Vaba eestlane , February 12, 1981

              12. veebruarE 1981 12, 1981
Uudmäe fcstkcib
spartimist
25-aastane kolmikhüppe olüm-
Känadal õnnestus paremini, kui
kunagi enne Vaikse ookeani Män-ps•
a'v^öi^tjTa "e"es.t,l"an"e' '"Ja^ak" ^U!u!d''m^a^© gl u.dJe .p uhul ChrisQtc vh„uiHrca hlsf> hUfiuh^e .-
oli 17.
.. ^ , -.^ , ^ Meremaal, saades 9 kulda, 6 höhe-nües
parast Moskva voitu, et ta ^ ^^^^ 21 meda-toenaoliselt
lõpetab võistlemise, ku- j . ^ ^^^^.^^ ^^^^^^ ^^^^i^j^
na ta oh oma meelest saavutanud
oma sportlase karjääril kõik, mil­lest
ta oli unistanud ja vaevalt on
võimeline oma tulemusi paranda­ma.
Ta tahtis nüüd süveneda töös­se
majandusinsenerioa.
A N D U
energia
L^engateseerice
Vancouveris
Maaja Duesberg-Roos
esineb Torontos
Vancouveris alustati möödunud ^'^^
aasta sügisel loengute seeriaga^
mis üldiselt huvi ära ja andis |
jõudu k^ alanud aastal nendfegaf
jätkata. 6; veebruaril oli kaksik- I
loengud, esimesena Ülo Valdm^ |
„Teema ja variatsioonid muusi- |
kas'', teisena Kairit! Turu ja Anu
Eehtlaiie ,.Hammaste tervishoid".
20. veebr; on jälle kaksiIdoeng,vi
esimene Hilja Maisma4Ians$oni|
..Preventiivne meditsün ir^ ja teme l^i
Nüiid kus kütteõli ja muude kiit- Jt-, mitte aga kergesti murduvaid E. Ruusi „Sõit Pühale Maale^v j
'. tematerjalide hinnad tõusevad vahtra liike (Süver Maple). Puud diapositiividega.
• A- ^ B-a* SÄII* * kiiresti, pööratakse ikka enam ja peavad olema vähemalt majast 15 13. märtsü peab lvi Valgre loen- t
:eSTl TeaaUSilICU S^elTSll enam tähelepanu soojuse säästrai- kuni 20 jalga eemal. Samuti tuleb gu „Mälestusi teatrist" koos lava-sele.
Särav päikesepaiste annab kindlaks teha, et puude juurestik liste. ettekannetega. Teiseks Alar
meile soojust, kuid külmad tuuled ei kahjustaks maja juures olevaid Ja Marja Suurkask esitavMd^^
X VX^S- ^^^^ N
Mhinnatööd 1981
järS^pSusel tarS'iul- ^^''^^"'''V^H''^!. T M ^ n võtaval^eTle "jälle""ära';\oodus torustikke. Nn nagu puud nii ka sitüvidel Omaani. Kaljo Raidi helitööde kontserdü,
tanud jätkata harjutusi ja võistle- ^^.^P*^^^^^ «^.^siop ^^^^^ .^^^^ ^-.^ ^^^.^ kaitseda põõsad, rohi ja igasugused väike- 20. märtsü Aino Lepa loeng „Dr. mis toimub pühap., 8. märtsü, kell
mist. Ta on alustanud regulaarselt °" " i^irjuta- ^^^^^^^^^ soojuse, külmade tuulte, sed taimed vähendavad suvel soo- Carl Simontoni ideed pahalöomu- 4.00 p.l. Toronto" .Ülikooü aulas, ^
harjutusi ja ootab huviga uut hoo- - lume jne. eest, kui oskame maja just, kuna ka elamule annavad uste haiguste ravist" ja teiseks Convocation HaU, esmeb külaüsena
aega. : 2. Võistlusele võib esitada semi- ümber puid ja põõsaid vastavalt oma lehtedes olevat nüskust, miUel puie Loo-BrunnelU „Ekoloogüistest New Yorgist tuntud eesti noorema
Ta leidis, et ei ole veel oma vii- naritöid, mis käsitlevad eestiaine- vajadustele istutada. on külmendav mõju. Väänkasvud nõuannetest (vaUtsustele ja ettevõ- Põlve herikunstnik Maaja Öues-mast
sõna kolmikhüppes öelnud, üsi küsirnusi. Seminaritöö võib oi- Kanadas ei vaja me eriti palju maja seintel blokeerivad päikese tetele)". berg-Roos. Pianist ja dirigent
nud aktiivseist harjutusist ja võist- ^^^^^^ sisukokkuvõttega,
lusist hoolimata kunagi oma opin-g
tusega.
Kuna
Päike alustab madalalt teekonda elamu ümbrust ojad, jõed, tiigid, 3raft loengu ^^^^^^^^^V pikemat laulu^^^^^ nais-idas,
tõuseb kõrgele lõunas ja las- Järved jne. , . kuna teine loengupidaja on veel sel- ^0^,,^^^ klaverile, tromboonüe
guis taha, ja lõpetas eksamid kii- ^ 3. Töö peab vastama nõuetele, y.^^ j^j^g madalale läänes. Soojuse Okaspuud sobivad hästi elamu Samata. ^^^^ vUedele ja „Maarja kütuse-
^is õppeaine järgkursustel on keh- j^uik mida päike annab oleneb sel- põhjapoolsele ja lääne küljele, kust vümaseks talvehooaja loenguks ^^"1" naiskoorile ning klaverile,
venelane Viktor Sanejev tivad. Ulatus peab olema vähemalt j^gt^ ^u^ ^aua see paistab ja kui tulevad mitmel aastaajal, aga eri- Laine Loo Arterioskleroos" ja ^^aja ' Duesberg-Roos sündis
on sportimise lõpetanud on Uud- 20 lehekülge masinakirjas. Tööle kõrgel see taevas asub. Maapimial ti talvel, külmad tuuled. Ka mulla- Laurence Kitchingi The Loom Berüinis. Muusikalise ettevalmis-mäest
tulnud N . Ludu juhtiv sport- tuleb üsada andmed saadud hinde lõunapoolsed kallakud saavad roh- vallid ja künkad on tuult pidurda- the Spinning Wheel and the Lo-- ^^se sai ta Performing Arts High-lane
kohnikhüppes. Ta hüppas ja akadeemiliste punktide arvu otsest ning tugevat päikese-'vatena kasulikud, mUledele istuta- ver's Lament" - mõned üldised «^hooris New Yorgis, Lawrence lim..frf'I^^.l.^^ P^^'^^^ ^^'^^^ m^mnd. Kalla, me siis okaspuud ja põõsad. Tea- motiivid eesti ja saksa rahvaluu- Uriiversity's Wisconsinis nmg Jul-ku
br^^^^^^^^ 4. Võistlusest võib osa võtta ka kud suunaga põhja on külmad, me, et juba 10 miüi kiirusega tuul j , , . , liard School of MusiCis New Yor-velra
nimd ^^^^ mis pole kirjutatud otseses ^eie elamu juures on samuti lõu- 32 F juures tundub meile teravalt ^ gis. MagistrUcraadi saavutas ta
Sa^ärt;^^^^^^^^ seose; ülikooliõping^tega, kuid see -Podne külg soem kui põhja- külmana, sellega tõstes ka kütte — —" Manhatt^ School of Music juures. ' rcSeeSrS™ peab vastama heakskiidetud semi- Poolne. Selleks, et talvel maksi- vajadust tunduvalt. realistena soovitud tulemusi kuna Täienduskursustel on ta korduvalt
olla liiga kaugel, aga Sanejevi tu- naritöö teaduslikule tasemele. ^^^^^^^ Päi^ese soojust kasutada ^^^^^^^^^ ^^^^^^^^ neil puudub talvel lehestik. Istuta- kamud Aspenis Colorados ja Saksa-lemuse
löömiseks on Uudmäel kõik 5. Võistlustööde auhinna zhüriiks f^^^^^ ^ ^ J ^ l^^^^^da, lõuna, ja ^^^^ ^^^.^ ^^^J^^ ^^^^ ^„ tud read peavad olema siksakili. maa Hannover Musik Hoch-võimalused
olemas. on Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis lõunalääne küljed olema vabad päi- võimalik maksimaalselt vähendada ff/oi üksteisest uleulatavalt ase- schule s. Pianistina on M. Dues-
Uudmäe on oma füüsilistest juhatus. kesekiirtele. ^3% kütteõli tarvidust. Tuulekait- USAs K^adT^^^^^
omadusist ideaalne kolmikhüppa- 6. Väljaandmisele tuleb kolm ra- vaadeldes leht- ja okaspuude ka- seks istutatud okaspuud moodusta- Lisaks eeltoodule mõjutab taimes- . .' „ , öaKsamaai, Koot-jaks.
Ta on 190 sm pikk ja kaalub haüst auhinda. Auhindade suuruse sulikkust energia säästmisel, siis vad ristjoone tuule teele, muutes tik kUimat, väldib hääli ja autode ],^r,t<!JA^i\nrM ZlT^ra fn?«^
72 kg. Ta plab Tartus. Tema vane- määrab ETSR juhatus arvesse võt- igiame, et suvel lehtpuud alanda- seega tuule suuna. Tuul läheb üle mürinat teedelt, pidurdab gaaside li.pu ^T-" iJuesoerg lava-mad
on õpetajad ja tema treeneriks tes võistlustööde teaduslikku taset, vad temperatuuri ning väldivad või mööda tuulekaitsest. Tuule suu- levikut, puhastab õhku jne. Öeldak- 'nl/Tro T ' r?"'^^^'^^^'
on algusest peale olnud linnas ole- i auhinnaks võib maksimaalselt oi- kõrget kuumust, kui istutame neid na muutus tekitab väikese pealt- se, et üks inimene vajab elamiseks THel^^^^^
P;>ll^"ia3andusakadeem^ la 3.000 rkr. . alamust lõunasse kui ka ida ja lää- tuule ala ja suurema allatuult ala, ühte täiskasvanud puud. ühe auto aTd TuM„a^"^^^^^^^
EPA võimlemisõpetaja Jaan Jür- 7. Tööd tuleb esitada 1. oktoob- ^e lõunapoolsetele piiridele. Siit mis on tuule eest kaitstud. Vnma- päevase õhurikkumise puhastami- KonHinhlf nn H tt^Z^H genstein. ^ks 1981 variunimp all knn«; .HIP- ........ „i.f„n f,„,i.i, . u . o i , . c. w . , . ^ . f . T . . . - i . K . on rp.,, S^t- Koorijuhina on ta tegutsenud
Jaak on
põllumajandusakadeemias
. . . . . . ..A .Hö^ ^^^^ varjunime all koos sule- puhuvad ka suvel lõuna tuuled, mi- se ulatus oleneb tuulekaitseks is- seks vajatakse juba 20 puud. Tai- J _ q.hh^ w«c
.lZlZL7^^m " ''''''' P^^"^^ -«"de Jahuta- tutatud okaspuude kõrgusest ja is- mestik puhastab ka vett vee kogu- ^n^JrWesI^^^^^^
^^»«»..j...asakadeemias ja 00- ri^ime kohta aadressü: Eesti Tea- va mõju tõttu. Selleks istutame tutuse pikkusest. Tuulekaitse istu- des jne. Leitakse, et kõigüe ees- rlf^rZlfZ^^^^^^ t v t
tab niiud majandusmsenerma koi- suslik Selts Rootsis, Box 92, 101 21 lehtpuid ja põõsaid nii, et need Te tused, mis võimaldavad vähesel pool nimetatud hüvedele üsaks 1'^An7^ . ' Tv
Zno osiaAe beniimksZK esKuses. i a on aöi- gtockholm; fTonrfmormatastisoinonnnii saami- ytaks tuule tunneleid elamu juw määral tuule läbipääsu on kõige kaunistab meie elamu ümbrust LTrird«^«^17 Prn.T^^^^
•., L ^ r \ r L r ~ i ^ . ^ ^ ^ .-š^TKootLrrberf?
r / 1 • / 1 V .««,,;f„^ ^ A o f Energiat säästvate istütuste pai- 1978. a. Roomas M.Duesbergiju-elutoale
ideaalset soovitud kaitse tuule eest. , , i , „ . „ , i -j xu , ,
V -f t V ^ 1 ^ 1 T V ^ -gutuson sõltuv elamti asukohast, haüiseL^k^
Kaitset Ruumaclel päevadel, ialvel Tuulekaitse peab ulatuma maa- kõrgehituste ja suuremate veekogu- võistlusel hõbemedaü. 4. märtril
Stockholm, tel. 08/15 01 60/1338. meie välisele
EESTI SIHTKAPITAL
@ 20. jaanuarü toimus Stokholmis lehtedeta puudena võimaldavad
Annetused ja testamendi-pärandosed
on tninmaksnvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
' 558. Broadview Ave. Toronto.
Ont. M4K 2R6
pinnani, seepärast on okaspuud de lähedusest, üldse seUest ,kuidas ?sineb sama koor New Yorgis, esi-
Eesti Teadusliku Seltsi ettekande- ^^^^^^^ päikesekiirte juurdepääsu ^^^^^^^ ^lännid) ja vajaduse päike ja tuul mõjutavad maja asu- tades muude seas K. Raidi „De-koosolek,
kus dr. Matti Annika pi- ® koral nende alla istutatud okaspõõ- kohta jne. Enne tegelikele istuta- borah's War Song" naiskoorile, kla-das
loengu hüpofuusi (sisesekretsi- Puude valikut tehes istutame sad ideaalsed. Okaspuude kaks või mistöödele asumist on vajalik põh-veril^^ ja löökriistadele,
ooninäärme) kasvajatest. Ettekan- tuulte kahjustuste vältimiseks pliid, kolm rida moodustavad küllaldase j alik elamu ümbrust mõjutavate M. Duesberg-Roos jõuab Toron-dele
järgnes Eesti Teaduslik Selts' millede oksad pole kergesti murdu- tuulekaitse. Lehtpuud ja põõsad ei tegurite selgitamine. tosse arvatavasti 6. märtsil ja lah-
Rootsis aastapeakoosolek . vad nagu näiteks tammed, pärnad saavuta ka mitte nelja ega viie Eino Kuris kub .esmaspäeval, 9. märtsil.
jaksaks ise fügada nii palju kui ke ütles — aga nüüd, näed, vanad ; „See on kadunud Joosepi enese nama, savi kirkatama! Aga muud
kulub!" Aga see oli ju ohmu vangid on samuti iseäralikud . . . poliitika — kui tuhande mehe hui- tööd ei o l e . . . " ;
jutt..." „ Mehed eriti — aga meie ka," ü t - g a s on üks kahtlane, siis kõik tu- Apteeki tuli teisigi, siin oli nüüd,
I ,,Misjaoks ohmu? Mees oli kin- lesMari. hat kinni! Nü nad seal vist oma' pärast Helmi ärasõitu, eesti klubi
del, et naiste kümme aastat ei 61- „01gu kuidas on," ei saanud Rii- „lehmigi" hävitavad," arvas Helin kogunemiskoht.
nud miski kannatus. Tema ei tead- na siiski lisamata jätta, „ega see vahele. ^ „Miks sellest mõelda^, mis edasi
nud või oli unustanud, et naised Sonja päris eesti naine ju polegi, „Minu meelest on see lahkamise saab?" küsis Riina. „Mis see mõtle-tudrasse
raudtee/maha panid ja sa- ikka need hollandi juutidest, esiva- metoodika pealegi täiesti vale. Mil mine päästab? Niikuinii midagi lei-jakiloseid
kotte tarisid. Kaevandu- nemad annavad talle seesuguse võir viisil see Kremli bossidele võiks ab, keegi pole ju iialgi päris ilma
ses naised ei olnud, vähemasti laä- me enesealanduse abilgi kopikas; korda minna? Lihtsalt tobedus jäänud!" ^/
vades mitte, ja see oli niisuguste teenida,.." lööks süs parem oopereid ja ohvit^ „Sest ei ole kunagi, et ei oleks
meeste meelest ikka see päris raske «Kuulge, neiud, Konradi kirjas sere maha!" Mari oli enda juba kuidagi", tsiteeris Mari Shveiki,
töö. Tema kujutles naisi, nagu tal oli ju hoopis huvitavamaid asju kui vihaseks kõnelenud. „Ja Esta ei jää ju Vorkutasse kuigi
omal ajal kodus oli: supikulp käes see Sonja afäär. Mulle ei meeldi Otsust küll mingit vastu ei võe- kauaks!'* jätkas Riina,
või sukavardad näpus. — Mis seal sugugi see tapmiste je veretasude tud. Aga Konradi kiri andis põh- „Kui ei antagi ärasõiduluba —
pikalt mõtelda, naistelaager on asi. Poliitilised — ja tapavad nagu just ägedaiks mõttevahetusteks ka tuled tagasi ja elad siin aiatagaj
^ suurem^ jao meeste kujutluses na- plätrioid! Ainult tühipaljas kahtlus, veel järgmistel päevadel. meie kombiinime sulle igapäev siit /
^ gu tütarlaste pansionaat või nunna- et on nuhk —, ja nagi selga... See i( paika leiba," arvas Mari.
klooster. Teevad kah ju ühtteist, on Petseri pulmade tasemel." Ühel õhtul tuli Esta apteeki uu- Esta vabanemine oli veel ainult
ega see töö pole — ja lust see „Aga need olevatki ju ukrainla- distega oma vennast. See oli vaba- päevade küsimus laagriülemus-kannatus
siis tuleb, kui rasket tööd sed ja. poolakat, nagu kirjast kuul- nenud ja töötas, see tähendab tele oli tulnud~ettekirjutus alla aas-pole."
da", ütles Rima. mängis Vorkuta teatri orkestris, ta „istumisajaga" vangidele lugeda
„Kuule," ütles Helin, „minu „Ja kui kaugel see Poola ikka Teater oli käima pandud juba aasta üks päev kolme eest. See uus ar-meelest
nad mõtlevad selle kümne Petserist on . . . " ironiseeris Helin, algusest. - > vestus tegi kuud peaaegu nädalate
Ja erilist tapmishimu pole meie rahva- Aga Mari ei öelnud midagi. aasta kannatusega ikka midaui „Aga mõelge," võttis Mari jälle. „Aga elamisluba ei saa mingi pikkuseks. mtktr-lcutrLÄC e r i ^ ! f^fmÄi?vihaaeZ! .P»™^: ^OBJale te- sõna, sest teema oli tema meelest hinnakeest. Raivo oli^^^^^^^^ Maril oli taskus Helmi kiri
seks lisan, et ma meelega ei kirjuta na. jamise kergeks... irrigantne. saanud mingi ukrainlase toa, see Kotelnitshast.
ÄsrMda^TeneT^7õ3 ""'..Ei ole mul seisu- ega istekoh- . "Muidugi," ütles Mari „inimene , ,.Meil sün ju kaMustati Rim- ise olevat pikale puhkusele sõitnud siinsel rahval naljameelt ei
saatus nii mind kui Teid „propus- ta", ütles Mari. „Asiasrvõib arva- ^' «k^P^l^je^^t ,a leivast, mat ,a Zahharovat, vo. Tan,akah^ Ja korter, hoidmise eest maksab ole ,a omaette naermine hakkab
kiga" varustab ja meie kiimne^i- ta m ja teisiti. Naisid on ikka ka- ^1' Tl 1 -f-^^^-u '"'''f v^li ,^«V ° "i . , MT' ^"^^
lomeetri vahekaugusest hoolimata valamad kui mehed - juba Eeva- ^erta õeks? Said nmst naha - ainult kahtlustused^ Kust me tea- Eile oh ta naine Inta laadist lahti Töökoha parast ma ef nurise ja
ühel ilusal päeval kuski „linnas" kesest saadik. Nad oskavad meeste . „ '\ R'mma koPUtused Elo lastud, vumase raha eest so.dup.le- ku. jotikas mimene oleksin, mak-päris
kogemata kokku saame, mis- nõrkusi ära kasutada, see kompen- '.'^^ . F™'^^!^«is tapp.mineku põhjuseks olid? Amult ü ostnud ,a nuud on ta sm - va- saksm kas voi pea e siinsete vahel-puhul
ma kõigüe oma kirjas sega- seerib nende väiksemat jõudu. Aga «'«a, Icas sa ironiseerisid voi 61- arvame. - Ja mis need mehed üv^muses ,a kopikata. _ duvate ning nkasfe muljete eest!
seks jäävaile ^jaoludele suulisi se- mehed, kes ennast hästi tugevatena S"!!'^''. . , , «^steisest rohkem teavad? Ainul Helm pam Es ta istuma ,a puu- Meie võõrastemaja mahutab kaks-,
letusi võiksin anda - ja vastupidi tunnevad nõrga naise kõcfal, kipu- T M*ed vuvad oma otsused taide uurimist dis tema meelest asjata ärritunud sada immest, on päevast päeva
- siis sellega Teid sekskorraks hü- vad kohe neid õrnakesi aitama. '^""''^ 1" ^ui va- if>ff"f- ^agu Vene valitsus .. naist lohutada: puujmsti tm. Magamiskohti tuleb
vasti jätangi, mainimata kõike Kas mäletad, kui linnas sea! Peetri !!™-J!.rt™'J^'''"''.^™*- '^^''"''^^L!? ™!L°,° J55 ^ "''^ "eile, kellel oma
muud, mis mainimist ei vääri.
Teie K, ikka tornis"
juures üks peremees ütles* Teil °" ausamad kui naised." vid on enamasti isiklikud ja pisi- nad jälle.koos elavad! Ja püslat on platsi pole. Asutus on linna ainuke
preilid on laager ikka kergemalt "^^^^ ®^ ^^^^^^ ausamad, nad kesed, inimlikud mõtlematused, ju rahvariie, olgu pealegi, et mitte ja mahutab kõik — pätist Moskva
..XV ^ taha jäänud asa meestel pole ^^^^^ lihtsameelsemad," ütles harva ehk ka närusus. Ljalja pole eesti, aga vangirahva". Keskkomitee-meesteni. Mmu üles-
Riina oli vahepeal sisse tulnud ^^^^^ ^^^^ j^J. aastat kärbestki tapnud, mida ta kellelegi „Ega ma sellepärast muretsegi. andeks on „saksu" sorteerida ja
ja 1l ugemist ki „u.u. -l.a_n_u„ ^d . See kõik ei anna Sonjale mitte meist on teinud? Mitte kriipsugi Aga Raivo^ k^
„See baleriin on ju Sonja, mis
Jaana! Nn et käib siis meeste käest
kannatust!"
kerjamas.. .**
: •Ä-Hdiii-jjJa-
jaa" kostis Riina, ,;ta ju veel
jätkas: „Naise peab küll võtma, hs
tõstis protestlhäält. keedab — ja peseb psokke, t W on iseäralikud ieimesed, nagu iša- liibriga asi kui mahalöömine!' enam sajakiloseid sidikrukotte viu- (Järgneb)