1979-06-28-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 49
Hipd Saatekulu
2J0
S -
350
3. -
4.30
9 -
) 3.-
5^
5—
4J0
4i0
1.50
4. ~
2.-
1.S0
14.-
2.1C
2.50
2^
2.2S
20.—
8—
1.50
4.-
4.-
4. -
8.ao
5. -
150
2.75
14—
6. -
1250
16.20
/ • 1
250
2.Ö0
40
33
3S
3S
35
15
15
13
2S
20
20
19
40
30
30
40
40
20
23
25
40
SO
50
35
40
33
•11
t tagasi: „Kas tütar»
tänapäevane moodne
rukut võimlemas.
I
1
I
I
I
Nr. 49
ADVOKAADID
Advokaa^!lota^
, Hendy, Shirer &. üüSsMvi
Tel. 429-311®
kodas 699-2395
HETHERINGTON, F A L L IS
.Advokaadid^notarM .
3S5 Bay Sft.j Süite 40l. 363-M51
Õhtuti 447-2017 või 929-3425
\ • ADVOKAÄT-NOTAR
Room 1912, Royal Trust Tower
Toronto DobiiEion Centre
Postiaac^ess: P.O. 326, Toronto
Ont. (Bay'& Kimg) M5K-1K7
• ' Telefon: • 8694777 •
24-tundi telefoni valveteenistus
133 Richmond St. W., Ste
Toronto, M 5 H 2L3
- Tel. 364-'^072
Chartered Accountaaft
• .. 55 University Ave., Ste. 6,®®
Tel. 862-7115 •
Toronto, Ont. M5J 2H7
0 P T I K
Tel. 531-4251
412 RONCESVALLES
DOCtÖR OF CHIROPRACTIC
331 Sheppard Ave. E . WiJ
' TELEFON 224-0444
Aeg kokkuleppel
RabindranatSi Tagore^ Pnuvü-laipõim.:.
Itorjamaa 1977.
104 lk.
Juba eelmisel aastal ilmunud,
aga ailles hiljuti siia mandrile
jõudnud Rabindranath Tagore
värsikogu ,jPuuviljapõim" on kol^
mas raamat sellelt maailmakuulsalt
bengali luuletajalt j a Nobeli
laureaadilt eesti feeeles;
Juba SO^ndail aastail ilmus Nobeli
Laureaatide seerias tema
„Laiulupalvelus" (Gitandabali) ja
,4eclnSk" ühise raamatuna. Mõlemad
ilmusid eriimniatuina kirjastus
Orto mittömiiiüdavate jõu-luküigitusteostena
(,^uluipalve-lus"
1Ö53, „Aed!nlk" 1956). Kodumaal
on Uku Masing viimistlenud
oma eelmistest teostes täitud
tõlkeid j a need on ilmunud , JiOO-mingu
Raamatukogu" sesrias
(„Gitandshali" 1976, ,,Aeclnik"
1974). Väga huvipakkuv ja tõlkijaile
näitlik on jälgida kuivo>rd
U. Masing on suutnud viimistlemisega
neile luuletustele vedgi
suunemat mõtteselgust j a -täpsustamist
anda.
Noor Tagore isa oli BramaSa-madzhi.
usulahu juht ja kogu perekond
elas seleMdist laadi tišu
õhtekonnas, mida iga inimene
omamoodi oma elus võis täita.
See usuga seotus kujundas ka
noorele Tagorele usutunnistuse,
mille kohaselt igM inimesel on
kaks külge: ühelt pooit osa maailmast,
teiselt poolt ta on indivüd,
kes maailmast eraldatud. Jumal
on kõikjal, kõik on Jumala tehtud
ja looduse ning inimeste vahel pole
sügavat lõhet, Tagore luules on
alati esü armastuse nõue. Armastus
sisaldab lahusolekut ja ühinemist
ning inimese ülesandeiks ongi
seUe ühendamise teostamine,
mi töös, armastuses kui k a ilu-tmidmises.
Sellises dualistlikus
vaates on armastusel kaks kulgeme
tunneme Jumalat ega tunne
teda mitte, ta on saavutamatu
siht ja ometi saavutatav.: „Jumalat
ei otsita mlfcte, vaid talle an^
dutakse ja mõistus on selleks ainult
üJssvahendeist/V ütles
j a U ; Masing ise.
See armastuse motüv 'läbib ta
luule lõpmatuis variaitsioones ega
polegi sageli mõistetav, kuš soe
on usulünts, fetss ininivaheikordi
puudÄv. VaaitsmiaAa
mjle, on t a luule oaueti rikkalik
mis jäävadki Sölgi^etuiks täidiselt
on „Gitaind2haili" ^usuline luule,
„Aednik" on panteistlik. Viimases,
äsja eesti keeles iteimud
."yPuuviljiäpõitnes*', ;mis trüikitud
1943. a.paljundakid tõlke järgi,
Oli luulepilt väga^ © e ^^
sartianev, \kuid nonde vahel on
m^õned eepilise sisuga värsid, mis
oma müÄaga 0(n muinasjuitull-sed;-
:\:-
Tagore ori öelnud oma luiulö i l -
mumiBei,. et„ainult slsednis^ vas-tumeelšusega
annan amsi toule
välja üma muusikata, sest neil
puudub hing'^ Ilmselt kandis ta
ryeid ette lauldavaina. Tõlked Tagore
luulest on maailma ijõudnud
Inglise keele ikaudu. Bengäüi keeles
on need väga kunstlikud oma
riimilt j a rütmilt. Proosatõükeina
on need^ saanud paljudes kirjandustes
vabavärsi üheks suure^
maks populariseerijaks, muuseas
ka pärastsõja j argses Eestis.
Tagore luuletuste lugemine võib
olla tõeline laulupalvelus, võiboil-la
aednikuna Ilu kasvatamine, aga
see võib olla samavõrdselt haarav
puuviljade ikogumisel, kuna luuleta
j a tunneb, et•„Nüüd nooruse lõpul
mu elu on nagu puuvili, millel
pole midagi säästa, ja. mis ootab,:
et end täiesti pakkuda anniks
QueeN ST.
•2
i2
u/
Ui
O P T I C A L S T U B IO
•. R. SCHMID, saksa optik
SiiiuV valik euroopa prlHiraame;
Zeiss, Rodenstolpk, Metzler
Spetsiäliseeminud contact leaside
2E
oma magususe Koormaga.
(Puuvüjapõim II). ;
Kuid ikka ja jälle põimib ta
luuletusist läbi armastuse motiiv,
kuigi see kelle poole t a amiastus-palvelus
toimub, on peitnud enese
luuletaja amiastuse ja ilootus-te
eest viimseni, sest ta on alati
tema luules:
Uku Masingu eestindus on võinud
vaid selleläbi nü suurepärase
ja ehtsa tulemuseni jõuda, et
temia omagi luule õn üks: alatine
dialoog idamaiselt tunnetatava Jumalaga.
.Või on Mäsüigu luule
just selliseks saanud Tagore töö^
de tõlkimisega ühenduses olemise
tõttu. „Puuviljapõim" aga on rikkalik
,m.editatsioonide kogu, milles
mimhihg katsub leida ja saavutada
seda, mis on temas, aga
võib olla jääb k a saavutamatuks.
- HANNES OJA :
1
VABA SemANg ta
X
I-
,^Val)a Eestlase" toimetuse ja
talituse
T O I M E T U S : J A T A L I T U S
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9-4-m. •
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega* -
Karl Arro
Hannes Oja
Kuulntusn
766-2057
481-5316
'l58S BLÖOR ST. W . i tänav lääne
pool Diindas'e1siii]!jway*d
TELEFON 535-6252
HOGAN PONTIAC BUICK LTD
348 Danforth Ave.
Telefon äris: 461-3561
PONTSAC •
BUICK
LEMANS
PHOENIX
FIREBIRD
SUNB^RD
ICENTURY
ACADIAN •
: S K Y H Ä W K -
G.M.C. veoaütoi
Pruugitud autod
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella l l - n i ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kdla l i m
V KUULUTAMNE • :
VABA EESTLASES V
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
HIIU nr. 8 — 1979. Hiidlaste
teadete vahendaja arutleb ülemaailmse
Laste Aasta mõtteid,
aga. arutleb ka oma muresid, re
gistreerib hiidlaste liikumisi ja
tegemisi, avaldab H. Leivati „01e-me
võrsunud Hiiumaa p i n n a s t V ,
Hiiu Heino luuletuse „Saarte rahvas",
J. Soosteri Kodu'' noodi,
K. Rootsi „Kärdla koolielu al-geid'V
Elmar Vrageri kaiks luuletust,
L.W; „Kalapüügist ja
muust", P. Tammevesiki kirjeldata
oma laulu„Tuisu-Äntsu tuju" tekkelugu,
Hiiu^ Ingel — Sarapuu
,,tjiks llihike reis „Greoeni". pardal",
L.W. „Tere", Elna sünmlpäe-vaildrjutuse
ühele kallile hiiu
isele'', lisaiks luhilugusid, hüdlaste
nalju, oirganisatsiooni 'aruandeid
ja järölhüüe M. Timmelmannlle,
p n a r Sanden, LOOJANGUL
LAHKUME TALLINNAST. Romaan,
Boreas Estonian Publis-hing
House, Cardiff 1979. 240 lk.
luulueuste hismafi
üks toll ühel veerul -
esiküljel . . _ . . > ..
tagaküljel
$3.25
$3.75
$3.50
KUULUTUSI VÕTAVAD r '
VASTU:
1. Vaba Eestlase toitis :
135 TecumSeth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70,
Stn. C, Toronto 3, Qnt
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivaiidi25}-€495
2. Mrs. Leida Marley v;-
149 Bishop Ave. .
Willowdale, pnt.
Telefon: 223-0080^
Post
/Of t33f
B a OD
KANADA JA ÜHENBRHGIB ' •
Kirjad kuni 30 grammini 17
TrüMsed Ja õmiesooviks^dtS
kuni 50 grammimt
TEISED MAAD
Aerogrammid ja
kuni 20 grammini
Täpsema informatsiooni sasimiseks
palutakse pöörata lähema
NEW YORK (VES)
nud aastall7. oktoobril suri USA-s
iseseisvuseajast tuntud kirjanik
Reed Morn. Tema kirjanduslikku
pärandit on selgitanud Rein Grabbi.;
- v " ' ' '
Arvamised, et Reed Mornil oli
lauasahtlis pikem novellikogu käsikiri,
ei pidanud pailca. Küll aga
leidis Rein Grabbi ühe avaldamata
romaani käsikirja, mille pealkirjaks,
on „Nimed ruumis ja ajas*';
Selle romaani avaldamise on oma
peale võtnud ajakiri , ,Mana'', mida
tohnetab Rein Grabbi vend Hei-lar
Grabbi. Reed Mornilt on varem
ilmunud kõhn romaani: „Andekas
parasiit", ,7Kästreerit elu" hing
Pärnu tevadiseiä:. räimedl; on
alati olnud kuulsad nii elus kui ka
kirjanduses. Tänavu olevat räimesaak
olnud mullusest suurem.
Pildil yalentitie Kiur räimi-sorteerimas.
• • r - - • • .
Maardu Keemiatehase peainseneri
H. Vinkmani karistati noomitusega
selle eest, et pikeina perioodi
jooksul pole tehases rakendatud
abinõusid laadimis- ja tüh-jendamistööde
täiustamiseks, mis
põhjustas vagunite seisuaegu. Riigile
tekitatud kahju osaliseks hüvitamiseks
tuleb tal tasuda ühe kuupalga
suurune trahv. Kuupalgaga
peab oma trahviraha tekitatud
kahju eest tasuma Kehra Tsellu-laõsitehase
peainsener J. Joab.
Rahvakontroll leidis, et. tuhanded
vagunid pn ^mitmel pool seisma
jäetud, mistõttu olid
tingitud.
Jääminekuga algas kodumaal ka
uppumiste esinemine, müle põhjustajaks
on olnud alkoholijoove
(kena mõiste purjus olemise kohta).
Juba maikuus uppus kolm ja
päästeti üheksa purjutajat. Selletõttu
ongi tehtud üleskutse, et veekogude
äärde puhkele asujad peaksid
silmas pidama, et nad sisse ei
sattuks. Aga ka et nad tühja „taa-
"a'' (pudeli) kaasa võtaksid, sest
anda vedelema jäetud pudelid ja
purgid olevat kerged purunema,
killud ön aga ohtlikud nii vees kui
kuival maal olijaüe. Möödunud
suvel sai Eesti supelrandades vigastada
1420 inimest; kellest 117
viibisid haiglaravil.-
Kodumaal on praegu lihapuudus
nii suur; et Tallinnas olid inimesed
asetanud kassile sildi sappa
tekstiga „Viimäne liba Eestis!".
Küli olid miilitsamehed kassi taga
ajanud! Lihapuuduse vältimiseks
on tänavu ^ norme suurendatud. Nii
on Pärnu rajooni majandeüe antud
uuteks normideks 102.00Ö tonni piima
ja 20.540 tonni liha. Ajaleht
„Rahya Hääl" peab isegi maini-mav
et ,jtänayused ülesanded nii
piima kui liha tootmisel on suu-rM".:;:^•-^^;,',.;•,
Võttes arvesse möödunud aastal
kogetud raskusi heinateoga,
alustati juba maikuu teisel poolel
heinateoga. Sooj a kevade tõttu on
rohi väga. jõudsalt kasvanud, nii
et näit. Moostes haikati- rohujahu
tegehla kolme vahetusega.
Eestist saabunud teadetel on
Peipsi veepind praegu rakordili-sel
kõrgusel. Kohati ulatub vesi
isegi rannaäärse maanteeni. Suurvee
on põhjustanud tugevad vihmasajud,
mis olid läinud aastal
erakordselt ulatuslikud. Kuid ka
kõiki snehäanilisi parandusi
(mitte keretöiö)
Ave. Tel.'691-1)553 •
RlSTOf SAARENVIÄTÄ
leilYCAHÄDA
' CARGl.:"
Eoch Member offIce Independontly
ownod and operoted
2670A Yonge St. (at Lytton Blvd.)
Toronto M4P 2J5
Kinnisvara ostu vöi müügi koirai
helistage
Toomas Mankin, teil 4874477
kodus 447-2017
tänavu; on ohiud palju yihmasa-dusid.
••;
Piduliku avamisega Kirnu raekojas,
esimeste loengutega linnus-tiku
uurtostest Pärnus, siirdut!
kolmepäevalisiele V I lomitdlüogide
päevale Matsalusse. Kohal viibisid
linnustiku uurijad Lätist, Leedust
ja Soomest ning Leningradist.
Päevade korraldajaks oli
Eesti Teaduste Ak^eamia Zooloogia
ja Botaanika Instituut koos.
Metsamajanduse ja Looduskaitse
ministeeriumiga. Päevadest osavõtjad
külastasid Nigula jraba ja
Matsalu m.äTgalasid, kius arutati
, Balti* mere lindude aivu kõikumi-
I se
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 28, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-06-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790628 |
Description
| Title | 1979-06-28-07 |
| OCR text | Nr. 49 Hipd Saatekulu 2J0 S - 350 3. - 4.30 9 - ) 3.- 5^ 5— 4J0 4i0 1.50 4. ~ 2.- 1.S0 14.- 2.1C 2.50 2^ 2.2S 20.— 8— 1.50 4.- 4.- 4. - 8.ao 5. - 150 2.75 14— 6. - 1250 16.20 / • 1 250 2.Ö0 40 33 3S 3S 35 15 15 13 2S 20 20 19 40 30 30 40 40 20 23 25 40 SO 50 35 40 33 •11 t tagasi: „Kas tütar» tänapäevane moodne rukut võimlemas. I 1 I I I Nr. 49 ADVOKAADID Advokaa^!lota^ , Hendy, Shirer &. üüSsMvi Tel. 429-311® kodas 699-2395 HETHERINGTON, F A L L IS .Advokaadid^notarM . 3S5 Bay Sft.j Süite 40l. 363-M51 Õhtuti 447-2017 või 929-3425 \ • ADVOKAÄT-NOTAR Room 1912, Royal Trust Tower Toronto DobiiEion Centre Postiaac^ess: P.O. 326, Toronto Ont. (Bay'& Kimg) M5K-1K7 • ' Telefon: • 8694777 • 24-tundi telefoni valveteenistus 133 Richmond St. W., Ste Toronto, M 5 H 2L3 - Tel. 364-'^072 Chartered Accountaaft • .. 55 University Ave., Ste. 6,®® Tel. 862-7115 • Toronto, Ont. M5J 2H7 0 P T I K Tel. 531-4251 412 RONCESVALLES DOCtÖR OF CHIROPRACTIC 331 Sheppard Ave. E . WiJ ' TELEFON 224-0444 Aeg kokkuleppel RabindranatSi Tagore^ Pnuvü-laipõim.:. Itorjamaa 1977. 104 lk. Juba eelmisel aastal ilmunud, aga ailles hiljuti siia mandrile jõudnud Rabindranath Tagore värsikogu ,jPuuviljapõim" on kol^ mas raamat sellelt maailmakuulsalt bengali luuletajalt j a Nobeli laureaadilt eesti feeeles; Juba SO^ndail aastail ilmus Nobeli Laureaatide seerias tema „Laiulupalvelus" (Gitandabali) ja ,4eclnSk" ühise raamatuna. Mõlemad ilmusid eriimniatuina kirjastus Orto mittömiiiüdavate jõu-luküigitusteostena (,^uluipalve-lus" 1Ö53, „Aed!nlk" 1956). Kodumaal on Uku Masing viimistlenud oma eelmistest teostes täitud tõlkeid j a need on ilmunud , JiOO-mingu Raamatukogu" sesrias („Gitandshali" 1976, ,,Aeclnik" 1974). Väga huvipakkuv ja tõlkijaile näitlik on jälgida kuivo>rd U. Masing on suutnud viimistlemisega neile luuletustele vedgi suunemat mõtteselgust j a -täpsustamist anda. Noor Tagore isa oli BramaSa-madzhi. usulahu juht ja kogu perekond elas seleMdist laadi tišu õhtekonnas, mida iga inimene omamoodi oma elus võis täita. See usuga seotus kujundas ka noorele Tagorele usutunnistuse, mille kohaselt igM inimesel on kaks külge: ühelt pooit osa maailmast, teiselt poolt ta on indivüd, kes maailmast eraldatud. Jumal on kõikjal, kõik on Jumala tehtud ja looduse ning inimeste vahel pole sügavat lõhet, Tagore luules on alati esü armastuse nõue. Armastus sisaldab lahusolekut ja ühinemist ning inimese ülesandeiks ongi seUe ühendamise teostamine, mi töös, armastuses kui k a ilu-tmidmises. Sellises dualistlikus vaates on armastusel kaks kulgeme tunneme Jumalat ega tunne teda mitte, ta on saavutamatu siht ja ometi saavutatav.: „Jumalat ei otsita mlfcte, vaid talle an^ dutakse ja mõistus on selleks ainult üJssvahendeist/V ütles j a U ; Masing ise. See armastuse motüv 'läbib ta luule lõpmatuis variaitsioones ega polegi sageli mõistetav, kuš soe on usulünts, fetss ininivaheikordi puudÄv. VaaitsmiaAa mjle, on t a luule oaueti rikkalik mis jäävadki Sölgi^etuiks täidiselt on „Gitaind2haili" ^usuline luule, „Aednik" on panteistlik. Viimases, äsja eesti keeles iteimud ."yPuuviljiäpõitnes*', ;mis trüikitud 1943. a.paljundakid tõlke järgi, Oli luulepilt väga^ © e ^^ sartianev, \kuid nonde vahel on m^õned eepilise sisuga värsid, mis oma müÄaga 0(n muinasjuitull-sed;- :\:- Tagore ori öelnud oma luiulö i l - mumiBei,. et„ainult slsednis^ vas-tumeelšusega annan amsi toule välja üma muusikata, sest neil puudub hing'^ Ilmselt kandis ta ryeid ette lauldavaina. Tõlked Tagore luulest on maailma ijõudnud Inglise keele ikaudu. Bengäüi keeles on need väga kunstlikud oma riimilt j a rütmilt. Proosatõükeina on need^ saanud paljudes kirjandustes vabavärsi üheks suure^ maks populariseerijaks, muuseas ka pärastsõja j argses Eestis. Tagore luuletuste lugemine võib olla tõeline laulupalvelus, võiboil-la aednikuna Ilu kasvatamine, aga see võib olla samavõrdselt haarav puuviljade ikogumisel, kuna luuleta j a tunneb, et•„Nüüd nooruse lõpul mu elu on nagu puuvili, millel pole midagi säästa, ja. mis ootab,: et end täiesti pakkuda anniks QueeN ST. •2 i2 u/ Ui O P T I C A L S T U B IO •. R. SCHMID, saksa optik SiiiuV valik euroopa prlHiraame; Zeiss, Rodenstolpk, Metzler Spetsiäliseeminud contact leaside 2E oma magususe Koormaga. (Puuvüjapõim II). ; Kuid ikka ja jälle põimib ta luuletusist läbi armastuse motiiv, kuigi see kelle poole t a amiastus-palvelus toimub, on peitnud enese luuletaja amiastuse ja ilootus-te eest viimseni, sest ta on alati tema luules: Uku Masingu eestindus on võinud vaid selleläbi nü suurepärase ja ehtsa tulemuseni jõuda, et temia omagi luule õn üks: alatine dialoog idamaiselt tunnetatava Jumalaga. .Või on Mäsüigu luule just selliseks saanud Tagore töö^ de tõlkimisega ühenduses olemise tõttu. „Puuviljapõim" aga on rikkalik ,m.editatsioonide kogu, milles mimhihg katsub leida ja saavutada seda, mis on temas, aga võib olla jääb k a saavutamatuks. - HANNES OJA : 1 VABA SemANg ta X I- ,^Val)a Eestlase" toimetuse ja talituse T O I M E T U S : J A T A L I T U S avatud esmaspäevast reedeni kella 9-4-m. • Telefonid: toimetus 364-7521 talitus 364-7675 Toimetajad kodus väljaspool tööaega* - Karl Arro Hannes Oja Kuulntusn 766-2057 481-5316 'l58S BLÖOR ST. W . i tänav lääne pool Diindas'e1siii]!jway*d TELEFON 535-6252 HOGAN PONTIAC BUICK LTD 348 Danforth Ave. Telefon äris: 461-3561 PONTSAC • BUICK LEMANS PHOENIX FIREBIRD SUNB^RD ICENTURY ACADIAN • : S K Y H Ä W K - G.M.C. veoaütoi Pruugitud autod nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella l l - n i ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kdla l i m V KUULUTAMNE • : VABA EESTLASES V on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu. HIIU nr. 8 — 1979. Hiidlaste teadete vahendaja arutleb ülemaailmse Laste Aasta mõtteid, aga. arutleb ka oma muresid, re gistreerib hiidlaste liikumisi ja tegemisi, avaldab H. Leivati „01e-me võrsunud Hiiumaa p i n n a s t V , Hiiu Heino luuletuse „Saarte rahvas", J. Soosteri Kodu'' noodi, K. Rootsi „Kärdla koolielu al-geid'V Elmar Vrageri kaiks luuletust, L.W; „Kalapüügist ja muust", P. Tammevesiki kirjeldata oma laulu„Tuisu-Äntsu tuju" tekkelugu, Hiiu^ Ingel — Sarapuu ,,tjiks llihike reis „Greoeni". pardal", L.W. „Tere", Elna sünmlpäe-vaildrjutuse ühele kallile hiiu isele'', lisaiks luhilugusid, hüdlaste nalju, oirganisatsiooni 'aruandeid ja järölhüüe M. Timmelmannlle, p n a r Sanden, LOOJANGUL LAHKUME TALLINNAST. Romaan, Boreas Estonian Publis-hing House, Cardiff 1979. 240 lk. luulueuste hismafi üks toll ühel veerul - esiküljel . . _ . . > .. tagaküljel $3.25 $3.75 $3.50 KUULUTUSI VÕTAVAD r ' VASTU: 1. Vaba Eestlase toitis : 135 TecumSeth Street Telefon 364-7675 Postiaadress: Box 70, Stn. C, Toronto 3, Qnt Talitus väljaspool tööaega: Helmi Liivaiidi25}-€495 2. Mrs. Leida Marley v;- 149 Bishop Ave. . Willowdale, pnt. Telefon: 223-0080^ Post /Of t33f B a OD KANADA JA ÜHENBRHGIB ' • Kirjad kuni 30 grammini 17 TrüMsed Ja õmiesooviks^dtS kuni 50 grammimt TEISED MAAD Aerogrammid ja kuni 20 grammini Täpsema informatsiooni sasimiseks palutakse pöörata lähema NEW YORK (VES) nud aastall7. oktoobril suri USA-s iseseisvuseajast tuntud kirjanik Reed Morn. Tema kirjanduslikku pärandit on selgitanud Rein Grabbi.; - v " ' ' ' Arvamised, et Reed Mornil oli lauasahtlis pikem novellikogu käsikiri, ei pidanud pailca. Küll aga leidis Rein Grabbi ühe avaldamata romaani käsikirja, mille pealkirjaks, on „Nimed ruumis ja ajas*'; Selle romaani avaldamise on oma peale võtnud ajakiri , ,Mana'', mida tohnetab Rein Grabbi vend Hei-lar Grabbi. Reed Mornilt on varem ilmunud kõhn romaani: „Andekas parasiit", ,7Kästreerit elu" hing Pärnu tevadiseiä:. räimedl; on alati olnud kuulsad nii elus kui ka kirjanduses. Tänavu olevat räimesaak olnud mullusest suurem. Pildil yalentitie Kiur räimi-sorteerimas. • • r - - • • . Maardu Keemiatehase peainseneri H. Vinkmani karistati noomitusega selle eest, et pikeina perioodi jooksul pole tehases rakendatud abinõusid laadimis- ja tüh-jendamistööde täiustamiseks, mis põhjustas vagunite seisuaegu. Riigile tekitatud kahju osaliseks hüvitamiseks tuleb tal tasuda ühe kuupalga suurune trahv. Kuupalgaga peab oma trahviraha tekitatud kahju eest tasuma Kehra Tsellu-laõsitehase peainsener J. Joab. Rahvakontroll leidis, et. tuhanded vagunid pn ^mitmel pool seisma jäetud, mistõttu olid tingitud. Jääminekuga algas kodumaal ka uppumiste esinemine, müle põhjustajaks on olnud alkoholijoove (kena mõiste purjus olemise kohta). Juba maikuus uppus kolm ja päästeti üheksa purjutajat. Selletõttu ongi tehtud üleskutse, et veekogude äärde puhkele asujad peaksid silmas pidama, et nad sisse ei sattuks. Aga ka et nad tühja „taa- "a'' (pudeli) kaasa võtaksid, sest anda vedelema jäetud pudelid ja purgid olevat kerged purunema, killud ön aga ohtlikud nii vees kui kuival maal olijaüe. Möödunud suvel sai Eesti supelrandades vigastada 1420 inimest; kellest 117 viibisid haiglaravil.- Kodumaal on praegu lihapuudus nii suur; et Tallinnas olid inimesed asetanud kassile sildi sappa tekstiga „Viimäne liba Eestis!". Küli olid miilitsamehed kassi taga ajanud! Lihapuuduse vältimiseks on tänavu ^ norme suurendatud. Nii on Pärnu rajooni majandeüe antud uuteks normideks 102.00Ö tonni piima ja 20.540 tonni liha. Ajaleht „Rahya Hääl" peab isegi maini-mav et ,jtänayused ülesanded nii piima kui liha tootmisel on suu-rM".:;:^•-^^;,',.;•, Võttes arvesse möödunud aastal kogetud raskusi heinateoga, alustati juba maikuu teisel poolel heinateoga. Sooj a kevade tõttu on rohi väga. jõudsalt kasvanud, nii et näit. Moostes haikati- rohujahu tegehla kolme vahetusega. Eestist saabunud teadetel on Peipsi veepind praegu rakordili-sel kõrgusel. Kohati ulatub vesi isegi rannaäärse maanteeni. Suurvee on põhjustanud tugevad vihmasajud, mis olid läinud aastal erakordselt ulatuslikud. Kuid ka kõiki snehäanilisi parandusi (mitte keretöiö) Ave. Tel.'691-1)553 • RlSTOf SAARENVIÄTÄ leilYCAHÄDA ' CARGl.:" Eoch Member offIce Independontly ownod and operoted 2670A Yonge St. (at Lytton Blvd.) Toronto M4P 2J5 Kinnisvara ostu vöi müügi koirai helistage Toomas Mankin, teil 4874477 kodus 447-2017 tänavu; on ohiud palju yihmasa-dusid. ••; Piduliku avamisega Kirnu raekojas, esimeste loengutega linnus-tiku uurtostest Pärnus, siirdut! kolmepäevalisiele V I lomitdlüogide päevale Matsalusse. Kohal viibisid linnustiku uurijad Lätist, Leedust ja Soomest ning Leningradist. Päevade korraldajaks oli Eesti Teaduste Ak^eamia Zooloogia ja Botaanika Instituut koos. Metsamajanduse ja Looduskaitse ministeeriumiga. Päevadest osavõtjad külastasid Nigula jraba ja Matsalu m.äTgalasid, kius arutati , Balti* mere lindude aivu kõikumi- I se |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-06-28-07
