Vaba eestlane , October 26, 1982

              ID
AHTUSES
HM S M^
$ külili
2. — $1.-^
3. - 35
18.— .76
10.— .50
5.— .70
10.— $1.—
7.50 $1.-
;ST 2.— . .35
8.— .50
JS 7.50 .59
.. 11.— .85
tl 3.50 J5
LE 10.— JO
.. .3.— M
pEL3.— M
.. 9.— .59
.. 5.— .4%
Bosi 5.—
.. 18.— .70
... 4.— 39
p 2.— JO
.. 4.- J t
. 8.— M
l . 4.— .30
2.50 JO
. 2.25 .30
20.— .49
[ 5.— .49
8.80 .49
f) 6.- M
1 1.50 39
1 2.75 .39
1 14.— .f9 16.20 .59
l .90 1 8.— .70
[11.. 185.—.— 113.-9 6.— .79
1 12.—
1 13.— $1—
I 19.50 .70
1 15.— .70
3. —
4. —
5. —
3.—
2.50
.59
.50
.50
39
lud jumalateenis-
|inn oli sõja taller-nii
mitmel korral.
iNTarval peale mit-
|ude on veel mõni
ning sain vastu-
^innale kuuluvad
saeveskid, samuti
linn käigus hoiab
^ i saame makse
|.linna elu paremini
kuulub linnale?
[r Narva jõel asu^
(( • • •
tõmbus pilve ja
^äga ettevaatlikult;
I Duudutanud õrna
uulub erafirmale.:
aegu debatt. Fir-esi
Jcuulub temale
ai po<|l jõge kuu-neie
advokaadid
ei, \et vesi kuulub
|ik, kellele kuulub
kaldal. See küsi-endatud."
I küsimusi Kreen-
>hta. Ma polnud
OÜd ju eehnisel
valgustatud ak-.
hulle tugeva mul­li
suurim tekstiili-
:opas," vastas ta.
fce 11 000 inime-jjstas
Kreenhohn
jmrgu.".
peal praegu tööli»
VABA EESTLANE teisipäeval, 26. o^^^^ü 1982 Tuesday,öctober 26,1982 Lt 7
ADVOKAADID TUUDUR VEÜIK 1898-19a Õiguse telgitagune pale
TÕNU TOOMS
B,A,Sco|, LLB,
ADVOKAAT —NOTAR
Yorisdale Place, 1 Yorkdale Road,
Saite 207
Toronto, Ont, M6A 3A1
Teleto 7^9-5779,
kodus 762-2367
ADO PARK. Q.a
HETHERINGTON, KALLIS
PARK
Advokaadid-noftairid
361 Bay St. Süite 401. 363-44S1
õhtuti 447-2017vx^i 929-3425
Tuudur Vettik ,eesti koorimuusi­ka
ja koorikompositsiooni hiiglane
on läinud sinnapoole Manala jõge.
Ta ei läinud sinna ei väsinud tai­durina
ega allaandnud eestlasena.
Tema soovide koldes hõõgusid loo-^
tuse söed tuliselt veel viimasel mi­nutil
—^ nagu võime kogeda tema
laulude kogudest ja loomingu si­sust.
Tuudur Vettik Ott eesti muusika­ajaloos
selleks kunstnikuks, kes
aluse paneb teaduslikule eestilceel-sele
vokaahnuusikale.
Kui Tuudur Vettik lõpetab Tal­linna
Konservatooriumi on ta
varsti edukate kooride: Tallinna
Rahvaülikooli Segakoori ja Tallin­na
Koolinoorsoo Muusika Ühingu
segakoori juht. Samal ajal on ta
muusikaõpetajaks Jakob Westhol-
Hmar Jaks, NeptuDi õiguse tel- aga ta peab sellest jutustama, epi-gitasrustest
Välis-Eesti & EMPj soodist oma advokaadi praksise üb-
Stokholm 1982. 1^6 lk.
Juristist 3esti kirjanik Ilmar
Jaks sai Rootsis suurema kirjaniku-stipendiumi
ja valis omale tööko­haks
Prantsusmaa; Seal valmis ta
romaan .,Talu- ja tänavu ilmunud
lühiromaan ..Neptun",^mil on selgi-tuseks
aU-peaikiri „oiguse telgita- šb7umi4r"vaidTa mitme Teile
gustest . Autor on pidanud vajaü- juhtumeid. Jurist saab alles siis
kuts oma teosele lisada, et teos on ^ ^ ^ ^ ^^^^j,^ ^ ^^^^^^
autori väljamõeldis ka sus. kui temast-inimesena. kelle pinnal eksi-mom
neil lehekülgedel end uhes ^j^^^^^ ^^^^^^
voi teises mõttes ara e, tunne, sus j^j^g ^ ^ ^ ^ ^^^^^ gj^.
on järelikult tegemist juhusliku en-tesoodu
tulevate ja minevate ini­mestega
ning jurüdüisest problee­mist,
mis ei oma kunagi kindlaid
vorme, vaid omab järjest uusi as­pekte,
kuni lõpuks on hoopis mida­gi
muud. ^
Sellise õigusfilosoofilise lähtealu­sega
kirjeldab Jaks mitte ainult
INN ALFRED
ADVOKAAT-NOTAR
Room 1002, Royil Ttnai Toweff
Toronto DofninkMi CeatK
Pofti&fidress: P.O. 326, TotnssKto
Ont (Bay & Ekia> M5K 1E7
Tckfoo: 869-1777
24-tundi tdefoni valveteeaistus
se saamiseks või siiSj kui nieilt õi­gust
tahetakse võtta; alati ori siis­ki
omakasutaotlus peamiseks põh­juseks
ja Jalcs juristina kirjeldab­ki
neid inimlikke kogemusi, kus
inimese omakasupüüdlikkus tingib
«'"fisk,l, ust^e ü.,m e j.a advok.a^a^d^i lt a^bi. ^^n õ^u tamise, k, ui.
oma kundede mimlike eluproblee- ^^^^^^^ vedamiseks.
Jaks ütleb, et need juhtumid on
tal saadud, toimikuist ,,kõn'alpro-duktina'',
küs jurist ei ole enam
nevusega.
Kuigi teost läbib peateemana
„Neptunr* nimelise laeva eest kah­jutasu
saamise protsess, siis on sel­le
kõrval üsnagi eelmisest sõltu-teosele
an-
TED ROLAND LAAN
sdvokcicit-notar
133 RichmoBd St SIQ
ToTOBto, M5H l U
Tel 364-7072
JOHft E. SOOSAAR,
C»i Ao
Cbaitered Accoimtsat
§B Umversity Ave., Ste. 600
TeL 862-7115
Toronto, Ont M5J2H7
Vaipade ja mööbli
kipemiline puhastus
„Staiiigiiard" hinna sees
Sdögitnba, elutuba ja koriooir
$59.95
Pensioiiäride kortereile Mnnaalam-das.
Samuti akende pesemine.
P^ter Valing
TeL 69^4961
mi poeglaste eragümnaasiumis. Te- Eesti muusikuid teise N. Uidu okupatsiooni ajal peale Vettikni vab^e- zlJ^'t-,,Z^^^^
ma hoolest ja osavusest kasvas mist vangUaagrist. Vasakult Tuudor Vettik, lauljatar EmiHe Karjus Ja ""^.^^
Westholmi õpUaste muusikaharras- Iielilooja Enn Võrk. Võrk oli aastail 1945-^ Tallinna Konservatooriu- ^ mousMu.
tus nii
deks on
Tegevus
ühkooh kooridega kulmineerub - - - - - ^ - - ^ - ^ v - - — - --^^ qf^a ni
koorimuusika ajaloo põnevateks . ^ va^nten f4aum^^^^ keUeH^ '"^^ ^'^^'^^
kontsertideks eriti värske eesti he- õmielikul kombel on jäädvustatud leb saajale: „Toon TeUe tervitusi probleem oli nagu mingi positsiloo- ^^gevuses vaikimiskohustus,
liloomingu tutvustamise ja toetami- tema lauludesse — olgu soolo voi Tuudur Vettikult ja kingituseks te- ni saavutamine kellele jurist ei oi- 1^7 , lorjaniK keueie küenü-se
kaudu kooride kavades. Tuudur koori vormis; ma ^-ä^skelt ümunud Segakoorilau- nud mitte alati õigusteadlane, vaid iJ^ vaatab nkkalik mmi-
Vettiku koorid on sagedased küla- 1968. aastal ilmub TaUimias lude kogu. Härra Vettik ^ palus veegi rohkem vajalik psühholoogi- ^ ^ ^ ^ «^^^^^ f ^um-lised
vokaalkontsertidcl ringhäälin- Tuudur Vettiku kogu .,Meeskoori- mind selle kogu üleandmisel pöö- na hingehoidjana, oUes oma kun- omane loogiline, ]a selge stiü,
gus. Kõige sellega seletub kuidas laule". SeUes kogus leiame 48 lau- rata oma kosu algusest mõned le- dedele sageü pihüsaks. . asjalikult, kiud mõningase
alles 1925. aastal konservatooriu- lu,. otse rahvaviisidele toetavana heküljed edasi, panna käsi sinna „Neptun" oli lastud põhja n ikoonilise varjimdiga Jutustab ta
mi lõpetanud noor hehkunstnik või siis kompositsioonidena. vahele ning lausuda: nebd, mis ma maaümasõjas ja endine kapten ^^^^"^^^1 tegelikus
astub üldlaulupidude juhipulti juba 1978. aastal ihnub Tallinnas te- ära pöörasin on ^programmi" lau- nõudis sõjajärgsel ajal kahjutasu ®^"^* ^"^"f ^"^^
1933. aastal ja jääb sinna püsivalt ma „Segakoorilaule". Süt leiame lud, minu kogu algab alles süt." Lääne-Saksamaa vaHtsuselt. Ot<;us ^^loW} f^r.^Z.^\^^f^n^^h^^^
pikemaks ajaks. Alles hilisemad koguni 71 laulu, mis omakorda on Lauluks, millega Vettik ise oma väljamaksmiseks olevat juba ammu ^ h / J c
poliitilised sündmused ja vene oku- liigitatud: \ Patriootika, Lüürika, kogu oleks soovinud alata, õli „Su vastavate organite poolt tehtud, ena õiguse runajana tuna-patsioon
tõukavad ta sealt mme- Lõbusad laulud ning Kohned Põhjamaa päikese kullast". kuid väljamaks oli tehtud laeva
ma. muistsed lausumissõnad.. Vettiku erüine edu mi heliloo- peaosanikuks olnud Sule advokaa-
Vettiku aktiivsus ja tähendus Vahest kõige suurema lisaüllatu- jana kui koorijuhina on ümselt düe. Ometi suri Sule varsti ja ta
eesti koorimuusika kvaliteedi tõst-sena selgub antud kahe kogu läbi- varjutanud tema luuletajavõime- advokaat „vaikivat nagu haud",
misel ei pürdu ainult tema otsese, vaatamisel, et Vettik on ise ka tu- kust. Samuti tundub, et Vettik on Straumits polevat ühelegi järelepä-alati
muusikahselt tähelepanuärar geva karakteriga ja ilumeelega luu- ise haaranud luulesule siis, kui tal rimisele seni vastust saanud, kuigi
tava tööga laulukoorides. Siin va- letaja. Kahes kogus leiame kokku midagi erilist südamel pakitseb ja tal oli laeva osanikuna õigus sum-litseb
ta oma lauluvage nü esteeti- 119 laulu, nendest 34 on Vettiku mille"^ vokäalmuusikaliseks väljen- madele" ja- im"ormätsioonile. Nen-liselt
kui ka juhatamistehnilise sar- enda luulele loodud. Vümaste hui- duseks luule,.sõna puudub. dest summadest kuuluvat tallo 15
miga. Vettik juhina on alati süti- gas asuvad ka tema igihaljad ja Laulus „Ballaad"^^^— mis omal protsenti,
tav, ergutav, väga nõudlik—eriti ülipopulaarsed laulud nagu „Kuu", ajal ori seisnud ka Toronto Eesti
intonatsiooni ja diktsiooni suhtes „Virmaliste valgus", ja „Üle Too- Meeskoori kavas — ütleb Vettik:
—• kuldselt selge ja kirjeldusrohke nela tumeda vee".
juhatamise väUmuses. Nn mees- kui sega)coori vormis, Elulainete vool tormab hüglajõul,
Tema koorimuusika ,,testamen- peale ülalnimetatute tuletatagu mu laeva see loobib,
did" „Koorijuhi käsiraamat", meelde veel laule nagu „SupõhjaT armutult murrab ta tüüri ja purje
„Noodiõpetus koorilauljaüe" ning maa päikese kullast", „Mu sünni- ^ÜL TOolipuud.
,,Diktsioon laulus" on senises eesti- maa", „Noktürn", ,,Krüsanteem", Võitlus ja töö võidavad surma öö.
keelses trükisõnas ainulaadsed ja ,,Merellä on sinine", „Kui tuli tu- Ka öö tormisel teel
ainukordsed. Nende raamatute meneb" ja „Humoresk". Kes meist ma laulan Elu võitluslaulu.
kaudu on Vettikul võimalik luua poleks ühel või teisel teel kaasa
kujunenud kooli e^ti keele kasu- elanud tema hoogsatele lauludele Selle laulu - kirjutab Vettik aastal jj^y^^ hinnati Martna sovhoosis helinal käis saanisõit ja lõpuks toi-tamisel
olgu sus laulus voi heliloo- nagu „Viru tants" .ja „Kaera 1957. See on aasta, mü ta saabub ^ähtru väikefarmis töötava lüpsja mus kontsert. " .
"^^"'"'^ ^ 1 \ VI 1 1. f''' T '^^'"^^ Leidi Kuusemaa tööd. Möödas oli
Kahe kogu peale kokku leidub Konservatooriumis jalle pisiulesan-
12 laulu suhtes märge, et see laul deid antakse.
Aga mitte niivõrd tege\^s raba­ma.
Et seUes on teatud määral
eneseirooniat, näitab^ et autor on
saavutanud mingi vahekauguse se-enesest
peategelasega ja suudab
ka seda vastaspeeglis vaadelda. .
Lühiromaani ulatusega teos on
eesti kirjanduses omapärase näo ja
sisuga, jutustus kaotatud õiguse
nõudmisest, mis on sümboolne laie­mas
ulatuses kogu eesti ühiskonna­le.
Kuigi raamatu kujundaja ja kaa-summade
kättesaamisel kui õiguse- nejoonise autor on jäetud nimeta-nõüdja
isk on teoses esiplaanüc mata, on seal Olev Müdveri käekir-toodud.
Autor ütleb juba teose jatunnused.
alul, et „Straumits on surnud", Hannes Oja,
KODUMAA UUDISED
nungus
1927. aastast alates on Vettik te­gev
õppejõuna Tallinna Konserva-
20 aastat päevast, mü lö-aastane p^^^^ .-g. ^^^^^
Leidi võttis enda hoolde tol ajal armastatumaid hidemiskohti.
mani järglasena juhtima Keskkooli
laulu- ja muusikaõpetajate klassi.
1944. a. asutatakse Tallinna
Konservatooriumi juurde kooriju-liatamise
eriala klass. Selle klassi
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITÜfl
avatud emupUvvA
reedeni kellö 9—3-tö
Telefonid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
Koahitosi võetakse vautos
Toimetaja kodu«
T&lja^col tööaega:
Hannes Oja 481-5316
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map,
homm. kella 11-ni.
KUULUTAMINE -
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
ttks toU ühel veerul $4.2S
esiküljel $5,—
tagaküljel $4.50
EaulEitDst® üiiim&id;
KUULUTUSI VÕTAVAD .
VASTU:
1. Vaba Eestlase taütos
1955 Leslie St.
Don Mills, Ont.
M3B 2M3
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Lüvandi 251-6495
2. Mrs. Leida Maricy
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
WiUowdale, Oot. M2S 3S8
T«tefon: 223-0080
fV^^^^T Z AI.TTZ i^ö^^l ^^istlusel auhimia- Tuudur Vettik, kes nüüd puh-'^^'^^^V.rr"' de
toonmnis. Ta astub August Top- eriliselt tunnustatud. kab „Põhjamaa päikese" paistel mahajaanmma lehmagrupi. Nuud- yumasel ajal uurimused näitavad
Kui Vettiku Segakoorilaulude Eestimaa mullas on neid isamaa ^^^^^^^^^ ja lüpsab ta üksi selles ipo^juslikevimmävarudevähe^^^
kogu jõudis Torontosse, siis oli poegi, kes kõige ohtiikumatelgi ae- vanas laudas üle 80 lehma. Täna- mist, seUeks et ei tekkiks puudust
Vettik selle tooja välja õpetanud gadel on jäänud sirseseljaliseks oli ta Eesti meister kannulüps- sisevete andidest, hoolitsetakse ka-kuidas
see peab kogu üle andma, eesüaseks ning aina ^innustanud mises. Juubeli puhul toodi . taUe lavarude eest ja nende kudemise
Nõnda toimuski ühel kooriharju- oma Pegasust seda väljendama nü kingitusi ja lillekor\\ soodustamiseks ja varude taasta-
^ miseks keelati Pärnu jõgikonnas
Vääna jõgi, kunagine kodumaa Kõigist kuni Pärnum aastaringselt
lõhejõgi, on nü reostunud, et ni- vimmapüük. Keelu alla kuuluvad
metatakse surnud jõeks. Jõesuu ka harujõed Lokuta, Käru, Vändra,
ön võrguga suletud, et kalad jõkke Navesti, Halliste ja Reiu, Püügi-ei
satuks ja ei sureks. Jões pidi keeld on kehtiv esialgu 31, det-siiski
olema veel väikseid maime, sembrini 1984.
kes läbi võrgu sisse tungivad jä ' / '
peagi surevad. ,
^ ^ / Eesti Teaduste Akad^^
Hüdlased hakkavad hobuseid bemeetika Instituudi ja Sõrve sov-kasvatama.
Kuigi masinad on tä- hoosi vahel sõlmiti koostöölepeing,
napäeval peaaegu hobused välja müle kohaselt mstituut annab ma-tõrjunud,
on maainimestel, eriti jandile abi kievadtöpdel, söötade
aga metsamehel, hobune sageli pä- varumisel ja kartulivõtiil. Kuna
ris asendamatu. SeUepärast pee- Sõrve sovhoos on taimekasvatus-takseHimmaa
metsamajandis ho-inajandi^^^^^^^^ kevadtööde ajal
bustest lugu. Nüüd pandi alus ko- abi eeskätt porgandiseemne külvü
guni hobuste tõufarmüe.Tõuhobu-kapsataimedeistutam
seid on endale muretsenud ka teis- milleks Teaduste Akadeemia Insti-te
kolhooside majandid. ;: tuudi teenistujad Tallmnast kohale
ii V'tuuakse, •
- Haapsalu liimas.Wieäemani täna- :
vai endises linna elementaarkoolis, "A"
kuhu 1877. aastal Vigala valla P^- ffiiumaal Putkaste sovhoositehni-ba
pereema toi õppima oma tead- kumi-tööüstele oli möödunud ma-mishimulised
poj^d Bernh^^^^
Hansu,^keUest esin^^
hildm 1905. aasta kangelasena ^
teme eesti kunsü^jmrku]una, asub lehma kohta langes eelmise
Unna lasteraamatuto)gu. .Raamatu^^^ aastaga Võrreldes 206 kg. Momen-
^^^J^^^^g^^^^^l^^^^^^^ otsustavat
ge Daami" s u l » kus iioor^^^^^t^^^
pr(V)vwad oma kirjutama
leemi lahendamisel vaatavad hiid-
Keüa Tarbijate Kooperatiiv kor- lased parteiorganisatsiooni poole,
raldas jaänuariteisel poolel uudse kus olevat 39 koinmünisti; äsja
üritusena talvekaupade süurmüügi, võeti partei lükmeks lüpsja Ulvi
mis mõneti kujutas endast laata. Rautitsi, kes on , ainuke lüpsja-
Seoses sellega oli suureks kaubama- kommunist. Vümane asjaolu ole­jaks
ka kultuurimaja. Sel puhul vat murettekitav, ainult 10% töö-avati
endine valmisriiete .kauplus, tajaist majandis on kommunistid,
mistõttu oH enne müüki suuremaid ülejäänud kas tehniku
võimalusi kaubaga lähemalt tutvu-^^^^v
miseks. Samas oli korraldatud koo- huvi sinna kuulumise vastu. Nüüd
peratiivi liikmeile mitmesuguseid tahetakse majandi töö edutamiseks
lõbusaid spordivõistlusi, niis olid suurendada parteilükmete arvu,
peamiselt mõeldud perekondadest mis tõenäoliselt ka lehmad paremi-koostätud
võistkondadel®. Kuljuste ni^^^^^^ V
juhatajaks s a a b n a g u iseenesest ^ , .„ . v i v i ,• , ^V* ,, .
mõistetavalt Tuudur Vettik. Sama '"^^ '^"'^«'^ ^^is kui ka k.rjas.
klassi juhatajana antakse talle vü-maks
ka professori tiitel (1947).
Raamatus „Tallinna Riüilik
Konservatoorium" (Tallinn, 1979)
leidub märge, et Tuudur Vettik oli
— peale sõda — konservatooriu­mis
tegev aastatel „ 1944—1950 j a
•1957—1962".
Aeg 1950. kuni 1957. aastani
on Vettiku elus selleks okasteeks,
mida läbivad inimesed, kes ilma
kriitikata või spnatult aUa ei anna
okupatsioonidele. , ^
' See on aeg, mü Vettik ta oma
sõnade järgi, asub „täienduskursus-tel".
KontroUitud juttude järgi ole­vat
Vettik, samuti veel kaks teist
iseseisvusaegset eesti heliloojat kis­kunud
venelaste viha endale ühe
laulupeo - kava kaudu. Repertuaari­komisjoni
ülesannetes olevat need
kolm meest deklareerinud, et nad
juba kujundatud kava enam muu­ta
ega täiendada d oska, (Küllap'
nõuti nendelt rohkem „sotsialistU-kult
valvsaid" laule). Keeldumise
tagajärjeks oli sunduslik ,^Õppe-reis".
Kui Vettiku mmi eesti koori-muusüca
foorumUt kaob aastal
1950, süs hiljem vilksatab ta veel
sün^a seal, korraks isegi üldlaulu­peo
juhtide hulgas. Konservatoo­riumi
õppejõuna näeme Vettikut
.ka veel lühemat aega. Keegi tea­dis
rääkida, et tolleaegsel Konser­vatooriumi
direktoril. olevat Vetti­ku
tööle tagasivõtmise pärast ol­nud
oma „ülemustega" suuri aru­saamatusi.
Samuti teati rääkida, et
ta tegi seda eelkõige Vettikule pa­rema
pensioni hankimise suliga.
Tuudur Vettik ei olnud ainult
muusikapedagoog ja oma aja pari­maid
koorijuhte. Tema kreedo —
Prof. Tuudur Vettiku haud 1982. a. jiuüikUMl.
ILMUS
EINAR SAIADENI
SÜDA KIVID
„Ehkki teos on otsene järg 1979 a, ilmunud ,JjOojaagul lahkiJ-.
mine Tallinnast", on „Süda ja icivid" loetav ka iseseisva ro­maanina
Autor jäticab sünKsxl Säre elukftigu jälgimist l&lM
kahe kontinendi kuni lõpplahenduseni ühes linnakesses Pöhjar
Devonis, Suurbritannias."
Swdavri VABA (aöta^
Hind $19.50 + saate&nhi 70 c