1983-06-02-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
• m. 2 V A B A E E S T L A N E neljapäeval, 2. juunil 1983 - Thursday, June 2, 1983 Na. 41 V A B A D E EESTLASTE H M I f f l A N D J A YABAgESTLAME VÄLJAANDJA: O/Ü' Vaba Eestiajie, 1955 Leslie St. Don • Ont.M3B.2M3- TOIMETAJA: Hannes TOIMETUSE: KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass: I B L E F O N I D : toimetus 4444823^ talitus (tenimised, kuulutused, 1, •• . 'ekspeditsioon) 444-4832 T E I X I M I S f f l N N AD Kanadas: •aastas.$48.—„ poolaastas $2 ja veerandaastas $ 1 4 .^ TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $58.—, pool^ aastas $31.—ja veerandaastas $16.— Aadressi muudatus 50 c. — tJksiknumbri hind 60 c. F i i i iSTONIAN Published by Free Estonian Publisher Ltd. 1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3 Spioonide jälitamine j a paljastel-mine ning Kanada sisemise julge-oleka eest hoolitsemine O E Ottawas asuvale keskvSaliföusele alati d^Mud suuraks probleemiks. Juba ^ r a s t Teist maailmasõda kogu Kanadat vapustanud n.n. Gouzen-ko afäär, mille raamides paljastati suured N . Liidu spionaazhioperat-sioonid, vihjas Kanada julgeolekM-organite ajast maha jäänud ette-vahnistusele ja naiivsusele, Biils suurelt osalt o l i tingitud ka tolleaegse valitsuse idealistlikust mõt!e-misviisfet ja usalduse kinMinisest Kremlis vaütsevalekommimistlikiii-le rezhümile. Ajajooksul on olukord sim mõningal määr^ muutuinud kuna tkana-dalaste sihnad jälgivad nüüd palju umbusklikumalt ja ettevaatlikumalt mitmesugustel põhjustel ja ettekäänetel Kanada pinnale saabunud võõraid tegelasi, delegatsioonide liikmeid ja diplomaate, kmd nende hulgast Üllaste tegelaste |a spioo- Eude väljanoppimine ning võõraste Ideoloogiate teenistusse astunud või isaüvsusest nende võrku kukkunud Kanada oma kodanike paljastamine jätab ikka veel soovida ning selle puduuse kõrvaldamiseks kavatsetakse rajada täielikult uus tsi^ viilse iseloomuga organisatsiooh Canadian Security Intelligence Service (Kanada Julgeoleku Luurkee-nistns). :. ^ i - Selle organisatsiooni rajamist põhjendas parlamendis Kanada kohtuminister Robert Kaplan, kelle juhtimisel vastav seadus uue julgeolekuorgani rajamiseks välja töötati. Uus organ peab i asendama Royäl Canadian Mounted Police'i (Kuninglika Kanada Ratsapolitsei) vastava osakonna,, kes tegeles varem luureülesannetega ja Kanada sisemise julgeoleku kindlustamisega. Ratsapolitsei valdusest otsustati julgeoleku- ja luureteenistus ära võtta pärast seda kui selgus, et politseinikud olid mõnmgatel juhtudel oma võimupiiridest üles astu- Mud' ja seadusega vastuollu sattunud kuigi nende tegevus antud juhtudel oli küllaldaselt põhjendatud |a Kanada julgeoleku kindlustamise seisukohalt lähtudes hädavajalik. Nagu alati sellistel kontroversi-sialsetel ja tülikatel puhklidel — nü moodustati ka seekord eriline komisjon, kes asja pidi uurima ja üleskerkinud probleemile lahendu- • • -se leidma,..'.....:; • • v:: McDonaId'i nime a i tuntud komisjon tegigi lõpuks oma otsuse erilüse tsivülasutuse loomiseks, millel ei ole enam midagi tegemist politseiaparatuuriga. Kohtuminis-teeriumis töötati uue asutuse põhi- Muste ja tööülesannete määri^emi-seks 21 kuud ja nüüd on lõpuks mil kaugele jõutud, et kohtummis-ter Kaplan esitas parlamendile vas- HBVÕtmiseks vastava «seaduse, mida praegu parlamendis ja avalikkuses teravalt 'feitiseeritakse ja arvusta-ftakse. ^ Venelased f yügisid üle raani piiri KohtumiffllsM seletustest : parlamendis ja kommentaaridest ajakirjandusele ei tselgu uue asutuse paremused võrreldes RCMP^ga, Näib isegi, et Canadian Security IntelÜ^ gence Service tegutsemise alused ja selle oiiganlšätsiooni operatsioonide kontrollimine on viidud palju libedamale piimale km see oli ette nähtud R C M P juures. Uue organi direktorile on antud erakordselt siured võuni^ürid, mis võimaldavad tal teha kai^eleulätavald otsu-iseid luuretegevuse ja informatsiooni kogumise kohta. Vajaduse korral võib uus asutus föderaalkohtu-niku nõusolekul oma kohustuste täitmisel avada kirjuy installeerida kõnede pealt kuulamiselt mikrofone, hävitada erayarandust ning uurida konfidentsiaalseid tulumaksu-lehti,-;;;,;::-';:: Jääb ebamääraseks ja võrdlemisi lahtiseks kus siin on võimaUk piiri tõmmata. Julgeolekuorgani direktori võimiBpiirid on seda suuremad, et ta tegevus ei allu küllalt tihed^e kontrollfle. Canadian Security Intelligence Service tegevust jälgib valitsuse poolt nimetatud kindraUnspektor ning eriline kol-meliikmelme Privy CoincM liikmetest koosnev komitee. Need kontroUorganid võivad julgeolekuorgani direktorilt tema operatsioonide kohta seletusi nõuda, mis edasi antakse kohtuministrile ja seUe kaudu ^ l a m e h d l l e kuid ainult sel juhul kui CSIS direktor sellega rükUke saladuste hoidmise aspektist väljudes nõustub. Nõnda jääb, piilje, et siim en" ole tegemist arutusega, kelle tegevus oleks rigüiäselt piiratud ja kes al^ luks täielikult veekindlale kontrollile. Kahtlemata tuleb luuretegevu-sega seotud asBiitusele anda sageli erakordseid võimupiire, kuid jääb selgusetuks, miks nende võimupiiride andmiseks oli vaja luua täielikult uut aetust, millele tuleb alles vundamenti rajama hakata. Miks ei oleks võinud neid erakordseid võimupiire anda R C M P eriosakonnale, kelld on juba pikemaajalised kogemused spioonide avastamisel ja õõnestamistegevusega seatud organisatsioonide ja gruppide paljastamisel? M RCMP poliitilise oisa-konna tegevuses esines mõningaid väärnähteid, sus ei kõrvaldata neid eksimusi tidevikus selle asutuse likvideerimisega ja uue asutamisega, vaid RCMP-s e^enud vigade vältimisega. Igas asutuses—=^ isegi valitsuses tehakse vigu, kuid neid vigu ei elimlneerita asutustele ja uistitutsioohidele surmakella löömisega ja uute a!sutamisega, vaid mi-nevikis tehtud vigadest hoidumise- USA Kongressi liige Bon Ritter (vasakul) ja Balti Vabadusliidu esimees mag. Valdis Pavlovski<s. Pilt on võetud märtsikuul ^ashmgtonis, :essi .lüknied "Bri^^ litter ja Heury^ Hyde Venemaa on teatavasti maapõuevaradelt rikkamaid maid maaUmas nmg need suured väärtuslikud loodusvarad on aidanud majanduslikult tugevasti lonkavat kommunistlikku rezhümi vee peal hoida. Kuid häda seisab selles, et kergesti kättesaadavad maapõuevarad hakkavad lõppema ning iile jäänud varud asuvad Siberi taigades jä Venemaa kaugetel põhjaaladel, kus külm j a karm klüma tekitab kaevuritele j a ehitajatele tohutuid Ja sageli ülepääsematuid raskusi. Kuid „häda ajab härja kaevu" — nagu ütleb eesti vanasõna ning venelased punnivad vaatamata rasketele ihu- ja hingehädadele kõiki käepärast olevaid vahendeid kasutamisele võttes põhjaaladel kaevanduste rajamisega, uute linnade ehitamisega ning teede ja raudteede rammimisega läbi lõppematute soode ja rabade. Stalini päevil kasutati nendeks töödeks massiliselt orjatöölisi, kuid nüüd kardetakse teiste rahvaste luuravaid sUmi ning sunnitööliste osa on piiratud ehkki paljude läänemaiste vaatlejate arvates mõnedki raskemad operatsioonid laabuvad veel praegugi sunnitööliste rakendamisega. Läänerükide ajakirjanikel õnnestub vahete-vahel pilku heita Siberi kaevandusoper atsioonide telgitagustesse ning need muljed, mis sealt saadakse, on paiguti võrdlemisi masendavad. Nii näiteks külastas „New York Timesi" esindaja John F. Bumshüjuti Ida-Siberis Jakuutias Nerjungri suurt kivisöekaevandust, mis rakendati käiku jaapanlaste abiga ja kapitaliga. Nerjungra pealmaa kivisöekaevandus on maailma suuremaid sellelaadiüsi ettevõtteid jä siin toimuvate operatsioonide suuruse kohta annab juba püdi 450 miljoni dollari suurune krediidisumma, müle Jaapan andis Moskvale kaevanduse käiku rakendamiseks ja vajalike masinate.muretsemiseks. ' Kuid kümmekond aastat tagasi suure bravuuriga alustatud kaevan-dusoperatsioonid on hakanud takerduma. Põhjuseid selleks on üsna palju ja mõned neist on kaaluva tähtsusega kaevanduse ja selle juurde tekkmud asula tulevikule. Esmajoonis ei ole Jaapan ja teised lääneriigid enam huvitatud d^tente poliitika õitseperioodi ajal propageeritud investeermgutest Venemaale, mis olid väga olulised kaevanduse väljaehitamiseks j a vajalike masinate muretsemiseks ja teiseks ei suuda kõrged palgad köita isegi nälja ja külmaga harjunud venelasi Arktise piiri lähedal asuvatesse kaevandustesse. Bäffi Moskva on mvesteerinud koos väliskredütidega kaevanduste käiku laskmiseks ja 40.000 elanikuga asul a ehitamiseks seni 1,5 miljardit esti iliylef ajdid kaasaegses Ida- ElirOOpa antolÖOalaS ^oHant, mis on isegli vene mõõtu- T des tohutusuur summa. Kui venela- Aprillis ihnus USA-s ja on saa- sed lootsid kaevanduse rajamisel Järgnevad tõlkekatkendid pärinevad Romuald Misiunase ja Rem daval Ardise kaudu Emery George energiakriisist haaratud läänerüks- Taagepera äsjaümunud raamsitust „Th© Baltic States; Years of Depen- toimetusel koostatud „Contempora- delt suuri summasid välja pressida dence 1940—1980". V ry.East European Poetry: A n Ant- Ja meelitada^^ Aastaks 1980 ei Wud balti e l a / ^ nikkomia alla-40-aastasel osal nevat üldist kaubavaegust jõudsid f ^ f ^ ^ nn^ koidetima hid m^^ Nerjungri kaevandus ei enam kogemusi iseseisvusajast, ja ^^n^^ selekt- hakka • lähemate aastakümnete kogemused stalinismiga d i d p i i r ^ ne^d suun kasi-tud See enesestmõistetav n e ^ g duma nende saavut^^ enamuses l a totoud^^^I^^^ meid, mula Kremhs loodeü. hõlmab rea järeldusi. Terve sugu- hitud süsteemi vastukarva. Auto, abikaasa ^ Astnd^ lyask on Talumata klüma - temperatuur Öõlv oli küpsenud, keUe teadmised suvila sa^^^ antoloogias laü luule sektsioonis, langeb talvekuudel sageU kuni 50 hõivangü-eelsest ajast olid utused.ti^^^^p^^^^^ tavalise ameelrika selve- . ^^^"^^^e suurem^toloo- ijraa^i Celsiuse järele alla nulli - N. Liidu koolid Väänasid fakte, kaupluse moodsast Ida^uröoim luulest, ^5^31, tööüstelt ja ekskavaatoritelt Tasakaalustavat kodust õpetust pii- be ja mööbel, mat^ mis ilmunud \a|masel_ 15-1 aastal; pa^ugei^^ ^111^,^^ aga nü mees ku! raš kartus-vastu vaielda pditsei-^^^^^^^^ masm ei ole võimelised. Kae-jõul tuginevale ajabo-ešitušele, aga defi^^^^^^^ juhataja Vüctör M. Zhda-ka üldine moodne kalduvus jätta tfcsamaläad tarbimiameelse- Keeiegrijpist: eesti, lati^ leedu, j^jj^ sagedaste tööseisakute haridus ainult kooüde asjaks. Üha 13 poalt —• kõ — suuremale osale balti raiivastikust Maiks eesmärkideks prestiizlii- ^T^' rumeenia, kroaatia, makedoo- ühendrükidest ja Jaapanist saadud vajus iseseisvusaeg selle põhüise võistluses omasarnastega. Kaasuvat ? h . ?f. i^' sloveeni, bulgaaria ja kaevamismasmad on vüetsa kvali-isikHku veelahkme taha, mis eral- M hakati l ^ ^ f f k^ele sp on teediga ning ei suuda täUa neid dab kaasaega ajaloost: omaenda endale õigustama mitte ainult pa- v ^ tmmetaj^e üouandjaiks, ai- ülesandeid, mida venelased lootsid sünniaegMeidus juba neid, kes ratamatusele alla vandumis^a, ^ ^ ^ ^ / ^ ^ mi^utoreid kui ja mUlega nad arvestasid. fZMami-võisid rääkida N , Balti vabariikide vaid ka kogu küsimusest kõrgema- 1^ rõhutas ameerika ajaWrjamku-moodustamise kuupäevast a. 1940 le tõusmisena: kommunistlik ideo- ^ " f ^ ^ l ^ - 130 valitud luuletaja i©, et vene masinad on palju pare-kui „vabariigi aastapäevasf' üks- loogia tumiistati nii^^j^ lutematsionaalse ma kväUteediga nmg vümasel ajal kõikse asjalikusega, kus puudus igasugu sisu kaotanuks, et oH^^^^^^ laureaat on kaevandustes hakatud rakenda-igasugune N. Liidu pooldav vai- pool isiklikku väärikust üldse vae-^^^^ Milosz.^ Enamus tõlkeist ma vene oma ekskavaatoreid, mustus, kuid mis kõlas nii d)akõ-v^^ vastu juba j a r em uinunud mitmesu- Kuid kaevanduse juhataja jutt ja gustes kirjanduslikes ajakirjades vabandused lõhnavad tavaü^ mõlemal pool Atlandi ookeani. propagahda järele. Jaapani msene- . . . . . o . x v u u ^ . . v a . . . u . ^ . . ^ uvucuu .^^^^^^ looi iruum- .Toimetaja eesmM ^^d^^^ rid mamiyad, et vene tööUsed ja lesmõttestöötas aeg vastu N . L i i - Ilse täpsusega, seega väidetavalt ^ / ^ ^ ^ ^ f ? ^ ^ poeete, kes mehhaanikud ei ole jaapani masi-dukatseile säilitada range politsei- muutes ^^^k \liturgia ? ^ • ; !f^^^^ ^^^^ ^^^^^ opereerimisel sumas pida-ühiskond. : veelgi õõn^ 1970-ndail aastail, vaatamata nen-nud ettenähtud reegleid ja eeskirju. Politseiriigi meetodeid teadagi e i : ^ u • •' 1,. • . • ^® 'janusele; igas grupis on mõned Nmg huvitaval kombel räägivad hüljatud; Ent karistused tõeliste ^ ' " ^ ^ s u h t u m m e ^ ^ r i j i m i s . nooremad, alla 40-aastased kaasa kaevanduste juhataja argumentide-või kujuteldavate eksünuste eest ""^^ "^.^f' võetud. Eesti luuletajaist on vaH- le vastu ka kaevanduse tööüsed, OÜd ilniselt leebemad kui need ^ar^^^-^^^^^^ üksikisiku yoi isegi tud Marie Under, Betti Alver, Uku kes omavahelisel jutlemisel lääne vangla-aastad, mida StaUni ajal nii "^"^^^ Kangro,. Aleksis ajaku^anikule kmnitavad, et nad ker^käeliselt jagati. Väliskirjava- fsmi ^amethku tolgendusega. Rez- Ramüt, Kalju Lepik, Ivar Grünt- eelistavad alati töötamist jaapani hetust registreeri mävatl^e^^^^ Kaplinski, Paul-Erik ekskavaatoritel vene ekskavaatori-körrapä^ 4lt, nü et ümbrike^s^^ vandusM alla materja^^ te asemeL laksid .momkoriseg^^^ tas veendunud vastaseid veelgi suu- : • ' • ^ ; . - Kaevandus on saanud paiguti te-ned välismaale katkesid teinekord ; 1 tundlikes kobtades, viidates pideval e pealtkuulamisele. affvasid, et seintes on mikrofonid, ja tarvitasid vastumeetmeid, kui näd arutasid tundlikke asju* Nad võtsid telefonitoru hargilt, käänasid remalarvul. tumine N. Liidu otseseid sihte, ^ava krütika osaliseks ka ven Pikaajaline inõju jäi küsitavaks. ajakirjanduses^ kus tuuakse esile Poliitilisele erimeelsuisele astus 1970-ndate aastate lõpupoole need suured lüngad, mis esmevad tarbimism^elsus vastu relvagai, ümnes kaks uut nähet — majan- Planeerimisel. Nü rakendati suured mis mitmeti oli võimsam terro- dusliku kasvu aeglustumine ja ve- Ja kalUd kaeyamismasiriad käiku rist yõi bürokraatlilaist kimbuta- nestamiskampaania — mis tegid mehhaanikatöökodade ehitamisest — haigutamise j a naen^ balti rahvastikul raskemaks säilkä- "^^^t, masmate parandamiseks puu-yääristamlse segugsio da skisofreenilist või küüniliselt düvad tagavaraosad ning uued be S i l l h i l e " v ^ i & ^ j ä ^ ^ gikraanil kobiseda, kõndešid^^« f harjuimise^ vaiksel hääld, võr arvates moraalsUs imperatiiviks, ^ läksid välja Ebaselgus mikrofonide, politseira- ' ' ^ f S i ö ^ f S Ä mudeüd olid ka ^a, tahab suurem osa süt varsti pä-portide ja seletamatute karjääriga- "f'^^^^^^^^^ mõju avaldasid kz saabumist lõuna poole sooje-gasilöökide suhtes muutus v«im- I ^ ^ ^ S f ^ i S ^ ^ juhuslikud kriisid. Samaaegselt Hü- ^ klB"»«se tagasi minna. Töö-saks relvaks peaaegu monolütse I 1979 «««« ^^atavad kartlikult We õla, bürokraatia käes. Inimesi sai pari- ' ' ' ' • ^ eomn. katkestus maagaasi vool Iraanist, " "«d sagivad väUsajaWrjaniku-na kaitsemeeleollu, kus nad tundi- vähem-küünilisi või -egoistlikke ja Balti vabariiges esines just sel sünsetestTÜetsatest töötingiipus-dekaupa püüdsid mõistatada, mil- ininiesi pani repressiooniga arves- ajal ootamatuid elektrivoolu kat- ^«dulikest korterioludest ja line nende paratamatuistpisieksi-tamine käituma- mõneti skisoff^^ ke^tusi. M i tu aastakümmet o l i üle- värskete toiduaii\ete puudusest, musist võis põhjustada mitte-edu-nilišelt, kui avalik kollaboratsioon maailmne tehnoloogiline areng N. Kuid Npriunrei vai h • ». • tamise või viisaka politseivestluse. põimus sisemise erimeelsusega, Liidu rezhiimil võimaldanud pak- . . . u , „J„M ixsiiof i J " " " " f s ' - Isegi avalikku erimeelsust sai tihti Kontrast oli tugevaim nende pu- kuda üha kasvavat elatistaset neile, ilma tülika vangistamiseta V olid kauba teise osana nõus Sl hoida, tarvitades kaudseid meet- tamist: ametnikud. Õpetlased, kir-poliitiHste kitsendustega. Aastaks S ^ a t T b E m d d r ^ töölt v a l l a n ^ ^ ^ ^^ dude läbiotsimine, ülekuulamised neEde kirjalik toode ülistas rezhii- jõudmas. Majandusbkud nurjumi- jg^ta suure prestuzhikaotuse pärast ja pereliikmete läbipeksmisedhuli-^^^^^i^ taunisid paljud neist sama sed võisid kahtiuse alla seada rez- ^j^g süt hargnevadki kuukh^ed et gaanide poolt, keda Valitsus: j^aevanduse pürkonda rakendatakse mitte ei osanud tabada. Need seeriineelsuse; allasurumine tõkes- hakkas ergutama suurvene shovi- tööle orjatöölised, kelle tööjõud muudatused totalitaarseis nieeto- tas konstruktiivse^ M teel tõsta oma legi- midagi ei maksa nmg raha saami-deis^ johtusi(i osalt tarisiimsmeelsü^ avaliku toetuse hiniiaks oli sisepin- tiimsust riigi vene tuumaalaxlel. geks meeUtatakse läänemaaflmaU raskem saada. Inflatsiooni ei saa- tööjõu puudus ja ehkki tööUstele lähtudes tundub ka RCMP-lt tema volituste äravõt. mine ja täiesti une Isiviil-julgeasn-tuse joomine Afgaani sisse jälitavad N. l i i du üksused tungisid sisse Iraani territooriumile j a atakeerisid mitmeid piirikülašid, enne kui tõmbuti tagasi Afganistani, teatab ajaleht Sun-day Times, Vähemalt neli iraani piirivalvurit sai surma kui nende positsioone tulistati afganistani piu^üinnast Taye-badist. Teadaolevail andmeü oli suurem osa Iraani alale sišsetungi-jaist afgaani päritoluga, kuid neid juhtisid N. Lüdu ohvitserid. Nõukogude relvastatud helikopterid tungisid vähemalt kaks korda kallale iraani küladele Deebad ja Hasšan Khan, kus oli peidus rohkesti afgaani põgenikke. Raporte N. Lüdu iiksuste ja afganistani valitsusvägede piiririkkumistest on esinenud ka varem, kuid eespool nimetatud vahejuhtum on seniajani Ja tõsisem. se tõusust. ge ja võõrandumise kuhjumine.; See tabas negatiivselt kõiki vähe- ^ e r j ^ ^ ^ kaevandusesse uusi m- Nr. 41 VALVEi NÄDAlAi 4 ja 5. juunil dr. T. Sauks, telj 11. ja 12. juunü dr. T« Kuulan, USA muusika pidustustei ej Hden Tobias Duesbergi töj Washingtonis, „N; of Art" saalis toii Ameerika t^hendriil dustused. Kontserdill li esitamisele ka meiJ len Tobias-Duesberi baritonile, viiulile Kontsert toimus Muusika Ansambli Nimetatud Ameei dustuste kontserdidi ; WGMS raadiosaatja 370 j a FM-103,5. lilindistati ja tuleva] misele „National saateis kogu ühendi THOMAS P| Thlomas Peti Reader'$ Di< Internatsion^ rekladinimiii direktoriks Rahvusvahelise a: Digest reklaamimüj New Yorgi peakon| Tbomas Peters. S( Thomäs Peters tööti di asetäitjana USA-| des, kandes täielik! gu seda näeb ette reklaamimüügi funl tamine on tunnust saavutuste eest vusvahelise Reklaai tajana 1977. a. pealj Tbomas sündis veetis mõned aast? . emigreerumist Kani tas töötamist Readl ronto kontoris 1968. reklaamiedustaja. J üle Montreali konti edutatita Rahvusvj esindajaks Chicago? Chicago kontori jul jem lääneranniku Tema edutamine leks, et kindlusta(l täielikku toetust Hj rahvusvahelistele' kogu maaümas. Tarbimisnaedsus arenes koos t u ^ K ^ kohustused said niusrahvaid N . Liidus, nende hui- \ (Järg lk, 3) Kominenfaai , (Algus vestecringuidi Kuid nüüd visad tulema üheks tähtsamaks r Venemaal nutetaks dctente aegu, mil läi pital ja tehnoloogi;^ maa kaevandustesse se, aidates püsti hoi| kõikuvat kõmmuni dussüstcemi. Ajad on mmitunudj Kremli kohal muutuj maks.
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , June 2, 1983 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1983-06-02 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e830602 |
Description
Title | 1983-06-02-02 |
OCR text |
•
m. 2 V A B A E E S T L A N E neljapäeval, 2. juunil 1983 - Thursday, June 2, 1983 Na. 41
V A B A D E EESTLASTE H M I f f l A N D J A
YABAgESTLAME
VÄLJAANDJA: O/Ü' Vaba Eestiajie, 1955 Leslie St. Don
• Ont.M3B.2M3-
TOIMETAJA: Hannes
TOIMETUSE: KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass:
I B L E F O N I D : toimetus 4444823^ talitus (tenimised, kuulutused,
1, •• . 'ekspeditsioon) 444-4832
T E I X I M I S f f l N N AD Kanadas: •aastas.$48.—„ poolaastas $2
ja veerandaastas $ 1 4 .^
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $58.—, pool^
aastas $31.—ja veerandaastas $16.—
Aadressi muudatus 50 c. — tJksiknumbri hind 60 c.
F i i i iSTONIAN
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
Spioonide jälitamine j a paljastel-mine
ning Kanada sisemise julge-oleka
eest hoolitsemine O E Ottawas
asuvale keskvSaliföusele alati
d^Mud suuraks probleemiks. Juba
^ r a s t Teist maailmasõda kogu
Kanadat vapustanud n.n. Gouzen-ko
afäär, mille raamides paljastati
suured N . Liidu spionaazhioperat-sioonid,
vihjas Kanada julgeolekM-organite
ajast maha jäänud ette-vahnistusele
ja naiivsusele, Biils
suurelt osalt o l i tingitud ka tolleaegse
valitsuse idealistlikust mõt!e-misviisfet
ja usalduse kinMinisest
Kremlis vaütsevalekommimistlikiii-le
rezhümile.
Ajajooksul on olukord sim mõningal
määr^ muutuinud kuna tkana-dalaste
sihnad jälgivad nüüd palju
umbusklikumalt ja ettevaatlikumalt
mitmesugustel põhjustel ja ettekäänetel
Kanada pinnale saabunud
võõraid tegelasi, delegatsioonide
liikmeid ja diplomaate, kmd nende
hulgast Üllaste tegelaste |a spioo-
Eude väljanoppimine ning võõraste
Ideoloogiate teenistusse astunud või
isaüvsusest nende võrku kukkunud
Kanada oma kodanike paljastamine
jätab ikka veel soovida ning
selle puduuse kõrvaldamiseks kavatsetakse
rajada täielikult uus tsi^
viilse iseloomuga organisatsiooh
Canadian Security Intelligence Service
(Kanada Julgeoleku Luurkee-nistns).
:. ^ i -
Selle organisatsiooni rajamist
põhjendas parlamendis Kanada
kohtuminister Robert Kaplan, kelle
juhtimisel vastav seadus uue julgeolekuorgani
rajamiseks välja töötati.
Uus organ peab i asendama
Royäl Canadian Mounted Police'i
(Kuninglika Kanada Ratsapolitsei)
vastava osakonna,, kes tegeles varem
luureülesannetega ja Kanada
sisemise julgeoleku kindlustamisega.
Ratsapolitsei valdusest otsustati
julgeoleku- ja luureteenistus ära
võtta pärast seda kui selgus, et politseinikud
olid mõnmgatel juhtudel
oma võimupiiridest üles astu-
Mud' ja seadusega vastuollu sattunud
kuigi nende tegevus antud juhtudel
oli küllaldaselt põhjendatud
|a Kanada julgeoleku kindlustamise
seisukohalt lähtudes hädavajalik.
Nagu alati sellistel kontroversi-sialsetel
ja tülikatel puhklidel —
nü moodustati ka seekord eriline
komisjon, kes asja pidi uurima ja
üleskerkinud probleemile lahendu-
• • -se leidma,..'.....:; • • v::
McDonaId'i nime a i tuntud komisjon
tegigi lõpuks oma otsuse
erilüse tsivülasutuse loomiseks, millel
ei ole enam midagi tegemist
politseiaparatuuriga. Kohtuminis-teeriumis
töötati uue asutuse põhi-
Muste ja tööülesannete määri^emi-seks
21 kuud ja nüüd on lõpuks
mil kaugele jõutud, et kohtummis-ter
Kaplan esitas parlamendile vas-
HBVÕtmiseks vastava «seaduse, mida
praegu parlamendis ja avalikkuses
teravalt 'feitiseeritakse ja arvusta-ftakse.
^
Venelased f yügisid üle
raani piiri
KohtumiffllsM seletustest : parlamendis
ja kommentaaridest ajakirjandusele
ei tselgu uue asutuse paremused
võrreldes RCMP^ga, Näib
isegi, et Canadian Security IntelÜ^
gence Service tegutsemise alused ja
selle oiiganlšätsiooni operatsioonide
kontrollimine on viidud palju libedamale
piimale km see oli ette
nähtud R C M P juures. Uue organi
direktorile on antud erakordselt
siured võuni^ürid, mis võimaldavad
tal teha kai^eleulätavald otsu-iseid
luuretegevuse ja informatsiooni
kogumise kohta. Vajaduse korral
võib uus asutus föderaalkohtu-niku
nõusolekul oma kohustuste
täitmisel avada kirjuy installeerida
kõnede pealt kuulamiselt mikrofone,
hävitada erayarandust ning uurida
konfidentsiaalseid tulumaksu-lehti,-;;;,;::-';::
Jääb ebamääraseks ja võrdlemisi
lahtiseks kus siin on võimaUk piiri
tõmmata. Julgeolekuorgani direktori
võimiBpiirid on seda suuremad,
et ta tegevus ei allu küllalt
tihed^e kontrollfle. Canadian Security
Intelligence Service tegevust
jälgib valitsuse poolt nimetatud
kindraUnspektor ning eriline kol-meliikmelme
Privy CoincM liikmetest
koosnev komitee. Need
kontroUorganid võivad julgeolekuorgani
direktorilt tema operatsioonide
kohta seletusi nõuda, mis edasi
antakse kohtuministrile ja seUe
kaudu ^ l a m e h d l l e kuid ainult
sel juhul kui CSIS direktor sellega
rükUke saladuste hoidmise aspektist
väljudes nõustub.
Nõnda jääb, piilje, et siim en" ole
tegemist arutusega, kelle tegevus
oleks rigüiäselt piiratud ja kes al^
luks täielikult veekindlale kontrollile.
Kahtlemata tuleb luuretegevu-sega
seotud asBiitusele anda sageli
erakordseid võimupiire, kuid jääb
selgusetuks, miks nende võimupiiride
andmiseks oli vaja luua täielikult
uut aetust, millele tuleb alles
vundamenti rajama hakata. Miks
ei oleks võinud neid erakordseid
võimupiire anda R C M P eriosakonnale,
kelld on juba pikemaajalised
kogemused spioonide avastamisel
ja õõnestamistegevusega seatud organisatsioonide
ja gruppide paljastamisel?
M RCMP poliitilise oisa-konna
tegevuses esines mõningaid
väärnähteid, sus ei kõrvaldata neid
eksimusi tidevikus selle asutuse likvideerimisega
ja uue asutamisega,
vaid RCMP-s e^enud vigade vältimisega.
Igas asutuses—=^ isegi valitsuses
tehakse vigu, kuid neid
vigu ei elimlneerita asutustele ja
uistitutsioohidele surmakella löömisega
ja uute a!sutamisega, vaid mi-nevikis
tehtud vigadest hoidumise-
USA Kongressi liige Bon Ritter (vasakul) ja Balti Vabadusliidu esimees
mag. Valdis Pavlovski |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-06-02-02