-vaslkakotletti. |, aga kolmandale eale." i , " vastab kelner, nikrofon." [külastas Poolat, lakirjanikud, kas feildaihobl (Nõu-jiikud ei tohi n i i - le küsimusi esita-lastas: Inu pihta käivaid leid juba pal.ju?*' nu, et täita kolm m i i t.1 tl: Nr. 49 3Ö. juunil j a 1. ning 2. juulü M. Leesmenft, tel. 481-6834, : 1. Ja 8. juulil m H, Tad, 922-3824. magisfrikraad Saimu Mölder saavutas sel kevadel Master oi Engineering (M. Bng.) kraadi tööstusteaduse (Iiüstusrial Engineering) alal. Väi-teikiri adapteerib strateegia pro-duikfcsioani ja inwsaituiim ikcsitrd-limiseäka'- , , • ' S. Möüdsei on varem saavutanud akadeenGdlissd toadid: BA Sc. — leamEteadJUses, M A Sc. — aerofüü-süsas. Töötab praegu professorina By«rson Polytechnicml Instituudis ja tob uiurimfetööd To-rontjo .ülikooli laerofütjslka instituudis äKÄlaineft© alal. AScadee-miliselt kuulub korp! Saikaiasse. ¥õnny lahingu ^ • aastapäeva 22. juuni õhtul toimus Läti sõja^ meeste Ziemelnecki kooBdise korraldusel lätlaste maja „Daugava Vanagi" ruuines Võnnu lahingu 60-nda mälestuspäeva tähistamine, millest saalitäis rahvast osa võttis. Külalistena vübisid kontsertaktusel eestlastest major B. Leeman ja koLltn. A. Tomander ning Toronto Võitlejate ühingu esimees A. Kala. B. Leeman omab Läti Vabadusristi ja teisi Läti aumärke, võttes koos A. Tomandeiliga osa võitlustest Läti pinnal. PeaJsõnelejaks oli Eesti pinnal 1919. a. formeeritud Läti. Volmari polgu major A. Ameriks, kes kirjeldas objektiivselt lätlaste rasket olukorda 1919. a., kus Läti lõunapoolses osas opereerisid' Laides- ; wehri ja Rauddiviisi osad, kes olid vaenulikud Läti riigile ja Põhja- Läti oli kommunistide valduses. Halvim oli, et liitlased toetasid Landeswehri. Ta kirjeldas ka Võnnu lahingut ja eestlaste osa selles, sest Eesti armees oli siis "ligi 100.000 meest ja see oli võitnud just vene kommuniste. . • A. Kala andis edasi eestlaste tervitused ja märkis, et Võnnu lahingus hävitati eesti ja läti rahvaste teine ajalooline vaenlane, mille tulemuseks oli Vabf Eesti ja Vaba Läti. Eestlased mälestavad Võnnu lahingut Võidupühaga. Edasi B. Leeman meenutas oma kohtumist major A. Ameriksiga Eesti Ratsaväe julgel sõjaretkel Võru alt Jakobstadt—Kreuzburgini Düüna kallastel 1919. aasta maikuul Põhja-Läti vabastamisel kommunistide ikkest. ' VABA • EESTLÄMD neljapäeva, 28. ji^^^^^-iS?^:-- . I t o s d a y , . . t o "28,1979 Lk. 9 Talliima Festivali puhiil. oli Eesti Maja SEwes m l l s •polnud v®imaflik oma koori ette p S ^ d a , vaM pidi.selSeks istojat® et koorijuhil H. Toil KÕIKIDEKS KINDLUStUSTESS .•INSURANCE" 1482 Bathurst St., 4 koi-di (Bathurst-St. aau-) Telefon kontoris 653-7815 ji . 653-7816 Reedeses kavas esinesid Peetri korduse noorteikoor ,,Lootus'* Bosemarje Lhdau juhatusel, K a lev Estieame esitas võimHemist, õed Lindaud laulsid kuna P. iK<3ip-viUem neid saatis kitarril, T,E. Vianeimgaidide feoor M i s ja Kungla raihvatantsijad tantsisid, piUimeiheks jälle Al Liik. Teises ruumis oli amatööride õhtu, kus esinesid v.Viisivennad" (Jaaik Jär^ ve, Tõnu Naelapea, Robert Vess-man j a Robertt Van Nood) ja Kihnu lõõtspillimängija Toomas Tüiik. Reede õhtul oli Peeter Kiviloo filmi , iMusiobox dancer" esietendus. Film kirjeldab lõhikiläinud abielu taustal tütre kohtumist isaga. Film valmistati P. Kiviloo kuludega, fculd selle vaimistami-sel on kaastegevad olnud mitu eestlast. Kaamerameheks on Alar Kivi-lo, heli Ao Loö, lavastaja abiline Lembitu Ristsoo, ftSitlid valmistanud Endel Loo, kuna jutustuse on loomud Tiina Soo- • met. Filmis mängivad eestlasist Laas Leivat reporterina ja rannas mängivate laste hulga§ on lavastaja P. Kiviloo tütred. Filmi idee pärineb P. Kiviloolt, kes sotsiajal-konsultandina ja õpetajana on sel alal Torontos üldtuntud. Tiina Soomet, kel on kogemusi National Füm Boardi juures ja mujal, toimetas sellele , lõpliku kuju. Filmil on universaalne sisu ja huvi selle vastu juba mitmel pool olemas. Filmis on väga kaunis. Frank Müls'i meloodia, mille Kanada õiguse P. Kivüoo omas juba siis, kui sel polnud veel praegust kuulsust; nüüd see on tippmeloodiate hulgas. Nagu P. Kivüoo filmi demonstreerimisel ütles, võttis 16- minutilise filmi valmistamine kuus kuud. F i lm tuli Tallinna Festivalil järgmistel päevadel uuesti mitmel korral esitamisele ja sai suureipärase tehnilise taseme ja -emotisonaalse soojuse tõttu hea hiraiaaigu. Laupäeval tähistati Võidupüha ja jaanipäeva. Kavalises osas ®sl-nesid .Jaaniku" grupp (Ilo Maimets, Karin Maimets. Silvia S i i - tam ja Leena Tiisman) viie laulu-ga Leelo Valdsaar esitas flöödil kaks soome ja üihe A. Karlhdi me-loodia, klaveril saatis C. Kiw^. „KiingIa" ralivatotsijad esitasid rahvatantse, aga kuna mees polnud kohale mängis A. Kittaskise akordionil INŠURANCi Eesti Majas Broadview Avemue, mvm 202, Toronto, Ontario M4K 2R6 Teleffom 461-0764 CHÄRTIR LEND Lääneranniku Suvepäevadele 245 . - Majutamise isiformatsioom Toronto Eesti Maja, tel. 466-4813 Insuraijce Agency 23 WESTMORE Dr., Süite 200 Rexdale, Ont. M9V 3Y7 Tel. 7454622 mmm ESTO MUTUAL -FUND, LTD. Aktsia hind 22. juunü $9.25 %m King St, W., Room 1900 Toimto, Ont. M 5H 1J8. Telefon päeval 364rll31 925-6812 õnne Laifkve laulis G. Laikve kvarteti saatel, Kalev-Estiöhne esines võimlemisega, ,JPositüv®sd mehed'; (A. Kiviio, Mank ja Eerik Teose) esitasid mõned bravuursed laulud j a „Laanelinnud" nimeline lauiluansambel (Evi Valge, Elle Laikve-Sildva, Heidi Laikve ja Linda] Laikve) laulsid G. Laikve kvarteti saatel, kuhu kuulusid H. Kasak, H . Sildva, T. Lang ja G. Laikve juhatajana. Kima oli Võidupüha ja jaaniõhtu, siis Harald Teder pidas lühikese kõne nende päevade j a mõtete tähtsusest. Ta rõhutas, et oleme laihutamata osa eesti Toh-vast ja arvas, et kodumaal tuntakse suurt i^Õömu, et sellise sündmuse on korraldanud just noored, kuna k a kodumaal on noored peamiselt vastupanu avaldajad. Ta ütles, et kuigi 60 aastat tagasi loodi Landesweeri võitmisega Võidupüha traditsioon, meenutas ta ka samas kohas olnud ümera võitu. Sageli on Võidupüha , mõttöks antud meie võitude päev. Kuid sel on veelgi laiern tähendus, meie öksistentsi küsimus. Kuidas on eesti rahvas või^ nud 6000 aastat seal püsida? See on m.eie võidu mõte, mida.peaksime Võidupühaga siduma. Vaadeldes pöÖTipäeva tähendust, ta ütles, et see pole vaid aastaaegade vahetus, vaid ka põlvkondade vaheldumise tähendus, millega on itagatud meile soome-ugri rahvana senine eksistents ja kultuur. Ainult oma. vaimse eneseteostusega , suudame põlvest põlve edasi viia eesti vaimu. • Meenutades Eesti Vabariigi presidendi poolt võidutule süütamist ütles ta, et niiüd on noored need, kes oma hinges viivad võidutule põlvest põlve meie generatsioonide ketis. See on ainus võim, mis vabastab kord ka meie kodumaa. Pühapäevane jaanipäev :oli samane hoogne, sisu- ja rahvarohke. Kavalises osas esinesid eelmistel päevadel juba laulnud, mämgi-nud j a tantsinud grupid või üksikisikud. LisaJks tuli KaTavan 1 Centrelst eesti välijapanekute.(korraldaja Andres Raudsepp, kes esitas rea laule, neid ise kitarril saates kuna teisieks saatjaks oli M . Ahemiäe kontrabassil. • Eestlasi: tüli ikülastama ka K a nada keskvalitsuse . internatsionaalse.;: .•kaubandEse minister Etobicokel piirkoima pariamendiliige Michae! Wll-son ja Kanada Rahvusliku Konservatiivide • partei aM • dr. Gr. ToToätb Soomlastde on itönavu- ^ kooris laulis vapralt tam^k^ t t e m jüiHiitam oilnud Müaliskooride 95-aas5t3ans8 kooriliige, te ei näinudki Meateas.^^ t u a ^ oli ^ t i kiooriiauiteij kaks G. Emesakas tööd, „Haickiaanö mehed imümma*^ (Vat lui^adi). Karjalaste laüluesstus oli eriwsrv oma temperammdilit; ancUs tunda tmõrite häMeulatus, mida tull fotisseerida a^udlskeffnates Juhul väga valke, vSljaaryaitud Mitades. Kuid laulude sisuline Eesti Majas toimuriüd KJaiyala külg oli väga läihedane eesti prae- Lauhivelkoft ta^sext, millelejgusele pagulaslauludele, mikiker kuuiks. Soomesit on l&iilla tulnud ilnius ^ i ^ injeist )pole iseseisivm^^^ 3cont- ^eiJte fižndbud väid piirdunud jü-mialateeaiistusel või 'foranto ms-koja ^ laiullniisegQ. Tõelise te rilaulu vastu ei liäi siinseil soom-lasü eriti suurt huvi olevat, Pühapäeval selgusid ka mai®- oli mõnel võMuse tagajäa-jed. Kiiimaletur-niiri võitis Pauli H i r v n ^ d punktiga, 'teiseks jäilhgvar Liitoja, kolmias Olavi Mankio. Paul Kerese niinelise onalevõistlüse või-is J. Kaloosay, teisele kohale jäi M. Tae ja kolmaiidaifcs L. Joselin. Lauatennise võistluse võitis Ivo Sillaste, iteine L. Joselm ja kolmas M.Tae. • ^ Tallinna Festivalil oli pärast prograrnime, seltskondlik osa, kus mängisid vaheldumisi õhtuil ,^ar ja'- ja V. Güstavsoni Orkestrid. Publiku üldarvust pole kindlaid andmeid, kuid nelja päeva jooksul võib külastanute arv ta üsna' 4®00 lähedale. • Need päevad olid hoogsad, hea kavaga ja tõid kokku nii" palju eesti noori, et seda ei suutnudki nagu usikuda, et neid n i i palju Torontos leidub. Noored olid ise korraldajad ja nende tööle tuleb anda parim hinnang.- Ainult köög pool oli nende juhiks Hilja Juk-ikum. Seal öU alati väga, tööd, kuid naerunäol sealgi toitu jagati. jäi^nes tantsuline osa. Soome 'laulu vastu on k a eestlastel olnud pidevalt huvi, kui-vörd siinised soomlased, kes kontserte on organiseerinud, on /tulnud mõttele oma üritustest ka eesti ühiskonda informeerida. Antud informatsioon siisiki näitas. regisneeritüd meeleolu; kaotatud kodupinna .pärast; E r i t i ihnnes see koorijuhi P. Helikiö laulus ,,Elämäh evakik^^ (iElü ipagu-laseria), kus luuletaba Ev^Kapi sõnadele oli toodud väga igatsus» lik meloodia kodukoha jäi^e. Kontserdile jäi^gnes Eeil(tskond° Uus USA saadilL et viamasel kahel feontserid oli 1^ ^^^^^^ miõnevõn^ k a eesti laulusõpni/ • mitm^ugustel , muusikainstrumentidel j a laulu- Kahtöt vimiasest kontserti and- a^aj^nblitega. hud koorist oli tugevamaks Kok-fcola Lauluvelkot nimeline; meeskoor KeskjSoomest. 70-liiikmelise koosseisuga itasakaaiustatud hääl-tegruppidega, esiitades peamiselt soOme klassikuid, näitas oma head taset: Soome helüoojate kõrval oli kavas k a K . Tümpu „Tervitus" ja R. Pätsi ^Tantsulaul". Soome kooridel on olnud sidemeid eesti kooridega ja selletõttu valinud oma repertuaari ka vennasrahva laululoomingut. Erineva karakteriga oli nädal hiljem kontserdi andnud Karjala Lauluveikot nimeline meeskoor WASHINGTON - Välisministeeriumist teatati, et Moskvasse nimetatakse uueks ÜSA saadikuks suurfirma International Business Machines CJorp. president Thomas J . Watson. Ta on viibinud Veemaal oma nooruspäevU ja hfljem sõja ajal, vene keelt ta aga ei oska, Praegu on saadikuks Mosfeyas Lappeenrannast. 40-liiikmelises Malcolm Toon. koos oma abikaasadega. M. son võttis k a lühidalt sõna, õnnitledes ©sinejiaid ja tuues peaminister J . Clarkilt parimad õnniitlu-sed, kellega t a oli alles mõne päeva eest koos olnud Ottawas. Lisaks senisele kahele võimalusele tuleval aastal ESTO-804e minekuks, on teoksil veel kolmas võimalus. Miks mitte külastada Lõima-Euroopa riike ja isegi Egiptust enne ESTd^O? See on mõte, mtš vääriks läbiviimist, K u i cm juba kord ..kavatsetud neist tjlemaailmseist Eesti Päevadest Stokholmis osa võtta,' miks ei võiks seda siduda ringreisiga just Lõüna-Euroopa maadele, sest paljud tunnevad Põhja-Suroopait ja Saksamaad juba varasemast ajast. ••' • , Praegu on kavatsusel organiseerida grupisõit lennuüdga otse Kreekasse, ikiilastadä seal kuulsaid varemeid, siis puhata ja suvitada seitse päeva laeval, külastades Kreeka, ja Vahemere saari ning vaadata isegi Egiptust- ja Niiluse juures olevaid püramiide. Siis järgneks sõit laevaga tagasi Veneetsiasse, kust jätkatakse rongiga (Burail-pässiga, mille hind umbes. §270.00) edasi läbi Itaalia, Shveitsi, Austria, Saksamaa ^ ja Taani kuni jõutakse StoMiolmi ESTO.80 päevadele. Vahepeatusi võib teha igas võimalikus kohas, sest on võimalus ise otsustada, kas tahetakse jõuda Stokholmi juba nädala alguseks või nädala keskel. Ja k u i siis veel jõudu ja tahtmist järele on jäänud, võib korraldada rongiga ringsõite Norrasse või Soome, sest ka neis maades maksab Eurailpass. Lõpuks lennatakse Stokholmist tagasi Kanadasse. Kogu reisi kestvus oleks üks kuu. See läheks esialgsete arvestuste kohaselt maksma 2.500 dollarit koos täissöögiga nädala jooksul laevasõidul. Reisist huvitatuil helistada E. Komüe, tel. 447-7610 võimalikult lähemal ajal. Maksab Kanadas: Väljaspool Esnada^: 132. $19.. i r R E P O S T I G A USA-s; Faolaastas i28v 58.--^ $30.-- $T6,5® LENNUPOSTKM^ ülto Aastas $69,—, poolaastas $34^, veerandaastas $18.- Aadressi muudatus 40 centl. t^ksiknumbri hind 40 eeati: Eaiada aadressidele palame märMda „POSTAL €OBE" ÜSA aadressidele ,,ZIPCODE" Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada Free Estoman jPubHsheiis^^i^ Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks / veerandaastaks -^tavalise yidripostiga alates „ - . - . " . _, 197. - . Tellimise katteks lisan $ rahas / tsheMga / n sunjüures |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-06-28-03
