Vaba eestlane , January 25, 1979

              Nr. 7
iB
Äagüsi Määfc Projekt Victo-
JfSa.: EUIIS iUgl2^
1978. 240 lk.
Oma memuaartteostegä,
la vöelgi soilten növeUtoguga
,^tHnalaga, iiieri" jättis August
^ Mälle mgu imi54b^^^
: f va smiilje, jäädes iiiötW®J5^ ja
wÄsöftoiina oma otsese
r ga 2K>veIl|kogt® i i o o^
^^^^^^
ega talle timtud
tütarlaps sõidukisse läheb ja B&B
kaob, jäädes ise aga suure kümne aasta eest esiatešešt
siisega maiha kuni tiJiel .päeival ka Muskoka Löppetist võttis osa 9^
Ise jääb kadunuikg.
,^aikob Mendeli e t o a " on lu­gu
juijdist, kes põeb vähktõbe ja
kellele on ^ t u d veea kuus kuud
elada. Lootuses, et ta ise võiks
süg^1#iimut^^
vähijaMmd^^^^s^^ laseb ta eöd
sügavlMtaii
ne aga äratab ta älhM^dava
maisõja * ^ enneaegselt naaailn^,
kUiS.ta siiski nelja^to iJiärast siir
. Stigavlcülmistatu4 juut
vaid mõb8.imä?igl#
} ja^udä^ t e ^ ^ ^
ssaatuse Ä
itä-siduda
siMmused poWliselt muutumatu
imašs&gsk muutuvas
Föale nitriinovelli „Brojek!!; Victo-tii^%
<m säies veel n5)vellid „Ki8r
" toHK^ j;Ja!k)b^ te
^^uosa^V ,;Eto^ „Suiur
j a ,.Kauge sober'V^^^M
oa elav j i s f c t ^ ^ stiil, t?. filq5&>-
ISa elav ning- kõigile mõ^täav.
Ta asetab igas i M v e ^ l u g ^ a d -
; ®9 isiindniuste keskea j a hakkab
siis sündmusse tausta joonistar
m , olles oma ikii^eldustes elava
^ keeile ija: - K t e i p M i ^ ^ ütlustega
Pöto kodumaa inimeste btil^
kui kauge maailma erilistes mü-
SeUenlnieliiie India guru
nud loangii vaimsest smõjustanii-sest,
mida JMfee^^^^I^^
ühi^kmnaä praktiliselt rakmda^
tailcse,* need mõjiistusühistopnnad
tekivad eriti seoses im/listitisml,
okfcultismi ja. Mrmisslfe religi­oossete
sektide juures. A l g u l on i
piriud huvi idamaise «n^^^^^-^»
vastu^ mida s^es
:V^''^än
... Esimeses novellis
projdktist India ja V a i k ^ ookea­ni
veevoolud© iitodamisest aas­tal
20GO, mida tahetakse suure pi­dulikkusega
tähistada kui inim-tama
olulist saavutust,
iroonga, kus osa s a a d kaovad
duokean! põhja Ja uued kerkivad
7eesiigavuses&,
sfks maakera^ 1^^
tehtavate kalseisoiils^e
' ,,iKadiHiud aasta" ja ,,Kauge
^ber'* dn mõxieti # m ^ airsevjE
las. Esimeses on arhitekti naine
teadmata kuhu kadunud tervel^
aastaks ^ a süs^ ühel tormist ÖÖ;
tuleb tagasi oma mehe kõrvale
vteadmata et on aasta äjra, olnud;
mees avastab, et ta on maailma-mmnis
käinud seMemas; Teis^
on miaaflmaruumi elwiik juba mi­tu
aastalt maailmas olnud, kuic
•^tuameb siis, ^ talle maailmaruum
murdinaašuusatajat, siis sel täv^
kogunes šuusaliuvilisi Muskokass®
1400! Ruiumi puudusel jäi võistlus­tel
„ukse taha" 700 hilinenud
.Sellega ületas võistlejate
ar^ 2PQ0, Quebeci ]U)ppetistv^^
ruaris m senini osavõtjaid regišt-reednud
400Ö! Nii populaarseks on
saanud soomlaste ja eestlaste poolt
pmpageieritud talvesport Kanadas.
Et; ihitte
jafe massi imlgas ära
süstas Eesti Liit Kanadas
dada Taliharja
Kanada teii ka ÜSA
ELK Mpisteeali pindajate energi­lisel
eestvedamisel leiti sobiv kobt,
Bndeü^Kõksi kaanäkuijündušega
uus i^^ana" a:ii:'. 43 ^Imene pool
on pühendatud eesti suiuõre keele­mehe
Johannes Aaviku mälestuse-,
le. Aavik teatavasti kuulus ,,Maiia"
algusest saadik toi oma surma­ni
ajakirja toimetusse ja tojme-tuskolloBgiumi,
avaldades s^l
muu kaastöö hulgas ka ainsad
trükis ilmunud katkeid oma me-muaaridesit.
Keele-Aaviku eriosa
sisaldab lühemaid jteMüdeiä
tütrelt Silvialt j ja, Ants Oraselt,
artilid Aaviku elutöö kohta <)^^
kirjutanud Julius Mägiste, W
Tauli, Paul Saagpaikk; Ilmar
bari ja V d l o M a Isikliku mäles.^
tüsi Mvikiust' esltavad^^
•SmUSrö M ON MÜÜGEi „VABÄ
, gincir Sandei
mis OB himalt väga mõõdukas.
Sellefes on suusakuuprt Auberge
Yvaii C W % mis asi^
umbes 50 miih .põhja s ^^
Adele ja St
Kuurort asub^ looduslikult väga
ilusas kohas. Nü mäe- km U
mudnnaa suusatamise võimalusad
on samas. Samuti on
Seipp ja Elmar Epner. Jaan Puh-veÜlt
on ulatuslik eesti keeleprob­leem
© käsitlev essee ,JKeeleuuen-duse
iiaijarisfcixied ja fbeelalhfcmed",
müles* võrreldaks© J . Aaviku ja
J. V. Veski menetMäsi. Aaviku mä-lestusosa
saatesõna Hiellair Grab-jJevi
Snd annah^: j ^ ^ ^
ülevaate välis-eesti kunsftinäitus-
Boknmemtaalteos aadekaimast ebsü soos4 spioonist Ärihur Hä­man
Juhan Määvast, kes„põgenes" 1955. a.!Rootsl Ja saavB-nsaläiise,
kuni 1963. a. liitu tagasi läka.
paljadele do&imaeiatidele Ja SsiMiketo
^1
lls ärutle-
, mis langeb Lõuna-Nabalt
vette ja tekitab kogu; maailma
isi'Seda või­malust
on tänapäeval juba fcdr-duvalt
Msitletud. Aga higu mie- . - , , , . ..
Iiest j ^ ta sisuÜ- a ^ . ^ l i & ^ a ^ j ^
baar ja diskosaal, et õhtud ei muu-kahele'-
maksab $45'piüs^
15% ssikÄ. M e ^ e^
homÄüeinet, ühe õhteme ja
kaks ööd magada. St reservatsicör
hitodaustadä, tuleb ette maksta
$5 00 is&ult j^gistreerimisel. Kuna
seU.üsna
semÄ
vai jää
onjyonevasss©..]
se, ei#oräseisse odudesse] sattu­nud
inimesed, keda autor oma
näjseUe ipäevauudiseile ja arvamur
BÜei mis 'tiilevikiu^ võiks maail­mas
juhtuda, on käsitlenud. Mälk
ei õle neid siündmusi eriti kaugele
asetanud, üks aastasse 2000, tei­sed
võiksid juba;' erane toi-m
A , oUes võimaluste piiridös
kaasaegsed.
reerida. Montr-ealis esindab Liitu
prl. Leida Heide, 895 St^ Jean, La
PrainOj P.Q. T e l ^ (514) 878^
3511. Torontos e s M Mar
gus Täe, 47 Loyalist, IslingtoB • On
tario. TÄn^416) 233-4490.
test Stokholmis k(K>s I P Ä
jtraitÄca^^
osas leiaimte esimese peatüki Ivar
Grüntoli väissMtmaanIst „Lau-iu
#im*V jäJPjö' hijuti surnud
Morni (Wöda pre#©rk) j u ­tustusele
,yNimed fuimis ja
ajas", luuiöfc Ilmar Mikiverilt ja
afiiölsto IM^^ (luuletõl­keid
Ants oraselt. M. Valgemäe
arvi?Sta New Yorgi Efesti Teatri
iavastust ja fikni' ,;rüna", lisatud
on mõlenÄst fotosid. P. Reets kä­sitleb
i t o i i t u luulet. Retsenseeris
mišt cin leidnud kümmekond n i i
valis- >kui kodumaal ilmunud ees­ti
raamatult, arvustajateks E.
kõks, E. üustaht, R, Silberbergf
H.; Grabbi,^^^^R Reete, M. iTdge^
itiäe. Toimetaja kommentaarid
ja ingliskeelne sisukokkuvõte H.
näeniväärt Intešsed on
VA. M . Tammsaare'
ttd nendega vähem tavalised,
aga Malk fantaseerib need otse
reaalseiks tegelaste
tjidilmelt on neis kõigis p ^ j -
m o Ä alatoon, mingi suure ka- igSäiT^ste i ü M ^ ^^
maius või leitud laps, See täh^-
dab eluvõimaluse jäBkumist Elti
k<^enud kirjanikuna filosofe©|i
ta maaitaiast ja inimese saÄ-sest,
otsides lahendust küsiniiis-tele,
mida kogu inimkond t^b Ja
see aine
nee^ tunM^^^ t ^ ^
1 1 / d n ^ ^
,3lana" nr. 43 saab hinnaga
18^75 i^uss 75 senti ipositikulu, tel­lida
kas otse toimetuselt aadres­sil:
H. Grabbi, 3602 Albee iMie,
Alexandria, m : 2230®, teÄ Või
„Vaba Eestlase* • talitusest.
teeker ^Inib ta^^,s^^ ük-
^ d a s d teel ja on nägijaks kui
t^trocla annus, mmgialateadv^ 1 pinnaga seotud kirjanikülel».
hk hirm inEneše kätte usaldatud i j j ^ j^^g^^^^
aatomituuma purustava jõu e^, i^os selles tülevMmlaaihna^Ä
miUest isegi maakera juba oto j f^^aasdaga kiifjanduslikult i to,
ootel vänseb. Kmd Malk on po- j^n andnud toredalt kaaÄIava
hilisdt siiski optimist. Iga fcatas^^^^^ jälgitava t ^ . I ^
roofi järel on ta töödes lootuse \^ J
seemnena kas lapsesaamise või- ^^^^^^^^^^^^
%BoSiMSsied aastad tagasi eesti keeles i h n ^ U i ^ smsst^
paiiu liStoCdokomentaa^^ „EGB katsub Evet" i a ^
keelne Iviijäaimer Eestikeelse teose ilmamisel nimetoti seda
rohkem Icoi t ^ U sündinud looks, vaid Hoopis kSi^e kodnmaad
kiilastäjaile vajalikuks VoSrastest rahvustest
näiteks KGB
012.50 saatekulu 59 eei&ä
19?S. a. kalineioi eestikeelne
l;^Ewsb fMbvosna luules tugevate' sidemetega .LSpiia-E®stl vsi*
nemate siinnimullas, Tenia nägeniuslik' luule Soomest, selle siia*
maiilikust soome-ugrilisest tiindest ja müstikast, aga ka oma
ümbhiskonn^t mujal niäaUmasönti^ ja tähelepannerk.
Elukbgusse osi villitud paremik ta vaireiii ümunud
8{iniiiiiüiniiiiiiieQ8i!iiiiHiiiiiiiiiiniliiiiiiiiiiiiiiiiin Juks d l valge juuikse&ali^
suur ja tugev^ poiss, aastat
kiimmend vana.' Seisis meie ees
noruspäi ja
Rähn asetaä kirve
l a u a l e . • . .
Mvis^m üiekutälamist. Poiss ei
salanud midagi, vaid jutustas ava­meelselt.
Lootis nähtavasti, e t ^
sebnü
Audru mõisa praktikant. Lubanud
talle paadilõjhkumise eiest iküinme
tJhei h iW
pbv pärast protsessi kuulsin tre­pikojast
Ismaeili tugevat häält:
„Viflu, tiile k t e ! Rott on^^l^^
«
^jMartale tai?vis ttk^
mõtl^in Ja jö(%ia trepist alla.
,>Kus sul see rott on?"
,,RähEk^tas praega —^^^©^
lOiUapaadiJõhku^ kinni nabinud."
paat on katki?"
,;Vist mitte. Kurjategija tabatud
teolt, kirv^ (käiös. Audru mõisa
y^Jafcümnö rubla
gijtläfedme sulase Jüriga kaheke- kurjategijaks!'*
si. M cOi soe^
end paadis mugavasti istuma. 7
Ei kestnudki kaua, kui kuulsime
kahtlasi prakse — tegi hiilis lä-hemMe
ja hakkas ronima üle paa­di
serva. Olime vakka kui sukad.
Lasksime tal tulla päriselt sisse.
Ja siis valgustas teda järsku kaks
välgumihklit korraga! Mees koh­kus
nii, et kaotas tasakaalu ja kuk­kus
istuli. Kirves kolksatas
šä, sõb^,
ffi AustraapaSi Thirlmere lähedal
elanud Krista Aias Ford saabus
abikaasa^ keemiainsener lYevor
Fordiga ja kahe väikse tütrega
New ¥orki,^ M T. Ford pn
marideeritiid töötama Caltex Öil
Co-s, niille teenistuses ta seisab
Mõikad Väiksed tiitrukud valda
vad eesti keelt ja eesti keele on
ära õppinud ka Trevor Ford, et Oi
la lähemas kontaktis oma abikaa­sa
^-vafflemäteg
ühendriikidesse poolteiseks aas­taks,
olles elukohaks maja üürinud
Darienis, Gonn.
„Mlili; proua toatüdruk. Ilus kui
taevaingel!"
„Sa vaatad kõi-gele, poiss!"
Nüüd juhtus näidagi,, mida ma
ei ohiud oodanud. Ismael kraamis
taskust välja rahakoti, võttis sealt
kümnerublalise ja ulatas Juksüe:
Osta, mis sul tarvis! Ega •. sa
pruudist või ilma jääda!"
Rabatud poiss ei saanud sõnagi
suust. Siis läks ta nägu maerule ja
ta tänas Ismaeli viisakaK^
„Võta ^lüüd oma kirves ja. mine
kcou tagasi! Hobused ootavad."
,,Mis ma junkrule i i t t e^
,,Räägi tõtt! Ega ta sind silita^
ma hakka. Kui hätta jääd, siis tule
lE Hind $10^.^^^^^
SÄÄMm ,,¥ÄiBÄ E i p : m ^ ^^
^^^^^^^ : H jtompus^e
IB
0 9 •
MiiügU ,A^aba Eestlasi taUtuses
„Kümne rubla eest tuled sa aüsa
eesti mehe paati lõhkuma!"
Poiss vaatas sMlkseltj^^^
pasteldele.
: •", ,.,,Kas sa:;raha'kätte saM?'V
• „Ei saanud. Üteldi — enne töö,
süs palk."
,,Noh, siis jääd sa küir oma
Mimn'3st rublast ilma!"
Mind huvitas, kas valitseja Ni-
:rjkolai Lessing oM loosse, segatud.
„MisseUest?" j
„Miili jutustab Juksile
kõik, mida ta mõisas kuuleb. Ja
meil on Juksi kaudu vaba vaade
telgitagusesse. Saame teada, mis
parun jnieieyas
, .'Ädšin -ismsäile : Äagii
õnnestunud protsessi oli tal jyob-just
olla maruvihaxite.
käes! ; Vaatame^ mis me^ sa j , ^ i , vallitsejaga ei olnud juttu.''
,,Mis sa rahaga t Ä i d peale ha-
Tirisime ta välja ja sidusime
tfe. Bähh palus, M | käed sel ja taha. ¥^imke oli päris
sõidame smm. Pofes oHa luku ta­ga.
Vastu ööd ea ole mõtd^^
tenmikui oleme köhal."
Järgmisel homiDÄ vara raken­das
Ismael hobised kalessi ette ja
sõit läks Papissaare poole. Valit­seja
R Ä i öoÄ^m^^^
, ,Nagu perwees käskis, panime
i? Tõi­me
ta Papissaarde ja |)istsime
pesufcööki pokri", -lõpetas Rähi.
,,Kes ta on?"' päris peremees.
„Pihlaka Juks, siitsamast naa-jaadi
juurde valve välja", jutus- Iberkülast. Mõisa tallipoiss."
tas ta.,,Käisime neijameh^^^ „Too tä välja, kau«i ta pesüköö-
•'damööda. E i I e ' õM päÄ
vedel, halises fepgu aja:
kata?" päris Ismaei.
,,Md oleks raha hädasti tarvis!"
vastas poiss, julgelt ja tõstis pead.
„Tehke minuga, mis teete, aga j ,,01eks on paha sõna, feui^
jätke ehi : s i s s e ! * i : f v • ~>-.wit- ..... .
Kes ta elu kallale ki
P ^ i tunni pärast oli
Juks uuesti Papissaarel.
„Panm v i s t e välja."
„No-hoh! Mis ta ütles?"
,^01i hirmus vihane. Jättis pal­gast
ilma — sellei eest, et mä ei
mõistnud suud pidada. Mul ei ole
nüüd kuhugi minna ^ kodus on
ii
„Ära muretse! PapissaareFlei­dub
tööd ja leiba. Võid jääda siia,
kui tahad. Valitseja juhatab sulle
kätte tööjärje ja korteri."
maksab viletsat palka. Käi siin
ringi Wfeaitsulmbu ja varbad va­hivad
välja!" Ta näitas^^o^^^
kistele pasfceMefle. ,,Ma ei saa nii­moodi
naistki võtta", illsas ta #
rast väikest kõhklust. ,
feäid siis kosjaMngades".
muigas peremees. ,JCes su
.on? Kas.Offllus-itüdruk?",^
Ismaeli teguviis pani mind mõt­lema.
Tallipoiss vääris karistust;
aga peremees tegi talle suure km-gituse,
võttis kahtlase poisi koguni
oma teenistusse.
„Kas sa ei ohiud Üigä ettevaatar.
matu? Kes teab, mis ta siin lahti
laseb?,Kas su ligimesarmastus ei
läinud ttüg kaugele?"
,,Tühi jutt! ütle parem — kuri
SÜ& ei andnud rahu!" naeris Is-'
inael.„Sa oled aga veel päris udu-šulis!
Pesaveerelt sa
ei näe! Miiü jääb j& mõisa!"
Kui ühed hüissuvisel laupäevaõh­tu!!
jõudsime oma tavalisel jalutus­käigul
muulini, sundis väiago hais
meid pöörduma.
,JVIatab hinge kiisihi!" pahandas
Marta.
Teadsin haisu põhjusi - n see oh
Waldhofi puupaipivabriku reovesi.
Südalinnas tundus paha lõhna mõ­ni
päev rohkenij teine vähem, aga
soojadel laupäevaõhtutel, kui vab­rik
tuihjente r e ^
Ä s k l haistdainedlile linna, ifetu-des
i s ^ meie majani supelasutuse
külje all.
,,Vabrikul tuleks jõe rüvetamine
ära keelata!" pahvatasin.
>;Kes kellab^ Saksa linnaisad
'kaitsevad seda kui oma last ja seni
ei ole keegi saanud midagi ette
VõttažDüktor Suvik jutustas, et lai­ned
uhtunud Boberani randa tu­handeid
kalu. Jõevesi ca nii mür­gine,
et kalad surevad."
sülita-
1 päevad suitsu ja tah
ma välja^V lisas M ^ „Roosid
meie alas on päris nõgised. Märga
pesu ära välja riputagl"
^Supelsaksu olnud sel aastal hõ­redamalt",
teadis toael i^kida.
mata, üteJlnud, et neil ei ole himu
ega tahtmist pista oina nina Pärnu
j^p^sse ja talunas^ Pai^^
dajad kurdavad, et toad seisnud
l & j a d / Linnale tähendab see väik-semaid
sissetulekuid, sest suvita­jad
to<w^
heb, pn süpelasutus tõsiselt häda­ohus
ja pärnu kui kuurordi päevad
toetud.";.; ;
„Rumalus siia vabrik ehitada",
leidsin. '
„Saksa limaisad tahtsid tabada
kaks kärbest korraga — tegid Pär­nu
kuurordi kõrval tööstusükriaks.
Teatud määral on see õnnestunud,
sest Waldhof
suurem teellulöosivabrik,"
,.Eestlased peaksid iBõudma
Waldhofiirsuitsufiltreid ^ veepu-hastamist."
jjEestüased panevad oma lootu­sed
linnavolikogu valimistele tule­val
aastal. On viimane aeg kõr-vadada
saksa linnavalitsus ja ise
haarata ohjad. Kui ^avuitame ena­mike,
siis ön esimene mure saada
haisust ja mürgist lahti. Me e^ tohi
lasta stip0lasutust hävida. Kuid nii­kaua,
ä i saksla^d istuvad pukis,
ei ole pahede eemaldamisest juttu­gi.
Vabrik on prjaegu kui hiigla­suur
paise, mis aiva laieneb. Töö­lisi
on juba iäe kahe tlA^
„Siis annab vabrk Pärnule tööd
ja leiba.", oifitäon.
,,Eksid. Laevad teenivad vea­vad
pappi Saksamaale, kuid tööü-sed
ja Mnetnikud tuuakse Vea©-
Tillumaid
Käesoleva aast
lEshekiga on e
lisanduv infoi
kelle arvel oUak^
1.' -
1978. aasta tuli
vöimalufi hüvitust
dit) taotleda lastel
sündinud 1961.
Laste arv on ta\
tud,^^elil TPA.1
selMe: võib |
^eil& m ö^
lasilt lapselt, mis|
5^ Vifrra perefa
iulekuiit, mis onl
Tuleb rõhutada, ej
mab mõleona abiel
lekut ja aluseks an|
(Tuiumaksulehe li
eUumine toimus
siis abikaasa (me
tidek ainult abieli
arvestamisele.
Taotleda hüvit
le nimele saadet
ha tshekid, s.o. U
on ema. Sooviavaj
on Schedule 10,
tuleb täita 1978.
«uleht (Tl-1978),
postkontoritest,
^tadiud juba postil
Abielupooltel
' valikuvõimalus
jie või koguni
hui jaotatult näi|
lehel laste ahin
na.
Samas vahökorasi
solüaste (Depends
mised. tJlalmärgi^
taotlus ei muuda
rai seni kehtinud|
tausital. Kõrvalms
maine, et senine
üks abielupool nä^
ha sissetulekuna
sõltflasena.
Föderaalne tull
lastelt on teaitavj
lan© Ontario Tax <
ga, SLO. isik võib
VABA EEI
,.Vaba Eestlasel
taUtuse asul
TOIMETUS J |
avatud esmi
reedeni kelli
Telefonid: toime
talitul
Toimetajad kodi
väljaspool tööat
Karl Arro
Hannes Oja
Küülutasi võei
nädala esimesse|
esmasp. homm.
nä,dala teise aja]
map. homm.
KUULUTl
VABA EES
Qu tasuv ajale|
leviku
K«nlntaste|
tiks toll ühel vej
esiküljel
tagaküljel
. KUÜI.lJTUSr|
VAS1
2. Vaba Eestlasi
135 Tecumsetl
Telefon 364-711
Postiaadres!?:
Stn. C, Toronj
Talitus väljas
Helmi Liival
L. Mrs, Leida
149 Bishop A\
Willowdale,
Telefon: 223-(