Vaba eestlane , November 28, 1985

              Nr. 89
Lk. 2 V A B A E E O T J W E neljapäeval, 28Vnovembrü 1 9 8 5 - - T h m ^ November 28, 1985 Nr.. 89
OB
VABADE EESTLAiSTE HMILEKANDM
m.
m
MA
VÄUAANIWA: 'o/Ü Vaba Eesüane, 1955 Leslie St Boa Mills.
.Ont.M3B2M3
. 'TEGEVTOIMETAJA:'Hannes Oja
TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
TOIMETUSE K0I1£EGIÜM: Karl Arrö,:Hein^^
TELEFONID: toimetus 444-4823. taUtm (tellimised, kuulutused,
TELUMISHINNAD Kanadas: aastas $57.—, poolaastas $32.-
ja veerandaastas $17.—
TELLIMISfflNNAD väljaspool Kanadat: aastas $77.—, poe
aastas $42.-- ja veerandaastas $22.—
I klassi posti ja lennuposti himiad tellimiskupongil, lk. 3
muudatus $1.— ttoiknumbri tmd 70 c.
, KUULUTUSTE fflNNAD:
mm ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.— ,
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 LesUe St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
Rootsi Eestlaste Esinduse istungijärgust osäyõtjadStokhoM^
N.
V
Idav Lõuna-Aafrikaga
i vasiused N. Liidu jci Bulgcaarico
iniiiiinimiiiniiiiiiiiiiyiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiii^
New Yorgi li
esindajciile
New Yorgi limiapeaEdwardKoch esines 19. sep^^ teravasõnaliste seisuko­havõttudega
N. Liidu ja Bulgaaria aadressil ühe! Rahyaste Organisatsiooni
mi
Kauaoodatud, ülerekläamitud ja
tähtsate ajalooliste sündmuste rub^
diki tõstetud president Reagani ja
N., liidu parteijuhi Gorbatshovi
kohtumine Genfis OE nüiid möö­dunud
Išündmuseiä ning kogu maa­ilmas
analiiüsitakse ja kok-l^
uvõtteid, mida need kaks »)Snu-ireks"
tituleeritud riigimeest saavu­taksid
ja km suurel määra! nad
meile pandud lootusi suutsid täita^
Analüüside ja vaafluste tegeinine^i
ole kerge ja nagu president Reagan
pärast kohtumist Ühendriikide
EongressÜe peetud kõnes humorist-
Mkult märWs, oli Genfi läbirääkS-imisiisaaäetud
jälgima & 3000
aj|[kirjaniku ning sama palju võib
oUä nõupidamiste tulemuste kohta
• ka :eriarvamisi,'/-' V
tegemine on seda raskem, et snu-lem
osa läbirääkimistest toimusid
ainult kähe antagonisti — Reaga­ni
ja Gorbatshovi -—privaatsetel
kahe-mehe jutuajamistel jä nende
kohta ei antud mingit informaf!si-opni.
Läbirääkimistele paksu ees­riide
ette tõmbamine oli loomuli­kult
külmaks dushiks ajalehemees^
tele ja televisioonirepõrteritefe, kes
olid sunnitud suure osa oma saade­test
suunama Nancy Reagani ja
Raisa Gorbatshovi käiniistele ja et-tejvõtmistele
ning nende tualettide
näitamisele, mis andis asjatundjafe-le
hiilgava võimaluse ameerika ja
vene rätsepakunsti vahel võrdlus-joonte
tõmbamiseks.
Ainult asjaosalised ise ja nende
tõlgid teavad täpselt, mida räägiti
ja mille üle vaieldi Reagan-Gor-batshovi
vahelistel intiimsetel ka­minatule
ees peetud nõupidamistel.
Üksikuid üldsõnalisi vihjeid nende
Ikahemehe läbirääkimiste kohta
vilksatab ainidt Genfi kohtuinise
I lÕpukommünikees, Kongressile pee­tud
Reagani kõnes ja Gorbatshovi
pressikoiivereiitsilleridiii lastud väl­jendustes.
Need vihjed on aga üld-sõnalised
nipji rõhiitavad peamiselt
ainult kahe Juhi vahel saavutatud
Isiklikku kontakti, mida peetakse
vajäUkukS rähvusvaheMe problee-nnide
lahendamiseks ja relvastuse
piiramiseks. Kõik tundemärgid la­sevad
aga oletada, et Reagan lük-tas
IdihniaU tagasi Gö
katsed sundida teda järeleandmise­le
tähtede sõja küsimuses ning
Reagan samal ajal ei jõudnud par­teijuhilt
kompromisse ega järele-sindmisi
välja kaubelda inimõiguste
jrakendamiseks N. Liite ning pu­naarmee
hävitavate rünnakute lõ­petamiseks
Afganistanis,
' Tippkohtumise tulemuste Iiiiidla-inisel
jääb peamiseks informatsioo-üMJallikaks
läbirääkimiste lõpetami­sel
välja antud Ühendriildde^^l^ N.
Xiidu ühine kommünikee, mis oma
kokkusurutud vormis ei iitle palju,
Iniid reedab siiski, et Reägani-Gor-batshovi
kohtumise konkreetsed ja
Isäegäkatsutavad lopptnlemused olid
väga väikesed. Tähtsamaid küsi­musi
käsitades juurdub kommüni­kee
ainult üldspnaliste, fraasidega.
Tuumasõja kohta
seda pole kellegU võimalik võita jä
sellilt sõda ifi töM laiiiäd alttstada
maailmaruumi relvastamise küsi­muse
kohta deklareeritakse, et vas­tastikuseid
läbirääkimisi nende
probleemide lahendamiseks tuleb
tüvustada. Mõlemad pooled kohus­tusid
Juba varem sõlmitud kokku­leppe
põhjal hoolitsema ka tuu­marelvade
leviku piiramise eest,
andsid nõusoleku keemiliste relva"
de produktsioom lõpetamiseks ja
olemasolevate keemiliste sõjaliste
vahendite varude hävitamiseks ning
pidasid vajalikuks konventsionaaK
se relvastuse vähendamist, rõhuta­des
eriti Stokholmis toimuva
tähtsust.
• Need on teatavasti kõik enam-,
vähem vanad jutud jä varem palju-kuuldud
lubadused, mida On või­malik
mitmesuguste ettekäänete
igal ajal murda. Seega on
need peamiselt kosmeetilise iseloo­muga,
taotledes Genfi kohtumisele
vajaliku jume ja värvi andmist.
Kui sellised suured ja olulised
probleemid nagii tuumarelvastuse
vähendamine Ja tähtede sõja prob­leemile
lahenduse leidmine, lükati
edasi jä antakse ekspertide vahelis­tele
läbirääkinustele otsustada,
siis kokkusaamise pragude kittimi-seks
tehti terve rida vähema taht­lusega
kokkuleppeid, Nü otstistati
mõlemate riikide juhtkondade va­helisi
kokkusaamisi korraldada
vaheaegadega, alustades Gorbat­shovi
IdÜaiskäiguga Washingtoni
eeloleval aastal ja Reagani visiidiga
N. Liitu 1987. aasltal^ laiendada
kultuurilisi, hariduslikke, tehnoloo­gilisi
ja teaduslikke sidemeid vas­tavate
delegatsioonide vahetamise­ga,
süvendada mõlemate maade
v^eM kaubanduslikke vahekordi
ning lahendada humanistlikke
probleeme vastastikuse arusaamise
ja koostöö viaimus.
/•Konmiünikees.ei räägita.mi
president Reagani ettepanekutest
Afganistani, Kambodzha, Etioopia,
Angoola ja Nikaraagua küsimuse
lahendamiseks. Seal ei leidu ka mi­dagi
inimõigustest, müle räkenrda-mist
N. Liidus president Reagan on
pidevalt nõudnud. Need küsimused
oUd tõenäoliselt arutusel Reagani
ja Gorbatshovi vahelistel kahe-me-he
kohtumistel, kuid vaielused
muutusid seal nähtavasti nii pala­vaks,
et ameeriklased loobusid ve­nelaste
vastuseisu tõttu nende kü­simuste
sissemonteerimisest lõpu-kommünikeesse.
Afgamstani küsi­muses
oli Gorbatshov kuuldavast!
võrdlemisi iilbe, mainides Reagani­le,
et • Nw Liit on vahnis'alles, siis
alustama läbirpkimisi oma vägede
väljaviimiseks Afganistanist, - kui
ameeriklased lõpetavad oma abi
andmise kommunismi vastu võitle­vatele
New Yorgi linnapea Kocli, kes
alles iaädalapäevad varem oti Idnd•^
lustanud oma tagasivalimise no­vembris
kohnaridaks ametiajaks
hiigelvoiduga demokraatliku - partei
eelvalimistel, oli kutsutud oma vaa­teid
esitama ÜRO poolt organisee­ritud
li-liikm:elisele nn. Eminent­sete
Isiksuste Paneelile, mis pii
arutamas küsimust, kas, multinät-
Sionaalsed kompaniid, kes tegutse­vad
äriliselt Lõuna-Aafrika Vaba­riigis
aitavad niiviisi alalhoida sel­les
riigis kehtivat apartheidi süs­teemi?/:;.;
Linnapea Koch, kes oli teravalt
kritiseerinud apartheidi eelpool ni­metatud
eelvalimiste kampaanias,
kordas ÜRO paneeli ees seisukohti,
mida ta oli korduvalt avaldanud
möödunud; suve jooksul.. ^
r Ta sarmaSfas apartheidi natsismi^
ga ja soovitas igasugustel tasan­ditel
tegutsevatel vaMtsüsasiitustel
rakendada sanktsioone Lõuna-
Aafrika Vabariigi valitsuse vas-järgnevalt
ta vastas paneeli liikme­te
küsimustele,
N. Liitu esindav mäjandusetea-duse
professor Stanislav Menshi-kov,
kes tegutseb ka nõuandjana
NLKP Keskkomiteele, ' küsis
Koch'ilt üksikasju selle kohta mi­da
New Yorgi linnavalitsus on te­gemas
vastustamaks apartheidi.
Liimäpea juhatas oma vastuse sis­se
järgmiselt: ^Kõigepealt ma eel-datfj
et Teie soovite, et ma kõne-ieksin
taielikult avameelselt, ilma
diplomaatliku peenutsemiseta."
Menshikov julgustas Koch'i jätka­ma
orna vastust selles vaimus mis
toimuski.„Ma juhtun arvama, et
N. Liit on võrreldav Lõuna-Aafri-ka
Vabariigiga selles slihtes, mida
ta :teeb : nii paljudele inimestele
oma enda riigis. Olles öelnud seda
ma vastan nüüd Teie küsimusele,"
'ütles New Yorgi linnapea. Ta se­letas,
et vaatamata asjaokile, et
New .Yorgi linn on tegemas palju
opöneerünaks apartheidi — nagu
näiteks piirates linnavalitsuse räha-hoiuseid
pankades, mis ajavad äri
LÕuna-Aafrika Vabariigis • — on
alati võimalik rohkein ära teha.
Natukene hiljem küsis Bulgaaria
esindaja Konstantin Kolev, kes on
selle riigi ÜRO saatkonna liikmeks,
;kasKoch'i arvates Ühendriigid on
tegemas küllalt vastustamaks
apartheidi? Vastas linnapea: ,,Te
andestate, kui ma jällegi teen kom­mentaari,
mis ei ole just diplomaa­tiline
peenutsemine.
Bulgaaria ei ole vaba kriitikast.
See mida Bulgaaria on teinud
oma türgi vähemusrahvusele on
(6
Kolev segas kohe vahele: „Me ei
ole arutamas Bulgääriat". Koeh:
„Ma deklareerisin alguses, et kui
te tahate, et ma vastaks ilma dip­lomaatiliste
peenutsemisteta, siis te
peate aktsepteerima, minu siiraid
kommentaare. Ma lihtsalt ütlen, et
samad kommentaarid, mida ma te­gin
N. Liidu suhtes kehtivad ka
Bulgaaria puhul. Viimasel on hir­mus
ajalugu inimõiguste küsimus­tes."
Sarnane keskustelu jätkus li­gikaudu
tund aega.
Oma esinemisele järgnenud pres­sikonverentsil
ütles New Yorgi lin­napea
Koch ÜRO pressikorpusele
muuhulgas, et Ühendriigid ei peaks
andma viit sentigi rohkem ÜRO
toetamiseks, kui teeb seda N. Üit.
Eestlased konservafiividetuluphM^^
^^^^^^^ Harbour Castle Hüton
Motel Metropolitan Ballroomis Kanada progressiivsete
konservatiivide partei tuluõhtu nim all 5,At-Home-in-f
oronto-V nufleš^^ koos abi-
Maga osa võtsid. Kohal oM^t^^
Lõpukokkuvõttes võiks
et Genfi kohtumisel ei olnud võit­jaid
ega kaotajaid, kuigi venelased
tulid sellest suurte dimensioonidega
propagandalahingust välja siiski
väikeste eelistega. Mõlemad pooled
läksid Genfi selle mõttega, et saa­vutada
kokkulepet tuumarelvastuse
vähendamise küsimuses, kuid sel­lest
ei tuhiud midagi välja. Gorbat­shovi
lisaeesmärgiks oli kaubelda
[ämilt järelandmisi tähtede sõ­ja
programmist loobumiseks, luid
see katse (ebaõnnestus Reagani
kmdla vastuseisa tõttu. Reagan üri­tas
omakorda Gorbatshovilt järele­andmiste
väljapigistamist iBimõi-guste
rakendamiseks iiihg vene vai?
lutamissÕdade pidurdamiseks^ kuld
ilmselt läks seegi katse vett veda­ma.
Gorbatshovi väikeseks edu­maaks
tuleb siiski pidada jala su-ruumist
detente poliitika taaselusta­mise
poliitika ukse vahele, kuna
Reagan nõustus laias laastus iga­suguste
delegatsioonide vahetu^
sega ning mõlemate maade vahelis­te
kaubanduslike sidemete elusta­misega.
Kuid kas siingi ei räägitud
ega lubatud rohketa kui seda tõe­liselt
mõeldi —' seda peaks näita­ma
tulevik, V-
•V::^' K, A.
Kuna päevakorras on Eesti õppe­tooli
asutamine Toronto ülikooli
juurde mille eeltööd on lootustand­vas
lõppfaasis, süs võttis piduli­kust
dineest osa ka 20 eestlast, ees^^
otsas nimetatud õppetooli organi-,
seerimistöö eestvedajad prof. 0.
Trass, arh. E. Tampõld abikaasa­ga
ja mitmed teised majandus ala
ja seltskonnas tuntud tegelased.
Kuna peaminister Brian Mulror
ney oli äsja kutse saanud sõiduks
samal õhtul Brüsselisse kohtumaks
USA president Ronald Reaganiga,
kes pidi NATO liikmeile teata­vaks
tegema tippsaavutusist ja
läbirääkimiste sisust N. Lüdu
juhi Mihhail Gorbatšhoviga,
siis toimus peaminister B. -Mulro-ney
peokõne enne ta lahkumist ot­se
dhiee alguses.
Peammister ütleb, et-ehkki par­tei
programmist oli põhjalikum se­letus
troonikõnes, on tal hea meel
teatada, et kuigi ta liberaalide par­teilt
päranduseks.sai 15 aasta jook­sul
allakäinud, riigi, on olukorrad
juba vaid ühe aasta kestel palju
paranenud.
Eriti tõstis ta esile kahte saavu­tust
: 1) Lääne-Kanadä provintsid,
mis varemalt rügi' juhtimistööst
olid nagu eemalejäetud, on uuesti
kaasatõmmatud
jä 2) Quebeci provints on separa-tismi-
idee kõrvale jätnud, mis
teeb Kanada kui riigi üksmeelse-maks,
ühtseks, štabiüseks ja har­mooniliseks
ühikuks.
Ta tõi rohkesti arvulisi andmeid
riigi ökonoomilisest tõusust, töötu\
te arvu vähenemisest, uusi töökoh­ti
on loodud 330 000, riigi defitsiit
on kahanenud ja muud.
Peaminister pidas oluliseks õi­gustada
vabakaubandust (Free
Trade) ja tihedat sidet ÜSA'ga,
õhutada kapitali investeeriniist ja
energiakasutamise uut programmi.
Puudutades. NATO (North Atlan­tic
Treaty Organization) Msimust,
ütles ta,; : ;
Tallinnas Umuv kommunistliku
partei peahäälekandja „Rahva
Hääl" on ülitiheda tsensuuri kont­rolli
all iiiiig vastavad partei ame­timehed
valvavad erakordse hoole­ga,
et ajalehe veergudele midagi
seUist ei libise, mis parteid võib
halvustada või partei kõrgemia
juhtkonna tegevust või otsuseid kri­tiseerida.
Kuid vahest lipsab lehte
süski mõnigi lugejakirjake või re-porterijutuke,
mis ei kritiseeri küli
parteilasi ja nende polütikat, kuid
vüijab siifeki paljudele puudustele,
mis kaudselt teevad etteheiteid
kommunistidele, kelle pöidla alla
teatavasti nõukogude elu ka kõige
pisemates detailides on pigistatud.
Nü näiteks küsib Tallüma elanik
Lauri Leesi „Rahva Hääle" lugeja­kirjas
võrdlemisi ülbes toonis —
kuidas on Tallinnas lood leivakõr­vasega?
Ja süs hakkab kirja kir­jutaja
analüüsima Tallüma ärides
müüdavat keeduvorsti ja leiab, et
„meie keeduvorsti tase on lange­nud
, allapoole iga s ü g u st
arvestatavat nivood." Kirjeldades
seda „taset", väidab Lauri Leesi
muu hulgas: „Juba väljanägemiie
on nii näotu, et peletab ostmast,
söömisest rääkimata. Kui sa seda
parema puudusel suhu võtad, lük­kad
ühest suunurgast teise ja jood
kähku teed peale •— et teist mekki
suhu saada. Keeduvorsti sortiment
polegi nü väike, nimetusi on tosin.
Aga olgu see „Suupiste", „HarUik"
või „VõUeva" oma, vahet nagu
peale huma polekski . . . Olen ka
teistes lüduvabariikides valmista­tud
vorste maitsnud, aga seUist
halvamaigulist nagu meü pole veel
söönud."
Samas ajalehes kirjutab teise
vorstijutu lugeja Nasta Pino Tar­tust.
See krütika on veelgi mürgi-sem.
SeJUe kü-ja esimene osa kõlab
järgmiselt: „Inimesed ostavad ära
kõik, järelikult kannatavad nad ka
kõik välja. Sellisest loogikast näib
läliltuvat Tartu Lihakombinaat, kel­le
toodete kvaliteedi langus on
kestnud kõhedaks tegeva järjekind­lusega.
Eeskätt käib see enamiku
keeduvorstide kohta. Hiljuti tuli
müügile „Eesti vorst". Uus kaup
äratas huvi. Kahjuks osutus seegi
järjekordseks soolikasse (või kiles­se)
surutud pudruks, mis praadimi­sel
ajab vahtu välja." Lugeja kü­sib
oma kü-ja lõpul: „Kui kaua
veel kestab tooraine raiskamine?
Kui midagi on meil vähe, ei tähen­da
veel, et see vähene tohib olla
halb."
Vaesed lugejad nähtavasti ei tea,
et toorainet ei raisata — seda pole
lihtsalt olemas, isegi mitte vähesel
määral, nagu arvab tarbija Nasta
Pino. „Toorame" läheb Venemaale,
sest teistes „vabariikides" on müü­gil
paremaid vorste kui Tartus ja
Tallinnas. Näib, et partei asjame­hed
on vorsti küsimuse lahendanud
Eestis väga lüitsalt — tööstust
saadavad rahva petmiseks paljude
erinimedega vorste müügUe, kuid
need on liha asemel putru täis
tuubitud ja ajavad praadimisel
vahtu välja või on koguni niivõrd
halvamaitselised, et sööja peab
kiiresti igale suutäiele teed peale
jooöia, katsudes sellega „teist mek­ki
suhu saada."
Brian Mulroney
et Kanada pole mitte neutraalne
maa, vaid toetab NATCt
ja on rahu hoidmise huvides suu­rendanud
sõjalist ahi uute väeük­suste
kohalesaatmisega mitmele
poole.
Peammister B. Mulroney kandis
ette oma kõne osaliselt ka prantsu­se
keeles, sai pärast kõne lõppu
püstiseisvalt publikult marulise ap­lausi
osaliseks ja lahkus see järele
koos välisminister Jõe Glarkiga*
Euroopasse sõiduks. Peaministri
abikaasa Miia Mulroney jäi edasi
dineele; ta käis ka eesti laudkon­dade
juures igaühte kättpidi tervi­tamas
ja leidis aega kä mõnesõ-naliseks
lühivestluseks.
Peale peaministri ja välisminis­ter
J. Clarki vübis dineel föderaal­valitsusest
ministreid veel .kümne
ümber.
Eriliselt tõstis teadustaja välja
äsjavalitud Ontario parlamendi
kpnservatüvide partei uut juhti
Larry Grossmäni, ^
nimetades teda „järgmiseks. Onta­rio
Provintsi peäministrilcs";
L.K.
Biktatuuririikides on võimu isur-paateri
ja tema ümber koondunud
kliki esimeseks sammuks vaba aja­kirjanduse
tasalülitamine ja karmi
tsensuuri rakendamine kõigi mas­simeediumide
kontrollimiseks. De-mokraatUkes
riikides seevastu on
ajakirjandusel piiramata vabadus
kõiki eluavaldusi ning valitsuse
tegevust kritiseerida ning elanik­konda
üksikasjaliselt informeerida.
Teoreetiliselt on selline vabadus
ideaalne lahendus, kuna sellega
tuuakse avalikkuse ette sündmusi
ja probleeme, mida tahetakse sage­li
ühel või teisel põhjusel avalik­kusse
eest varjata.
Ajakirjanduse püramatu vabadu­sega
kaasuvad aga sageli pahed,
kus sensatsioonijanu ning mõne toi­metaja
või väljandja isiklikud hu­vid,
sümpaatiad ja polütilme hoiak
võivad tekitada kasu asemel kah­ju,
eriti kui mõni ajaleht või tele­visiooni
saatejaam hakkab süste­maatiliselt
ja vastutustundetult
ründama demokraatlikult valitud
rügi juhtkonda, mõtlemata oma
sammude ja tegevuse sise^ ja välis­poliitilistele
tagajärgedele.
t 3)
VAU
30. nov ja 1,
dr, T. Mah
7. ja 8. dds.
dr. A. Rebi
Kanada ai
ei kaifsvi
ÜR(), New
nastatud raporJ
Kanadat, et ne
konsulaarametil
nada valitsuse
dud; samuti on
•Inglismaa ja
tivõimud, va^ti
vat võtnud ettel
N. Liidu pea]
Montrealis, sai
tud konsulaat
Liit ei öelniid,
lik politsei on
väljastpoolt k{
gevat privaati
oleku valvur,
te õigust relvi
konsulaati ahv
Kanada sise
du osakonna jJ
nud nädalal, oj
sed olid totaa]
Novembi
kalatoidi
Kanada end
John Fraser
kohalt lahkui
eeskujul nove^
toidu kuuks,
se kanadalasi
sööma. Minil
tööstustega oi
kampaania
reklaam tv-s,
septe ja näpul
miseks. 1985.1
maks on „pei
va elulaaciÜel
Kalandusr
del on lkni
retseptide brc
se soovijaile
Komineiil
Sellist vast
vastast kami
mi sõja ajal|
saated tõid
damates ja
igasse ameei
sellega sõj;
põhjustades
vates araeerj
se. Läänerül
sioonisaatedi
Lõuna-Aafril
maailmad
meeleolu nir
Aafrika pro(
samm-sami
mist. Valitsi
olukorda, ki
kirjanike
Lõuna-Aafrij
ühendriiki
nikud tunnel
nad saavad
se salajase
da salajasel
riikides avj
Just enne R(
tumist kaits
väljatoodudl
kaitsemüiisj
nud presidi
des tal Jää^
kohtade ja
juurde. Aajl
kui Weinbel
tumise nuri
sellega palj
president
Ajakirjal
nult siis häl
kud kannagi
eest täieni
taotle aiuii]
masside st
misega. Kii
duse ixlQ^ni
siooni ja
mine ja p;
oma kindlj
võimalik n
huvisid ks
tundmüie i |
ajakirjänJJ
andeks.