Vaba eestlane , March 15, 1977

              ,y^ABA EESTLANT on
vobode eestfosfe ftääfekofsd/cf
Teisipäeval, IS. märisü 1977 — Tuesday, Mavrch 15,1977
liimib ZkordG
IBM
MOMBAŠA — Naisturište, kes
jalutavad alasti Keenias, India
ookeani randadel, hoiatati veeb­ruari
lõpul, et kui nad seda liar-jumüst
jätkavad, siis võivad nad
^ttuda vägistamise ohvreiks.
Provintsi «wimimstraator ütles, et
viimastel Ä i d e l on oflnud nähtav
alasti naiste juurdekasv palmide­ga
kaunistatud rannal. Naised ja­lutavad
iäilesti alasti rannal ja
rinnahoidjata hotelli maa-alal .se­gi
juba linnatänavail." Ta hoiatas,
et alasti • käimine on Keenias
keelatud ja soovitas hotellide
omanikel juhtida tmistide tähele­panu
Keenia moraalistandartide-le,
sest kui üks naine käib alasti
ringi, süs võib ta ainult vägista­mist
esile kutsuda, imetnik -siis­ki
ei öelnud täpselt, millisesse
rahvusesse need eevatütred kuu­luvad,
aga hotellide pidajad on
öelnud, et enamus nf ist paikese
sõbrannadest on pärit Saksa^
. CHICAGO — Miami uurija üt­les,
et USA hambaarstide hulgas
on ebanormaalselt ikõrge endata-pu
protsent sellepärast, et muu­de
asjade kõrval nad mõtlevad,
et nad ei meeldi oma patsientide­le.
Dr. Mervyn Steinberg seletas
Chicago ^ Dental Society kokkutu-
, lekul, et nende pait-sientide hirm
ja nende oma soov täiuslikkusele
on tekitanud ohtliku pinge ja
viinud hambaarstid kõrgriski ka-t^
oriasse; Antud andmed näita^
vad, et 2.04 100.000 surmajuhtuJ
mist hambaarstide hulgas on en-datapud,
võrreldes iavaiiss pub­liku
IM 100;000-^ kohtei. Ja üks
kolmandik aula 40. aastaste ham­baarstide
hulgas johtunud suirma-jühtumeist
on endatapud. Stein­berg
ütles, et oma isäcpsmilt on
hsmbaaratid läiuslüokuse taotle­jad,
kui üks hambaplomm ei ikes-ta
patsiendi eluaja, süs mõned
hambaarstid võtavad seda kui
suurt ispäöfcu kaotust.
HEW YOR^ 1.157.664. Sta­tistikud
on teinud idndlaks, et
just nü palju seadusi või ikohus-tuslikke
ettekirjutusi kehtib tä­napäeval
USÄ-s. On loomuliik, et
vsellise üleiküjiuisa puhul ituieb ette
ka n. ö. unikaalseid seadusetähti.
Nä tohih Ohio osarügis käia ja­hu
ainult jalgsi. San Franciscos
muudeti alles hiljaaegu seadus,
mis oli kehtinud 150 aaistat ning
mille kohaselt pidi iga hiirelõksu
omanik end registreerima kutse­lise
ikütiua. Kansase elanikel.on
aga keelatud tarvitada .toiduks
tarantleid, skorpione, sisalikke ja
sajajalgseid.
LONDON — Idi Amin ütles, et
tal <xn 31 last-ja/tulemas m veel
mõned juurde, kes on mitme su­guharude
naistega saadud, kuid
nende kõrval ori ka ameeriklasi.
Ta 'tegi oma m^iteuse põhjusel, et
t^da süüdistatakse mõnede sugu­harude
eelistamises ja iteiste su­guharude
elimineerimises. Ta üt­les,
et 'ta laste' ©mad on pä
acholi, ian^o, baganda ja banyan-kore
suguharud^. Ameeriklaste
nimesid ta Süsld ei nimetanud.
LONISVILLE — Robert Pente-
Gost kuulutas Loiiisville ajalehes,
etj soodsa hinaiaga „sa võid omale
osta tüki maad Ameerika uue
presidendi Jimmy Garteri .ikodu-liimas
Plainsis, Georgias". Nüüd
selgub .rohkem ta plaanide koh­ta.
Penteoost on eliikuselt auto­juht,
kes on mõelnud välja leid­liku
idee, kuna ita saadab postiga
teale soovijale ühe ikuuptolli mul­da,
mille hinnaiks on $3 pluss 50
. omti saatekulu. Kaks kuuptoll
mulda maksab $5.50 ja kolm
S7.50. Nü on võimalus kõigil saa­da
maaomanikuks Plains'is.
NEW YORK 1— Neegrist korv­pallitäht
Cincinnati ülikoolist Ed-die
Lee arreteeriti koos 4 feise
neegriga röövimise pärast Queen-sjs.
Neegrid oli ikallale tunginud
politseinikule, to oli maskeeri­nud
end vanaks meheiks. Lee ei­tab
süüd, tema polevat röövüni-sest
osa võtnud, seda teinud ta
kaaslased. '
Viimasel klubi kokkutulekul 24. veebruaril, s. a. Toronto Eesti
Majas ütles avasõna esimees M. Lepik ja tegi teatavaks aaste-J
koosolekul vaütud juhatuse tööiüesaraiete jaotuse — esimees M.
Lepik, abiesimees E. Kuris, sekiretar Maimu Usirai. albisekretär
Jf, Roand, laekur J. Hion, abilaekur M. Joasaare,
Silvia Ivaröi Ja fototeeaünctos H . TofevcF.
Ägr. J. Oinus esineb loenguga.
Järgnevalt M. Lepik esines
Eesti Vabarügi aastapäeva tähis­tava
sõnavõtuga. Ta ütles muu­hulgas,
et see on päev kus iteeme
inventuuri ja sfeame sihte tule­vikuks.
Me teame, miš^ meilt on
võetud ja me nõuame seda tagasi
ilma kompromissita. ^ '
Meie vaenlased matsid küll
meie riigi, kuid vabadust maail­mas
nad pole Jõudnud hävita-
Tihti on ikuulda, et meid on lüga
vähe, meie ei suud^-midagi teha.
Meie oleme siisüd Valu tekitavaks
pinnuks. Meie \^a©nlarte itedab,
et see vabadus, tmida meie endiga
kandame võib infiltreerida ika N.
Liidu rahvad.
Sõnavõtule järgnes Maimu usi­na
deklamatsioon J. Lüv'i ,yKui
tume'veel ^kauaks ika Sinu maa'*,
õhtu referendiiks (teemal .X-il-ede
koduseid paljundusviise" oli
agr. J. pinus. Sõnavõtja viaatfe
paljundusviise seemnega ja Ifca
vegetatiivselt. Ta leidis; et taimed
ähevad ostes järjest kallimiaiks
a odavamal^s mooduseks on nen­de
kodus kasvatamine. Ta andis
ühiseid, ikust seemneid osta, mil-iseid
abinõusid on külviks vaja,
mulised on mulla aseained, mü-istes
toastides ja mahuitides tai­mi
kasvatada, milisit. valgust.ja
soojust taimed vajavad, kuidas
külvata, kas ja kuidas seemneid
katta, millal'külvata jne.
Ta leidis, et varane külv tuleks
teha juba Jaanuaris ja veebrua­ris,
siis külvata begooniad, pe-tuuniad,
pelargooniumid jne.
Veebruaris ja märtsis külvata
nõgesed (Coleus), mõned peiu­lilled
(iS/tarigold Cupid, Petite),
salviad, lõvilõuad (Antirrhinum)
jne. Märtsis ja aprillis päsmas-lilled
(Ageratum), kilbirohud
(Älyssum), asitrid, kosmused
(Cosmus). pruudisõled (Zinnia)
432e. Büsllilli ikülvaitakse jaanuaris
või veebruaris ja ka suvel juulis
Foto: Heino Tohver
või augustis. Nende nimekiri on
pikk. Siia kuuluvad krüsaniteemid,
kellukate liigid (Campanula),
leeklilled (Hardy Phlox) ja pal­jud
teised. Toalilli saab seemnest
külvata 'ja samuti ika (kingitud
lilli pikenoat aega alles hoida.
Käsitades vegetatiivset paljun­damist
leidis esineja, et krü-santeeme,
sõnajalgu, ussililli jt.
paljundatakse Jaotamise teel.
Lõigetega paljundamiat (tehakse
vees, mitmesugustes meediumi­tes
(liiva, turba jne. segudes).
Siin selgitas J... Oinus üksikasja­des
ja ka praktiliste näidetega
lõigete itegemist, hormoonide ka­sutamist,
põhja soojendamist
jne. Lõigetega jpaljimdataikse pe-largooniume,
nõgeseid, poinset-tiaid
jt. Ka paljiundataikse se^/i-selt
mitmesuguseid iehtpõõsaid
ja igihaljaid nagu enelaid (Spi-rea),
kadakaid, jugapuid jt. Lõ­puks
selgitas lektor kõyapuu 'lõi­gete,
lehelõigete ja juurelõigete
tegemist. mitmesuguste taimede
-juures. .
Järgnes elav arutlus ja mit­mesuguste
lõigete katsetamine
ja täiendavate küsimuste esita-
. mine. . ^, ' • ; •
Demonstratsiooniks kaasatoodud
taimed jagas hiljem lektor kuu­lajaskonnale
kodus lõigete proo­vimiseks/
Peagi saabuv kevade
viib mõtted paratamatult vajali­kele
aiatööriistadele ja aiapritsi-dele.
Nü on ka Toronto Eesti Ai-andusklubi
kokkutulekul 31.
märtsil Toronto Eesti Majas
näitliku loengu teemaiks: „Gil-mour
jt. aiapritsid". Lektoriks on
Continental Agencies Kanada pea­esindaja
hr, R. Solom.\
\. > E. Ks.
Chicagos peeti Eesti Vabariigi
59. aastapäeva mitmel 'pool vää­rikalt.
Algatas kohalik vanim ees­ti
organisatsioon — Eesiti Selts,
toes oli aktuse pidamiseks püha­päeval,
20. veebniarü üürinud
ruumika Läti Maja saali, ikuhu
kogunes rohkearvuliselt rahvus­kaaslasi.
Avas seltsi Esimees Au­gust
Parts, kes itiüetas mieelde
Eesti Vabadussõda, kui suurt
eestlaste kangelašliklku; võitlust
tohutusuure punaaxmee
miHe võiduka lõpu jäirel saabus
Eestile 20 ihisat ülesehitusaastait.
USA hümni Jauilis tuntud lauljan­na
Marga Tammark, palvuse pi­das
seltsi abiesimees Mmar Ku­ningas
'kuna Vabadussõja vetera­ne
dekoreeris valge nelgiõiega
seltsi sekretär, Hilja Ahven.^ si­suka
aktusekõne pidas USA
KeSk-Lääne Eesti Noorte Koondi­se
juht, magister Urve Auksi
Kontsertosas esinesid Marga'
Tamniark lauludega, Linda Oper
viiulil ja Anu Parts klaveril.
Lõppsõnale, Elsa, Eelmäelt, järg­nes
Eesti hümn ning koosviibi­mine
samas majas olevates Eesti
Seltsi ruumides. .
Laupäeval,^ 26. veebruaril toi­mus
Chicago Eesti Majas kaks
üritust: päeval Eesti i^ool EV
aastapäevale (kohase i kavaga ja
õhtul E. Maja korral^iusel aktus-ball,
'kus palvuse pidas õp. E.
Pahn,, esinesid Eesti 'Maja Mees­koor
ja ühendatud Segakoor.
Eesti Väbadusslõja veteran© ter­vitas
Põhja-Elinoisi Eestlaste
Koondise esimees Olaf Tammark
ja dökoreeris neid lilleõitega Vivi
Remmet. Aktusefeõne pidas Juhan
Simonson New Yorgisit. Laule esi­tas
Andres Raudsepp Torontost.
Oli tervitusi ja taotsuks mängis
leedu orkesfejr. Oli eindaud ja
baar.
Järgmisel päfeval, pühapäeval,
peeti Chicago 1. kogudus© kirikus
pä^alkohaine jumalafceeinisbus Õp.
Elmar Pahna pocHt. Pärast - oüi
kirikusaalis afetus, m i l l e avas ko­guduse
abiesimees Rein Kürsa ja
kus sõnavõtuga esinesid Paul Ku­lasalu,
Elmar Kuningas jt. Mee-nutati
eesti põgenike edu pagulu­ses
ning itänati kohalviibivaid
eesiti sõjaveterane. Lõppsõna oli
koguduse sekretärilt Heino Pui-dakult.
Paar tundi hiljem algas
a n d s i d k^ntserfe
VÄNGOü¥ER (VE) — Kunstniketrio Hannoverist, koossdSBas.
sopran Eva Wilson, tema abikaasa orettkonstnik Garl-Otto Mart-mn
ja klaverikunstnik Karl Bergemann, tõi kevadist laulorõõM
Vancoiiveri elustas silDise eestlaskonna tnilta^
Aastate jooksul on* esinenud gemänn klaveril saatnud viimase
Vanooüveris eestlastele teüll üksi­kuid
solisite, kuid Iseseisvat kont­serti
on mägede taha julgenud
tulla andma varematel aastatel
vaid M M Laid Rootsist ja Heinz
Riivald Idarannikult. \
Palvepäe(va, 2. märtsi õhtul toi-seitame
aasta jooksul.
Piihapäeval Oärl-Ofcto MäiFbsöh
oli kaastegev luteriusu koguduse
jumMatjeeinisftusel, kus jutlpstas
külalisega õpetaja L. Leiv Tliun-der
Bayist. Samal õhtupooilikid
Garl-Ötto MärtSQo andis ör^i-mus
vaimulik kontsert, peamiselt I kontserdi, kmia Eva WM ei
orelipaladest, ettekantuna Carl-1 saanud ikülmetuse tõtt\i- laulda.
Otto Mäntsoni poolt. Kontsert
täitis palvepäeva juonõlateenistu-se
aset ja Eva Wilsoh laulis E.
Arro , ^ u lein on suur'' praost
Helmut Püri mälestuseks.
Kadunud praost Piir oli selle
laulu valinud sooloks palvepäe­va
jumalaiteenistusele.
4. mäütsil rääkis Eva Wüson
raadiojaam CJVB inglisüteelses
saates eesti muusikast, kima järg­misel
kahelpäevalaniti temasaJk-
^keehie intervjuu raadiojaama
KARI kaudu. Eva Wilson saavu­tas,
oma stuudiumi Jõpuhmdeks
„summa cum laude" just eesti
laulude fcaasabü mida ta lõpuek­samil
laulis.
Ta on eesti lauludele leidnud
ka vaimustatud kuulajaskonna
mitmel maa! — l!^asa::airvatud
Itaalia.
v a b a s t a s i d 135
Washington ühendriikiae
pealinnas Washingtonis tungisid
mustade (terroristide grupid möö­dunud
nädalal kolme hoonesse ja
võtsid 134 pantvangi, keda nad
hoidsid ligenMe kaks päeva enne
kui (terroristid nad vabastasid.
Aktsioonist võtsid osa 12 terro­risti,
kellede juhiks oli Hamaas
Abdul .Khaalis, kes on Black
Muslimi organisatsioonist lahku
löönud mustade lUšusekti Hanafi
juht. Bladk Muslimi liikmed aita-keerisid
Hanafi peakorterit 1973.
aastal, kusjuures 'seitse isikut,
nende hulgas Khaalise kuus last
said surma. Kuus mõrvarit tabati
ja niõisiteti .vangi kuid nüüd nõu­dis
Khaalis koos /teiste terroris­tidega,
et mõrvarid antakse neile
pantvangide vastu välja. Khaalis
andis pantvangid vabaks pärast
seda 'kui teda mõjutasid Iraani,
Egiptuse ja Abessiinia saadikud»
CANBERRA - Austraalia endi­ne
peaminister Gough Whitlam,
kelle võimuloleku ajal Austraalia
andis teatavasti oma tunnustuse
vene okupatsioonile Eestis, haavas
Caaberras peetud kõnes kuningan­nat,
mainides, et kuninganna Eliza-bethi
järgmiseks tütliks on Seeba
kuninganna. Whitlam pidas oma
kõne kuninganna juuresolekul. In-farnieeritud
ringkondadest maini­takse,
et kuninganna erasekretär
oli seda kõnet enne selle ettekand­mise
näinud ja selle heaks kiitnud.
tähtsa päeva kollane jumalatee­nistus
Pauluse koguduses, mida
saanuti pidas õp. E. Pahn ja kus
laulis koguduse segakoor.
Y
Laupäeva õhtiü, 5. ihärtsE, an-,
dis Eva Wüson konitserdi Karl j ikoones
Bergemannl-fclavedsaatel. K a r l ' " " ''
Kõigile kontsertidele. Eesti Kiri­kufondi
kirikus ja aulas "pii ko­gunenud
arvukas 'kuulajaskond,
kelle seas oli näha ka sakslasi,
soomlasi j . t. Publiku a,rvamisel,
kes Eva Wilsoni lisapala püsiti
seistes kviteeris, oleksid kunstni­kud
väärinud Vancouveri 'konJt-sertsaali
ning ituhaneid kuuiöjaid
sadade asemel, i V
Laupäevasel kontserdil ^tanas
Vancouveri Eesti Seltsi^esiff
Valdeko Weemees sületäie ;pun'as-te
ropsidega Eva Wilscini ja; Kari
Bergemanni eesti laUlututvü^B-mise
eest mitmete aasitate jook­sul,
kuna Jõustajate poolt** andis,
nellte kolmele kunstnikule Mart
•Laanemäe.-'-;
Orelikontsertide eest avaldas
Canl-Otto Martsonile tänu ev. lut.
koguduse esimees Rudodf Olljum.
-Kohalikud suuraijalehed konit-sertidede
— nagu tavaüseüit, kui
kontsert ei toimu all-linna temri-cma
esindajat ei ^ t -
nud.
Bergemaim oh eesti" publikule
va^ itoõige rohkem tunitud Naan
Põllu klaverisaatjana 'heliplaaiti-delt.
Eva Wilscnit on prof. Ber-
Ft. l a y d e r d a l e is
Hommikuleht siiski märMs
Inmstnikirade Iriilaskäik^^ ja
nendele korraldatud vastuvõttu
JEIma ja Toivo Laanemäe; kodu§.
Saksa ajalehtedest oli üks saiat-nud
oma esindaja ja kolhaaik ssk-sa
ikonsül Midis tostniköle i f c
j nasöögi ühes hotellis. Teatavasti
on prof. Bergemiann s^skstae,
prof. Märtson ^sfclane kuna te­ma
abikaasa Eva Wilson ön isa
poolt inglane, ema poolt pärineb
I ta .ag'ä prantsuse^oola s^aabi-
Eesiti Vabarügi 59. aastapäev
Pt. Lauderdalis ikujunes • üheks
rahvarohkemaks rahvuspäeväks
Boridas. Üle 200 inimese öMkow j elust. I^cfessoridÄ-^^
WASHINGTON- - ühendi-iikide
semi kinnitas tuumarelvade piira­mise
kokkulepete läbirääkimistel
USA delegatsiooni juhiks Paul
Warnke, kelle sellele kohale nime­tas
president Carter. Warnl^e kan­didatuurile
tekkis senatis suur
vastuseis, küna teda peeti väga jä-relandlikuks
diplomaadiks, kes
pooldab ühendriikide relvastuse
vähendamist lootuses, et Moskva
järgneb ameeriklaste eeskujule.
Warnke pooldajatel õnnestus lõ­puks
süski oma mõju - maksma
panna ning kandidaat kinnitati
oma kohale häälte vahekorraga
58:4ö.
Siindrnmie Cccsfender
® Laupäeval, 19. J a pühapäeval,
20. märtsil Eesti Majas Ilse Mä-giste-
Bergmani kunstinäitus.
Avatud laupäeval M. 12—9, pü-hap.
» U . 12—8.
® Teisipäeval, 21 märtsil kell
7.30 õ. Tartu Collegel ruumis
prof. P. SaagpaW loeng „Suur
eesti-inglise sõnaraamat**, võrdlu­si,
probleeme .25.aastases .1200
leheküljelises töös, niis nüüd on
trükkimisel ¥ale ülikoolis» •
Pensionäride klubi järjekordne
koosviibiniine kohvilauaga leiab
aset 24. rnäri^sil kell 3 p. 1.. Eesti
Maja suures saalis, millest klubi-liikmeid
koos ^külalistega palutaik-se
osa võtta.
Eelteatena olgu märgitud, et
annetusi 17. aprillil toimuvale
klubi loteriile võetakse vastu igal
kolmapäeval kella 11—2-ni klubi
käsitööringis E. Majas klassi­ruum
10.
JUHATUS
Kinökassal on süt: Sõdurid ai­nult
$1.50.
Vaiiapreili Matilde läheb sõb­rannaga
kinokassa juurde ja üt­leb:
„Palume^;imeüe taks sõdurit,
võimalikult mõnest soomusüksu-
.sest."- • •
gunenud avaratesse Sea Ranch
Lake Klubi ruumidesse, mis olid
reserveeritud Joh.Kitta^ki poolt.
Buumid loma asukoha tõttu, vaa^
tega ookeanile läbi troopilise tai­mestiku,
jätsid kõigile nauditava
mulje. Samuti väga meeldiv Pii
saali maitsekalt ja päevak.ohaseilt
dekoreeritud lauad. Selle kunsti­pärase
*öö olid teinud Alvine ja
Rudolf Oravad..
Kohe aktiise alguses jäi mulje,
et peo korraldav toimkond oli lä­bi
viinud midagi, mida siin varem
ei ole ^suudetud teha ja mis on
heaks näiteks,. mida suudavad
eestlased teha, kui on head 'tahet.
200-istmeline saal täitus viimase
kohani. Inimesi oli tulnud Mia-mist,
Pompanust ning õpetaja
Relnaru Lakewoodist.
Aktus algas Eesti ja Ameerika
lipl^ude sisse toomisega skaudi ja
Navy voranis noorte poolt. Ava-sõnas
E. Totsas niärkis, kui jälle
sini-jnust-'V^ge lehvib Pikk Her­mani
Ijomis, süs pole enani meie
maal okupante ega küüditamisi.
Pöördudes Ameerika Üpu -poole
märiiis kõneleja, et ikui see lipp
kaob Washmgtoni Capitoli tor­nist,
kaob ka vabadus. terves
maailmas. Sellele järgnes Ame^
rika hümn M. Melvilelit saadetuna
lõuiia Florida eestlaste koori
podlt. Lühikeses palvuses õpetaja
Reinaru tuletas imeelde meie kan­natavat
kodumaad. Järgnes laulu­koorilt
„Sa oled mulle nü ar­mas".
Lühikese kuid hoogsa aktu-se
kõne pidas E. Saks Montrea-list,
(millele järgnes Heümi Kõi-viit
klaverisoolo. Noor Thomas
Hinno kandis ette akordionisPo-lo
ja koor esitas veel ,>Kuld ran-.
nake" ja i,Kpit".;^õik need ette­kanded
võeti 'suure kiitusega vas­tu.
Järgnes lauljannalt Ilma Kal-vet-^
Mõrräla kaks soolot. Akstus
lõppes H. Hinno lõppsõnaga, mü-lele
järgnes Eesti hümn. Pärast
aktusit järgnes baill õhtusöögiga.
Märtson õpetavad mõlemad Han­noveri
muusikaiüükoolis kurn EVa
Wilson õpetab sealses pedagoo-giumis.
VABAiESTLAMi
TOIMETUS JATALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—4-2Ü.
Telelonid: toimetus 364-7521
taHtos 364-7675
Toimetajad kodus
välja^MJol ^öäega: ' ,
Kari Arro 766-2057
Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajaMte kuni
esmasp.homm. kella ll-ni J a
nädala teise ajalehte kuni koi- '
map.hömm: kella li-ni.
\ : : KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kuulutuste hinifädr
üks toU ühel Veerul . $ 3 . — •
esiküljel $3.50
tagaküljel $3.25
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
L Vaba Eestlase talitus .
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: pox 70j
Stn.ä, Toronto 3, Oht
Talitus väljaspool tööa(^a:
Helmi Lüvahdi 251-6495
; 2. Mrs.. Leida Marljey'^r
149 Bishop Ave.
WiHowdale, Oöt. ^
Telefon: 223-0080
„Vaba Eestlases" iifiriumid
Tommy Tcmisom fotosid saab
telhda talitiKest või tel.: 4^-
4558 ja 461-6916.