Vaba eestlane , November 28, 1985

              Nr.: 89
ih
ilmuv kommunistlikM
jahäälekandja „Raliva
Itlitiheda tsensuuri kont-lg
vastavad partei ame-
^Ivavad erakordse hoole-k;
he veergudele midagi
libise, mis parteid võib
v5i partei kõrgema
tegevust või otsuseid kri-kuid
vahest lipsab lehte
igi lugejakirjake või re^
kCj. Iilis ei kritiseeri kiilB
la nende poliitikat, kuid
pd paljudele puudustele,
selt teevad • etteheiteid
lidfele, kelle pöidla alla
lii^ukogude elu ka kõig©
lletailides on pigistatud.
Jlis küsib Tallinna elanils
li „Rahva Hääle" lugeja-llemisi
ülbes toonis —
Tallinnas lood leivakõr-siis
hakkab kirja kir-lüüsima
Tallinna ärides
[keeduvorsti ja leiab, e i
tuvorsti tase on länge-
)poole : i g a s u g u s t
it nivood." Kirjeldades
It", väidab Lauri Leesi
„Juba väljanägemine
et peletab ostmast,
rääkimata. Kui sa seda
(udusel suhu võtad, lük*
suimurgast teise ja jood
peale — et teist mekki
Keeduvorsti sortiment
7'iike, nimetusi on tosin,
^e „Süupiste", „Harilik"
oma, vahet nagin
polekski ; . . Olen ka
ivabarükides valmista-maitsnud,
aga sellist
kiist nagu meil pole veel
Halehes kirjutab teise
(ugeja Nasta Pino Tar-riitika
on veelgi mürgi-
|a esimene osa kõlab
,,Inimesed ostavad ära
ilt kannatavad nad ka
I Sellisest loogikast näib
rtu Lihakombinaat, kel-kvaliteedi
langus on
ledaks tegeva järjekind-
Ikätt käib see enamiku
!e kohta. Hiljuti t ui
[esti vorst". Uus kaup
Kahjuks osutus seegi
Is soolikasse (või Mles-
)udruks, mis praädimi-itu
välja." Lugeja kür
j a lõpul: „ K u i kaua
tooraine raiskamine?
t>n meil vähe, ei tähen-see
vähene tohib olla
Sejad nähtavasti ei tea,
jei raisata seda poi®
las, isegi mitte vähesel
arvab tarbija Nasta
line" läheb Venemaale,
,vabariikides" on müü-vorste
kui Tartus ja
jäib, et partei asjame-küsimuse
lahendanud
lihtsalt — tööstused
iva petmiseks paljude
vorste niiiügile, kuid
ha asemd putru täis
ajavad praadimisel
või on kogülii niivõrd
jlised, et sööja peab
suutäiele teed peale
iides sellega ,>teist piek-kt'
tnikides Oh vpiEaiaiiswr-ina
ümber koondunud
ikšsamihuks vaba aja­ta
s alülitamine j a karimi
kendamine kõigi inas-tie
kontrollimiseks. D^-
srükides seevastu om
sel piiramata vabadus
iisi ning valitsus®
ritiseerid ?i • ning elanik-asjaliselt
informeerida.
{i on selline vabadus
ahendus, kuna sellega
alifckuse ette sündmusi
e, mida tahetakse sage-teisel
põhjusel avaüfc
lv
jduse piiramatu vabadu-iVad
aga ^sageli pahed,
sioonijariu ning mõne toi-väljandja
isiklikud hu^
latiad ja poüitilme hoiak
itada kasu asemel kah­li
mõni ajaleht või, tele-latejaam
hakkab süste-j
a vastutustundetult
demokraatlikult valitud
tonda, mõtlemata oma
ha tegevuse sise* ja väMs-
|e tagajärgedele.
Nr. 89
VALVEARST
i^ÄDALALõPUL
dr. T. aefejM 469-1322
dr, A. Rebane, tel.
Toronto Eesti Ilhis^nk
Biioiaciview Ave. Toronto,
Ont.M4K2R6
Foto: 0.-Haamer
Kanades ometivSimyd
®i kaitsvat venelasi
ÜRO, New York — Teravalt sõ­nastatud
rapordis süüdistas N. Lüt
Kanadat, et nende.diplomaate Ja Eesti ÕpetajateÜhingE peakoosolekust ja koosvMbÄ osavõtjad Toronto Eesti
konsulaarametmkke on sageli Ka- ^ ^ ^ '
nada valitsuse poolt halvasti köhel- MubiruumiS
dud; samuti on teinud seda USA,
Inglismaa ja Shveits. Kanada ame­tivõimud,
vastavalt rapordile, pole­vat
võtnud ette „vajalikke samme"
N. l i i d u peakonsuli kaitsmiseks
Montrealis, samuti on kaitseta jäe­tud
konsulaat ja sefUe koosseis. N.
l i i t ei öelntud, kas RGMP või koha­lik
politsei oA määratud konsulaati , , ^ .. , ^„ , ^ . .
väljastpoolt kaitsma, vaid seda te- peeti puliapaeval, 1 7 . novembnl Eesti Map Jdubi
gevat pmaatne Pinkerton julge- niimife Luipp M sekffetä-oleku
valvur, ,,kel pole isegi mit­te
õigust relva kasutamiseks, kui
KINNISVARALAlNUil
3SIKUKÜD LAENUD
Bsiformatsiooniks helistadei
465-4659
IPaak avaibafi: esmsi!sp.-reedeni 10—3,
teftip; ja neljap. Shtoti 5.30—
lesti Õpetajate ühing pidas peakotosalekBJ!
Kanada Eesti Õpetajate UMiigii^^
konsulaati ähvardatakse • Esitatud tegevus- ja kassaaruan- laste programmide koostamisel ja
Kanada sisemmisteeriumi N. Lu- ^ed võeti vastu ühel häälel, samuti läbiviimisel. ,
du osakoma juhataja utiesmoodu- eelarve ja tegevuskava.:Valimiste
nud nädalal, et „N. Ludu smidisti- ^sas vaüti endine juhatus üksmeel- Sellisedlapsedsuunatakse erlMas-ral
kasutatakse ravimeid, mis ak­tiivsust
aeglustavad ja rahustavalt
mõliivad;
Ka eriliselt andekad lapsed vaja­vad
eriklasse, rohket ja huvitavat
rakendamist, et välja tuua. nende
silmapaistvaid akadeemilisi saavu­tusi,
või ka teataval erialal( nagul .mi
muusika) nende loominguvõimet.
KATAS OPTICAL
219 DANFORtH AVENUE
TORONTO, ONTARIO M4K 1N2,
465-6251
Sonr fal& IflBCaraflBie, sporA
I
Ranirfd peamSšett Eiir<N»pa!Bt, a l ^
sed olid totaalselt ilma aluseta".
November kqla i
Ecalatoidu kuuks
selt tagasi koosseisus H. Nippak —
esinaine ja juhatusliikmeiks H.
Leivat, E. Komi, V. Kimberg-Kot-kas,
M. Martin ja S. Verder; kan­didaatideks
E. Kannel ja J . Puhm.
Igale lapse! tuleks anda talle so­bivaim
haridus j a vajaduse eri­klassidesse
saatmiseks saab õpe­taja
avastaäa Juba üsna varakult.
Erandlikud või erand-lapsed on Tavaliselt siiski on Õpilase eeldu-sidesse,
mis tavaliselt on väikese
§pilaste arvuga. Neisse kuulub
umbes 1 prots. õpilaste koguar-
Kanada endine kälandusmiaiste ^Revisjonikomisjoni- H.Arro ja E.peami^ nen- sed eriMassist tavalisse kooU saa-
John Fraser kuulutas enne oma
kohalt lahkumist eelmiste aastate Kanada Eesti õuetaiate ühiaeul ""f T 1 "PP™'
eeSkujulnovembrikuu kala ja kala- o n f i S " m e " pimishäireiks võivad olla väga pole kergesti parandatavad,
toidu kuuks. Kuu jooksul tahetak- mitmesugused, nagu hingelised häi- Huvitava loengu eest tänati refe-
§e kanadalasi õhutada rohkem kala Läbirääkimiste osäs soovitas H. red, käitumisprobleemid, kehalised renti aplausiga ja esitati asjalikke
sööma. Ministeerium koos kala- Nippak pidada korraline peakoos- vead, halvad koolikogemused, õppi- küsimusi,
tööstustega on koostanud suurema olek ja valimised üle-aasta senise "^isvõimetus.nägemis-^ või kuul- Tavakohaselt õnnitleti aasta jook-kämpaania
plaani, kaasaarvatud igaaastase asemel. mishäired ajusõnumi edasiandmi- sul jubeliikka jõudnud õpetajaid
reklaam tv-s pakutakse tasuta ret- • kcordi^eerimisvõime puudumi- lilledega, kelleks tänavu olid L.
septe ja näpunäiteid toiduvalmista- kokkutuleku peapunktiks kujunes ne, lapse ja vanemate vahelised Luide, Virve Gering ja Alice Kul-miseks.
1985. aasta kampaania tee- Pf^agoogüine lf«ng miUe esitas probleemid ja palju rnuud. Mõnin- lango.
maks on perfektne valik täna*- ^^et Lambur, kes tõotab konsul- gaü juhtudel on vajalik arstiabi Koosolekule järgnes rikkalik koh-va
elulaadüe" taudina Torontos, North Yorki koo- ja rohtiide tarvitamine, näiteks' vilaud ja omavaheline arutelu koo-
Kalandusministeeriumi väljaan- ^^^^i^^^^e juures peamiselt erand- iUiaktüvsete ja rahutute laste kor- UeUü puutuvaist küsimusist.'
del on ilmunud kobn kalatoitude — — — r — — . .- ...————- ..; ; ' . '.. • . ' ' • — _ — ' . ^ . • .'' '.
DOWNTOWN WOOLS ÄRTS & CRAFTS
Aadiess: ARCADE BUILDING — Tel 368-5011
Sissekäik: 74 Victoria St. (1. tän. Yonge'8t idapool ja 1 tfin.
Queen*ist lõunapool) ^ostiaadrets: 137 Yonse St, »$hoppiiig
Mäl% Toronto M5C 2A5
la rätOro lõng. Ltnasdd mateijale. Kaiifat > [nnnd.
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSI­TÖÖKS
MUSTRIGA. Tasuta õpetamine ja nõuanne. Ktiim^-
tage meid. Soodsad hinnad.
Avatud: esmasp.-^rcedeni 9.30—6, laup. 9.30—4.
retseptide broshüüri, mida jagatak­se
soovijaile tasuta.
<YÄlgus lk 2)
metsaseentest
Toronf!© iesti ÄicsndysMubi teateidl
liigid head söpgišeehed, /Osa isööda-vad
kupatatult.
Shampinjonid (Agäricus) — head
söögiseened. Mitte segada valge
kärbseseenega, mille eoslehekesed
Neljapäeval 31. oktoobrü alustas See, mida me näeme maa peal, on l^f^ilÄ^
Torontos Eesti Man^^^^^^ « u i t seene ^vüjakehad Vüja- % ™ (CoS'- noorelt
gevust .dr. Vello Soo si loenguga kehadel arenevad eosed ehk spoo- söödavad. Vöödilise tindiku (Copri-
„Ontano metsaseened . ^ on seene paljmiemise vahendid. atramentarius) söömise puhul
Loengu avas klubi esimees M. geeni jaotatakse nende toitumise mitte alkoholi tarvitada, kmia see
Lepik. Ta leidis tarvilikuks tiitvus- ^üsi järgi vastavalt: saprofüütsed võib põhjustada mürgituse.
Vöödikud (Gortinärius) — osa
neist head söögiseened.
Puravikud (Boletus) — osa häid
söögiseeni.
Mürklid (Morchella) ~ head söö-
OLD MiLL TAILORS
7 WVERVIEW GARDENS, TORONTO
a pioi& iSäiiepool J i ^ ^ ^
TEL. 769-9535
DÄAM8DELE jo HÄRRADELE ÕMBLEMINE
TELLIMISTE JXRGI
RUDYSCHNismra
Sellist' vastutustuiidetut valitsiase
vastast kampaaniat nägime Vietna­mi
sõja ajal kui USA televisiooni­saated
tõid sõja oma kõige tume- ^ .
damates Ja süngemates värvides ^^da lektont lähemalt, sest fuusi- seened on need, mis elatuvad kõdu-igasse
ameerika elutuppa, tekitades kadoktori ja mükoloogi (seenetead- nevast orgaanilisest ainest;
seUega sõjavastase meeleolu ja J^se) vahel^on vahet rohkem km p^^^g^tsed seened - seal tungib
looausteaüuseü geene mütseel taime rakkudesse ja
imeb sealt toitaineid;
põhjustades" paljude ekspertide ar- kõva vaks. õieti on
vates ameeriklastele valusa kaotu- ^r. V. Sootsi huvialaks ja seene-se.
Lääneriikide, ühekülgsed televi- teadus on u^s neist Torontos on gümbiotroofsed seened, kus see- giseened.
sioonisaated t»gid palju kahju ka seentest nuvitatute m o i ja or. v. neniidid ühinevad taimede juurtega Murumun'ad (Lycoperdon) - noo-
Lõuna-Aafrikas,. pütsutades kogu Soots on seal uks kandvad^^^^^ toitaineid. Paljud reit söödavad.
maaUmas üles vaütsuse vastase Ko^^^^^^^ J? sümbiotroofsed seened ei saagi ise- Mütsikud (Mycena) ~ vähem-meeleohinin^
pidurdades Lõuna» lahend^es seente i d ^ seisvalt elada. Ka pmidel,miUedd tähtsad seened.
Aafrika probleemidele ralmUkuJai s e ^ ^ nad kasvavad, on tarvis head söö-samm-
sammuUse- lahenduse l^i^-
MstVaütsu^^
Äordai kus ta OÜ sunni»
kirjanike tegevust" Ja ^ ^ t o
iLõuna-Aafrikas piirama. | Hionit- samuti klubi asutaja, au-ühendrükide
Ja kanada ajakirja- ja juhatusliige, ja Faul Tam-
• ;melat.:.''••.•^ r:
Rõõmsamaks iuMiseksoK
sekretäri pr. J . Mõni hiljutine
TABA ^ E S T I A NE
;ak$ korda nädalas
Mfdosab Kanadsss VäljaspocA Kanadat:
Äaste $57.™ $77—
Poolaasteid %Z2.—^ $42.—
¥eerandaastas $17.-»- $22.—
aastas
nikudtuimevad erilist rõõmu, kui
nad saavad avaldada mõne yaiifsii-s
© salajase floKUiriendi või paljasta^
kehade järgi. Tähtsamad cm kübar- söögiseened.
seened. Kübarseentest on meile Seente määramisel on tähtis eos-
Msti tuntud kärbseseened (Amani- pubri värv. Eospulbri värv variee-taj
enamasti kõik mürgised see- rub, valgest mustani ja seda näeb,
n^d. Neist surmavalt niürgine on kui asetada seen mõneks tunuiks
valge kärbseseen (Amanita virösa); valgele või mustale paberile.
See (Mi piesti valge seen suure lori- Lektor üllatas bša koosolijaid^
TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (Edripos^a);
KANADASs;^;^'--
$34.-^ i^nss saateknla $23^—-, k(ddka
$18.— ploss saatekulu $11.51!), koldas
aastas
$29.5®
da salajase Miiavahe»^^
mille
riikides? avaldasid kaks .
just enne Reagam-Gorbatshovikola-^^^^^
tiimist kaitsemimsteeriumist
väljatoodud koopia Ijdrjast
Mtseminisiär Weinberger o i saat-mud
president Reagianile,^^^^^i^^
des tal jääda kiii}dlaks oma seisis-kohtadejä
tähtede sõja prpgramsisi
juurde. Aajalehed tõlgendasid seda ^
kui Weinbergeri katset Genfi koh- ^
tuinise nurja ajamiseks,
sellega palju pahandust Ja raskusi
president Reaganile.
Ajakirjanduse vabadus töötab
mult siis hä^ välja, kui a
küd kannavad ©naa tj5ö
eest täielikku vastutust ning^^^^^^^^^
taotle ainult lehe ttraazhi t^
masside sensatsioomijanu rahulda­misega
•Eahtiemata on ajakirjan-iuse
ülesandeks valitsuse komipt
Järgnevalt olii sõna lektoril dr. V.
Sootsil.,'- •/
Lektor mainis, -et Ontario on
umbes 10.000 š^nelüM, neist 2.000
rohkem tuntud. Viimastest valis ta
kasvab välja omapärasest tupest
Pilvikud (Russula) — head värvi­rikkad
söögiseened.
Riisikad (Lactarius) — sisalda­vad
piim ataolist mahla ja on söö­davad
kupatatult. Kuuseriisikaid
kunstitöid looduses. Mõned neist
.seentest, mis olid ekraanil muidugi
suured, on looduses ^öult 2-4 mm
läbimõõduga. Oleme ju harjunud
seeni käsitlema ainult gastronoo­milisest
seisukohast ja nende ilu
- pioss saatekida $49.—, kokka $111
$34.— plussj9a8tekulD$25v-^ kokka $59.—
werandaast^ $18.— pkuš» $13.—, kokku $31.—
VÄLJASPOOL KANAÖAT^^^^ USA« LENNCTOŠTIGA^^
A a ^ $136.---, pooIas^
Aadressi immdatuš $1.—, "Oksiknumbri hind 70 oeaä
Pangat!sliekk või rahakaart kiljatada
M E E ESTONIAN PÜBLISHERS nimele.
välja tähtsamad. Siinjuures peab-,( La,c tar, iu..i s deliciosus) mu itte kupya - looTdu-s es . hoopis kõrvra l,e, jät^n-u.1d .
mainima, * t peagu iga seeä,^il-^^^*^^^^
^ a a t i s ^ suurepärane . K " ? ^ ^ * !^
dade Kaunistamine. .
Kukeseened
^^"^ head söögiseened.
Kui korjame>eenl, peame n e i a -^
täpselt tundma. \ See pn tarvilik, V ; r y , \ :
sest on demas I surmavalt mürgi- _^ _ i
seid seeni, mjtm c M s e tähtsuse-- fillöIG^ t&%n%T
ga tunda seeni Ineride Õigete nime­dega.
Seen dab ina!a all ja: esineb seal
nn. seenenütidel kujul (mütseel). ui
miHiiifliniiiHnimHWJHnHiiiiiiiiiHininHiiiiiHin uimpeeninia Eestis iiigiiD ümuiaas, et Moskra kavat-siooni
jä"vä£7ainmüS"M^^ SON AM APPOANCESERViCl• seb kogo põhjaraiiinikii ulatuses eliitada ökastraattõket, et
mine ja paljastamine, kuid siin om
(Dma kindlad piirid kui kaugele on
võimalik muma üldsust ja riiklikke
liuvisid kahjustamata. Selle piiri
tundmine näib aga olevat mõnele
- ajakirjanikul® väga raskeks üles-mi
FASANDÄMi welp mkeidaia jõgefieiiiiisiäte S
:e —
• 33
Tel 533-9334
. Juminda neeme juures olevatki Kui võpra aga see tõke edaspidi
juba püstitatud paari meetri kõrgu- laieneb kogu rannikule, on muidugi
sed postid, müliste vahele seatak- teadmata. Muidu on aga teada, et
se okastraati kuues liinis .vertikaal- kolhoosidel on samal ajal suur puu­selt
Ja tihedalt seU® peal® ristipõi- dus Just okastraadist
Te/llmfii@
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ V^^^^
iPahm mulle saata E E ^^
veerandaastaks -r-tavalme / fiqripostiga alates ..........................
rahas / tsh^Mga / raliakäardiga; (Rahst saata ainidt tähtkiijas).
Nimi ,
i m i i m i i j j i r i i m , i i i i ' r i T i a a i E03X