1977-03-15-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nf. 20 Nr. 20 VABA EESTLANE teffiä^päe^,^ 1977 7
4
ppefojaid
Atlantic Uöiver-
Fia. lõpetas ma-m
Martinson,
jidance and cmi
Jthera Califor-lopetas
magist-management
(korporatsiooii
[). Ta lõpetas va-inseneriteaduse
[ui tuul oli päri,
väike puri, mis
Mr*' oli praats-punanahalifeiit
etus oli ka mi--
i valgete ašuka-
[edasti oli ta ka
' ^ r i s t s u g u t i s ,
te", mis tegi ta
>rksaks. Ta kaa-mantli
asemel,
'tunasest ning
i püksid või in.
W.- Mokassiinid
'^avöö kirevuh-
• müiesta var-tubakairotti
ja
^ j u - Nii nägi
'{^ast väga heas
oli indiaani ja
•vastatud prant-oma
pudi-padi
lida ta ise nii
. et ta vahet-poüerapoole-p
kõiki veniseks.
Mõttetu
, juhtis sama-.
N u d ratsanik
phaäri algpe-
^ois'- baasiks
[-vanemaid ja
^sundusi. N i -
niii St. Law-kõige
otsema.
Tea-
^pedtisioonid
^'•i^ni, mis oli
It eurooplaste
pubalaod ja
ibitsejatejul--
ivo Kitfask
Toronto J^esti Segakoor, kes möödunud sügisel tähistas 1>ma
25. a. tegevusejuubelit aktuse j a balliga, annab 3. aprillil juubelikontserdi
West-Tororito Secondary Schoon auditooriumis algusega
kell 3 p. 1.
Kontserdi solistiosa täitmiseks
on laiike nõuscleku andnud meile
j a 'ka ikanada miiusilcasõpradele
oofperilaiiljana "tuttavaiks saanud
bariton Avo Kittask. i
Solist, ikuuludes kanada ooperi-komipanii
koosseisu, on oünud p i devalt
tegevuses lauljana. Meenutame
teda G. Vordi „Failstaffis"
peaosaJisena. Peale selle rida osi
^Ti-aviata", „Boheemi" j.t. osades,
ja uuena ,,Figaro pulmas" j . t.
€>nia loomupärase lavaHse ande
Ja mahlaka-jõulise tämbriga
häälega ön solistü veel mõnigi
ššm öelda kanada ooperilaval.
T. E. Segaikoori suurima sega-koorina
vabas maailmas on v^-
randsajandi* jooicsui olnud tugevaks
ali^ambaks meie laulukultuuri
pöluI. Lugematud esinemised
mitmesugiistel raiivusüikel
üritustel on segälioori nime jäädvustanud
meie muusika ajalukku
mõjuka tähena. T. E. Segoteoori
laul on kõlanud Toronto ikõrvai
ka mitmetes keskustes mujal:
New Yorgi Lincoln Centrels, Cbi-cagc
», Olevelandis^ Hamiltonis,
Buffalos jm. ,
Rahvuslike suurürituse puhul
antud panus on olnud suur ja
tunnustatav iga laulja vaba aja
ja majandusliku panuse ohverdamise
vili.
Koor on seisnud kaua meie kõikide
suurürituste arvukas reas —
New Yorgis, Chicagos, Baltimore'-
is ja Torontos. Nende ürituste läbiviimine
poloks olnud mõeldav
ilma T. E. Segaikoori kaasabita.
Seda inndkat tööd on pikkade
aastate jooksul juhtinud mõjukalt
Roman Toi osav 'käsi, kes
koori kiiresti viis kontsertkoori,
tasemele, oEes samal ajal ka rea
helitööde autoriks, tr. E. Segakoor
võib vaadata fänuga tagasi
Roman Toi ^ajajärgule" koori
töös ja tegevuses; koor j a R. Toi
on.jäänud sõpradeks senini j a on
seda ka tulevikus.
Koori juhatab nüüd Juba
4-ndat aastat Uno Kook, kes
,JEstonia" orkestri juhina «ajutise
laenuna" koorijuhi ülesannetesse
kutsuti.
See ,,ajütine" on nüüd kolmeaas^
tase tegevuse järele võinud tagasi
vaadata edukale tegevusele,
l o ^ mitmedki,kordaminekud on
toimunud orkestri kaasabil ühises
muusilsarõõmus j a r -vaimus.
Eeloleval (kontserdil on ka uudisloomingut,
kuna 100, juubdi-iaulupäeiva
jiaamj^' korraIda;tud
lauludevõistluse laule senini ette
kantud pole. I auhind jäi andmata,
kuid anti välja laulude kogu,
kus auhindadele jä', tunaustust-väärlvate
lauludele oma koht an-ti.;^
. .
Saatuselaulude osas on uuena
kavas Majmu Müdo laul „Me tuleme",
.kus kõhklevast avaakordist
areneb lõpuks vihane sõja-komu.
Rahvajtantsu ainet kasutab oša-v-
ält vanameister Juh. Aavük laulus
,,Meie; Mihkel*'. ;
E i ole ka ümbrast unustatud.
iElades j a lauldes kanada luhis-konnas
itimneme pa;rajtamaftult
kaasa siinse rahva laiulutuikset
preeriast New Foundlandi vaaia^
püüdjateni ja samal ajal k a näeme
j a kuuleme kanada punakuue-list
• satsapolitseinikiku ,;]Etose
M^arie'st", mis meile silme ette
manab Nelson Eddy ja Jeanette
Mc. Donaldi omaaegse helivõlu.
Nüüd ^ga juba ,,oma jõududega",
"^uubilar-koor Ja bariton Avo
Kittask peaksid garanteerima
ilusa muusikalise pärastlõuna
Toronto eestlaskonna koorina-
. tud tegevuskalendri pinnal.
Kuid koorilaul on ohiud selldks
meediumiks, millega väikese rahvana
oleme olnud suured — laululaval
-r ... ,
.: • •L.-R.'
1^8. Liiitordcib 0 0 c
(Algus lk. 2)
Ehkki asjatundjate j a ekspertide
arvates aktiivsete dissidentide
arv N . Ludus piirdub ainult
umbes 1000-de isikufea, tunneb
Kreml end siiski üllatuslikult
ebakindlana ning on asunud
energiliselt võitlema dissidentide
toetamise vastu välismaa.
.ilmast.. .. I . • ^
See Kremli hirm käputäie relvastamata
inimese ees tundub mõistmatuna,
kuid nähtavasti tunneb
partei poliitbüroo paremini Venemaal
valitsevat olukorda ning ar-vestab
seda, et vabaduse ide^
võivad lõpuks isegi liikuma panna
tuima vene massi, mis hakkab
kõigutama, kommunistliku rezhii-mi
alustugesid.
Teisest küljest võib aga oletada,
©t president Carterike j a tema
valitsusele algab surve Krem-list
j a samuti tJhendriikide ja
teiste lääneriikide detente polüti-ka
toetaj'ate poolt, kes ^kardavad,
et : : \:
vahekordade teravnemisel
Moskvaga ei tule tuumarelvade
piiramise kokkulepetest ega
NAIROBI — Ügandast
na Nairobissie saabunud põgenikud
mainivad, et Ugandas itoimu-vad
praegu suured tapatalgud,
kuna diktaator Idi Amin laseb
massiliselt mõrvata nende suguharude
liikmeid, kes ei lepi itema
diktatuuriga. Põgenikud kinnitavad,
et Idi Amini 5000-meiheiline
mõrvameeskond iteguts©b eriti
intensiivselt Uganda/ põhjapür-kondades,
kus elavad iango ja
aholi suguharud, keda Idi Amin
vihkab. Asjaomastest ringkondadest
mainitakse, öt 1971. aastast
kuni seni ajani, niil Idi Amin on
Ugandas valitsenud, on seal mõrvatud
iligemal . 300.000 ininieät.
Idi Amin oh endine sõjaväe allohvitser,
kellel on ainult kahe
klassiline algkooli haridus.
Kremliga koostööst enam mi-dagi
välja ning maailm hakkab
tüürima uue sõja suunas.
Sellise motiemisviisiga kompro-missimehi
j a N. Ludule kontsessioonide
tegijaid on Ühendriikides
j a läänemaailmas ipalju, kuna
Kissingeri poliitil«i mõju elab
edasi ning alati leidub neid, kes
on valmis kõrgemad ideaalid ma-ha
müüma petlilcu rahu j a enda
mugavuste huvides.-
Eeltoodud asjaolusid ja olukordi
arvesse võttes võime lähemas
tulevikus rahvusvahelises dus
oodata huvitavaid päev^ j a aegu,
•kima senises stagneerunud olukorras
on midagi liikuma hakanud.
Kui kaugele see liikumine
ulatub ja kuhu ta välja jõuab on
oms^tte iküslmusels. '
DVO KAADID
ENfI ÄLFREP
ÄJOVOKAAT-NOTÄR
Rmm 1912, Röyäl Trust Tower.
Toronto DomiBion Centre
Postiaadress; P.O. 326, Toronto
Ont. (Bay & King) M5K im.
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
Chntered Aecoontaati
725 Don Miils Rd. Salto 402
DoiB Mills, Ontario
483-6308, 429-4^
Post
12 cenli ciht@s 1. mäi^sist 1977. Samal aj^^
kinniiilee&etiid 01
10 cenfi. Teiste
informatsiooni
kontori ülemag
annavad teile pareina
MAR@ISTÄGi ÜMBRIK. KtEI
eCOODIGÄ. POSTITAGE.
. BROöOWSKI. ©,D.
O P T I K
M . 5314251
< lU RONCEŠVAI^S
D l BD
Kelm havSfcsvcit etfeköniief
„tjle keskea" loengute seerias käsitati neljapäeval,3. märtsil, Toronto Eesti Maja keskmises
saalis rahvarikkal koosolekul majutamise ja vanadekodu küsimusi. Lektoriteks olid Ontario kor-terimajade
poliitika kujundamise peanounik Peeter Lepik, Ontario, ühe suurema vanadekodu administraator
Raivo Aberman ja Eesti Äbistamiskonütee Kanadas juhatuse lüge^J^
vitavaid loenguid juhatas Eesti Liit Kanadas esimees R. E T O
P. Lepik oma ettekandes mainis,
et Ontario rahvastilr vananeb
kiiresti ja 15 aasta pärast ulatub
praegune 700.000-iline pensionäri-ae
pere juba üle liihe miljoail. Individuaalelamute
ja korterimaja-de
ehitamise tulemusena on .Ontarios
suured valikuvõimalused
omale elukoha murettsemlsel ning
inimesel ei ole' tarvitust elada
ühes jä samas kohas või ühes ja
sanias majas kuni suim'ani.
Referent mainis, et vanem abielupaar,
kelle: lapsed oii kõdust
ära läinud, e i vaja enam suur©-
mat oma maja ja võib endale
üürida korteri või psta kondo-miinium^
korteri. Viimaseid on
Torontos saada $25.000 kuni
S30.000 pärides •
j a kui. erru läinud abielupaar
või üksik mimene oima maja
maha müüb, siis jätkub tal raha
sellise korteri ostmiseks kui
ka raha investeerimiseks.
Praegu on kondumüniumite ost-miseiks
ülefproduiktsioonl tõttu
eriti soodsad võimalusi kuid
ostaja peab ettevaatlikult kontrollima
ehitusfirma.kui ka hoõl-dusil5omj>^
ii reputatsiooni. Sa^
muti on' oluline üldist majandamiskulude
suurus, kuna s&e M e b
lisalks hüpoteek-laenule, maja^
maksule ning ikütte- ja valgustuse
kuludela
On võimalik kolida ka väiksemasse
linna, kuid nendes paikades
m ole tavaliselt kõiki mugavusi
— liiklemine on tülikam ja
üksildus võib 'kujuneda probleemiks.
:
. K u i aga tahetakse ...säilitada
oma linnamaja, mille ..korrashoid
on väga kulukas, süs leidub
mitmesuguseid prpgram-me,
mis võimaldayad odava-proisendilisi
laenusid ja abista.
missUmmasid majaomanikule.
Neid plaane haldavad omavolit-suseä
ja • järelpärimiistega tuleb
pöörata kohaliku linnavalitsuse
poole, Üiks neist plaanidest töötab
provintsivaljtsuse itoetusel ja
on saadaval isilcutele või perekondadele,
kelled© sissetulek ei
ületa aastas 12.500 dollarit, teine
plaan töötab föderaailv^itsuse rahadega
ning on võrdlemisi samane
esimesega.
Referent mainis, et üürikont-roH
on hoidnud üürid suhteliselt
madalad, kuid küna korterimajü
on viimasel ajal ehitatud vähe,
siis cm korterite valilc välke. Vastavalt
Ontario maijandamisminis-teeriumi
andmetele möödunud
aasta augustist
• on. Metro Torontos, keskmised
üürid 1 magamistoaga korterilt
201 ja kahe magamistoaga
, korterilt 241 dollarit kEus.
Lõpuks andis kõneleja'üksikasjalise
ülevaate riikliku toetusega
korteri lüürimise programmide
kohta pensionäridele. Peamiseks
programmilt on n. n. „rent-geared-
Hto-income" plaan, mille
kohaselt isikud, kellede sissetulek
on v^ähem k u i 5500 dollarit,
maksavad 20 prots. oma sissetulekust
üüriks. Metro-Tomntos
haMavad seda programmi kolm
erinevat valžtsüsasutust.
Metropolitan Toronto Housing
Company omab umbes 6000 korterit,
üiksiküd sooviavaldajad pea-,
vad olema vähemalt 60 aastat vanad,
abieiupaarist peab vähemalt
üks olema 60-aastane või vanem.'
Samuti peab sooviavaldaja ole^
ma elanud Metro Torontos vähemalt
ühe aasta.
.Maksimaalne lubatud sissetulek
on üksikult 7200 dollarit
aastas, abielupaaril 10.800 dollarit
aastas.
Sissetulekuks arvatakse kõiki allikaid
— pensioni, sularaha, Intresse,
alktsiaid, osatähti jne. ....
tliksikufcelö on varutud ühetoali-:
sed, abielupaaridele ühe magamistoaga
korterid. Nendes majades
leiduvad ka ühised vabaaja
veetmise ruumid.
Iga projekti kohta peetakse eri-nimekirja
järjekorras olejale
kohta, kusjuures ooteaeg võib varieeruda
paarist nädalast paari
aastani, olenevalt projekti? asukohast.
Praegu on umbes 3000
sooviavaldust järjelconras. Sooviavalduse
formulari j a informatsiooni
saamiseks tuleb helistada
Metropolitan Toronto Housing
: kõik pensionäride
Ö. H . G.-le. .
Kä Toronto Nõri^Profit Housing
Gompany'1 on mõnisada korterit,
milled# üürid on kohandatud
sissetuleikuie. Need oh tavaliselt
väteemates ja vanemates
ikuid kordaseatüd ehitustel. Informatsiooni
nende kohta saab
linnavalitsusest. Lõpuks omavad
Metro Torooto ja Toronto linn
veel niinimetatud non-jprofit kortereid,
mis on veidi kallimad kui-gi
nendega ei taotleta profiidi
saamist.' \ \
Kõneleja näitas oma referaadile
lisaks huvitavaid valguspüte.
R. Abemian mainis, et kui ini-mjösed'
jõuavad vasiadusaastaites-se,
siis toimub nende elus palju
muudaitusii kuna lapsed lahkuvad
jkodust, teine abielupooi võib isur-ra
j a inimene jääb üksi eQama
ning paljudel juhtudel halveneb
pealesuruvate aastatega ka inimese
tervislik olukord.
E l u sellesse faasi jõudes tekib
olukord, kus paljud peavad
paratamatult mõtlema vanadekodusse
asumisele.. ,
Vanasti õlid Kanada vanadekodud
väga primitiivsed ning vanad
pidid koos ©lama isegi vaimuhaigetega.
Nüüd on aga, kõBt
muutunud ja siin on rajatud
moodsad vanadeikodud.R. Aber-man
nentis, et vanadekodudesse
elama pääsevad inirnesed, kes on
üle 60 aasta vanad ja nad tulevad
sinna väga mitmesugustel
I^ohgustel: neil on igav üksi elada,
neil on raskusi toidu välmis-
Co. Ltd telefonil 367-8550 või kir: taonisega j a majandamisega ning
jutada samale asutusele aadressil:
lOth Floõt, East Tower. City
Hall, Toronto, M5H2N1.
Ka Ontario Housing Gorpo-rationii
on umbes samalaadne
progranim, kus üürid on samad
Mld isiku sissetuleku piir ei
ole määratud.
Seal on eesõigustatud need isikud,
kellel on suurem vajadus.
Järjekorra nimikiri on üldine kõi^
gi projeiktide kohta. Ontario Housing
Gorporationil ei ole Torontos
eraldi hooneid pensionäridele
ning neii tuleb elada kobs pere^
kondadega- kommunaalmajutami-se
projektides. OHC4 on kogu-suinmas
umbes 10.000 pensionär
ride korterit ning peale selle veel
umbes 2000 „Rent Supplement"
'korterit, nüs asuvad eramajades,
kuid kus pensionärid maksavad
ikkagi ainult 20 prots. oma sissetulekust
üüriks j a valitsus onak-sah
ülejäänu.
nad
all.
kannatavad tervisehäirete
statistika kinnitab, moodustavad
suurema osa vanade^
'elanikest naised.
Ontarios on kohne lüki vana-dökodusid
— ««[^aviisilised põetus-kodud
(privaite nürsing homaš),
heategevad institutsioonid (ohari-table
institüitions) j a vanadekodud
(homes for (theaged). Referent
ms^inis, et see kodu, kus tema
töötab, on 446 voodiga ning
sinna pääsemiseks ootab praegu
järje&orda 230 inimest Vanadekodusse
pääsemiseks M esitada
sooviävaicus, ikus tuleb vastata
üksikasjaliselt paljudele ^küsi-mustde.
ŠeUes vanadekodus ön
kolm osakonda, ühes osakonnas
elavad Inimesed, kes saavad
oma igapäevaste .tolmetamistega
i ^ hakkama, iteise kuuluvad
need, kes on peamiselt voodb ja
vajavad põetaja abi ja kolman-
Võiks märkida, et väljaspool!dasse isikud, kes on kaotanud
Torontot kuulavai peaaegi ^ normaalse, mõtlemisvõime. ::¥^ä-
Värskemad uudised loete
• VABA EESTLASEST" •
• 0 • V:'.
dekodus on ettenähtud igasugused
.meöielahutüse võimalused ja
väljasõidud. ;
Mis maksab elu vanadekodus?
K u i : isikul on üle tuhande dollari ^
raha pangas, siis ipeab ita maks- •
ma ise kõik oma kulud j a arved.
Need Vanade kodu elanikud,
kes ise endi eest suudavad hoolitseda,
maksavad $13.75 päevas,
kuna poetamist vajavad
haiged maksavad päevas §7.6Öi
lOOÖ dollariline põhisumina;
mis kuulub: isikule, jäetsslkse puutumata,
kuiiä see on ette nähtud
mäyfcusdailudefes. '
E A K juhatuse lügeJiiiie Hertrim
andis ülevaate EJesti Kodu' projekti
rajamisest 'hing mainis, et
vaatamata paüjudele sotsiaal-sea-dusandlustele
vimiastei aastatel,
on Eesti -Kodu projekitiil /täita
oma suur tUe^iisie, 'lama se© v^^
maldab erruläinud eestlasi päääs-ta
Ä i n d u s e tundest ja l üM
tihedamalt oma rahvusgrupiga.
Kõneleja andis iüövaate Eesti
Abistamiskomitee krundi ostmi^
sest ja vanadel?XKiu ehitamise ^
plaanidest. Kavandati saja voodikohaga
vanadekodu, va-i
litsus lubas p o d miljonit dollarit,
toetust hoonete ehitamiseks ja
tõotas katta ka. 80 prbt. ülevalpidamise
kuludest.
Kahjuks selgus siga peagi, et
meie sel juhul ei saanud seda
kujundada oma rahvuslikuks
vanadekoduks ja pidime stima
vastu võtma ka teisi inimesi,
kandes, aga sealjuures -2® prot..
ülevalpidamise kuludest.
Sellest tulenevalt ot&ustati kogu
EAK projekt ediitadä. kahes järgus
— esialgu eestlastele müüdavad
körterimaijad, iniiedest:-saadud
raha arvata puhketkodu fondi
ja ehitada ^hiljem puhkekodu.
P r o j Ä i esimene faas — korte-rimaj
ade ehitamine — hakkab
nüüd lõpule jõudnia. E A K krundile
oh kerkinud, 6-k6rruse!line
kõrgmaja 80 korteriga ja kaks
fcoilmekprruselist terrassmaja 54
korteriga, mis saavad lõplikult
valmis mai kuus. Kopterid oi^ em-^
niuses müüdud ikuid saada pn
veel 18 kahe magamistoaga korterit,
hinnagav $32.500 kuni
$39.000, 3 ühe magamistoaga korterit
hinnaga $28.200, kuni
$28.400 ja 4 üJksIkisifcu konterit
hinnaga $24.400 kuni $24.700.
Ülevalpidamise kulud on vastavalt
korterite suurusele 110, $5
.:ja.85: dollarit kuus....
Projekti ehitamisel saadi laenu
yaötutuleüilcuit Ontario 'ühispankade
L i i d u lt
'. Niiüd on juba imoodustatud komisjon
yänadeikodu ehitamise ka-vahdamlseiks
ja kui Eesiti Kodu
projeifot on . lõplikult valminud,
siis avaneb tõenäoiiiselt võimM^iš
ka vänadeöcodu ehitamisega älüs-.
tamisefes;-:,
6
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 15, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-03-15 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770315 |
Description
| Title | 1977-03-15-07 |
| OCR text | Nf. 20 Nr. 20 VABA EESTLANE teffiä^päe^,^ 1977 7 4 ppefojaid Atlantic Uöiver- Fia. lõpetas ma-m Martinson, jidance and cmi Jthera Califor-lopetas magist-management (korporatsiooii [). Ta lõpetas va-inseneriteaduse [ui tuul oli päri, väike puri, mis Mr*' oli praats-punanahalifeiit etus oli ka mi-- i valgete ašuka- [edasti oli ta ka ' ^ r i s t s u g u t i s , te", mis tegi ta >rksaks. Ta kaa-mantli asemel, 'tunasest ning i püksid või in. W.- Mokassiinid '^avöö kirevuh- • müiesta var-tubakairotti ja ^ j u - Nii nägi '{^ast väga heas oli indiaani ja •vastatud prant-oma pudi-padi lida ta ise nii . et ta vahet-poüerapoole-p kõiki veniseks. Mõttetu , juhtis sama-. N u d ratsanik phaäri algpe- ^ois'- baasiks [-vanemaid ja ^sundusi. N i - niii St. Law-kõige otsema. Tea- ^pedtisioonid ^'•i^ni, mis oli It eurooplaste pubalaod ja ibitsejatejul-- ivo Kitfask Toronto J^esti Segakoor, kes möödunud sügisel tähistas 1>ma 25. a. tegevusejuubelit aktuse j a balliga, annab 3. aprillil juubelikontserdi West-Tororito Secondary Schoon auditooriumis algusega kell 3 p. 1. Kontserdi solistiosa täitmiseks on laiike nõuscleku andnud meile j a 'ka ikanada miiusilcasõpradele oofperilaiiljana "tuttavaiks saanud bariton Avo Kittask. i Solist, ikuuludes kanada ooperi-komipanii koosseisu, on oünud p i devalt tegevuses lauljana. Meenutame teda G. Vordi „Failstaffis" peaosaJisena. Peale selle rida osi ^Ti-aviata", „Boheemi" j.t. osades, ja uuena ,,Figaro pulmas" j . t. €>nia loomupärase lavaHse ande Ja mahlaka-jõulise tämbriga häälega ön solistü veel mõnigi ššm öelda kanada ooperilaval. T. E. Segaikoori suurima sega-koorina vabas maailmas on v^- randsajandi* jooicsui olnud tugevaks ali^ambaks meie laulukultuuri pöluI. Lugematud esinemised mitmesugiistel raiivusüikel üritustel on segälioori nime jäädvustanud meie muusika ajalukku mõjuka tähena. T. E. Segoteoori laul on kõlanud Toronto ikõrvai ka mitmetes keskustes mujal: New Yorgi Lincoln Centrels, Cbi-cagc », Olevelandis^ Hamiltonis, Buffalos jm. , Rahvuslike suurürituse puhul antud panus on olnud suur ja tunnustatav iga laulja vaba aja ja majandusliku panuse ohverdamise vili. Koor on seisnud kaua meie kõikide suurürituste arvukas reas — New Yorgis, Chicagos, Baltimore'- is ja Torontos. Nende ürituste läbiviimine poloks olnud mõeldav ilma T. E. Segaikoori kaasabita. Seda inndkat tööd on pikkade aastate jooksul juhtinud mõjukalt Roman Toi osav 'käsi, kes koori kiiresti viis kontsertkoori, tasemele, oEes samal ajal ka rea helitööde autoriks, tr. E. Segakoor võib vaadata fänuga tagasi Roman Toi ^ajajärgule" koori töös ja tegevuses; koor j a R. Toi on.jäänud sõpradeks senini j a on seda ka tulevikus. Koori juhatab nüüd Juba 4-ndat aastat Uno Kook, kes ,JEstonia" orkestri juhina «ajutise laenuna" koorijuhi ülesannetesse kutsuti. See ,,ajütine" on nüüd kolmeaas^ tase tegevuse järele võinud tagasi vaadata edukale tegevusele, l o ^ mitmedki,kordaminekud on toimunud orkestri kaasabil ühises muusilsarõõmus j a r -vaimus. Eeloleval (kontserdil on ka uudisloomingut, kuna 100, juubdi-iaulupäeiva jiaamj^' korraIda;tud lauludevõistluse laule senini ette kantud pole. I auhind jäi andmata, kuid anti välja laulude kogu, kus auhindadele jä', tunaustust-väärlvate lauludele oma koht an-ti.;^ . . Saatuselaulude osas on uuena kavas Majmu Müdo laul „Me tuleme", .kus kõhklevast avaakordist areneb lõpuks vihane sõja-komu. Rahvajtantsu ainet kasutab oša-v- ält vanameister Juh. Aavük laulus ,,Meie; Mihkel*'. ; E i ole ka ümbrast unustatud. iElades j a lauldes kanada luhis-konnas itimneme pa;rajtamaftult kaasa siinse rahva laiulutuikset preeriast New Foundlandi vaaia^ püüdjateni ja samal ajal k a näeme j a kuuleme kanada punakuue-list • satsapolitseinikiku ,;]Etose M^arie'st", mis meile silme ette manab Nelson Eddy ja Jeanette Mc. Donaldi omaaegse helivõlu. Nüüd ^ga juba ,,oma jõududega", "^uubilar-koor Ja bariton Avo Kittask peaksid garanteerima ilusa muusikalise pärastlõuna Toronto eestlaskonna koorina- . tud tegevuskalendri pinnal. Kuid koorilaul on ohiud selldks meediumiks, millega väikese rahvana oleme olnud suured — laululaval -r ... , .: • •L.-R.' 1^8. Liiitordcib 0 0 c (Algus lk. 2) Ehkki asjatundjate j a ekspertide arvates aktiivsete dissidentide arv N . Ludus piirdub ainult umbes 1000-de isikufea, tunneb Kreml end siiski üllatuslikult ebakindlana ning on asunud energiliselt võitlema dissidentide toetamise vastu välismaa. .ilmast.. .. I . • ^ See Kremli hirm käputäie relvastamata inimese ees tundub mõistmatuna, kuid nähtavasti tunneb partei poliitbüroo paremini Venemaal valitsevat olukorda ning ar-vestab seda, et vabaduse ide^ võivad lõpuks isegi liikuma panna tuima vene massi, mis hakkab kõigutama, kommunistliku rezhii-mi alustugesid. Teisest küljest võib aga oletada, ©t president Carterike j a tema valitsusele algab surve Krem-list j a samuti tJhendriikide ja teiste lääneriikide detente polüti-ka toetaj'ate poolt, kes ^kardavad, et : : \: vahekordade teravnemisel Moskvaga ei tule tuumarelvade piiramise kokkulepetest ega NAIROBI — Ügandast na Nairobissie saabunud põgenikud mainivad, et Ugandas itoimu-vad praegu suured tapatalgud, kuna diktaator Idi Amin laseb massiliselt mõrvata nende suguharude liikmeid, kes ei lepi itema diktatuuriga. Põgenikud kinnitavad, et Idi Amini 5000-meiheiline mõrvameeskond iteguts©b eriti intensiivselt Uganda/ põhjapür-kondades, kus elavad iango ja aholi suguharud, keda Idi Amin vihkab. Asjaomastest ringkondadest mainitakse, öt 1971. aastast kuni seni ajani, niil Idi Amin on Ugandas valitsenud, on seal mõrvatud iligemal . 300.000 ininieät. Idi Amin oh endine sõjaväe allohvitser, kellel on ainult kahe klassiline algkooli haridus. Kremliga koostööst enam mi-dagi välja ning maailm hakkab tüürima uue sõja suunas. Sellise motiemisviisiga kompro-missimehi j a N. Ludule kontsessioonide tegijaid on Ühendriikides j a läänemaailmas ipalju, kuna Kissingeri poliitil«i mõju elab edasi ning alati leidub neid, kes on valmis kõrgemad ideaalid ma-ha müüma petlilcu rahu j a enda mugavuste huvides.- Eeltoodud asjaolusid ja olukordi arvesse võttes võime lähemas tulevikus rahvusvahelises dus oodata huvitavaid päev^ j a aegu, •kima senises stagneerunud olukorras on midagi liikuma hakanud. Kui kaugele see liikumine ulatub ja kuhu ta välja jõuab on oms^tte iküslmusels. ' DVO KAADID ENfI ÄLFREP ÄJOVOKAAT-NOTÄR Rmm 1912, Röyäl Trust Tower. Toronto DomiBion Centre Postiaadress; P.O. 326, Toronto Ont. (Bay & King) M5K im. Telefon: 869-1777 24-tundi telefoni valveteenistus Chntered Aecoontaati 725 Don Miils Rd. Salto 402 DoiB Mills, Ontario 483-6308, 429-4^ Post 12 cenli ciht@s 1. mäi^sist 1977. Samal aj^^ kinniiilee&etiid 01 10 cenfi. Teiste informatsiooni kontori ülemag annavad teile pareina MAR@ISTÄGi ÜMBRIK. KtEI eCOODIGÄ. POSTITAGE. . BROöOWSKI. ©,D. O P T I K M . 5314251 < lU RONCEŠVAI^S D l BD Kelm havSfcsvcit etfeköniief „tjle keskea" loengute seerias käsitati neljapäeval,3. märtsil, Toronto Eesti Maja keskmises saalis rahvarikkal koosolekul majutamise ja vanadekodu küsimusi. Lektoriteks olid Ontario kor-terimajade poliitika kujundamise peanounik Peeter Lepik, Ontario, ühe suurema vanadekodu administraator Raivo Aberman ja Eesti Äbistamiskonütee Kanadas juhatuse lüge^J^ vitavaid loenguid juhatas Eesti Liit Kanadas esimees R. E T O P. Lepik oma ettekandes mainis, et Ontario rahvastilr vananeb kiiresti ja 15 aasta pärast ulatub praegune 700.000-iline pensionäri-ae pere juba üle liihe miljoail. Individuaalelamute ja korterimaja-de ehitamise tulemusena on .Ontarios suured valikuvõimalused omale elukoha murettsemlsel ning inimesel ei ole' tarvitust elada ühes jä samas kohas või ühes ja sanias majas kuni suim'ani. Referent mainis, et vanem abielupaar, kelle: lapsed oii kõdust ära läinud, e i vaja enam suur©- mat oma maja ja võib endale üürida korteri või psta kondo-miinium^ korteri. Viimaseid on Torontos saada $25.000 kuni S30.000 pärides • j a kui. erru läinud abielupaar või üksik mimene oima maja maha müüb, siis jätkub tal raha sellise korteri ostmiseks kui ka raha investeerimiseks. Praegu on kondumüniumite ost-miseiks ülefproduiktsioonl tõttu eriti soodsad võimalusi kuid ostaja peab ettevaatlikult kontrollima ehitusfirma.kui ka hoõl-dusil5omj>^ ii reputatsiooni. Sa^ muti on' oluline üldist majandamiskulude suurus, kuna s&e M e b lisalks hüpoteek-laenule, maja^ maksule ning ikütte- ja valgustuse kuludela On võimalik kolida ka väiksemasse linna, kuid nendes paikades m ole tavaliselt kõiki mugavusi — liiklemine on tülikam ja üksildus võib 'kujuneda probleemiks. : . K u i aga tahetakse ...säilitada oma linnamaja, mille ..korrashoid on väga kulukas, süs leidub mitmesuguseid prpgram-me, mis võimaldayad odava-proisendilisi laenusid ja abista. missUmmasid majaomanikule. Neid plaane haldavad omavolit-suseä ja • järelpärimiistega tuleb pöörata kohaliku linnavalitsuse poole, Üiks neist plaanidest töötab provintsivaljtsuse itoetusel ja on saadaval isilcutele või perekondadele, kelled© sissetulek ei ületa aastas 12.500 dollarit, teine plaan töötab föderaailv^itsuse rahadega ning on võrdlemisi samane esimesega. Referent mainis, et üürikont-roH on hoidnud üürid suhteliselt madalad, kuid küna korterimajü on viimasel ajal ehitatud vähe, siis cm korterite valilc välke. Vastavalt Ontario maijandamisminis-teeriumi andmetele möödunud aasta augustist • on. Metro Torontos, keskmised üürid 1 magamistoaga korterilt 201 ja kahe magamistoaga , korterilt 241 dollarit kEus. Lõpuks andis kõneleja'üksikasjalise ülevaate riikliku toetusega korteri lüürimise programmide kohta pensionäridele. Peamiseks programmilt on n. n. „rent-geared- Hto-income" plaan, mille kohaselt isikud, kellede sissetulek on v^ähem k u i 5500 dollarit, maksavad 20 prots. oma sissetulekust üüriks. Metro-Tomntos haMavad seda programmi kolm erinevat valžtsüsasutust. Metropolitan Toronto Housing Company omab umbes 6000 korterit, üiksiküd sooviavaldajad pea-, vad olema vähemalt 60 aastat vanad, abieiupaarist peab vähemalt üks olema 60-aastane või vanem.' Samuti peab sooviavaldaja ole^ ma elanud Metro Torontos vähemalt ühe aasta. .Maksimaalne lubatud sissetulek on üksikult 7200 dollarit aastas, abielupaaril 10.800 dollarit aastas. Sissetulekuks arvatakse kõiki allikaid — pensioni, sularaha, Intresse, alktsiaid, osatähti jne. .... tliksikufcelö on varutud ühetoali-: sed, abielupaaridele ühe magamistoaga korterid. Nendes majades leiduvad ka ühised vabaaja veetmise ruumid. Iga projekti kohta peetakse eri-nimekirja järjekorras olejale kohta, kusjuures ooteaeg võib varieeruda paarist nädalast paari aastani, olenevalt projekti? asukohast. Praegu on umbes 3000 sooviavaldust järjelconras. Sooviavalduse formulari j a informatsiooni saamiseks tuleb helistada Metropolitan Toronto Housing : kõik pensionäride Ö. H . G.-le. . Kä Toronto Nõri^Profit Housing Gompany'1 on mõnisada korterit, milled# üürid on kohandatud sissetuleikuie. Need oh tavaliselt väteemates ja vanemates ikuid kordaseatüd ehitustel. Informatsiooni nende kohta saab linnavalitsusest. Lõpuks omavad Metro Torooto ja Toronto linn veel niinimetatud non-jprofit kortereid, mis on veidi kallimad kui-gi nendega ei taotleta profiidi saamist.' \ \ Kõneleja näitas oma referaadile lisaks huvitavaid valguspüte. R. Abemian mainis, et kui ini-mjösed' jõuavad vasiadusaastaites-se, siis toimub nende elus palju muudaitusii kuna lapsed lahkuvad jkodust, teine abielupooi võib isur-ra j a inimene jääb üksi eQama ning paljudel juhtudel halveneb pealesuruvate aastatega ka inimese tervislik olukord. E l u sellesse faasi jõudes tekib olukord, kus paljud peavad paratamatult mõtlema vanadekodusse asumisele.. , Vanasti õlid Kanada vanadekodud väga primitiivsed ning vanad pidid koos ©lama isegi vaimuhaigetega. Nüüd on aga, kõBt muutunud ja siin on rajatud moodsad vanadeikodud.R. Aber-man nentis, et vanadekodudesse elama pääsevad inirnesed, kes on üle 60 aasta vanad ja nad tulevad sinna väga mitmesugustel I^ohgustel: neil on igav üksi elada, neil on raskusi toidu välmis- Co. Ltd telefonil 367-8550 või kir: taonisega j a majandamisega ning jutada samale asutusele aadressil: lOth Floõt, East Tower. City Hall, Toronto, M5H2N1. Ka Ontario Housing Gorpo-rationii on umbes samalaadne progranim, kus üürid on samad Mld isiku sissetuleku piir ei ole määratud. Seal on eesõigustatud need isikud, kellel on suurem vajadus. Järjekorra nimikiri on üldine kõi^ gi projeiktide kohta. Ontario Housing Gorporationil ei ole Torontos eraldi hooneid pensionäridele ning neii tuleb elada kobs pere^ kondadega- kommunaalmajutami-se projektides. OHC4 on kogu-suinmas umbes 10.000 pensionär ride korterit ning peale selle veel umbes 2000 „Rent Supplement" 'korterit, nüs asuvad eramajades, kuid kus pensionärid maksavad ikkagi ainult 20 prots. oma sissetulekust üüriks j a valitsus onak-sah ülejäänu. nad all. kannatavad tervisehäirete statistika kinnitab, moodustavad suurema osa vanade^ 'elanikest naised. Ontarios on kohne lüki vana-dökodusid — ««[^aviisilised põetus-kodud (privaite nürsing homaš), heategevad institutsioonid (ohari-table institüitions) j a vanadekodud (homes for (theaged). Referent ms^inis, et see kodu, kus tema töötab, on 446 voodiga ning sinna pääsemiseks ootab praegu järje&orda 230 inimest Vanadekodusse pääsemiseks M esitada sooviävaicus, ikus tuleb vastata üksikasjaliselt paljudele ^küsi-mustde. ŠeUes vanadekodus ön kolm osakonda, ühes osakonnas elavad Inimesed, kes saavad oma igapäevaste .tolmetamistega i ^ hakkama, iteise kuuluvad need, kes on peamiselt voodb ja vajavad põetaja abi ja kolman- Võiks märkida, et väljaspool!dasse isikud, kes on kaotanud Torontot kuulavai peaaegi ^ normaalse, mõtlemisvõime. ::¥^ä- Värskemad uudised loete • VABA EESTLASEST" • • 0 • V:'. dekodus on ettenähtud igasugused .meöielahutüse võimalused ja väljasõidud. ; Mis maksab elu vanadekodus? K u i : isikul on üle tuhande dollari ^ raha pangas, siis ipeab ita maks- • ma ise kõik oma kulud j a arved. Need Vanade kodu elanikud, kes ise endi eest suudavad hoolitseda, maksavad $13.75 päevas, kuna poetamist vajavad haiged maksavad päevas §7.6Öi lOOÖ dollariline põhisumina; mis kuulub: isikule, jäetsslkse puutumata, kuiiä see on ette nähtud mäyfcusdailudefes. ' E A K juhatuse lügeJiiiie Hertrim andis ülevaate EJesti Kodu' projekti rajamisest 'hing mainis, et vaatamata paüjudele sotsiaal-sea-dusandlustele vimiastei aastatel, on Eesti -Kodu projekitiil /täita oma suur tUe^iisie, 'lama se© v^^ maldab erruläinud eestlasi päääs-ta Ä i n d u s e tundest ja l üM tihedamalt oma rahvusgrupiga. Kõneleja andis iüövaate Eesti Abistamiskomitee krundi ostmi^ sest ja vanadel?XKiu ehitamise ^ plaanidest. Kavandati saja voodikohaga vanadekodu, va-i litsus lubas p o d miljonit dollarit, toetust hoonete ehitamiseks ja tõotas katta ka. 80 prbt. ülevalpidamise kuludest. Kahjuks selgus siga peagi, et meie sel juhul ei saanud seda kujundada oma rahvuslikuks vanadekoduks ja pidime stima vastu võtma ka teisi inimesi, kandes, aga sealjuures -2® prot.. ülevalpidamise kuludest. Sellest tulenevalt ot&ustati kogu EAK projekt ediitadä. kahes järgus — esialgu eestlastele müüdavad körterimaijad, iniiedest:-saadud raha arvata puhketkodu fondi ja ehitada ^hiljem puhkekodu. P r o j Ä i esimene faas — korte-rimaj ade ehitamine — hakkab nüüd lõpule jõudnia. E A K krundile oh kerkinud, 6-k6rruse!line kõrgmaja 80 korteriga ja kaks fcoilmekprruselist terrassmaja 54 korteriga, mis saavad lõplikult valmis mai kuus. Kopterid oi^ em-^ niuses müüdud ikuid saada pn veel 18 kahe magamistoaga korterit, hinnagav $32.500 kuni $39.000, 3 ühe magamistoaga korterit hinnaga $28.200, kuni $28.400 ja 4 üJksIkisifcu konterit hinnaga $24.400 kuni $24.700. Ülevalpidamise kulud on vastavalt korterite suurusele 110, $5 .:ja.85: dollarit kuus.... Projekti ehitamisel saadi laenu yaötutuleüilcuit Ontario 'ühispankade L i i d u lt '. Niiüd on juba imoodustatud komisjon yänadeikodu ehitamise ka-vahdamlseiks ja kui Eesiti Kodu projeifot on . lõplikult valminud, siis avaneb tõenäoiiiselt võimM^iš ka vänadeöcodu ehitamisega älüs-. tamisefes;-:, 6 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-03-15-07
